Valke on kümneid ja sadu tuhandeid. Nad erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Juba valgu biosünteesi käigus keerdub peptiidahel ruumiliseks struktuuriks. Struktuur hoiab koos hulk nõrku keemilisi sidemeid. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Fibrillaarvalgud on vees lahustamatud ja enamasti kiulised. Need on kollageenid, keratiinid, müosiinid jt. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud. Ainult kindla struktuuriga valgu molekulil on elusrakule vajalikud keemilised omadused. Valkude ruumiline struktuur on aga ebapüsiv. Välja arvatud väga tugevad kovalentsed disulfiidsillad tsüsteiini jääkide vahel, fikseerivad valgu struktuuri suhteliselt nõrgad jõud: vesiniksidemed,
proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes. Liitvalk-valk kus esineb peale lihtvalgu osa veel mittevalguline täiendav e prosteetiline rühm. (sahhariidid, rasvad). Valgud erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Fibrillvalgud-on vees lahustumatud ja enamasti kiulised (kollageenid, keratiinid, müsosiinid) Globulaarvalgud on korrapäratu, keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. (ensüümid, O2 transport valgud). Valgu denatureerumine on protsess, kus orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Valkud hüdrolüüs valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel nii nagu polüamiinid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saaduseks on aminohapped
Ni manulusel reageerib metaan veeauruga. Reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorrast : CH4+H2OCO+3H2; CH4+2H2OCO2+4H2. 4. Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub astmeliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi,
surm,kui vaid ainet on küllaldaselt.See näitab sõltuvuse tugevust. 1.3 HEROIIN 1.3.1 Ajalugu On tõendeid,et oopiumi(millest saadakse heroiini) kasutati 3000 aastat tagasi Egiptuses.Teist oopiumi ekstrakti,tinktuuri laudanum,kasutati 400 aastat tagasi Inglismaal valuvaigistina. 12 Heroiin on morfiini derivaat,morfiini aga ekstraheeritakse oopiumimoonist.Heroiini täpne keemiline nimetus on diatsetüülmorfiin,mis on kahe lisatud molekuliga morfiin. 1.3.2 Välimus Puhas heroiin on valge pulber,aga tänavatel müüdav ei ole seda mitte.Tegelikult tapaks puhas heroiin inimese paari minutiga.Seda segatakse muude pulbritega nagu kofeiin,kriit,glükoos,jahu ja talk ning tulemuseks on helepruunikas värv.Seda müüdakse väikestes paberpakkides. 1.3.3 Tarvitamine Heroiini võib ninna tõmmata või tubakaga segatult suitsetada.Tõenäoliselt kuumutatakse seda hõbepaberitükil
17. Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Kuna erütrotsüüdid seovad hapniku, moodustub kompleks ja vaba hapniku kontsentratsioon rakus väheneb selle arvelt. 18. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku kas passiivse või vahendatud passiivse difusiooni kaudu sisenenud molekuliga toimub keemiline modifitseerimine nii, et see molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma. Selle tulemusega hakkab rakus kuhjuma (akumuleeruma) modifitseeritud molekul. Sellist meetodit kasutavad bakterid just erinevate suhkrute transportimisel rakku. 19. Millised väited on õiged? Katalüsaator: Katalüsaator kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist ja kiirendab spetsiifiliselt just pärisuunalist reaktsiooni. 20
Eristatakse siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku sellel paiknevad ensüümid, mis sünteesivad varusüsivesikuid ja lipiide ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku neil paiknevad ribosoomid. Ribosomid (membraanita) ... koosnevad suuremast ja väiksemast osakesest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ja valgumolekule. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses. Osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom ribosoomid, mis on seotud mRNA molekuliga. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomid ... ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse surnuid rakustruktuure, viiakse läbi pino- ja fagotsütoosi, kujundatakse moondega arengu korral ümber kudesid, viiakse läbi emaka taandareng sünnitusjärgselt, tagatakse ainevahetuse nälgimisel. Golgi [goldzi] kompleks (ühekordse membraaniga) ... üksteise kohal asuvate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem, kuhu satuvad ained
Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast
Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA molekulide ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad NA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Kõikides rekkudes on kolm RNA tüüpi: Informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise informatsiooni rekutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika (ribosoomidesse). Transport-RNA (tRNA) mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesil (on vastavaks keskkonnaks). RNA transkriptsioon Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakuruumas interfaasi ajal
sünteesitakse energiarikas fosfaatside. VI Suktsinaadi dehüdrogeenimine sukstinaadi dehüdrogenaasi vahendusel annab fumaraadi ja tekib FADH 2. Reaktsioon on pöörduv. VII Fumaraat hüdrateeritakse malaadiks ensüümi fumaraasi vahendusel. Reaktsioon on pöörduv. VIII Toimub malaadi dehüdrogeenimine, mille tulemusel regeneeritakse oksaloatsetaat ning toodetakse NADH. Ensüümiks on malaadi dehüdrogenaas. Reaktsioon on pöörduv. Oksaloatsetaat kondenseerub uue atsetüül-CoA molekuliga tsitraadiks ning algab uus tsükkel. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Rasvhappeid säilitatakse inimorganismis triglütseriididena. Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena. Triglütseriidide lõhustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksüdatiivsel lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis.
Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast
Ribosoomide ehitus ja ülesanne ° Iga ribosoom on kaheosaline ° Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest ° Ühes rakus ulatub arv tuhandeteni ° Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 3 > läbi tuumamembraanide pooride liiguvad tsütoplasmasse ° Ribosoomides toimub valkude süntees, väljaspool ribosoome EI SÜNTEESITA! ° POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. ° Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Membraanse ehitusega organellid. LÜSOSOOMID ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. ° lagundatakse kehavõõraid aineid ja vigaseid organelle, jäägid transporditakse rakust välja GOLGI KOMPLEKS üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja kanalikesed. Kõik osad ümbritsetud membraaniga
a. Toimub suktsinaadi dehüdrogeenimine annab fumaraadi ning tekib FADH2 b. Tsitraaditsükkel on seotud hingamisahelaga suktsinaadi kaudu 7) Fumaraadi konventeerumine malaadiks 8) Malaadi konventeerumine oksloatsetaadiks a. Toimub malaadi dehüdrogeenimine, mille tulemusel regenereeritakse oksaloatsetaat ning toodetakse NADH b. Oksaloatsetaat kondenseerub uue atsetüül-CoA molekuliga tsitaadiks ning algab uus tsükkel Tsitraaditükli regulatsioon Reguleeritakse vastavalt ATP vajadusele. Kui on piisavalt ATP ja NADH siis ei toimu aktiivset katabolismi. Tsükli toimumiseks eeldameet on oleams Oksaloatsetaat. Seda ainet aga kasutatakse aga ise erinevate ainete biosünteesiks. Tsüklit võetakse ka ns ühendeid välja ja sünteesitakse.Osaliselt saadakse Püruvaadist otse oksaloatsetaati. Seda saadakse püruvaadi karboniseermise läbi. 4
Di-vesinikodsiid Loengumaterjal Sügis 2015 K. Port Di-vesinikoksiid ja elu · Müstiline aine (peaks ehituse põhjal keema -93°C juures ja toatemperatuuril olema gaasiline; pealegi külmudes ei kahane vaid paisub) · Lõhnata, värvita, kujuta ja väga salakaval · Põletab või tekitab külmakahjustusi · Aktiveerunult purustab ja tapab · Liitudes mõne molekuliga hävitab inimkultuuri (ehitisi, skulptuure) ja loodust · Tapab igal aastal kümneid tuhandeid inimesi · 97% on inimesele mürgine · Ometi läbivad inimesed tuhandeid kilomeetreid ja maksavad väikese varanduse, et ennast sellesse heita · Pelk nägemine tõstab kinnisvara hinda · Võtame sisse iga päev Mpemba Effect · 1960 märkas Tanzaania õpilane kokandustunnis, et kuum jäätisesegu külmub kiiremini kui külm S.t. kuum vesi jäätub
reeglina muutub. Statsionaarne faas- liikumatu faas kolonnis Mobiilne faas- liikuv faas kolonnis (gaas või vedelik) Mis on retentsiooniaeg ja mis rolli mängib see aeg kromatograafias? Retentsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku proovi sisestamise hetke ja aja vahel, kus pool proovi kogusest on kolonnist elueeritud Retentsiooniaeg võimaldab kromatograafias analüüti identifitseerida, tundmatu aine puhul näitab, kas tegemist on teistega võrreldes polaarsema või vähempolaarsema molekuliga Seletage põhjalikult gaasikromatogaafi tööpõhimõtet. Mis aineid määratakse selle seadme abil? Mis põhikomponentidest koosneb see seade? Seletage mõni gaasikromatograafi komponendi tööprintsiipi. Gaasikromatograafiaga määratakse orgaanilisi lenduvaid ühendeid Komponentide selgitus: Joonis süstimisava kohta Kolonn- kasutatakse pakitud ja kapillaarkolonne. Statsionaarne faas (enamasti polümeer)
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
· Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku · Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. · Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. · Ribosoomid kaheosalised, koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. · Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoom- ühekordse membraaniga põieke, milles lõhutakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid
süsteemi erinevatesse rakuosadesse. MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE? Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub ribosoomide arv tuhandeteni. Riosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Ribosoomides toimub valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. Ühea mRNA molekuliga seot. ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks. MISSUGUSED ORGANELLID ON MEMBRAANSE EHITUSEGA? Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundavad eineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasmevõrgustikuga on seot. ka Golgi kompleks, mille kaudu toimub valkude töötlemine ja milles moodustuvad lüsosoomid
65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega antikoodonite vahendusel. Laadimine aminohapetega AH seotakse tRNA molekuli 3' otsa OH külge AH karboksüülrühma kaudu. Eelnevalt aktiveeritakse AHd ATP energiaga- AMPiga seondunud AH: AH seotakse tRNA molekuliga moodustub aminoaatsüül-tRNA ja eraldub AMP. Iga spets aminoatsüül-tRNA-sünteaas tunneb ära teatud AHle vastavaid tRNA molekule tRNA seondumise saidid ribosoomis: · aminoatsüül-saiti e A saiti · P saidis toimub AH lisamine kasvavale polüpeptiidahelale · E saiti liigub tRNA, millelt AH on seotud polüpeptiidahelasse. Saitide põhiosad asuvad ribosoomi suures subühikus. mRNA asub väikeses subühikus. 66
aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi kus Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kahe- etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas) aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA (näit. alaniiniga aktiveeritud tRNA on alanüül-tRNAAla) ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule. tRNA saab ribosoomis seonduda kolme saiti. Esmalt seondub aminoatsüül-tRNA aminoatsüül-saiti e. A-saiti. Peptidüül-saidis e. P-saidis toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale. E- saiti (exit site) liigub tRNA, millelt aminohape on seotud polüpeptiidahelasse. Nende
Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani. Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile) 33 Ehituslikud ja mitteehituslikud tunnused bakteritel. Morfoloogilised tunnused Raku kuju, raku suurus, koloonia morfoloogia, värvumine Grami järgi, piilide ja viburite olemasolu, liikumisviis, endospooride esinemine ja paiknemine, rakusisaldised, pigmentatsioon
ÜLESANNE: RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulid jagatakse üldiselt funktsioonide alusel kolmeks: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA) 2. Transport-RNA (tRNA) 3. Ribosoomi-RNA (rRNA). Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise pika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.tRNA molekulid toovad kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 5. Peamised erinevused DNA ja RNA vahel. Nukleotiidide erinevus DNAs on ATGC ja RNAs on AUGC. DNA koosneb biheeliksist, kuid RNA on üheahelaline
jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas 3000 mln. aastat tagasi. Praegune sisaldus (21%) saabus ~220 mln. aastat tagasi. Kuna fotosünteesil eraldub rohkem hapnikku kui hingamisel kulub, siis ongi hapniku hulk aegade vältel suurenenud. Stratosfääris laguneb hapniku molekul kiirguse mõjul monohapnikuks, mis ühinedes hapniku molekuliga moodustab osooni. Osooniekraan annab kaitse UV-kiirguse eest. Hapnikku seovad hingamine, vulkaanilised protsessid, maasisesed protsessid ja inimtegevus. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Kui aga fotosüntees lõppeks, jätkuks atmosfääri hapnikku 5000 aastaks. Lämmastikuringe Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris külluses, kuid loomad ja taimed seda otseselt kasutada ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter,
hapnikust. Samuti on Maal kliimasüsteem. Mõlema käivitajateks on Päikeselt saabuv energia ja veega toimuv tsükkel vedelast gaasiliseks ja uuesti tagasi. Mõned gaasid, eelkõige veeaur, süsihappegaas ja metaan takistavad osaliselt pinnasoojusel kiirguda maailmaruumi ja hoiavad seetõttu planeedi pinna soojemana, kui ta oleks nende toimeta. Seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Lisaks peaks veel nimetama kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga osooni, mille õhukene kiht atmosfääri ülaosas kaitseb meid Päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Atmosfääri saab jämedalt jagada kolmeks kihiks. Maapinna kohal on troposfäär, kus leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär. Ilmakujundid jaotuvad maakeral aga jämedalt vöönditesse. Troopika-ehk ekvatoriaalne vöönd, milele järgneb subtroopika tsoon. Siis tuleb parasvööde ja lõpuks polaarpiirkond.
initsiaator-tRNA-ks. Antikoodon tRNA kolm .. on komplementaarsed mRNA koodoniga. (AUG UAC) tuleb teine, sünteesitakse molekulide otse küljes olevate aminohapete vahele peptiitside. (ensüümide kaasabil) Protsess seni kuni tuleb stoppkoodon, millele ei vasta ükski aminohape. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNa ja sünteesitud valk. G-C, C-G, A-U, U-A Ühe mRNA molekuliga on tavaliselt seotud mitu ribosoomi. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogumit koos nendes talitlevate tRNa molekulide ja ensüümidega. Rakud kasvavad, diferentseeruvad, surevad. Nende protsesside käigus muutub rakkude vajadus sünteesitavate valkude järele. Koos sellega muutub ka geenide avaldumine: ühtedelt geenidelt mRNA transkriptsioon lõpetatakse, ühel alustatakse või kiirendatakse. Seega on transkriptsioon valgusünteesi esimene regulatsioon
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Elu organiseerituse tasemed......................................................................................................5 Organismide keemiline koostis..............................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.................................................................................................................
Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeeride liigitus – kristalliinsed (korrapärane struktuur, läbipaistmatu) ja amorfsed (korrapäratu struktuur ja läbipaistev). Plastid Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul
seondumise saidid ribosoomis. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3' hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu tRNA aktiveerimine e aminohappega laadimine. 2-etapiline protsess: Aminoatsüül-tRNA süntetaasid (igale aminohappele erinev) aktiveerivad aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMPga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Aminohape seotakse tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA- süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule. 65. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. Kaks erinevust: 1)
tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA aktiveerimiseks ehk aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi, kus aminohape seotakse tRNA molekuli 3’-OH külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kaheetapiliselt: 1) aminoatsüül- tRNA süntetaasid aktiveerivad aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMPga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. 2) aminohape seotakse tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas tunneb öra teatdu aminohappele vastavaid tRNA molekule. tRNA saab ribosoomis seonduda kolme saiti: A-sait ehk aminoatsüül-sait (aminoatsüül-tRNA seondub esmalt sinna), P-sait ehk peptidüül-sait (seal toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale), E-saiti liigub tRNA, millelt aminohape on seotud polüpeptiidahelasse. A, P ja E seondumissaitide põhiosa asub
DNAd ühe minuti jooksul, siis läheks teoreetiliselt sellel aega 2 minutit, aga anname natukene lisaaega ka ja ütleme et 2,5 minutit. Kui esialgses reaktsioonis on 4 molekuli matriits DNA’d, siis mitu molekuli PCRi produkti on tekkinud pärast 25.tsükli lõppemist. Tehniliselt võiks mõelda et kui on 4 molekuli, siis see on 2 2. Ja tehtud on 2 ringi PCRi. Liidame selle 25le juurde ja saame tehniliselt 27 ringi, kui oleksime alustanud 1 molekuliga. 227=134217728 Praktiline töö nr. 2: Agaroosgeeli valamine Eesmärk: PCR produkti analüüsimiseks vajaliku agaroosgeeli valmistamine. Materjalid: 4,5g Agaroosi pulber Varieerides geeli agaroosisisaldust saame lahutada ka suhteliselt sarnaste pikkustega DNA fragmente. 300ml 1x TAE puhver lahusti
Koostas M. Kolga Biokeemia Glükogeeni lõhustumine ja glükogeeni biosüntees töötavad veresuhkru taseme "puhvrina": glükoosi defitsiit likvideeritakse glükoosi vabastamisega ja glükoosi liig salvestatakse glükogeenina. Nii toimub toitumisjärgselt maksas glükogeeni intensiivne biosüntees, toitumisvaheaegadel intensiivistub aga glükogenolüüs. Glükogeen oma hargnenud molekuliga võimaldab nii salvestada kui vabastada üheaegselt ja väga kiiresti suuri glükoosi hulki. Rakus kõrges kontsentratsioonis vaba glükoos põhjustab osmootse rõhu tõusu, glükogeeni kontsentratsioon osmootsuse probleeme ei põhjusta. Glükogeenina salvestatud glükoosi saab energiavajaduste rahuldamiseks kasutada ka anaeroobsetes tingimustes. Normaalselt toituv inimene metaboliseerib 160 200 g glükoosi ööpäevas (110-130 g sellest langeb närvikoe arvele).
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Liiga suure osmootse rõhu vahe korral lõhkevad. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Vesi saab tungida kõrgema osmootse rõhuga rakku, kui keskkonnas on. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. E. Coli sünteesib osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka glütsiin-betaiini. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Stabiliseerib ribosoome. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Tekitab kaheahelalisi katkeid DNA-s. Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Rakusisese osmootse rõhu tõstmine osmoprotektorite abil.
happelisust hapnikusisaldusega. Liebig (1837) : hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga). Arrhenius (1887) : elektrol. dissots. teooria, mille järgi happed ja alused dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Lewis : happelis-aluselised reaktsioonid on vastasmõju liik, milles aluse molekuli vaba elektronipaar ühineb happe molekuliga, tekitades kovalentse sideme. Vee dissotsiatsioon ja pH: Vesi on vähesel määral dissotsieerunud ioonideks : 2H 2O H3O+ + - HO VD on tugevalt endotermiline. Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena. Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuse negatiivne kümnendlogaritm. (0-7happeline, 7-14 aluseline). Ioonireaktsioonid lahustes: anorg. reaktsioonid (peaaegu eranditult) ioonireaktsioonid org. keemias palju vähem
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p A fs mgh mis veel alla ei lange. Kineetilise energia p...
Tüüpiliseks näiteks on reaktsioon metaani ja kloori vahel: CH4(g) + Cl2(g) CH3Cl(g) + HCl(g) Reaktsioon toimub valguse (või soojuse) toimel. Uurimised on näidanud, et asendusreaktsioonid alkaanides toimuvad radikaalmehhanismi järgi ehk ahelreaktsioonina. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsiatsioon: Cl2 Cl· + Cl· Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reaktsioonil kloori molekuliga: Cl· + CH4 CH3· + HCl Cl2 + CH3· CH3Cl + Cl· Kaksiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alkeenideks (CnH2n). Alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kõik 4 sp2 süsinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu. Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemperatuur.
omadusi(nt. H-sidemed) Polümeeridel on keemis temperatuur väga kõrge ja üldjuhul kõrgem nende ainete lagunemise temperatuurist. Seetõttu ei ole polümeere võimalik viia gaasilisse olekusse. Saamine: Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsiooni polümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. Kasutamine: Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid-lisatakse, et suurendada valgus-ja kuumuskindlust, kaitsta oksüdeerumise eest.
aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi kus aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüültRNA süntetaas) aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA (näit. alaniiniga aktiveeritud tRNA on alanüül-tRNAAla) ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule. tRNA saab ribosoomis seonduda kolme saiti. Esmalt seondub aminoatsüül-tRNA aminoatsüül-saiti e. A-saiti. Peptidüül-saidis e. P-saidis toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale. E-saiti (exit site) liigub tRNA, millelt aminohape on seotud polüpeptiidahelasse.
(nukleo-tiidijärjestuse) transkriptsioon matriits-RNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva informatsiooni valgusünteesi paika ribosoo-midesse. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja koosnevad rRNA-st ja valgust. Tavaliselt moodustavad ribosoomid polüribosoome (polüsoome), kus ribosoome hoiab koos mRNA-molekul. Valgumolekuli «ehituskivid» aminohapped transporditakse polüsoomile tRNA molekulide abil. mRNA molekuliga seostub esimene tRNA molekul, mida nimetatakse initsiaator-tRNA-ks. Selleks peab initsiaator-tRNA komplementaarselt paarduma initsiaator- koodoniga AUG (metioniin). tRNA molekuli kolme järjestikulist nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga, nimetatakse antikoodoniks. Seega on initsiaator-tRNA koodoniks UAC. Initsiaatorkoodon määrab ära, milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse.
Rakukesta peptodoglükaani uute fragmentide lisamine ahelatele eeldab eelnevat sidemete lagundamist (ruumi tegemine uuele materjalile). See toimub paremini, kui rakukest on pinge (turgori) all. Osmoprotektor - Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis peab mikroob tõstma ka rakusisest osmootset rõhku. Muidu ta lihtsalt kuivaks ära. Rakku hakatakse transportima või rakus de novo sünteesima osmoprotektoreid. Osmoprotektorid on vees väga hästi lahustuvad väikese molekuliga ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Nt E. coli kasutab osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka betaiini. Stafülokokkidel on osmoprotektoriks proliin. Mitmed bakterid kasutavad osmoprotektorina ka sahharoosi ja trehaloosi. Disahhariidide kontsentratsioon ei tõuse siiski rakus väga kõrgele.
vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka raku jagunemiseks. Turgor rakus aitab kaasa rakukesta laienemisele ja raku jagunemisele. 79. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. E. Coli sünteesib osmoprotektoritena gamma- aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka glütsiin-betaiini · Heterotroofsed bakterid ja magevee tsüanobakterid glutamaat, proliin, sahharoos, trehaloos · Stafülokokid - proliin · Merevetikad mannitool, dimetüülsulfoniopropionaat, DMSP · Soolajärvede tsüanobakterid glütsiinbetaiin
Peptiid, mis genereeritakse tsütosoolis, transpordirakse ERi, mis võimaldaks interaktsiooni MHC molekulidega. TAP võimaldab seda transporti. Klass I MHC molekulid vajavad peptiidi, et saavutada stabiilsus. Esiteks alfa ahel ja beeta2 mikroglobuliin assotseeruvad ER membraani proteiini kalneksiiniga (chaperon). Selle kompleksi sidumine TAPi külge initseerib peptiidi kinnipüüdmise MHC poolt ja dissotsiatsiooni seejärel kalneksiinilt. Osad peptiidid ei seondu molekuliga üldse, osad seonduvad, aga on ebastabiilsed. Stabiliseeritud MHC molekul transporditakse läbi Golgi raku pinnale. Eksogeenne antigeen on ühinenud antigeeni esitlevate rakkude APC-dega nagu nt makrofaagid, dedtiidrakud, B lümfotsüüdid. Ekstratsellulaarne antigeen seondub APC ja siseneb rakku, seejärel lokaliseerub endosoomides. Endosoomides olevad proteolüütilised ensüümid aitavad protsessida antigeeni MHCII molekuli jaoks. Klass II alfa ja beeta ahelad on seotud ERiga
BCR-i kaasamist. Ig- ja Ig- edastavad B- raku aktivatsioonisignaali ITAM kaudu. Ig- ja Ig- ITAM valmistab B- rakku ette edasist T- raku abi vastu võtma. Umbes 12 tundi peale antigeeni ära tundmist B- rakud suurenevad, kasvab nende transkriptsiooniline aktiivsus, nad sisenevad rakutsüklisse. B- rakud hakkavad ekspresseerima rohkem MHCII ja kostimulatoorseid molekule. Peamine kostimulatoorne signaal B- raku pinnal on CD40, mis interakteerub T- raku pinnal oleva CD40L molekuliga. Kolmas B- raku aktivatsiooni signaal tuleneb T- raku poolt sünteesitavate tsütokiinide olemasolust, ilma Th2 poolsete tsütokiinide olemasoluta jääb B- rakkude proliferatsioonivõime nõrgaks (IL-4, IL-5, IL10). Osad aktiveerunud B- rakud diferentseeruvad plasmarakkudeks ja mälurakkudeks, mis toodavad antikehi. Osades B- rakkudes toimuvad somaatilised hüpermutatsioonid ja isotüübi vahetus. Madala afiinsusega ja autoimmuunse retseptoriga B-rakud surevad.
informatsiooni (nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon matriits-RNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva informatsiooni valgusünteesi paika -ribosoomidesse. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja koosnevad rRNA-st ja valgust. Tavaliselt moodustavad ribosoomid polüribosoome (polüsoome), kus ribosoome hoiab koos mRNA-molekul. Valgumolekuli «ehituskivid» aminohapped transporditakse polüsoomile tRNA molekulide abil. mRNA molekuliga seostub esimene tRNA molekul, mida nimetatakse initsiaatortRNA-ks. Selleks peab initsiaatortRNA komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodoniga AUG (metioniin). tRNA molekuli kolme järjestikulist nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga, nimetatakse antikoodoniks. Seega on initsiaatortRNA koodoniks UAC. Initsiaatorkoodon määrab ära, milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse
Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber, vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Kõigil mainitud juhtudel on molekulide liikumiskiirused tavamõistes suured, suurusjärgus 10 2... 103 m/s. Õhus toatemperatuuril ja normaalrõhul toimub ühe molekuliga ca 1010 põrget ja ilma põrkumata saab molekul liikuda keskmiselt 0,1 ... 0,01 mikromeetrit (10-7 m). Temperatuurist olenevad paljud füüsikalised suurused: ruumala, rõhk, tihedus, pindpinevustegur, sisehõõrdetegur , eritakistus jne. 1 Temperatuuride summal pole füüsikalist mõtet , aga temperatuuride vahel ehk temperatuuri muudul on, see määrab ära näiteks soojusvahetusel üleantava soojushulga
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
Meditsiinilise keemia II kontrolltööks kordmine L6: Ravimiarendus Sihmärgi defineerimine ja indentifitseerimine, sellele järgneb ravimi disain, mis selle sihtmärgi kaudu toimib. Haiguse valik -> ravimi sihtmärgi valik -> biotesti leidmine Juhtühend -> selle eraldamine ja puhastamine -> selle struktuuri määramine -> struktuur-aktiivsuse sõltuvus -> farmakofoori kindlaks tegemine –> sihtmärgiga interakteerumise optimeerimine -> farmakokineetiliste omaduste optimeerimine Ravimi patenteerimine -> metabolismiuuringud -> prekliinilised katsetused -> tootmisprotsessi väljaarendamine -> kliinilised katsetused -> turustus -> MONEY Haiguse või näidustuse valik: Nõudlus uue efektiivsema ravimi järele Majanduslikud kaalutlused Populaarsed suunad: migreen, depression, liigne kehakaal, haavandid, gripp, vähk Vähepopu...
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saaada ta uriinist kulda või tarkade kivi,et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry C...
kromosoomi piirkondadele, kus nad näitavad kõrget taset järjestuse sarnasuses). 33. Mis on MARide funktsioon? MAR (matrix attachment region) on spetsiifiline DNA järjestus, mille kaudu seotakse kiududeks keeratud nukleosoomid valgumaatriksile. Ehk siis nende regiooni abil organiseeritakse kromatiin strukturaalseteks üksusteks. RNA PROTSESSIMINE 34. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvad muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust. Eukarüootse pre-mRNA protsessimise jooksul toimub 3 peamist sündmust: (1) 5' capping 5' cap lisatakse vahetul pärast transkriptsiooni initsiatsiooni. Capping on iseloomulik vaid mRNAdele. Capping ensüüm seondub fosforüülitud RNAPolII CTD'ga. Ensüümi fosfotaasi aktiivsusega alaühik eemaldab ühe terminaalse fosfaatrühma. Seejärel lisatakse terminaalsetele fosfaatidele GTP, kaotades 2
19 Monday 1 October y o Struktuur: Pmst koosneb orgaanilisest osast ja metalliklastriline metalliline osa. Moodustavad 3dimensionaalse võrkstruktuuri, kus metalliaatomid ühendatud mingite org. molekulidega. Linkerite pikkusest oleneb pooride suurus, mida pikemad linkerid, seda suuremad poorid. Peab olema võimalik linkida vähemalt molekuli 2 otsa teise molekuliga. o Teatud võrkstruktuurid on paindlikud, võivad suurust ja kuju muuta mingites tingimustes (kui solvent eraldada, vett lisada struktuurile vms.,vesi suudab kristallstruktuuri kokku tõmmata) o Eksam 21. mai 20
infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. 5. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV- kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. 6. Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Elektrofiilid on nt H+, Cl+, R+. Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
