Valgu ületarbimine: suureneb koormus maksale (toodab uuriat – valgu lagundamisel aminohappe vabastatud lämmastik) ja neerudele (uriin). Suureneb veekadu. Funktsioonid: 1) Ensümaatiline. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. Ei tööta vitamiinide juuresolekuta. 2) Ehituslik. Rakuorganellides; karvad, küünised, sõrad, suled. 3) Kaitse. Antikeha koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonivalgud – võimelised muutma oma struktuuri ja molekuli mõõtmedi. Lihasvalkudel on kontraktsioonivõime – annab loomadele liikuvuse. 6) Transpordifunktsioon. Transportvalgud juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakkude sisse kui ka sealt välja (nt hemoglobiin – O2 rakkudesse) 7) Retseptoorne
HTe). 2 ➢ tugevad molekulidevahelised jõud nn. vesiniksideme olemasolust vee molekulide vahel ➢ Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel tekib tugev elektrostaatiline vastasmõju, mistõttu vee molekulid moodustavad ulatusliku kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga. Nende täiendavate sidemete lõhkumiseks on vaja oluliselt enam energiat kui nende ühendite korral, milles vesiniksidet ei esine. ➢ Keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega. ➢ Iga vee molekul võib osaleda 2 H-sideme moodustamisel. Tekib ruumiline võrk kus iga O aatom asub tetraeedri tsentris, H aatomid aga selle nurkades.
tsütoplasmas 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib piptiidsidemeid aminohapete vahel.
seonduvad antigeenidega ja märgistab selle, et kaitserakud (n makrofaagid) selle hiljem ära tunneks. Organismil on võimalik toota trillioneid erinevaid antikehasid, seega ükskõig millele, eeldusel, et see on kehavõõras. Äratundmis spetsiifika on äärmiselt kõrge. Kui meil on valgumolekulid, siis ükskõik millise nende molekuli vastu, kui meil on olemas antikeha, siis me võime värvida või hübridiseerida seda geeli konkreetse antikehaga, siis antikeha seondub selle valgu molekuliga, mida ta ära tunneb. Kui antikeha ise oli märgitud fluoriseeruva ainega, siis nüüd on valk näha. Neid kõikvõimalike antikehasid toodavad meile hiired. Et neid vajalikke antikehi teistest eraldad, siis teeme sellise kolonni, kus meil see antigeen on seotud kolonni ja katselooma seerum lastakse kolonni ja vajalikud spetsiifilised antikehad seonduvad antigeeniga.
Veest (60%-90%). Lahustunud tervikuks. orgaanilised ja anprgaanilised ained. Enamus dissotsieerunud. Anorgaanilised osalevad raktsioonides ja tagavad pH. Palju madalmolekulaarseid org. ühendeid ja kõik biopolümerid. Ribosoomid Pannakse kokku rakutuumas olevates Valkude süntees. Sama mRNA tuumakestes. Sünteesijärgselt looguvad läbi molekuliga seotud moodustavad tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse polüsoomid Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud Lagundab ja lõhustab vanu raku põiekesed. osi ja ülejääke. Makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Fagotsüteeritud
RNA molekuli sünteesiks. Genoom - ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal ehk sisuliselt siis DNA. 26. Transkriptsioon Transkriptsioon – protsess, mille käigus kopeeritakse DNA geneeriline kood RNA molekulile. Promootor – DNA järjestus, millelt algab transkriptsioon. Terminaator – DNA järjestus, mille juures lõppeb transkriptsioon mRNA transkriptsiooni etapid: 1. Ensüüm RNA polümeraas liitub DNA molekuliga ning keerab selle lahti. 2. Ensüüm RNA-polümeraas sünteesib DNA lõigust komplementaarse RNA molekuli. a. preRNA, mis koosneb eksonitest ja intronitest b. splaissingu teel lõigatakse intronid välja, jäävad ainult eksonid c. Eksonitest moodustub küps RNA 3. Ensüüm RNA-polümeraas jõuab terminaatorpiirkonda. 4. DNA ahel suletakse ensüümide abil. 5
kasutama teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid 12. ATP e. Adenosiintrifosfaat a) Millistest osadest molekul koosneb? • Lämmastikalus (adeniin) – Suhkur (riboos) – 3 fosfaatrühma (ATP puhul) • ATP – 3 fosfaatrühma • ADP – 2 fosfaatrühma • AMP – 1 fosfaatrühm b) Mis tähendab, et ATP on universaalne energiakandja? • Kõik elusorganismid kasutavad energia saamiseks ATPd c) Mis juhtub ATP molekuliga kui energia vabaneb/kui energia seotakse? ATP > ADP > AMP • Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb ATPst energia d) ATP tootmise 3 võimalust inimorganismis (õp.nr. 2 lk. 15) I. Fosfageeni süsteem • ADP suudetakse muuta ATPks sama kiiresti, kui lihased ATPd äkilise pingutuse ajal kulutavad. Varusid jätkub vaid 10 sekundiks II. Glükogeeni-piimhappe süsteem • Anaeroobselt lagundatakse glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape
rakumembraani, milleks täiendavat energiat ei elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: vajata. Näiteks osmoos ja difusioon. tärklis, glükogeen, tselluloos). Patogeen teiste organismide haigestumist Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud põhjustav organism. ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama Peptiidside kovalentne side valgu molekuli aminohappelise järjestusega valke. ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Populatsioon samal ajal ühiselt territooriumil Peremeesrakk kindel rakutüüp, mida viirus on elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad
104,3° Jääs 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 mikrosek Vees 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 pikosek 1 piko sek = 10-12 sek Vee molekulide vahel on vesiniksidemete võrgustik 3. mikrotuubulid on põhikomponendiks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Motoorne valk on valk, mis transformeerib ATP-energia liikumisenergiaks. 4. DNA replikatsioon uute polünukleotiidahelate süntees, s.t DNA molekuliga (emamolekuliga) identsete koopiate (tütarmolekulide) süntees. DNA kaksikheeliks peab lahti keerduma, et tagada DNA-polümeraasile juurdepääs üheahelalistele templeitidele (sabloonahelatele. DNA replikatsioon on: · Semi- ehk poolkonservatiivne, tekivad DNA dupleksmolekulid, mille üks ahel pärineb lähtemolekulist, teine on täiesti uus · Kahesuunaline sisaldab kahte replikatsioonikahvlit, mis liiguvad vastassuunas
põhinevad ATP süntees, närvi + lihasraku erutus, optimaalne pH erinevus, optimaalne osmolaarsus) ● eeldab aktiivseid transport mehhanisme Rakumembraani läbitavus sõltub: ● rasvlahustuvus - mida rohkem rasvlahustuv, seda paremini läbib ● molekuli suurus - eriti halvasti läbivad ioonid 91.Transportvalkude põhiklassid (viivad läbi transporti läbi membraani) Kaks põhi klassi: ● transporterid - muudavad transporditava molekuliga seondudes konformatsiooni ● kanalivalgud - moodustavad läbi bilipiidkihi (vajadusel avatava) poori Transport võib olla: 1. passiivne e madalama kontsentratsiooni/elektrokeemilise grandiendi suunas. Ei vaja lisaenergiat. Siia kuuluvad nii osad transporteritest kui ka kõik kanalivalgud. 2. aktiivne ehk madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Vajab lisaenergiat ning seda teostavad transporterid, mida kutsutakse ka pumpadeks. 92
Seos (2.13) kehtib tegelikult gaaside korral, mille molekulid koosnevad ühest aatomist. Lähem analüüs näitab, et iga võimaliku ruumisuuna kohta, mille sihis osake saab 1 liikuda, tuleb kineetiline energia kT . Kui vaatleme 1-aatomilise osakese liikumist 3- 2 mõõtmelises ruumis, siis on võimalikke vabadusastmeid i=3 - st 3 võimalikku (kulg)liikumissihti. Kui tegemist on 2-aatomilise molekuliga, siis lisaks kulgliikumise kolmele vabadusastmele tuleb arvestada molekuli võimaliku pöörlemisega. Kaheaatomiline molekul saab pöörelda kahes erinevas pöörlemistasandis, seega on pöördliikumise vabadusastmeid 2 ning vabadusastmeid kokku (kulgliikumine + pöördliikumine) on i=5. Kui molekulis on kolm või rohkem aatomit, siis on võimalikke pöördliikumise tasandeid (ning pöördliikumise vabadusastmeid) kolm ning vabadusastmeid kokku i=6.
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
laskva membraani lahustunud ainete madalamalt konsentratsioonilt kõrgema konsentratsiooni poole. Transportvalgud · Asuvad membraanis. · Nende kaudu toimub nii aktiivne kui passiivne transport. · Juhivad läbi membraani kindlaid ühendeid. Retseptorvalgud osalevad info vahetuses väliskesk konnaga.Vallandavad vastuseks rakusisesed reaktsioonid. Fagotsütoos - suurte aineosakeste ja makromolekulide viimine rakku: · Membraan sopistub koos suure molekuliga sisse. · Aineosake liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. · Põiekesse lisanduvad ensüümid, mis lagundavad aine. 2. Tsütoplasma · poolvedel aine, mis täidab raku sisemust. · sisaldab vett, anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. · on pidevas liikumises, seob rakuorganellid tervikuks. ********************************************** Päristuumse raku sisemembraanistik. Koosneb:
TAP (transporters associated with antigen processing) võimaldab seda transporti. Klass I MHC molekulid vajavad peptiidi, et saavutada stabiilsus. Esiteks alfa ahel ja beeta2 mikroglobuliin assotseeruvad ER membraani proteiini kalneksiiniga. Kalneksiin kuulub chaperonide perekonda, mis on valgud mis võimaldavad pakkimist polüpeptiidiks. Selle kompleksi sidumine TAPi külge initseerib peptiidi kinnipüüdmise MHC poolt ja dissotsiatsiooni seejärel kalneksiinilt. Osad peptiidid ei seondu molekuliga üldse, osad seonduvad, aga on ebastabiilsed. Stabiliseeritud MHC molekul transporditakse läbi golgi raku pinnale. Eksogeene antigeen on üginendu antigeeni esitlevate rakkude APC-dega nagu nt makrofaagid, dedtiidrakud, B lümfotsüüdid. Esitletakse klass II MHC molekulidega. Ekstratsellulaarne antigeen seondub APC ja siseneb rakku,seejärel lokaliseerub endosoomides. Endosoomides olevad proteolüütilised ensüümid aitavad protsessida antigeeni MHCII molekuli jaoks. Ta töödeldakse
(EhKsekundaarstruktuur). Kolmandat jdrku struktuur maarstruktuuriks). Seda v6ib esitada kur-ri"b^ (tertsiaarstruktuur) v6ib DNA molekulil olla kiillalt eriil- v6i la monomeeride jArjestusena. mf{FEiilfr meline ja see moodustub koos molekuliga seostunud fu- fl.aloro Too DNAmolekuli rihe vSimaliku valkudega Kuidas ndeb DNA ruumiliselt vdlja nditeks ra[@ fragmendi esimest jzirku struktuuri nliited tihe kromosoomide koostises, sellega tutvute edaspidi (vt
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised 63. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine. Saamine –Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. ***64. Tähtsamad polümeerid (polüalkeenid, polüestrid, polüamiidid) Polüalkeen- Polüvinüülkloriid, Polümetüülmetakrülaat, pleksiklaas polüestrid-o lavsaan Polüamiidid- nailon 65. Tähtsamad looduslikud polümeerid. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja polüpreenid. Elusmaailma jaoks on nendest asendamatuteks valgud ja nukleiinhapped. Paljud biopolümeerid tekivad elus-organismides, olles nende rakkude
Viroloogia Viiruse definitsioon Viirused on rakulist ehitust mitteomavad obligatoorsed endoparasiidid. Erinevad rakulise ehitusega parasiitidest selle poolest, et : Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus. Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga. Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku. Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites. Olulisemaks sellistest omadustest on lipiidse m...
Alus on elektronipaari doonor. Happeline oksiid – molekulaarne aine, mis veega reageerides moodustub Bronstedi happe, nt CO2 moodustab H2CO3 Aluseline oksiid – moodustab veega reageerides Bronstedi aluse nt CaO + H2O -> Ca(OH)2 Amfoteersed oksiidid – moodustuvad poolmetallidest ja ka mõndadest teistest elementidest, mis reageerivad nii hapete kui alustega Vesi on amfiprotoonne – võib käituda nii Bronstedi happe kui alusena ja vahetada prootoneid teise vee molekuliga. Nähtust nimetatakse autoprotolüüsiks. KW nim vee ioonkorrutiseks e autoprotolüüsi konstandiks. Vesilahuse pH defineeritakse kui pH = -log aH3O+. Lihtsustades pH = -log [H3O+]. pOH!? Dissotsiatsioonimäär = A- ioonide kontsentratsioon/happe HA algkontsentratsioon * 100% Nõrga happe lahuse pH arvutamine !?!? Hüdrolüüs – soola koostises olevate ioonide reaktsioon veega, mis viib pH muutustele. Üldisem mõiste mittevesilahuste puhul on solvolüüs.
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. ((Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega
Kuna sisuliselt on tegemist geneetilise materjali edasitoimetamisega, nimetatakse DNA-maatriksil sünteesitud RNA-d informatsiooni-RNAks (mRNA). 15 Seejärel aktiveritakse vabad aminohapped rakus. Need seonduvad teist liiki RNA-ga, mida nimetatakse transpordi RNAks (tRNA). tRNA on varustatud antikoodoniga, mis on komplementaarne mRNA-le DNA-lt ülekantud koodoniga. Iga aminohape seondub vaid teatud antikoodoniga varustatud tRNA molekuliga. Järgneb translatsioon: geneetilise info tõlkimine valgu aminohappeliseks järjestuseks. Translatsiooni käigus liituvad aminohappe molekuli kandvad tRNA molekulid oma antikoodonile vastava mRNA koodoniga. Seondumine algab mRNA 5´-otsast ja tRNA molekulid lisanduvad mRNA koodonite järjestusega määratud järjekorras. Seejuures, nii kui polüpeptiidside kahe aminohappe vahel on moodustunud, vabaneb varem seondunud tRNA molekul mRNA-st ja aminohappest.
Siledapinaline ER varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees, Ca ioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER kanalitel paiknevates ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoomid: ribosoomides puuduvad membraanid. Ribosoom on kaheosaline: rRNA ja valgumolekul. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud sibosoomide kogum. Ribosoomid tekivad rakutuuma tuumakeses, kust nad liiguvad läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Golgi kompleks: seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid moodustuvad seal. Lüsosoomid: mittevajalike ainete lagundamine ja kahjulike aine lõhustamine. Lüsosoomid tagavad metabolismi nälgimisel. Mitokondrid: sisemembraan on kurruline, kurrud moodustuvad kristasi e harjakesi
kloroplastides kloroplastides, ribosoomis, tsütoplasmas 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel.
kloroplastides klooplastides, ribosoomis, tsütoplasmas Põhilised RNA-de klassid rakkudes, nende funktsioonid. On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ”õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel. Kujundlikult öeldes mRNA ”ütleb, kuidas valku teha”,tRNA toob selleks ”ehituskive”
saa vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks ja jagunemiseks peab olema ta turgori all. 76. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org.ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Stabiliseerivad ka valke. Nt gamma-aminovõihape, glutamiinhape. 77. KCl kui osmoprotektor paljudel halofiilidel. Halofiilsetel bakteritel raku sees kõrge KCl sisaldus. Selle transport rakku nõuab vähe energiat, aga kõik raku komponendid peavad olema võimelised taluma kõrget soolasisaldust rakus. Selliste mikroobide rakusisesed valgud on happelised, et mitte
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
C l2 molekule. On palju reaktsioone, kus katalüsaatoriks on kas hape või alus. Sel juhul nimetatakse protsessi Inhibeerimisstaadium produkti ei teki, kuid säilib happealuseliseks katalüüsiks. Kui katalüsaator on aktiivne osake ja ahel ei katke (näiteks tõrjub vaba hape, ühineb prooton lähteaine molekuliga. Kui H vesinikkloriidist välja kloori, muutes selle katalüsaator on alus, võtab hüdroksiidioon lähteainelt ära prootoni. Mõlemal juhul vanad sidemed vabaks radikaaliks ja saades ise stabiilseks. lõdvenevad.
elektriväljas, filtreid töödeldakse analüüsitava valgu vastu tehtud antikehadega, antikehad lokaliseeritakse sekundaarsete antikehadega mis on märgistatud. Geene ja DNA järjestusi saab klonoteegist isoleerida kasutades molekulaarset hübridisatsiooni, märgistades DNA spetsiifiliste antikehadega. 52. Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse? GFP on nähtav rohelises spektris. Kui GFP siduda mõne teise molekuliga, geeniga, siis meid huvitav valk ei muuda oma funktsiooni, vaid on tänu GFPle nähtav fluorestsents mikroskoobiga. Tõi revolutsiooni geeniekspressiooni uurimisse valkude tasandil. Ühendgeene on mugav konstrueerida, kui koos uuritava geeni poolt määratava valgu järjestusega on neis GFP sünteesi määrav DNA- järjestus. Moodustuv hübriidne valk on sel juhul rakus UV valguses helenduv ja kvantitatiivselt mõõdetav. GFP valku saab kasutada ka valkude
lämmastiku moodustumiseks, et tagada optimaalne käärimis- ja laagerdumisprotsess, samuti ka vahu stabiilsuse tagamiseks ning meeldiva suutunde andmiseks Hüdrolüüsimata valku õlles enamasti ei esine, sest kõrgetel temperatuuridel nt virde keetmisel valgud denatureeruvad ning eralduvad filtreerimisel koos muu tahke materjaliga Proteinaas- optimaalne temperatuur 45-55°C, lõhustab valgu peamiselt suur ja keskmise suurusega molekuliga lämmastikühenditeks Karboksipepsidaas- optimaalne temperatuur 60 °C, säilitab aktiivsuse veel 70 °C, jätkates vadade aminohapete moodustamist läbi kogu meskimise aja Proteaasid inaktiveeruvad 80 °C juures, opt. pH 5,0-5,2 Meski pH peab olema üle 5,1, et vältida probleeme suhkrustamisega Madalama pH tulemusel: Lüheneb suhkrustamise aeg Tõuseb virde käärimisaste Virre on heledama värviga 19. Milleks virret filtreeritakse?
kloroplastides klooplastides, ribosoomis, tsütoplasmas 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel.
Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul
tsütoplasmas 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse (valgusünteesi toimumiskohta). Kodeeriv(pp-st) 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ”õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. Adapterid valgusüneetsil (pp-st) 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel
tsütoplasmas 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse (valgusünteesi toimumiskohta). Kodeeriv(pp-st) 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. Adapterid valgusüneetsil (pp-st) 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel
65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. · tRNA aktiveerimine aminohappega aminohape seotakse tRNA 3'-OH rühma külge AH karboksüülrühma kaudu (2-etapiline protsess) AH aktiveerimine aminoatsüül-tRNA süntetaasi kaudu ATP energia arvelt saadakse AMP-ga seondunud AH ja eraldub pürofosfaat. AH seotakse tRNA molekuliga tekib aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP. · Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunnev ära teatud AH'le vastavaid tRNA-sid. · tRNA saab ribosoomis seonduda kolme saiti: A-sait ehk aminoatsüül-sait (üks AH) P-sait ehk peptidüül-sait seal toimub AH lisamine kasvavale polüpeptiidahelale (palju AH'sid) E-sait ehk väljumissait sinna liigub tRNA, millelt AH on seotud polüpeptiidahelasse. 66
Molekulaarbioloogias tähendab translatsioon RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimist valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA (matriits- ehk informatsiooniline-RNA). Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom, RNA'st ja valkudest koosnev organoid. Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside vahendusel. Ribosoomides seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii
Mõjub letaalselt kui ka mutageenselt; tekitab radikaale. Röntgenkiired (kunstlikult tekitatud) ja gammakiired (radioaktiivsete isotoopide lagunemine). Gammakiiri kasutatakse steriliseerimisel. Lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja kuivuse) toimel tekivad kaheahelalised katked DNAs DNA laguneb tükkideks. Ioniseeriv kiirgus lööb erinevatest molekulidest elektrone välja. Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis moodustuvad hapnikuradikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Seega tugevdab hapnik ioniseeriva kiirguse toimet. Bakterite vegetatiivsed rakud on ioniseerivale kiirgusele palju tundlikumad, kui endospoorid. Erinevad bakterid ka erineva tundlikkusega. Mikrokokid ja streptokokid on küllalt resistentsed. G(+) bakterid vähem tundlikumad. Ioniseeriva kiirgusega steriilitakse operatsioonivahendeid, laboriplastikut (petritassid),
Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA (matriits- ehk informatsiooniline- RNA). Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom - RNA'st ja valkudest koosnev organoid. 3 Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme
Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G- vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab
Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule
kasvades sujuvalt eksponentsiaalse seaduse järgi. Keskmiselt iga 16 kilomeetriga muutub õhk kümme korda hõredamaks. Kui kogu atmosfäär moodustaks kujuteldava merepinna tasemele vastava tihedusega kihi, oleks selle paksus ligikaudu 8 kilomeetrit. Oluliseks õhus toimuvalte keemiliste reaktsioonide ja termodünaamiliste protsesside võimalikkuse iseloomustajaks on molekuli keskmise vaba tee pikkus. See on teepikkus, mille molekulid läbivad keskmiselt enne põrkumist mõne teise molekuliga. Troposfäär Kui kõige alumine õhukiht on meteroloogiliste protsesside toimumise koht. See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Teisisõnu –järjest kasvab jahtuva õhu suhteline niiskus ning mingist kõrgusest alates ületab see kastepunkti väärtuse. Reaalses
Erütrotsüütides on kogu O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Erütrotsüüdid seovad hapniku, moodustub kompleks ja vaba hapniku kontsentratsioon rakus väheneb selle arvelt. 20. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku kas passiivse või vahendatud passiivse difusiooni kaudu sisenenud molekuliga toimub keemiline modifitseerimine nii, et see molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma. Selle tulemusena hakkab rakus sees akumuleeruma (kuhjuma) modifitseeritud molekul. Sellist meetodit kasutavad paljud bakterid just erinevate suhkrute importimiseks rakku. (Membraantransport lk 9) 21. Paljud bakterid kasutavad glükoosi transportimiseks rakku transpordiga paralleelselt toimuvat glükoosi fosforüleerimist. Kas tegemist on: a) aktiivse transpordiga
Kuidas saab see võimalik olla? Veinis tulemusena võimalikud ise- ei ole ju kuigipalju valke. Valgud tõesti praktiliselt puuduvad, kuid piim- gi kuni 16% alkoholi sisal- happeline kääritamine on veinivalmistamise iidne võte. Nimelt on piim- davad naturaalsed veinid. happebakter kõigesööja ja kui valgud puuduvad, võtab ta maiustada mõne Laagerdumise ajal püütakse vältida õhu ligipääsu valmivale veinile, teise orgaanilise molekuliga. Eriti maitseb talle õunhape, millest värskes sest õhus hõljuvad lisaks pärmiseentele ka muud mikroorganismid, kellele viinamarjamahlas ja ka valmis veinis kunagi puudust pole. Ja meile sel- maitsevad veini komponendid. Näiteks äädikhappebakterid. Nende elute- le tulemus meeldib, sest terav söövitav happesus asendub maheda ja ümara gevus muudaks etanooli äädikaks. maitsega, mis petlikult viitab isuäratavatele piimatoodetele
soojuspaisumise kasutamine. 5. MOLEKULIDE KIIRUSED. MOLEKULIDE JAOTUS KIIRUSE JÄRGI. Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temperatuuril on kergemate molekulide kiirused suuremad ja ka laiema jaotusega. Temperatuuri tõustes gassi molekulide keskmine kiirus kasvab ja jaotus laieneb. Gaasimolekulid liiguvad väga erinevate kiirustega. Põrkudes omavahel ning anuma seintega, muutuvad nii kiiruse väärtus kui ka liikumise suund pidevalt. Igas sekundis toimub ühe molekuliga umbes 10^9 põrget. 6. IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND. ISOPROTSESSIDE GRAAFIKUD. Ideaalse gaasi olekuvõrrandiks nim seost p=nkT, kus n on molekulide kontsentratsioon, k Boltzmanni konstant ja T gaasi absoluutne temperatuur. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi saab esitada ka ainult makroparameetrite abil: pV=m/M*RT, kus m on gaasikoguse mass, M molaarmass, R universaale gaasikonstant 8,31 J/(mol*K), T gaasi absoluutne temp. p const V f (T ) 1
saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. Polüpeptiid - aminohappe jääkidest koosnev biopolümeer. Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus (3n), tetraploidsus (4n) jne. Polüsahhariidid - on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos). Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Populatsioon - samal ajal ühiselt territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Populatsiooni arvukus - ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tihedus - ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
lisamine toimub väga aeglaselt, sellele järgneb väga kiire 200 või enama A lisamine. Selgita lühidalt mRNA polüadenüleerimise tähtsust eukarüoodi rakus kaitseb mRNAd lagundamise (eksonukleaasse aktiivsuse) ja modifikatsioonide eest; reguleerib mRNA eluiga ja translatsiooni initsiatsiooni. pre-mRNAst välja lõigatud intronite lagundamine intron vabaneb lariaatstruktuurina, mis lagundatakse kiiresti tuumas olemasolevate RNaaside poolt. 2. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvaid muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust 5'cap struktuur eemaldatakse, mRNA seostub ribosoomiga, lisandub startkoodoniga (AUG) komplementaarne tRNA aminohappega, ribosoom liigub mööda mRNAd ning seostuvad järjest uued tRNAd aminohapetega, kuni ribosoom jõuab stopp-koodonini, kompleks laguneb, mRNA lagundatakse. 3. pre-mRNA järeltöötluse regulatsioon. Alternatiivne splaising on mRNA protsessingu peamiseks regulatsioonimehhanismiks
Vee omaduste seos organismide ehituse ja talitlusega. Anorgaaniliste ainete osa rakkude ja organismide ehituses ja talitluses. Biomolekulide pea- miste rühmade süsivesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete ehituslik eripära, nende ülesanded raku ja organismi tasemel. Valgustruktuuride moodustumine, valkude denaturatsioon ja renaturatsioon. Ensüümide osa biokeemilistes reaktsioonides. DNA ehitus, ülesanded ja tähtsus. RNA ehituse erinevused võrreldes DNA molekuliga. Eri tüüpi RNA mo- lekulide ehituslik eripära ja ülesanded. Inimese tasakaalustatud toitumine. Organismi veevajadus, mineraalainete puudusest või üle- küllusest tulenevad inimorganismi talitluslikud häired. Süsivesikute, lipiidide ja valkude va- hekord inimese toidus. Vitamiinide ja teiste bioaktiivsete ainete füsioloogiline toime. Taime- toitluse ja dieediga kaasnevad probleemid. Funktsionaalne toit ja toidulisandid. Õpitulemused Õpilane:
suurest subühik (60S): 3 rRNA + 49 polüpeptiidi. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA laadimine aminohappega = tRNA aktiveerimine. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´- OH rühma külge aminohappe COOH rühma kaudu. See toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid aminohapped, kasutades selleks ATP energiat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule. tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA saab ribosoomis seonduda kolme saiti: Esmalt seondub aminoatsüül-tRNA aminoatsüül-saiti e. A-saiti. Peptidüül-saidis e. P-saidis toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale. E-saiti (exit site) liigub tRNA, millelt aminohape on seotud polüpeptiidahelasse.
Elektrijõu väljas liigub ainult laengut omav osake. Stabiilsus pH, T ja muud keskkonnatingimused. pH ja T mõju nagu valgule, mitte katalüüsile. Kõrgematel temp valgumolekulid denatureeruvad, äärmuslike pH-de tõttu ka valgumolekulid denatureeruvad Sedimentatsiooni koefitsient iseloomustab valgu liikumist tsentrifugaaljõu väljas. Kõrges tsentrifugaaljõu väljas (g, raskusjõukiirendus on m/s2) Hüdratatsiooni aste valgu molekuliga seotud vee molekulide arv, sest vesilahuses on valgumolekulid alati veemolekulidega seotud Struktuur o Prosteetiliste rühmade esinemine ja iseloom valguga seotud mittevalgulised rühmad, ntx metalliaatomid, orgaanilised molekulid, koensüümid. o Isoensüümid valgu erinevad vormid. Erinevates kudedes võivad olla valgud erinevate isovormidena (võib olla erinev pI). Ensüüm kui katalüsaator
Müosiinifilamendi ristijätketeks on umbes 150 müosiinimolekuli PEAD. Igal peal on 2 seostumiskohta- üks aktiini jaoks ja üks ATP jaoks. Iga müosiinipea võib kontraktsioonil müosiinifilamendi ühendada aktiini naaberiflamendiga ristsillana.Kallutusliigutustega sõuavad müosiinipead ühisel jõul sarkomeeri keskpaiga poole. Müosiinimolekulide bipolaarne paigutus põhjustab aktiininiitide liikumise teineteisele vastu. Kontraktsiooni alguses on müosiinipead seotud G-aktiini molekuliga, väga lühike periood, järgnevalt seostub ATP ning müosiinipea vabastatakse aktiinist. ATP- ADP+ P- mõlemad jäävad seotuks müosiiniga. ATP-st vabanenud energia muudab müosiini kuju, nii et see seostub uue G-aktiiniga, üks või kaks kohta kaugemal algsest, nüüd on müosiinil potentsiaalne energia. P-rühm vabastatakse – power stroke e AERULÖÖK. Aktiin liigub sakromeeri keskpaiga poole. Kui ADP ka vabastatakse, on müosiin jälle tihedalt aktiiniga seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
