Molaarmass ja molekulmass Mool on ainehulga ühik. 1 mool on selline ainehulk, mis sisaldab sama palju molekule, kui on 12g süsinikus aatomeid. Seda arvu nimetatakse avokaadro arvuks. Na = 6.02 * 10astmel 23 (M) molaarmass on ühe mooli antud ainemass (kg/mol) (Mr) molekulmass on molekuli massi ja 1/12 süsinikaatomi massi suhe (m0) molekulimass (kg) Nüü ainehulk (keemias p, mis on kontsentratsioon) m/M = N/Na Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri, mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks temperatuuriks. Ekin = 3/2 kT T absoluutne t (K), Ekin molekulide keskmine kin
1. Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte seisneb lahuses sisalduvate ainete lahutamises (ehk fraktsioneerimises) nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelgraanulitega, mille poorid on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafias kasutatakse geele, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: · kolonni vaba maht (graanulitevahelise vedeliku maht) VV · graanulitesisese vedeliku...
Aatommass(Ar)amü-aatomi mass aatommassiühikutes.Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aatom.Arv va lemi ees-kordaja e.koefitsent.2O-kaks hapniku aatomit,2O2 -kaks hapniku molekuli.Lihtained-üksikud aatomid(väärisgaasid -He,Ne,Ar),molekulid(gaasilised-H2,Cl2,F2),kristalsed ained( aatomitest-Si,B.Molekulidest-väävel,fosfor).Liitaine koosne b erinevate elementide aatomitest(vees-elemendid-vesinik,h apnik.Lihtainena-gaasilised,liit.-vedelad).Süsih.-süsinik,hapnik .H2O-2vesinikku,1hapnik.NaCl-naatriumkloriid,Fe2O3-raudoksiid.
4. Aine agregaatolekud Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda, molekulidevahelised jõud on väikesed 1. Aatom- ja molekulmass Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustumisel tuumast ja elektronidest), määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Sama elemendi eri isotoopide aatomite massid erinevad ligikaudu neutroni massi võrra. Aatomite massid on väga väikesed. Vältimaks arvutamist väikeste arvudega kasutatakse suhtelisi aatommasse. Suhtelise aatommassi
Element kuulub rühma, millisele orbitaalile tema aatomis tu- ilma ühikuta suurus. N: Ar(O)=16 PV=m/MRT Clapeyron-Medelejev´I võrrand. leb viimane elektron. Perioodi piirides muutub elementide iselom Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on aine molekulmass Arvuline väärtus sõltub valitud ühikust ja väljendatuna 1 mol metall mittemetall. Rühmas, kus elektron kihtide arvu suurend-
dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Iga ainet iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mis on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse väljuvad kolonnist esimesena ehk minimaalse elueerimismahuga, see aga on võrdne kolonni vaba mahuga. Vx min = Vv Vastupidises olukorras, kui molekulmass on piisavalt väike täielikult geeli pooridesse difundeerumiseks, siis need molekulid liiguvad kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga, mis vastab peaaegu kasutatava kolonni kogumahule. Vx max = Vt Maksimaalse elueerimismahu saab arvutada, kui geelimaatriks on teada: Vx max = Vt - Vg Liikuvustegurit Rf kasutatakse nende ainete iseloomustamiseks, mis suudavad geeli pooridesse difundeeruda ja mille elueerimismaht on kindlaks määratud. Rf = Vx - Vx min / Vx max - Vx min
FÜÜSIKA I KONTROLLTÖÖ (II KURSUS) 1) Mis on molekulmass, tema tähis ja ühik? Molekulmass on ühe molekuli mass. Tähis m0 Ühik 1 kg 2) Mis on mool, tema tähis? 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Tähis 1 mol 3) Ainehulga mõiste, tähis ja ühik? Ainehulk, näitab, mitu mooli on ainet. Tähis (nüü) Ühik 1 mol 4) Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga. Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis M Ühik kg/mol Seos molekulmassiga: M = m0 NA
Nimed Struktuurvalem Omadused Kasutamin esinemin Benseen * omapärase lõhnaga *ravimite, lõhkeainete C6H6 * MÜRGINE mitmesuguste polüme * värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina lahustuv vedelik *mõnikord harva * keemist...
Uuritavas segus sisalduva aine väljumismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena, st minimaale elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga. Ained mille molekulmass on küllalt väike, et täielikult difundeeruda geeli pooridesse, liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on arvväärtuselt lähedane kasutatava kolonni kogumahule Vt. Vxmax = Vt - Vg Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx on kindlaks määratus, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf. Rf = Vx Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik
1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) (lakkamatu ja korrapäratu liikumine) Kõik ained on omavahel vastastikmõkus. Ideaalgaas gaas, mille molekulidevaheline vastastikmõju puudub (vastastikmõju on nii nõrk, et me ei arvesta sellega) 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Molaarmass on aine ühe moli mass. MX kg/mol Avogadro arv on ühes molis sisalduv aatomite arv. N A=6,02 x 10231/mol 1 mool on selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatommassiga. Elemendi aatommassiks nim suhtelist suurust, mis leitakse jagades elemendi molekuli mass 1/12 süsiniku molekuli massiga
083 28 75.5 0.047 29 77.5 0.026 9. Koostan kromatogramm Sinine graafiku osa kajastab dekstraansinise kontsentratsiooni muutumist, kollane müoglobiini kontsentratsiooni muutumist ja punane DNP-aspartaadi kontsentratsiooni muutumist. Roheline osa graafikust on need proovid, milles uuritavaid aineid ei olnud. Dekstraansinine vüljuv kõige esimesena, kuna see on polüsahhariid ja selle molekulmass on , teisena väljub müoglobiin (molekulmass 16800), kolmandana DNP-aspartaat (molekulmass ~300). 10. Arvutan müoglobiini väärtust: Järeldus Töö on tehtud korrektselt, kuna arvutuslik ja praktiline erinevad üks teisest vähe. Fraktsioonid väljusid kolonnist vastavalt nende suurustele. Erinevus arvutusliku fraktsioonide arvu ja praktilise fraktsioonide arvu vahel on tingitud sellest, et kõik minu kogutud fraktsioonid ei olnud täpselt 2 ml (mõned olid suurema mahuga).
põhimõte arusaadavam. Ühe komponendina sisaldas praktikas uuritav segu dekstraansinist (3mg/ml), mis elueerus minimaalse väljumismahuga ja mille järgi sain teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2*106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Lisaks sisaldas uuritav segu Müoglobiini (6mg/ml), mille molekulmass on 16800 Da ja DNP- aspartaati (0,3 mg/ml). Kolonni voolutamine Enne kõige kiiremini liikuvat komponenti (dekstraansinist) kolonnis väljuva puhta vooluti kogun ühendatud fraktsioonina, milleks asetan enne voolutamise algust kolonni väljalaskeava alla 100 ml kuiva kolvi. Olnud proovi eelkirjeldatud viisil geeli pinnale kandnud, avasin väljavoolu kolonnist ja hakkasin eluaati koguma ülalnimetatud kolbi. Niipea kui proov oli täidisesse sisenenud, viisin
3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin c) heteropolüoosid - süsivesik + muu osa nt mukopolüsahhariidid : süsivesik + valk, sinna kuuluvad bioloogilised limad Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem c) molekulmass suurem d) magusust pole e) karamellistumist pole f) ei kristalliseeru Süsivesikute biofunktsioonid: 1. Energeetiline a) 1g süsivesikute lõplikul lõhustumisel vabaneb u 4kcal energiat, tek CO2 ja vesi. Protsess toimub raku tasandil mitokondrites.
Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.(CH 4- metaan).
on erineva ja setõttu erinevad ka omadustelt. Süsinikul on erinevad lihtained teemant ja grafiit. Polumeerideks nimetatakse suurtest molekulidest koosnevaid aineid, mille molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumise. Aatommassiühikuks on väetud 1/12 süsiniiu aatomi massist. Aatomi mass aatommassiühikutes on aatommass Ar Ar (Cl) = 36 amü Molekuli mass aatommassiühikutes on molekulmass Mr. Molekulides sisalduvate aatomite masside summa moodustab molekuloi massi. Molekuli mass näitab, mitu korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist. Mr (H2O) = 2 * Ar (H) + Ar ( O) = 2*1 + 16 = 18 Mool on aine hulga ühik. Sisaldab alati kindla arvu osakesi. Kui kordaja seisab lemendi ees, siis see nätiab aatomite arvu. Indeks näitab molekulide arvu aatomis. Keemiline valem on elementide sümboloitesy ja i deksidest koosneva aine tähis,
9. Aatomi mass ja aatommass- aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed. Arvutuste hõlbustamiseks kasutatakse suhtarve, kusjuures ühikuks on 1/12 süsiniku aatomi massist. Seda ühikut nim rahvusvaheliseks aatommassiühikuks (1.6*10 astmes-27kg) Aatommass on ühikuta suurus, tegemist on suhtarvudega. 10. Molaarmass- molaarmassi ühikuks on g/mol. Molaarmassi tähis on M, millele järgneb sulgudes aine valem. Molaarmass ja molekulmass on arvuliselt võrdsed, ainult ühikud erinevad. 11. Mool kui aine hulga ühik- mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakeste arvu kaudu. Aine hulka mõõdetakse moolides. Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis süsinik- 12. Selles sisaldub teatavasti 6,02*10astmes23 aatomit. Seda väärtust nim. Avogadro arvuks ja tähistatakse NA. Aine hulga ja massi vaheline seos: n= m/M 12
Molekulaarfüüsika 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)?
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel Molekulaarne aine- on molekulidest koosnev keemiline aine Elektronkiht- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse väliskihi elektronide ar...
Kõik kehad koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas kaootilises liikumises Kõikide kehade molekulid on seotud vastastikmõjuga Ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel,(1)kus gaasimolekulid loetakse punktmassideks,(2)molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju. 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes – ühik 1/12 süsiniku aatomi C12 massist Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikustes – ühik Molaarmass - ühe mooli aine mass grammides – ühik g/mol Ainehulk 1 mool - on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro
elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saame teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv ). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2·106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Teine komponent oli valk müoglobiin(6 mg/ml), mille neeldusmaksimum on lainepikkusel 410 nm. Müoglobiinil on helekollane värv. Tema molekulmass on 16 800 g/mol.Müoglobiin on väga tähtis inimese kehas, kuna ta on skellet- ja südamelihase hapnik-siduv valk. Kolmas komponent, millel on kõige väiksem molekulmass oli DNP aspasrtaamaspartaat, so asparagiinhappe dinitrofenüülderivaat t(0,6 mg/ml) Aspartaami kasutatakse suhkru asendajaks.
Meelis Maalder 12B Omadused jms Värvuseta mürgitu amorfne polümeer. Molekulmass 10 000 1 600 000. Madal molekulaarne kleepuv materjal. Tugevus suureneb molkulmassi suurenedes. On valgus- ja vananemiskindel materjal. Lahustub ketoonides, estreis, kloreeritud süsivesinikes ja metanoolis. Ei lahustu atsüklilistes süsivesikutes ega vees. Hea kleepuvus paljude materjalidega. Kasutusalad Kasutatakse paljudes liimides (PVA), lakkides ja värvide koostises. Riide apreteerimisel. Tehisnaha tootmisel. Kildumatu klaasi tootmisel
elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saame teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv ). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2·106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Teine komponent oli valk müoglobiin(6 mg/ml), mille neeldusmaksimum on lainepikkusel 410 nm. Müoglobiinil on helekollane värv. Tema molekulmass on 16 800 g/mol.Müoglobiin on väga tähtis inimese kehas, kuna ta on skellet- ja südamelihase hapnik-siduv valk. Kolmas komponent, millel on kõige väiksem molekulmass oli DNP aspartaat, so asparagiinhappe dinitrofenüülderivaat (0,6 mg/ml). Seda kasutatakse selleks, et ainete lahutamise piir oli nähtav, kuna DNP-aspartaadi lahusel on kollane värv. Tema neeldusmaksimum on lainepikkusel 360 nm. Kolonni voolutamine.
soolalahus vm) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Ainet iseloomustab elumineerimismaht e väljumismaht Vx. See on eluaadi maht, mis on kogutud kuni aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni kolonnist. Kui segus olevad molekulid on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena, st neil on minimaalne elueerimismaht Vx min, mis võrdub kolonni vaba mahuga. Vxmin= Vv Ained, mille molekulmass on küllalt väike, et täielikult difundeeruda geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vx max, mis on lähedane antud kolonni kogumahule. Vxmax= Vt Kromatografeerimise võib lugeda lõpetatuks, kui kolonni läbinud vedeliku maht ületab kolonni kogumahu. Teades geelimaatriksi mahtu Vg, võib Vxmax arvutada: Vxmax= Vt-Vg Geelkromatograafiat iseloomustavad kaks olulist suurust: · Vv(=Vxmin)- vaba maht e
väljuvas fraktsioonis on vastava aine kontsentratsioon maksimaalne MINIMAALNE ELUEERIMISMAHT (Vxmin ): - kui segus on molekule, mis on liiga suured, et mahtuda kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena ehk kõige kiiremini - võrdne graanulitevahelise vedeliku mahuga Vxmin = Vv MAKSIMAALNE ELUEERIMISMAHT (Vxmax): - Ained, mille molekulmass on väiksem, difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ning liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt - on arvväärtuselt lähedane kasutatava kolonni kogumahule Vt. Kromatografeerimise protsess on lõpetatud, kui kolonnist väljunud vedeliku (eluaadi) üldmaht võrdub ligikaudu kolonni kogumahuga. Kui geelimaatriksi maht Vg on teada, siis võib maksimaalse elueerimismahu ka arvutada Kasutatava geelkromatograafia kolonni iseloomustamiseks on vaja kaht parameetrit:
C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud.
Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin- 3 000 000 daltonit. Valgud võivad koosneda nii ühest kui ka mitmest polüpeptiidahelast, mis võivad olla nii identsed kui ka erinevad.Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu saab umbkaudselt arvutada jagades molekulmassi 110-ga.Valkude aminohappeline koostis on valgule iseloomulik suurus.
· Täidise kõrgus: L = 32cm ja diameeter: d = 1,7cm · Täidise kogumaht: Vt = 72,63cm3 · Maksimaalne elueerimismaht: Vxmax = 65,357cm3 · Fraktsioonide arv n = 25 Kromatogramm · Teades, et komponentideks olid: 1. Dekstraansinisest 3mg/ml, Mr = 2 · 106 2. Müoglobiinist 6mg/ml, Mr = 1,7 · 104 3. DNP aspartaadist 0,3mg/ml Kuna sinine desktraansinine voolas läbi kolonni kõige kiiremini võib järeldada, et tema molekulmass on suurim. Kahjuks ma DNP aspartaadi molekulmassi ei tea, mistõttu on keeruline oletada, kumb väljus kolonnist enne, kes müoglobiin või DNP aspartaat. · Eluaadi maht dekstraansinise kõrgema kontsentratsiooni hetkel Vxmin = Vv = 31,5ml · Kuna ma OPN aspartaadi molekulmassi ei tea siis oletan, et ONP aspartaadi molekulmass on väiksem. Vx = 26ml · Kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima konsentratsiooniga fraksioon Vx1max = 57,5ml
· Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl, vesi Aine Mass (g) Ruumala (ml) Moolid Aniliin 5 4,9 0,05369 Äädikhappe 6 5,7 0,05877 anhüdriid Na-atsetaat 7,5 0,09143 Konts. HCl 4 Aine Molekulmass (g/mol) Tihedus (g/ml) Keemistemp. (°C) Aniliin 93,13 1,0217 184,13 Äädikhappe 102,1 1,082 139,8 anhüdriid Na-atsetaat 82,03 1,528 Konts. HCl 36,5 1 Atsetaniliid 135,17 1,219 304 · Teine etapp: atsetaniliid, broom, jää-äädikhape, vesi, naatriumsulfit
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub k...
C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp. Toodavad organismi vett. Steroidid madalmolekulaarsed tsklilised hendid ja vees ei lahustu,
kristallid Helena Tarum 10B Kvarts Kvarts (saksa quarz) on silikaatne kivimit moodustav mineraal. Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) Kvartsi pere mineraale ahhaat mäekristall ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks
PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi. Reeglina PAH-ide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad tugevasti molekulmassist: molekulmassi suurenedes vähenevad PAH-ide vees lahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise ja oksüdeerumise suhtes, kuid suurenevad sulamistemperatuur, keemistemperatuur ning suureneb PAH-i lahustuvus rasvades. Elusorganismidele mürgiseks loetakse PAH-e, mille molekulmass jääb vahemikku 128,16–300,36 g/mol, sest tänu oma madalale molekulmassile on nad keskkonnas liikuvamad kui suurema molekulmassiga PAH-id. Suurema molekulmassiga PAH-id (molekulmass suurem kui 300,36 g/mol) on vähem liikuvad keskkonnas, sest neil on suurem molekul ning väiksem lendumis- ja lahustumisvõime. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on lipofiilsed, see tähendab, et nad lahustuvad paremini orgaanilistes solventides kui vees.
valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0, ei põle, vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumkloriidi vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldib vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib naatriumhüdroksiid). Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Naatriumhüdroksiid on keemiatööstuse põhitooteid. Teda kasutatakse nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- , klaasi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha...
tsüsteiini olemasolu valgus. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega TKÄ on valke (molekulmass > 10 000) denatureeriv ja väjasadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, (valgu hüdrolüüsi produktid). Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin CCl3COOH lahust ning lokustasin. Tekkis nõrk hele sade, st valk denatureerus ja sadenes. See tähendab, et katses kasutatud valgu molekulmass on üle 10 000. ee tähendab, et valku molekulmass, mis me kasutasime katses, on üle 10000 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest ehk väljasoolastamine. Seda mõjutavad valgu hüdrofiilsus /hüdrofoobsus, laeng ja molekulmass. Seetõttu sadestuvad
Süsivesikud Süsivesikud · Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · Meie toitumisahelas esimeseks lüliks · Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · Hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega · Organismis kerge säilitada Enamlevinud orgaanilised ühendid looduses · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12% Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orga...
1. Süsivesinikud on ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 2. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on vaid üksiksidemed. 3. Alkaanide üldvalem on CnH2n+2 n> või = 1. 4. Alkaanide homoloogiline vahe on kahe kõrvuti oleva süsivesiniku rühma -CH2- arv. 5. Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homoloogilises reas seaduspäraselt: Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilistes ridades molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, väheneb aga ainete lahustuvus vees. 6. Tahkeid alkaane kutsutakse parafiinideks. 7. Alkaanid on veest kergemad. 8. Alkaanid ei märgu ega lahustu vees, seega nad on hüdrofoobsed ained. 9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
RÄNI ON MINERAALIDE JA KIVIMITE RIIGI PÕHIELEMENT Koostasid: Kristofer Seil Ott-Artur Kasera Räni iseloomustus · Keemiline element · Sümbol - Si · Aatominumbriks - 14 · Mittemetall · Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest · Looduses esineb harva puhtal kujul · Inglise keelne nimetus Silicium Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 · Räni põleb Si + O2 SiO2 · Hapetega ei reageeri Räni saamine
...) mis
sõltub molekulmassist.
Vx selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava ained
kontsentratsioon on maksimnaalne.
Kõige väiksem elueerimismaht on kõige suuremates molekulides, mis ei mahu geeli
pooridesse, ja siis väljuvad esimesena. Vxmin on võrdne kolonni granulitevahelise mahuga.
Vxmin = Vv
Kõige suurem elueerimismaht on ainetes, mille molekulmass nii väike, täielikult
difundeeruda geeli pooridess. Need liikuvad kolonnis kõige aeglasem. VxmaxVt
Vxmax võiks leida kui on teada Vg. Vxmax=Vt Vg
Rf liikuvstegur . Rf= Vx Vxmin / Vxmax -Vxmin
0
4 0.2 0 20.65 30.65 40.65 50.65 60.65 70.65 80.65 90.65 Eluaadi maht, ml Esimesena väljus dekstraansinine, mille kontsentratsioon on üsna väikene. Kuna see väljus esimesena, siis on ka tegu kõige suurema molekulmassiga ainega. Teisena väljus müoglobiin, mille kontsentratsioon on juba ligikaudu 10 korda suurem. See väljus kolonnist teisena, mis tähendab, et selle molekulmass on väiksem dekstraansinisest, aga suurem DNP-aspartaadist. Viimasena väljus DNP-aspartaat, mille kontsentratsioon on enam-vähem sarnane müoglobiinile. Viimasena väljununa on selle aine molekulmass kõige väiksem. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsioonini (kaasa arvatud on) Vxmin = Vv = 24,65 ml Eluaadi maht kuni valgu kõige kõrgema kontsentratsiooniga (kaasa arvatud) väljumiseni Vx=44,65 ml
· Täidise material ja mark: Destraan Sephadex G-75 · Täidist iseloomustuv pundumistegur k : k=0,1 · Täidise kõrgus ja kolonni sisediameeter: L=32,5cm. d=1,9cm. · Täidise kogumaht Vt : Vt=92,1cm3. · Maksimaalne elueerimismaht Vxmax: Vxmax=82,89 · Fraktsioonide arv: n=42 B.Kromatogramm: C. Kromatogrammil näidatakse: Komponentid väljusid sellises järjekorras, sellepärast et Dekstraansinise molekulmass on kõige suurem, Müoglobiini molekularmass on suurem kui DNP-aspartaati molekulmass, aga väiksem kui Dekstraansinine. Kõige kiiremini väljuneb kõige suurema molekulmassiga aine. Kõige rohkem segus oli müoglobiini sisaldus, see on nähtav kromatogrammil. Dekstraansinine oli kõige väiksema sisaldusega aine segus. Vxmin= 24 ml=Vv Vx=46 ml Vxmax=78 ml D. DNP-aspartaati elueerimis maht (78 ml) erineb arvutusliku V xmax väärtusega (82,89 ml) umbes 4,89 ml järgi. E.
tRNA transpordi RNA aminohapete transport rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomi koostisesse geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-molekuli sünteesi DNA ja RNA võrdlus: DNA suhkur on desoksüriboos ja RNAl riboos. DNA lämmastikalused on adeniin A, tümiin T, guaniin G, tsütosiin C ja RNAl adeniin A, uratsiil U, guaniin G, tsütosiin C. DNA levinuim esinemisvorm on sekundaarstruktuur ja RNA levinuim vorm on primaarstruktuur. RNA molekulmass on väiksem kui DNA oma. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA leidub raku tuumas ja ribosoomides ning DNA raku tuumas, kloroplastides ja mitokondrites. RNA denatureerub kiiremini kui DNA
lämmastikuühenditest. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCl3COOH lahust, mille tulemusel tekkis valge sade, mis tõestas kõrgmolekulaarse(te) valgu(de) olemasolu lahuses kuna TÄK-il on valku denatureeriv ja sadestav toime, mis mõjub ainult kõrgmolekulaarsetele (molekulmass > 10000) valkudele. Järelikult on võimalik selle katsega kindlaks määrata kas lahus sisaldab peptiide, mille molekulmass on üle 10000. Samuti sobib see reaktsioon valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmasikuühenditest. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Globuliinid sadenevad poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik
tööks η = A/Q1 η = Q1-Q2/Q1 50 entroopia - Iseloomustab süsteemi tasakaalulisust, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 51 külmkapp - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 52 konditsioneer - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 53 Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Gaasides difusiooni intensiivsus võrdeline temp. Mida väiksem molekulmass, seda intens difusioon. 54 Soojusjuhtivus – ülekande liik, kus energia levib molekulide vastastikmõju tulemusena. Võrdeline temp-ga. 55 Sisehõõre – keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. Suurem temp, suurem sisehõõre. 56 Ülekandenähtused gaasides 57 Vedeliku üldomadused – voolav, võtab anuma kuju, kindla ruumalaga, avaldab survet anuma külgedele, kui ka sisse asetatud objektidele.
Nikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C Keemispunkt: 247 °C (laguneb) Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, te...
Kõikide nende protsesside tulemusena hoitakse õhus sisaldust enam-vähem püsivana. Kütused Sõltuvalt agregaatolekust jaotatakse kütused tahke-, vedel- ja gaaskütusteks, päritolu aga: 1)looduslikeks kütusteks(kivisüsi, nafta, maagaas) 2)tehiskütusteks(koks,brikett, petrooleum, veegaas, generaatorgaas) Lämmastik Valgud Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Valgud koosnevad tuhandetest aminohapetest. Polüpeptiididest eristab neid see, et kui polüpeptiidide molekulmass on tavaliselt alla 10 000 daltoni, siis valkudel on see suurem. Molekulmass ei ole seotud bioloogiliselt aktiivsete valkude funktsiooniga. Polüpeptiidide ahelate pikkus on valkudes väga varieeruv, ulatudes sajast paarikümne tuhande aminohappejäägini. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi. Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu saab umbkaudselt arvutada jagades molekulmassi 110-ga. Kuigi
Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine - Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. Allotroop - Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Aatommass - Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass - Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Mool - Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10astmes23) loendatavat osakest. Molaarmass - Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. Gaasiliste ainete molaarruumala 22.4 l/mol Avogadro arv - Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. 6.02 * 10 astmes 23
Molekulaarfüüsika aluseks on molekulid (osakesed liiguvad, osakeste vahel on vastasmõju). Makroparameeter-mõõdetavad füüsikalised suurused(rõhk, temp,ruumala). Iseloomustavad ainet väliselt.Gaasi rõhk-tekib osakeste põrkeid Vastu keha.Molaarmass näitab ühemooli aine massi.Konsentratsioon-näitab osakeste arvu ruumala ühikus.Kelvini tempskaala-ehk absoluutse tempt skaala. Ideaalne gaas-on väga hõre gaas.Mikroparameetrid-iseloom ainet seesmiselt, ei Ole otseselt mõõdetavad(molekulmass, molekulikiirus, konsentratsioon). Gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.Avogadro arv-osakeste arv ühes moolis aines.Temperatuur iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise...
KEEMIA ALKAANID Füüsikalised omadused Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : g...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
