10 min proov- 14,9 ml 20 min proov 25,0 ml Invertaasi aktiivuse leidmiseks kasutasin valemit: A= (C2-C1) * V1 * V2 * 103 /( T * 180 * V3 * V4 * g ) C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml (13,2 ja 22 mg/ml) C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml (2,7 mg/ml) V1 reaktsioonisegu üldmaht, ml (26ml) V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml (5ml) 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s (600s ja 1200s) 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml (1ml) V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml (1ml) G ensüümipreparaadi kaalutis, g (0,0147g) A10= (13,2 -2,7) * 26 * 5 * 103 /( 600 * 180 * 1 * 1 * 0,0147) = 859,8 µkat/g A20=(22-2,7) * 26 * 5 * 103 /( 1200 * 180 * 1 * 1 * 0,0147) = 790,2 µkat/g A =( A10 + A20) / 2 = (859,8 + 790,2)/2= 825,0 µkat/g Mida näitab/väljendab invertaasi aktiivsus 825 µkat/g?
Arvutused Valem: CTyr 103 V1 V2 2 A= t 181 V3 g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t hüdrolüüsi kestus (s) V1 reaktsioonisegu üldmaht (26 ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (10 ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml 6 ml, seega L=2) V3 ensüümi math hüdrolüüsisegus (1 ml) g proteaasi (alkalaas) preparaadi kaalutis (12 mg = 0,012 g) 181 türosiini molekulmass (0, 043 - 0, 025)mg / ml 103 26ml 10ml 2 0, 018mg / ml 103 26ml 10ml 2 A= = = (900 - 300) s 181g / mol 1ml 0, 012 g 600s 181g / mol 1ml 0, 012g = 7,1823µ kat / g Arvutan sirge tõusu k=0,00003 järgi võttes ajaühikuks 1 sekundi: 0, 00003mg / ml 103 26ml 10ml 2 A= = 7,1823µ kat / g 1s 181g / mol 1ml 0, 012 g A = 7,1823 µ kat/g Järeldus
kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegus võetud proovis. Vedela invertaasi preparaadi puhul arvutatakse invertaasi aktiivsus vastavalt valemile: A = (C2 - C1)*V1*103*L/T*180*V3*V4, kus C1 - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis mg/ml C2 - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 - reaktsioonisegu üldmaht, ml 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele L - lahjendusmäär T - hüdrolüüsi kestus, s 180 - glükoosi molekulmass V3 - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml Katseandmed: 0-proov: V(CuSO4) = 1,9 ml, seega C1 = 1,7 mg/ml 1-proov: V(CuSO4) = 10,1 ml, seega C10 = 8,9 mg/ml 2-proov: V(CuSO4) = 22,5 ml, seega C20 = 20,6 mg/ml V1 = E + S = 25 + 1 = 26 ml L = 50 T1 = 10 min = 600 s, T2 = 1200 s V3 = 1 ml V4 = 1 ml A10 = (8,9 - 1,7) * 26 * 103 * 50 / 600 * 180 * 1 * 1 = 86,7 kat/ml
C1 = 10,2 mg/L C2 = 21,6 mg/L C3 = 31,6 mg/L Vedela invertaasi preparaadi uurmisel avaldatakse aktiivsus ensüümipreparaadi 1 mL kohta (kat/mL). Aktiivsuse arvutus: , kus C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/mL V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, mL V2 ensüümi töölahuse üldmaht, mL 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, sek 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, mL V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, mL g ensüümipreparaadi kaalutis, g Kahe aktiivsuse aritmeetiline keskmine kui invertaasi preparaadi aktiivsus: Järeldus Määratud invertaasi aktiivsused peaksid olema enam-vähem sarnased, kuid antud juhul nad erinead 6,06% võrra. Järelikult pidi töö läbiviimisel tekkima mingi viga. Selle põhjuseks võib olla ebatääpne aja jälgimine,
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Erinevate gaaside iseloomustus ja rakendamine Juhendaja: 2012 Argoon (Ar) · Värvitu, lõhnatu ja mittereaktiivne gaas · Suurte kontsentratsioonide juures lämmatav · Molekulmass: 39,948 · Keemistemperatuur 1,013 baari [oC] -185,87 · Tihedus 1,013 baari, 15°C, [kg/m³] 1,691 · Süttivus: mittesüttiv · Erimaht 1,013 baari juures, 15°C, [m³/kg] 0,591 · Märksõna: WARNING · H-laused: Kokkusurutud gaas => H280 sisaldab rõhu all olevat gaasi, võib kuumutamisel plahvatada Jahutatud gaas => H281 sisaldab külmutatud gaasi, võib tekitada krüogeenseid põletusi või vigastusi Kasutusvaldkonnad
0-proov A= 0,539 CTyr 0,085 mg/ml 5 min proov A= 0,651 CTyr 0,103 mg/ml 10 min proov A= 0,779 CTyr 0,124 mg/ml 15 min proov A= 0,945 CTyr 0,151 mg/ml A= (CTyr * 103 * V1 * V2 * 2) / t * 181 * V3 * g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) (0,061 mg/ml) V1 reaktsioonisegu üldmaht (26ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (5ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus t hüdrolüüsi kestus (900s) 181 türosiini molekulmass V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (1 ml) G proteaasi preparaadi kaalutis, g (0,0078g) Kui arvutada ilma graafikuta: A= (CTyr * 103 * V1 * V2 * 2 )/ t * 181 * V3 * g = =(0,066 * 1000 * 26 * 5 *2)/900*181*1*0,0078= 13,51 µkat/g Nüüd panen katseandmed graafikule ning teen arvutuse uuesti. Ideaalis peavad kõik neli punkti graafikul langema sirgele, kui katse on korrektselt läbi viidud. Võtan graafikult CTyr väärtuse, CTyr= 0,061 mg/ml
6 0.5 A (nm) 0.4 0.3 0.2 0.1 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 -0.1 V (ml) A B C C. Kõige esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, kõige suurema molekulmassi tõttu. järgmisena väljus müglobiin millel on väiksem molekulmass kui dekstraansinisel, kuid suurem kui D-aspartaadil. Viimasena väljuski kõige väiksema molekulmassiga D-aspartaat. Vxmin=Vv=> 27,45 ml Vx=> 41,45 ml Vxmax= 67,45 ml D. Arvutuslik Vxmax=> 64,38 cm3 ja viimasena väljunud komponendi Vxmax=> 67,45 ml, mis pole väga trastiliselt erinev. E. Rf = (Vx – Vx min) / (Vx max – Vx min) Rf = (41,45-27,45)/(67,45-27,45)= 0,35
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas....
Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima tumepruunikas sade, sademe tekkimine jätkus edasi, kui sade seisis, muutus seistes tumedamaks. Lõpuks oli mustjaspruun. Järeldus: Munavalgu lahuses esineb tioolrühma sisaldav tsüsteiin. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape denatureerib ja sadestab valke lahusest välja, mille molekulmass on üle 10 000. Kasutatakse valkude eraldamiseks madalamolekulaatsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutatakse. Tulemus: Moodustus valge sade . 4 Järeldus: Toimus valgu väljasadenemine munavalgu lahusest TKÄ abil, seega valgu molekulmass on üle 10000 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Järeldus: Kuna TKÄ toimel tekkis sade võib järeldada, et munavalgus sisaldub peptiide, mille molekulmass on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Naturaalsete soolade (NaCl; (NH4)2SO4; MgSO4) kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja väljasadestumist, seda protsessi nimetatakse väljasoolastumiseks. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/ -foobsus, laeng molekulmass jne.. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: Katseklaasis olevale 2ml munavalgu lahusele lisasin u. 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust ning jätsin statiivile seisma 5 minutiks. Tekkinud sade, mis teooria kohaselt on globuliinide oma, eraldasin filtrimise teel (filterpaber+ lehter). Filtreerisin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisasin vähehaaval ja pidevalt loksutades (NH4)2SO4 kuni küllastumise saabumiseni,
Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
NH2 CH2 COOH + HCl = [NH3CH2COOH]+Cl- 1) 2CH3NH(CH2)3COOH + Ca(OH)2 = (CH3NH(CH2)3COO)2Ca + 2H2O 2) 3NH2 CH2 COOH + H3PO4 = (NH3 CH2 COOH)3 + PO4 3) 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 = (CH3NH(CH2)3COOH)4 + SiO4 4) 3CH3NH(CH2)3COOH + Al(OH)3 = (CH3NH(CH2)3COO)3Al + H2O 5) CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa + H2O 6) NH2CH2COOH + HCOOH = (NH3CH2COOH)HCOO VALGUD Koosnevad ühest või mitmest seotud polüpeptiidahelast. Valkude molekulmass on 10-4 - 107. Lihtvalgud ehk proteiinid- ainult aminohapetest: albumiin(munavalge), zelatiin Liitvalgud ehk proteiidid- aminoh+rasv/metall/sahhariid: hemoglobiin Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt
Siinkohal esitame mõned võrrandid: - Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine (või keemistäpi tõus) on võrdeline lahuse molaalsusega T = Km, kus T on lahuse külmumistäpi alanemine (või keemistäpi tõus), m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. Kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, milline väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, Millest Lahjade lahuste osmootne rõhk avaldub van't Hoffi seadusega = cRT, kus on lahuse osmootne rõhk ja c on lahuse molaarne kontsentratsioon
m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. R(Tao ) 2 Mi R(Tko ) 2 Mi Ke = ja Ke = Ha 1000 Hs 1000 kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, millest i -1 = (4)
lahuse molaalsusega T = K Cm kus T on lahuse külmumistäpi alanemine (või keemistäpi tõus), m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. RTk2 M Tk = Cm = K k C m H s 1000 RTa2 M Ta = C m = K e Cm H a 1000 kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. M on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. KATSETULEMUSED Parameeter Lahustatud aine B 10% etanool Mteor = 46 g/mol Kasutatud lahusti vesi Kkr = 1,86 K* kg * mol-1 Lahusti külmumistemperatuur T0 a) 0,49 C = 273,64 K b) 0,51 C = 273,66 K Lahuse külmumistemperatuur T a) -4,31C
fikseeritakse lõplik kulu. Tiitrimiseks kulunud 0,02M Cu2SO4 lahuse mahu järgi leitakse kaliibrimisgraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus proovides. Inveraati preparaadi aktsiivsus (A) arvutatakse: C1 – taandavate suhkrute sisaldus 0 – proovis C2 – taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis V1 – reaktsioonisegu üldmaht V2 – ensüümi töölahuse üldmaht 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele T – hüdrolüüsi kestus 180 – glükoosi molekulmass V3 – proovi maht taandavate suhkrute määramiseks V4 – ensüümreaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht L – lahjendusmäär Tööks kasutasin vedelat invertiini ja valmistasin 40 kordse lahjeduse. Katse- ja arvutustulemused Tiitrimiseks kulunud Cu2SO4 mahud: 1. 0 – proovis: 3,6 ml 2. 10 min – proovis: 17,8 ml 3. 20 min – proovis: 30,5 ml Taandavate suhkrute sisaldused: 1. 0 – proovis: 3,2 mg/ml 2. 10 min – proovis: 18,5 mg/ml 3
1 V2 2 A t 181 V 3 g ΔCTyr – türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) Δt – hüdrolüüsi kestus (s) V1 – reaktsioonisegu üldmaht (26 ml) V2 – valmistatud ensüümilahuse üldmaht (10 ml) 2 – TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml → 6 ml, seega L=2) V3 – ensüümi math hüdrolüüsisegus (1 ml) g – proteaasi (alkalaas) preparaadi kaalutis (12 mg = 0,012 g) 181 – türosiini molekulmass (0, 043 0, 025)mg / ml 103 26ml 10 ml 2 0, 018mg / ml 103 26ml 10ml 2 A (900 300) s 181g / mol 1ml 0, 012 g g / mol 1ml 0, 012 600s 181 g 7,1823 kat / g
kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust A = CTyr * 103 * V1 * V2 * 2 / t * 181 * V3 * g CTyr - türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t - hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1 - reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 - valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 - TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 - ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g - proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 - türosiini molekulmass Katseandmed: Katseklaa Aeg t (sekundites) D280 CTyr (mg/ml) s nr. 1 30 0,225 0,0355 2 300 0,270 0,043 3 600 0,290 0,046 4 900 0,345 0,055 CTyr = 0,055 - 0,0355 = 0,0195 t = 900 - 30 = 870 V1 = 26 ml V2 = 5 ml
vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse. Ainet iseloomustab elueerimismaht Vx. See on eluaadi maht, mis on kogutud aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni kolonnist väljumiseni. Kui mingid segus olevad molekulid on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse siis väljuvad nad kolonnist kõige esimestena ja neil on minimaalne elueerimismaht, mis võrdub kolonni vaba mahuga ja tähistatakse Vxmin Vxmin=Vv Ained, mille molekulmass on küllalt väike, et difundeeruda täielikult geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax. Kromatografeerimise võib lugeda lõpetatuks, kui kolonni läbinud vedeliku maht ületav kolonni kogumahtu. Seega iseloomustavad mistahes geelkromatograafia kolonni kaks olulist suurust: Vv=Vxmin- vaba maht, mis on eluaadi maht, millega väljuvad molekulid, mis antud geeli pooridesse ei mahu.
Taandavate suhkrute sisaldused kaliibrimisgraafikult: Tulemused ja nende interpreteerimine: Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) arvutatakse valemi järgi: Kus: taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ensüümi töölahuse üldmaht, tegur üleminekuks mikrogrammidele hüdrolüüsi kestvus, glükoosi molekulmass proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ensüümipreparaadi kaalutis, Vedela invertaasi preparaadi uurimisel avaldatakse aktiivsus ensüümipreparaadi 1 ml kohta . Arvutus viiakse läbi vastavalt valemile: Kus: lahjendusmäär, mida kasutati vedelast ensüümipreparaadist töölahuse valmistamisel. Invertaasi preparaadi aktiivsus avaldatakse kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena.
Tulemuste analüüs Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: A= ( C2 C1) × V1 × V2 × 103 / T ×180 × V3 × V4 × g kus: C2 taandavate suhkrute sisaldus aja hetkel T võetud proovis, mg/ml C1 taandavate suhkrute sialduse 0 proovis, mg(ml V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml. G ensüümipreparaadi kaalutis, g V(CuSo4), ml C (mg/ml) 0-proov 2,9 2,6 1-proov 9,7 8,6 2-proov 17,9 15,8
2 . Tuuma ümber tiirleva elektroni koguenergia: Ek+Ep=-(kee2/r)+ kee2/2r=-( kee2/2r). E=Na*9*109*(1.601*10-19)2(1/2*4*10-10-1/2*5*10-10)=Na*2.307*10-28(1.25*109- 1*109)=Na*5.768*10-20=3.478*104J=34.78kJ. 17. ATP hüdrolüüsil vabaneb 35kJ/mol. Kui kõrgele lendaks vabanenud ADP kui kogu energia kasutatakse liikumiseks? Kui kõrgele lendaks fosforhappe jääk kui molekul oleks orienteeritud vastupidiselt eelmisele näitele? ADP molekulmass on 410, fosforhappejäägil 96. mgh=35000; hADP=35000/(0.41*9.81)=8700m; hPi=35000/(0.096*9.81)=37000m. 18. Kõrgushüppaja massiga 80kg hüppab 2m. Mitu mooli ATP tuleb hüppel hüdrolüüsida, kui lihaste mehaaniline kasutegur on 20% ja ATP hüdrolüüsienergia on 35kJ/mol? 80*9.81*2=n*35000*0.2, kust n=(80*9.81*2)/( 35000*0.2)=0.224 mooli. 19. Jaaniussike helendab siniselt. Kas ühe ATP energiast jätkub ühe kvandi kiirgamiseks? Kui ei, siis mitme ATP energia oleks vaja summeerida
võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest (aatomid ja molekulid) vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasakaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur
Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ning soojendasin reaktsioonisegu. Tulemus: Reaktsioonisegu soojendamisel tekkis pruunikas sade, mis formeerus edasi ka statiivil. Järeldus: Pruunika sademe (PbS sade) teke näitab, et munavalgu lahuses esineb tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape denatureerib valke ning sadestab neid lahusest välja, samas ei sadesta trikloroäädikhape peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu seda on näiteks valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ning lisasin sinna ka mõne tilka CCl3COOH lahust, seejärel loksutasin lahust. Tulemus: Tekib valge sade. Järeldus: Munavalgu lahus sisaldab valku, mille molekulmass on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik. 10) Mool - aine hulga ühik. 11) Molaarmass - on ühe mooli aine mass. 12) Aine hulk - 1 mol on aine hulk , milles osakeste arv on võrdne 12g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks.Aine hulka võime avaldada aine massi ja molarmassi suhtega ning antud ainemolekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. 13) Avogadro arv - osakeste arv ühes moolis.
Koostasid: Elina Rätsep, Timur Karimov, Anu-Reet Samulin Juhendaja: Ave Säks · Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust · Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-valemina. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.2 Teostaja: 2016 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid, on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Erinevad proteaasid omavad ka erinevat toimespetsiifikat. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs). Sellised on näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, mis produtseerivad põhiliselt peptiide. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu näiteks subtilisiin, savinaas, alkalaas, omavad väga nõrka spetsiif...
tehes ma ei mõelnud, milline võiks mu kromatogramm välja näha. Pidasin tähtsaks, et saan kätte Vx , Vx, Vxmax. Vx Vxmin=Vv=24 ml. Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga Vxmax fraktsiooni väljumiseni. Vxmin Dekstraansinise elueerumismaht on võrdne kolonni vaba mahuga, kuna tema molekulmass on 200 kDa ning ta ei mahu geeli pooridesse ja liigub pooridevahelisel alal, kuivõrd antud geeli lahutuspiirkond on .... 3000-80000 Da. Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat on väikseima molekulaarmassiga ning ta difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Kuna geelkromatograafia põhimõtte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi, siis
C1 = 1,9 mg/L C2 = 9,1 mg/L C3 = 15,25 mg/L Vedela invertaasi preparaadi uurmisel avaldatakse aktiivsus ensüümipreparaadi 1 mL kohta (kat/mL). Aktiivsuse arvutus: , kus C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/mL V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, mL V2 ensüümi töölahuse üldmaht, mL 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, sek 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, mL V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, mL L lahjendusmäär, mida kasutatai vedelast ensüümipreparaadist töölahuse valmistamisel Kahe aktiivsuse aritmeetiline keskmine kui invertaasi preparaadi aktiivsus: Järeldus A10 ja A19 peaksid kokku langema või üksteisest erinema maksimaalselt 20 % võrra. Minu tulemuste erinevus on: A19 A10-st 66,36 68,00-st (66,36/68)*100 % = 97,59 %.
x-teljel elueerimimaht V (ml), y-teljel optiline tihedus A, maksimumpunktid A=0,972 (24 ml), A=3,436 (36 ml) ja A=3,135 (74 ml). 0-18 ml on ühendatud fraktsioon. Vxmin = 24 ml Vx = 36 ml Vxmax = 74 ml Rf väärtus: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin = 36-24 / 74-24 = 0,24 Arvutatud maksimaalne elueerimismaht Vmax=55,89 cm3 ≈56 cm3, määratud Vmax=74 cm3 Arvutatud ja määratud maksimaalsed elueerimismahud ei klapi. Järeldus: Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulmass on neist suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNS- aspartaat, kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Arvutsulik ja reaalne elueerimismaht erinesid üksteisest, kuigi ei tohiks. Mõõtmisvead võisid tulla kolonni mahu mõõtmisel või fraktsioonide mõõtmisel. Ideaalis ei tohi teoreetiline ja reaalne maksimaalne elueerimismaht üksteisest erineda.
1200 s ×180 ×1 ml ×1 ml × 0,0103 g ¿ ¿ C1 – taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis C2 – taandavate suhkrute sisaldus 10. minutil võetud proovis C3 – taandavate suhkrute sisaldus 20. minutil võetud provis V1 – reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht V2 – ensüümi töölahuse üldmaht 103 – tegur üleminekuks mikrogrammidele T – hüdrolüüsi kestus 180 – glükoosi molekulmass V3 – proovi maht taandavate suhkrute määramiseks V4 – ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht G – ensüümipreparaadi kaalutis Avaldan invertaasi aktiivsuse aritmeetilise keskmisena. A 10+ A 20 188,15+240,16 A= 2 = 2 = 214,155 μkat/ml Järeldus Antud töö katsetulemused polnud ideaalsed. Teoorias oleks pidanud 10 ja 20 minuti järel taandavaid suhkruid lahuses rohkem olema, kuid antud katses see välja ei tulnud
Graanulitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt = Vv+ Vs+ Vg Ainet iseloomustab elumineerimismaht e väljumismaht Vx. See on eluaadi maht, mis on kogutud kuni aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni kolonnist väljumiseni. Kui segus olevad molekulid on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena, neil on minimaalne elueerimismaht Vxmin, mis võrdub kolonni vaba mahuga. Vxmin = Vv Ained, mille molekulmass on küllalt väike, et difundeeruda täielikult geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on lähedane antud kolonni kogumahule. Kromatografeerimise võib lugeda lõpetatuks, kui kolonni läbinud vedeliku maht ületab kolonni kogumahu. Teades geelimaatriksi mahtu Vg, võib Vxmax arvutada: Vxmax = Vt - Vg Geelkromatograafiat iseloomustavad kaks olulist parameetrit:
A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / t · 181 · V3 · g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml), t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml 6 ml, seega L = 2), V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), g proteaasi preparaadi kaalutis (g), 181 türosiini molekulmass. =900(sek) Järeldus: Katse näitas,et Türosiini kontsentratsioon kasvab reaktsiooni aega suurendamisel.Mida kauem reaktsioon toimub,seda suurem on Türosiini kontsentratsioon.Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus on 44,689kat/g. Aeg peab olema sekundites, mitte minutites. Kui hüdrolüüsisegu maht on 25+1=26ml, siis kuidas saab ensüümi maht hüdrolüüsisegus olla 3ml?
plastiidides, mitokondrites, leidumiskoht rakus organoidides (rRNA), eeltuumsetes rakkudes ka plastiidies, mitokondriaalsed tsütoplasmas, ka viirustes viirused molekulmass ...10 nukleotiidi Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10 Vastupidavus denaturatsioonile On vastupidavam võrreldes On vähem vastupidavam (pH, tº) RNA-ga võrreldes DNA-ga Pärilikkussaine säilitamine ja Pärilikkusinfo realiseerimine Bioloogiline funktsioon edasikandmine muutumatul
1 mg. Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/ml arvutatakse valemi järgi: A=((C2-C1)*V1 *10³*L)/(T*180*V3*V4) C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis C1=0.8mg C2-taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis. C10min=8.3mg;C20min=15.1mg. V1-reaktsioonisegu üldmaht. V1=25.5ml V2-ensüümi töölahuse üldmaht. V2=10ml 10³-tegur üleminekuks mikrogrammidele. T-hüdrolüüsi kestus. T10=600, T20=1200 180-glükoosi molekulmass. V3-proovi maht taandavate suhkrute määramiseks. V3=1 ml. V4-ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht. V4=0.5ml. L-lahjendusmäär, mida kasutati vedelast ensüümipreparaadist töölahuse valmistamisel. L=40. Invertaasi preparaadi aktiivsus avaldatakse kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena. Selleks arvutan A10, kus C2 on taandavate suhkrute sisaldus hüdrolüüsi 10 minutil võetud proovis: A10=((8.3-0.8)*25.5*10³*40)/(600*180*1*0.5)=141.7
Invertaasi preparaadi aktiivsus(A) kat/g arvutatakse valemi järgi: Kus: C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, 2,0 mg/mL C2-taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T(10 min või 20 min pärast ensüümreaktsiooni algust) võetud proovis, 6,0 mg/mL ja 11,0 mg/mL V1-reaktsioonisegu üldmaht, mL- 26 mL V2- ensüümi töölahuse üldmaht, 5 mL 103-tegur üleminekuks mikrogrammidele T-hüdrolüüsi kestus, 600 s ja 1200 s 180-glükooosi molekulmass, V3-proovi maht taandavate suhkrute määaramiseks, 1 mL V4-ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, 1 mL G-ensüümipreparaadi kaalutis, 0,01 g 5 Invertaasi preparaadi aktiivsus avaldatakse kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena.Selleks arvutasin katseandmete alusel ensüümi aktiivsus A10 kus C2 on taandavate suhkrute sisaldus hüdrolüüsireaktsiooni 10
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ning soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel. Tulemus Kuumutamisel värvus lahus pruuniks. Sadet ei tekkinud. Järeldus Pruunika sademe ehk pliisulfiidi sademe teke näitab, et munavalgu lahuses esineb tsüsteiini. 1.1.5.Valkude sadestamine trikloroäädikahappega Teoreetilised alused Trikloroäädikhape (TKÄ) denatureerib valke ning sadestab neid lahusest välja, samas ei sadesta TKÄ peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Trikoloroäädikahapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühendistest, nagu seda on näiteks valgu hüdrolüüsi produkt. Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ning lisasin sinna 3 tilka CCl3COOH lahust. Loksutasin lahust hoolikalt. Tulemus Tekkis hägus sade, mis segamisel kadus. Lisades veel paar tilka CCl3COOH muutus lahus püsivalt häguseks. Järeldus
Lisada seejärel 1 ml munavalgu lahust, loksutada, soojendada mõned minutid, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Tulemus: Katse läks plaanipäraselt ning lõpuks tekkiski tumepruun sade, seega munavalgu lahuses esines tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on reagent, mis denatureerib ja sadestab valke lahusest välja. Oluline on aga teada, et trikloroäädikhape ei sadesta neid peptiide, mille molekulmass on alla 10 000, seega saab seda kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgule lisada mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutada hoolikalt. Tulemus: Tekib valge vatjas sade, loksutamisel endiselt valge, kuid pigem piimjas. Seega katse õnnestus, sest valk sadestus. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Väljasoolastamine tähendab neutraalsete soolade kõrgetest kontsentratsioonidest põhjustatud
tioolrühmaga, mille tulemusena sadestus pruunikasmust pliisulfiid PbS. Katse tõestas tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5 Valkude sadestumine trikloroäädikhappega Töö teoreetilised alused: Katse eesmärgiks oli jälgida, kas valk denatureerub ja sadestub lahuses või mitte. Katse põhimõte seisneb trikloroäädikhappe (TKÄ) (trikloroetaanhappe) kui denatureeriva reagendi lisamisel valgule, mille peptiidide molekulmass on alla 10 000. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCl3COOH lahust. 2) Loksutasin ning tekkis valge sade. Tulemused: Valget sadet ei tekkinud, mis tõendab, et munavalgu peptiidide molekulmass on kõrgem kui 10 000. Seetõttu on munavalgus kõrgmolekulaarsed lämmastikühendid. 1.1.6 Valkude väljasoolastumine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli globuliinide ja albumiinide sadestumine
Orgaanilised ained. Elusorganismides on sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA. Süsivesikud : 1.) monosahhariidid. Tähtsamad on glükoos, riboos, früktoos .. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid. Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos, laktoos C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur. Süsivesikute tähtsus. * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne. * varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas)
reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. 6) Valkude sadestamine 3 ml munavalgu Küllastunud (NH4)2SO4 sooladega (globuliinide ja lahust, 3 ml lisamisel munavalgu lahusele albumiinide eraldamine) küllastunud tekkis globuliinide sade, mille (NH4)2SO4, krisalne eraldasin filtrimisel. Kristalse (NH4)2SO4 (NH4)2SO4 lisamisel lahusele
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
0,0707 mg/ml. C 10 3 V1 2 V2 A= t 181 V3 g mg C türosiini kontsentratsiooni muut ml = 0,0707 t hüdrolüüsi kestus sekundites 900 s V1 hüdrolüüsisegu üldmaht ml 25 ml kaseiini + 1 ml ensüümipreparaati = 26 ml 2 TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 ensüümilahuse üldmaht ml 5 ml V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml 1 ml g proteaasi kaalutis grammides - g = 0,0075 181 türosiini molekulmass 0,0707 103 26 2 5 A= = 15,05 900 181 1 0,0075 Kokkuvõte: Alkanaasi aktiivsuseks sain 15,05 kat /g.
ajavahemikus . Graafikult: Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus arvutatakse vastavalt valemile: Kus: türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus, hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik, reaktsioonisegu (substraat+ensüüm) üldmaht, valmistatud ensüümilahuse üldmaht, TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus ensüümi maht hüdrolüüsisegus, proteaasi preparaadi kaalutis, türosiini molekulmass Järeldused: Alkalaasi proteolüütiline aktiivsus oli minu katse tulemusena , s.t et 1 sekundi jooksul hüdrolüüsiti juures peptiidsidemeid.
taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. Vedela invertaasi preparaadi aktiivsuse arvutamiseks kasutatakse järgnevat valemit: Kus : C1 taandavate suhkrute sisaldus 0 proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 ensüümreaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml L lahjendusmäär Invertaasi preparaadi aktiivsus avaldatakse kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena. Selleks arvutatakse katseandmete alusel ensüümi aktiivsus A10, kus C2 taandavate suhkrute sisaldus hüdrolüüsireaktsiooni 10. minutil võetud proovis ja A 20, kus C2 on taandavate suhkrute sisaldus hüdrolüüsireaktsiooni 20. minutil.
78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus). Molekulid ideaalses gaasis on ainepunktid ja kõik põrked on absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88
vitamiin, kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautsuk sisaldab samuti 1.alkeen-küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata lahutatud,siis sel põhjusel on kautsuk ka värvusetu.5.Alkeenide süsisvesinik,mille molekulides on süsinik aatomite vahel füüsikalised omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende kolmikside.-side-P-orbitaali katuumisel tekkinud ühise homoloogilises reas muutuvad samamoodi nagu ka elektronpaari jaotumist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavad alkaanidel.Eteen,propeen ja buteen on toatemperatuuril sirgedtasandiline süsinik(planaarne...
Invertaasi aktiivsus arvutatakse järgmise valemi järgi: (C - C1 ) V1 V2 103 A= 2 T 180 V3 V4 G C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis (1,55 mg/ml) C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis (7,1 mg/ml või 13,5 mg/ml) V1 reaktsioonisegu üldmaht (25 + 1 = 26 ml) V2 ensüümi töölahuse üldmaht (5 ml) 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus (600 s või 1200 s) 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks (1 ml) V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht (1 ml) G ensüümipreparaadi kaalutis (0,0103 g) (7,30 - 1,57) 26 5 103 A10 = = 669, 63( µ kat / g ) 600 180 1 1 0, 0103 (13,89 - 1,57) 26 5 103 A20 = = 719,88( µ kat / g ) 1200 180 1 1 0, 0103
t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), t = 904 sek V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V1 = 26 ml V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), V2 = 5 ml 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml 6 ml, seega L = 2), V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), V3 = 1 ml g proteaasi preparaadi kaalutis (g), g = 0,02 g 181 türosiini molekulmass. Järeldus Esperaasi proteolüütiline aktiivsus on 3,97 kat/g, see tähendab, et 30°C juures 1 sekundi jooksul vabastab ensüüm 3,97 mooli aminohapet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
