BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna...
Pagaripärm väga levinud (toiduaine)tööstuses, seega tuntakse läbi ajaloo hästi. 59. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav. Drosophila melanogaster ajaloovältel hästi uuritud ja väga detailselt kirjeldatud organism. Väike, paljuneb kiirelt. 60. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks. Hiir odav, paljuneb kiirelt, vähenõudlik Rott käitumine keerulisem, kui hiirel Primaadid inimesele kõige läheimad organismid, kallid pidada.
„Wilma“ DNA põhine rekonstruktsioon: neandertallased olid punapead, tedretähnilised, sinisilmsed ja heledanahalised. 9. Näojoonte tunnused (kuni 10 paari) Juuste värv (blondid, pruunid, punased), kulmud (esiletungivuse ulatus), silmaiiris (sinised, pruunid), nina (lai, kitsas, ümar, terav), lõug (kui silmatorkav), naha värv (hele, tume), silmakoopad (lähestikku, teineteisest eemal), põsesarnad (kõrged, madalad), huuled (täidlased, kitsad), jne. 10. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool toimub põlvkonnast põlvkonda nukleiinhappelt nukleiinhappele (DNA, RNA) ja nukleiinhappelt valku (tunnus), mitte aga valgult
Minevikus: kõigepealt oli ravim ning kui see toimis, oli järelikult ka molekulaarne sihtmärk. Peamiselt taimset päritolu looduslikud ühendid ning toime avastamine oli juhus – katse-eksituse meetod. Hiljem: avastati järjesti uusi signaalmolekule ning need juhatasid sihtmärkideni. Enamik virgatsaineid on tänaseni tundmata, kuna kontsid on liiga madalad või aine liig lühikese elueaga. Seetõttu püsisid ka potentsiaalsed ravimi sihtmärgid varjus. Täna: molekulaarbioloogia edusammud tegid olukorra vastupidiseks. Geeniprojektid andsid tohutu infopanga uute ensüümide ja retseptorite kohta, mis on potentsiaalsed ravimi sihtmärgid. Nüüd on medkeemia ülesandeks leida keemilised ühendid, mis nende sihtmärkidega interakteeruksid, määramaks nende bioloogilised funktsioonid ja otsustamaks nende sobivust olema ravimi sihtmärgiks. MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES, SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE
1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Ott-Siim on füüsika ja majandusteaduse magister ning kaitses 2006 majandusdoktori kraadi Aarhusi ülikoolis Taanis. Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Lauris lõpetas ülikooli biokeemikuna, praegu töötab ta peamiselt infotehnoloogia alal, on olnud kaua Linux- opsüsteemi arendaja, nüüd tegeleb Tartu Ülikooli Raku- ja molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga. Lemmit õppis ülikoolis filoloogiat ja semiootikat, semiootikuna ta ülikooli ka lõpetas. Peale selle tegeleb ta kompuutritega, sealhulgas samuti Linuxiga, luuletamisega ja kirjastamisega, käivitades kirjastuse Võluri tagasitulek. Mõned aastad töötas Lemmit Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes IT alal. Nüüd on ta hõivatud trükikunsti muuseumi käimalükkamisega Tartus Kastani tänavas, endise Noor-Eesti trükikoja majas. Filoloogiat
liigistumine, organiseerituse muutumine 4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogilised tõendid: väljasurnud organismide ehituse võrdlus praegu elavate organismidega Organismide lootelise arengu võrdlus(embrüoloogia) Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise koostise võrdlus) Bioeograafia ja ökoloogia tõendid Darwini evolutsiooniteooria: Olemasolevad liigid põlveevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isendeid on palju ja ressursse vähe) Evolutsiooni määrab pärilik mitmekesisus, oleulusvõtilus, looduslik valik ja kohastumine
Biogeograafia meetodid · Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente. Nt jääaeg suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine. · Ekspeditsioonid: kollektsioonid oluline andmebaasistamiseks saab järeldada kuidas on evolutsioon toimunud. · Töö arvuti taga andmekogud arvutis, uued meetodid nagu GIS, mudelid, molekulaarbioloogia DNA järjestused, metaanalüüsid miks mingi seos varieerub globaalselt) Biogeograafia seaduspärad. Taksoni areaal e. levila geograafiline ala, kus mingi takson on levinud seda uurides saab küsida, miks takson esineb just seal ja miks mitte mujal. Leviku kujutamine kaardil: · Leiukohad toimivad üldiselt ainult haruldasemate liikide puhul, sest keegi ei ole võimeline üle maailma käia, et kõik leiukohad üles märgistada, kui on
sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuuri avastamine 1951 Linus Paulingi poolt ning DNA struktuuri avastamine 1953 James Watsoni ja Francis Cricki poolt. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, geenitehnoloogia, bioinformaatika, molekulaarmeditsiin jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
evolutsiooniõpetus Organismiline Organism, organ, Botaanika, zooloogia, nende harud, Taime- loomakasvatus, kude geneetika jt meditsiin Rakuline Rakk, organell Rakuõoetus ehk tsütoloogia, Miktobioloogia bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul, viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad Bioloogia Page 2 Anorgaanilised ained ekh keemiline koostis 7. september 2009. a. 13:51 Muud ained: · Kaltsium · Magneesium · Raud · Fosfor · Tsink · Naatrium · Kaalium · Fluor · Seleen Keemiline element Ülesanded organismis Süsinik Keskne eluelement- kuulub kõikide biomolekulide koostisse
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe.
omadused. Keemia eriharud: Analüütiline keemia – Objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – Bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – Ainete uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – Tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. Keemiast välja kasvanud teadused: Molekulaarbioloogia – Elusorganismide funktsioneerimise uurimine, lähtudes nende molekulaarsest koostisest. Materjaliteadus – Materjalide uurimine, lähtudes nende keemilisest struktuurist ja koostisest. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited)? Mikroskoopiline tase: Aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. Nt (2Mg(t) + O2(g) -> 2MgO(t) Makroskoopiline tase: Toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused.
Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Replikatsioon algab, kui järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Ülejäänud protsess sisuliselt sama mis tavalisel DNA replikatsioonil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (transkriptsioon) ning RNA infost sünteesitakse valku (translatsioon). Samuti saab ka liikuda info RNA-lt DNA-e (pöördtranskriptaas). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – transfer, toimivad adapterina translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
amplifikatsioonil. 32 Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus (See ots nagu "veereks" rõngalt maha). Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Molekulaarbioloogia põhidogma seisneb geneetilise info edastamisel. Geneetiline info on salvestatud DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide ekspressioon ehk avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt aminohappelisse järjestusse: 1. Esmalt kandub info DNA-lt mRNA-le. Toimub transkriptsioon See toimub rakutuumas (nukleoidis) 2
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju tal...
- Mandunud organid ehk vestiigiumid ehk rudimendid esialgse ülesande kaotanud elundid, mis sarnastel liikidel võivad funktsioneerida. - Näiteks: Inimesel õndraluu, osaline karvkate, silmahambad, tarkusehambad, karvapüstitajalihased, pimesoole ussripik, kolmas silmalaug. Loomadel: madude ja vaalade jalgade taandareng - Lootelise arengu võrdlemine organismid läbivad lootelise arengu jooksul oma eellaste ambrüonaalse arengu etappe. - Molekulaarbioloogia DNA struktuuri ja valkude aminohappelise järjestuse alusel saab koostada täpseid sugupuid - mida sarasem DNA nukleotiidide järjestus, seda lähem sugulusaste liikide vahel - Biogeograafia teadusharu, mis uurib organismide ja nende koosluste levimist maakeral ajas ja ruumis - Sarnastesse sugukondadesse saavad kuuluda liigid, mis on levinud lähedastel aladel. (Nt: Austraalia kukkurloomad) Elu algus maal Eeldused elu tekkeks
- Pärilikkuse muutlikkuse määr - Geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine - Geneetilise info ülekanne - Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest Kreatsionism - Loomisteooria – jumal - Intelligentse kavandamise teooria Tattoo geneetika Kõik tunnused on geneetilised, ka kriminaalsed Tabuteemad: 1. Rassid – see et rasse pole olemas on vale 2. Intelligentsus – milline IQ on sobilik 3. Vägivald 4. Seksuaalsus 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Geneetiline informatsioon kandub edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele – ehk põlvkonnast põlvkonda Geneetiline info ei kandu valgult nukleeinhappele, sest valk on tunnus! Teatud tunnused ei kandu geneetiliselt üle nt kiilaspäisele mehele ei sünni tingimata kiilaspäine laps Geneetilise info ülekanne 1. Replikatsioon – DNA > DNA; RNA > RNA 2. Transkriptsioon- DNA > RNA 3. Pöördtranskriptsioon – RNA > DNA 4. Translatsioon – RNA > valk 5
Pagaripärm väga levinud (toiduaine)tööstuses, seega tuntakse läbi ajaloo hästi. 58. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav. Drosophila melanogaster ajaloovältel hästi uuritud ja väga detailselt kirjeldatud organism. Väike, paljuneb kiirelt. 59. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks. Hiir odav, paljuneb kiirelt, vähenõudlik Rott käitumine keerulisem, kui hiirel Primaadid inimesele kõige läheimad organismid, kallid pidada.
evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja organismide evolutsioonilise ajaloo uurimine ehk molekulaarne fülogeneetika, elu tekke ja päritolu uurimine. Molekulaarne evolutsiooniga seotud teadusharudeks on molekulaarbioloogia (andmed) ja populatsioonigeneetika (teooria). Molekulaarset evolutsiooni uuritakse liikidevaheliste erinevuste ja liigisiseste polümorfismide alusel (DNA või valk). Põhiprobleemid, millega mol evo tegeleb: Uuritakse liikidevahelisi erinevusi ja polümorfisme. Põhjustajateks on mutatsioonid – evolutsiooni seisukohalt on olulised ainult pärilikud mutatsioonid.
Järjestuse spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikendamine algab vabast 3' OH-st ning 5' fosfaadiga lõppeva ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil uue ahela põhjal. Seda on kirjeldatud rõngaskromosoomide puhul: · Paljude viiruste genoomi replikatsioon · Geneetilise informatsiooni ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. · Geneetiline info avaldub generatsioonist generatsiooni DNA nukleotiidides · Geenid avalduvad/ekspresseeruvad fenotüübiliselt transkriptsiooni ning translatsiooni kaudu 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA (transport) toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel, kannavad aminohapete ribosoomi
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
Pastor tahtis nad matta kirikuaeda! Kromanjoonlaste keskmine pikkus on 187 cm, kolju maht üle 1600 cm3 (mõnel suisa 1900 cm3). Nad elasid 30-40 000 aastat tagasi ehk kromanjoonlased ja neandertaallased olid koos elanud u 10 000 a, kui 30 000 a tagasi neandertaallased välja surid. · Kromanjoonlaste eelisteks on erinevate tööriistade kasutamise ja loomise oskus (paarkümmend erinevat) AVASTUSI INIMESE ARENGULOO VALLAS · 11.01.1988 avaldas Newsweek Homo sapiensi kujunemisloo. Molekulaarbioloogia arenguga avastati mitokondriaalne DNA, mis pärandub naisliini pidi võimalik leida kõikide naiste ema. See on 200 000 a tagasi Aafrikas elanud naine (,,Eeva"), kes oli väga viljakas, paljude järglastega ning kelle järglastel oli omakorda palju järglasi. Vanimad luud on aga ~160 000 a vanad · Svante Pääbo (ema eestlane), kes töötab Saksamaal valiti 2006/7. a 100 maailma kõige mõjukama teadlase hulka
Ribosomaalse RNA ekstrakromosomaalne amplifikatsioon amfiibide oogeneesis. Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3' otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 54. Molekulaarbioloogia põhidogma. Puudutab geneetilise info edastamise korda. Kõigepealt liigub see transkriptsiooni kaudu DNAlt RNA molekuli; info võib liikuda ka vastupidi (= RNAlt DNAle; nim revertaasiks). RNAlt liigub info ühesuunaliselt translatsiooni teel valku. 55. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA messenger RNA. Sellelt toimub translatsioon. tRNA transfer RNA. Toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse
oogeneesis. Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3’-OH otsast ning 5’-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Transkriptsioon – geneetiline info kandub DNAlt RNAle. Translatsioon – RNAlt saadud info põhjal toimub valkude süntees. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle ja RNAlt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – seovad aminohapped, mida ribosoomides seotakse valgu koostisesse; adapter translatsioonil,
21 Mutatsioon ja SNP analüüs, genoomi kaardistamine: Kõrgtihedusega oligonukleotiidkiibid. Mutatsioonikiibid nt. ATM, CFTR, BRCA1, HIV jaoks.Suuremahuline genotüpiseerimine. Võrdlev hübridiseerimine näitas 4000 SNP-i kahe pärmitüve vahel (Science 1999).Inimgenoomis 2,3 Mb ca 3000 SNP-i. Kandidaatgeenide evaluatsioon kõrgvererõhu tõve korral (Nat. Genetics 2000) Viimase aastakümne olulisem läbimurre molekulaarbioloogia metodoloogias Miks esineb vajadus kiipide järele? 1.Uurimaks genoomi mutatsioonide osas mitmetes geenides 2.Uurimaks genoomi SNP-de osas tuvastamaks aheldatust 3.Uurimaks toiduaineid potensiaalsete patogeenide tuvastamiseks 4. Transkripti olemasolu ja koopianumbrite leidmiseks kas genoomses DNA-s või transkribeeritud RNA Mikrokiipide tehnoloogiad: Esineb kaks põhilist mikrokiibi valmistamise tehnoloogiat mis mõnevõrra kattuvad: 1. Oligonukleotiidide süntees in situ kiibil endal: n
komplementaarsele DNA ahelale. Järjestus-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus justkui veereks rõngalt maha. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. · Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (retroviirustel ka RNA-lt DNA-le) ning RNA-lt valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. · mRNA RNA, millelt toimub tanslatsioon; ülesanne on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses olev geneetiline info translatsiooniaparaadile · rRNA kuulub ribosoomide koostisesse · tRNA väikesed molekulid, mis toimivad adapteritena polüpeptiidahelasse lülitatavate
3) Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud evolutsioon elu püsivuse tuum. Elu lõppeks ilma evolutsioonita, st ressursid lõpeksid. Evolutsioon geneetiline varieerumine, pärilikkus põlvkondade vahel, looduslik valik. 2. Elu organiseerumise tasemed 1) Aatom sellel tasemel elu tunnused puuduvad. 2) Molekulaarne tasand esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia - palju ühist füüsika ja keemiaga. 3) Makromolekul biomolekulid. 4) Organell tuum, ribosoomid, mitokondrid. Moodustuvad üksnes rakkudes ja iseseisvalt elu ei kanna, kuid koostöös annavad elu talitluse küll. 5) Rakk ilmnevad kõik elu omadused. Tsütoloogia. 6) Kude sarnase ehitusega ja talitlusega rakud koos vaheainega. Koe ehitust uurib histoloogia
tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Sünteesiproduktideks võivad olla pikad üksik-või kaksikahelalised DNA molekulid, milles võib lineaarsetes kordustes sisalduda mitu koopiat algsest DNA järjestusest. Kui sünteesitakse kaksikahelaline DNA, toimub teise ahela süntees Okazaki fragmentidena. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle (transkriptsioon) ja RNAlt valgule (translatsioon). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA- RNA molekul millelt toimub translatsioon (kodeerivad valke). Vahendavad DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist infot translatsiooniaparaadile rRNA - kuuluvad ribosoomide koostisesse tRNA - toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis
le või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. 5 1958.a postuleeris Crick, et biopolümeerid võivad oma järjestusinformatsiooni üle kanda ainult matriitssünteesil ja need ülekanded on kindla suunaga. Siit ka molekulaarbioloogia põhiseadus: Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised: _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded ------- põhimõtteliselt võimalikud (spetsiifilised ülekanded) Geneetiline info liigub nukleiinhapetelt valgule, kuid ei saa liikuda valgult DNA-le, RNA-le ja valgule.
104. Replikatsiooni vereva ratta mudel. Ringikujulise DNA korral: replikatsioon algab DNA järjestusspetsiifilise endonukleaasi toimel. Üksikahelalise katkemisega reparatsiooni alguspunktis, kus moodustub vaba 3'-OH-grupp ja 5'- fosfaatterminus. 5'-lõpp eraldub rõngast kui matriitsahel, pöördub ümber oma telje. Veereva ratta replikatsioon võib põhjustada nii üksikahelalisi kui kaksikahelalisi replikatsiooniprodukte. 105. Molekulaarbioloogia põhipostulaat. Geneetiline info kandub nukleiinhappelt nukleinhappele ja nukleiinhappelt valku, mitte aga valgult nukleiinhappele. 106. RNA molekulide teke transkriptsioonil. Tüübid. Transkriptsioon - on RNA molekuli süntees, mis toimub rakutuumas interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab ensüüm RNA polümeraas. Transkriptsiooni alguses seostub RNA polümeraas geeni alguse osaga ja lõpeb kui RNA polümeraas jõuab DNA nukleotiidse struktuurini.
Kordamisküsimused, Genoomi Struktuur ja Funktsioon 2014/2015. NB! Need ei ole eksamiküsimused. Need on märksõnad, mille tausta teada. Eksamiküsimused (3 suuremat, 3 väiksemat) on pigem laiemat tüüpi ja integreeritud teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geeni...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mõnede loomade liigestes. Obligaatsed anaeroobid 14 Anaeroplasma ja Asteroplasma on seni leitud vaid lamba ja veise vatsast, kus nad kääritavad tärklist. Spiroplasmasid on putukate süljenäärmetes ja sooles. Sealt nad satuvad taimedesse, kus nad põhjustavad haigusi. Molekulaarbioloogia ja geneetika. Väike genoom, järelikult vähe geene. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 5x vähem, kui E. coli'l. Mükoplasmad on väikseimate genoomidega bakterid. DNA GC- sisaldus on madal: 23 - 41 %. Kuna genoom on väike, siis sünteesitakse ka vähem valkusid ja tõesti on mükoplasmad metaboolselt defektsed, mis on seotud nende parasiitse eluviisiga. Nende keeruliste toitumisnõudluste tõttu on neid laboratoorsetel söötmetel seetõttu raske kasvatada. Mükoplasmadel puuduvad
esimesi samme Eestimaal. Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa kuuga eesti keele suhu ja ka kätte õpetas. Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise erakõrgkoolis inglise keele tunde andma. Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina. Tollane loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits pakkus talle muuseumis tööd. «Kui ütlesin, et mind huvitab just molekulaarbioloogia, andis ta mulle Merike Kelve numbri. Helistasin Merikesele, ütlesin, et olen bioloog Peruust ja otsin tööd. Merike imestas peruulanna ja räägib eesti keelt! Ja käskis kohe kohale tulla. Sõitsin taksoga sinna ja olingi tööle võetud, mind suunati Erkki Truve juurde,» meenutab Sarmiento. Kelve oli tollase keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) labori juhataja. Praegu töötab ta
Määratske lagunenud süsiniku hulk ja selle järgi saab teada mitu aastat on see asi vana. Radioaktiivse süsiniku kontsentratsioon on muutunud, saab määrata poolesaja aasta täpsusega. Ka raudesemeid dateeritakse tänapäeval selle meetodiga. Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine Maa on 4,6 miljardit aastat vana. Esimesed inimesed 2,6 miljonit aastat tagasi. Alguses oli Maa päiksepoolsel küljel 1000C. Tänapäeval uurib inimese arengut peamiselt molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia. Eestis elavatest loomadest on inimesele kõige sarnasem nahkhiir. Inimahvide kõri ei võimalda nii palju häälitsusi teha nagu inimesel . Neile õpetatakse viipekeelt ja arvutit. Prokonsul on üks vanimaid inimahve. 14,5m a tagasi olid inimahvid juba Euroopas (Griphopithecus). Ardipithecus ramidus 4,4m aastat. Toodi avalikkuse ette eelmise aasta lõpus. Leiti 1992 Etioopias Aramise küla juurest. Luukildudega tegelesid 10 riigi teadlased, kokku oli 47 teadlast
DNA replikatsiooni toimumine mõlemalt DNA ahelalt korraga: juhtiv ahel; mahajääv ahel; Okazaki fragmendid; praimosoom; replisoom. DNA replikatsiooni initsiatsioon oriC-lt bakteris E. coli. DNA ahelate lahtikeeramisel osalevad valgud. Veereva ratta replikatsiooni mudel. Eukarüoodi kromosoomi replikatsiooni eripärad. Replikon. Telomeeride pikkus ja vananemine. 12. Transkriptsioon ja RNA protsessing. Molekulaarbioloogia põhidogma. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA. RNA süntees ja selles osalevad valgud; promootorid; transkriptsiooni regulaatorid. Transkriptsioon prokarüootides: prokarüootne RNA polümeraas; 5´ ja 3´- järjestused; transkriptsiooni initsiatsioon prokarüootsetelt promootoritelt; transkriptsiooni elongatsioon; transkriptsiooni terminatsioon. Transkriptsioon eukarüootidel: RNA polümeraasid eukarüoodi rakus; transkriptsiooni
absurdselt lühikest aega, aga käitunud nagu täielik isand. Kõige lähedasemad loomad meile on inimahvid, praegused inimahvid pole inimeste eellased, ainult sugulased. Inimese kujunemine on esialgu üpris ebaselge. Leitakse vaid luukilde jms, mille põhjal rekonstrueeritakse. 7 Pika aega tegelesid inimese kuj looga antropoloogid ja arheoloogid, luukildude ja tööriistade põhjal. Enam annavad infot molekulaarbioloogia ja geneetika. Tänapäeval pole enam ilma nendeta inimese kuj loost mingit pilti saada. Tänapäevased inimahvid võivad ka infot anda kunagiste inimahvide kohta. Kuigi kaugetel aegadel olid tänapäevaste inimahvide eellased eraldunud sellest harust, millest sai tänapäevane inimene. Eraldusid gibonid, siis orangutangid, gorillad ja šimpansid. Eestis elavatest loomadest on inimesele kõige sarnasem nahkhiir. Tänapäeva ahvide kõriehitus ei lase neid rääkima õpetada
kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid. Sellepärast ongi ökoloogia lähedalt seotud bioloogia ja selle sõsarteadustega. Elusolendeid saab uurida rakutasandil (nt. biokeemia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia), üksiku organismi kaupa (nt. botaanika, zooloogia), populatsioonide, ökosüsteemide või kogu biosfääri tasandil. Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3. Sünökoloogia uurimisobjektiks on bakteri, seene, taime ja loomakooslused. 4
Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased. - Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus - Ristades heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas nii genotüüpiline kui ka fenotüüpiline lahknemine.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. Esmalt kandub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le vastavat protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees translatsioon. Seega liigub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. Seda seaduspära nimetatakse molekulaarbioloogia põhidogmaks. Teatud viirustel, kelle genoomiks on RNA molekul (siia kuuluvad retroviirused, näiteks HIV), võib geneetiline informatsioon liikuda ka RNA-lt DNA-le. Informatsiooni liikumine RNA-lt valgule on aga alati ühesuunaline. Transkriptsioon ja translatsioon Transkriptsiooni käigus kasutatakse ühte DNA ahelatest matriitsina, et sünteesida sellele komplementaarne RNA ahel, mida nimetatakse transkriptiks. Näiteks kui matriitsahel DNA molekulis sisaldab nukleotiidset
• Mõned mikroorganismid ei säili eluvõimelistena aja vältel, mis kulub uuritava materjali laborisse jõudmiseks; • Mikroorganismide kasv kunstlikel söötmetel võib nõuda väga pikka aega (nädalad, kuud), nende samastamine võib nõuda väga suuri materiaalseid ressursse; • Puuduvad meetodid mõnede mikroobide samastamiseks fenotüübiliste tunnuste alusel. Molekulaarbioloogia edusammud on pakkunud alternatiive fenotüübilistel omadustel baseeruvatele meetoditele. DNA või RNA sedastamine uuritavas materjalis võimaldab otseselt uurida mikroorganismide geene (genotüübiline meetod), selle asemel et uurida mikroobi omadusi, mis sõltuvad geeni ekspressioonist. Nukleiinhapetel põhinevad meetodid Molekulaarsed diagnostikameetodid jagunevad kolme rühma: 1. hübridiseerimine, 2. amplifitseerimine (võimendamine või paljundamine)
· Juhi ülesandeks on inimesi suunata. · Juhi eesmärgiks on muuta iga inimese tugevad küljed ja teadmised produktiivseks.329 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad Eeldused tehnoloogia ja lõppkasutajate kohta on suurel määral olnud kaasaegse ettevõtte ja kogu tänapäeva majanduse tõusu aluseks.330 Nüüdseks need eeldused enam ei kehti. Parim näide sellest on ravimitööstus, mis sõltub üha suuremal määral tehnoloogiatest nagu geneetika, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, meditsiiniline elektroonika, erinedes täielikult nendest tehnoloogiatest, millel põhineb farmaatsialabori tegevus. Järelikult peab juhtimine lähtuma eeldusest, et pole olemas sellist tehnoloogiat, mis kuuluks ühe kindla tööstusharu juurde, ning vastupidi, kõik tehnoloogiad on võimelised avaldama ja toe näoliselt ka avaldavad mõju igale tööstusharule, omades potentsiaalselt iga tööstusharu jaoks suurt tähtsust. Juhtimine peab samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
