VÄÄRISMETALL Ag, Au ja Pt metallid, keemiliselt väga püsivad. SULAM metall+metall=(t°)= sulam või metall+mittemetall. KORROSIOONITÕRJE metalli katmine mingi ainega, et ei häviks keskkonna toimel. MOLEKULI STRUKTUUR kindel molekuli ehitus. ÜKSIKSIDE üks ühine elektronpaar, 1 sigma-side. KAKSIKSIDE kaks ühist elektronpaari, 1 sigma- ja 1 -side. KOLMIKSIDE kolm ühist elektronpaari, 1 sigma- ja 2 -sidet. POLÜMEER ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. ISOMEER ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. FUNKTSIONAALRÜHM aatomid ja aatomite rühmad, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. ALKAAN orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust ning sisaldab ainult üksiksidemeid. HALOGENOALKAAN orgaaniline aine, mille koostises oleb halogeen on otseselt seotud süsiniku aatomiga.
· Tsitraadi transpordi süsteemi tulemusena kulub lisaks 2 ATP ekvivalenti ja üks NADH, tekib 1 NADPH · ACP derivaadid saadakse CoA derivaatidest transatsülaaside toimel · Malonüül-CoA tekib AcCoA-st karboksüleerimisel (Biotiin, ATP!) Rasvhapete -oksüdatsioon toimub mitokondrite maatriksis. -oksüdatsiooniks on vajalik rasvhappe aktiveerimine, mis toimub mitokondrite välismembraanis (rasvhappe molekulile lisatakse CoA molekul, mille tulemusel tekib atsüül-CoA). Atsüül-CoA transporditakse mitokondrite maatrikssise karnitiini abil. Mitokondrite maatriksis algab -oksüdatsioon. Rasvhapete kataboliseerimine b-oksüdatsioonil toimub: · Maksas · Südames · lihastes 12. Selgitage DNA polümeraaside rolli replikatsiooniprotsessis. Miks vajavad DNA polümeraasid toimimiseks praimereid ja mida praimerid endast kujutavad?
lugeda monomolekulaarne. Sel juhul on õlikihi paksus võrdne molekuli läbimõõduga. l Õli molekulid 1 Õlilaik veepinnal. Lõike AA külgvaade. Molekulide läbimõõt. Vesiniku aatom 0,12 nm (nanomeeter) Vesiniku molekul (H2) 0,25. Lämmastiku molekul (N2) 0,32 nm. Hapniku molekul (O2) 0,30 nm. Vee molekul (H2O) 0,30 nm. Valgu molekul üle 400 m. Võrdlemiseks õhus heljuvate osakeste mõõtmeid. Tolmuosake 0,10,001 mm. Veepiisk udus 0,010,001 mm. Aineosakeste vahel on vaba ruum Mõnede vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem komponentide ruumalast. Seda nimetatakse kontraktsiooninähtuseks. Kontraktsiooninähtus ilmneb etanooli (piirituse) ja vee segamisel. Kui segada 50 ml etanooli
H2O Vee lagundamisel tekib hapnik!!! SUHKRUD PIMEDUSESTAADIUM (Calvini tsükel) Toimub sadu keemilisi reaktsioone mille käigus pannakse kokku glükoosi (suhkru) molekul. ERINEVUSED hingamine fotosüntees lähteained glükoos ja O2 H2O ja CO2 saadused H2O ja CO2 glükoos ja O2 valgus ei vaja valgust vajab valgust koht mitokonder kloroplast SARNASUSED H2O ja ATP FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS - toodab hapniku!!! - esmased toiteallikad (energia , toodab sahhariide)
Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Polaarse sideme korral tekib elektronegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Kui keemilised sidemed on molekulis mittepolaarsed, on ka molekul tervikuna mittepolaarne. Polaarsete sidemete korral sõltub molekuli polaarsus molekuli kujust:ebasümmeetrilise kujuga molekulid on polaarsed, sümmeetrilised molekulid on mittepolaarsed. Mittepolaarsed ained koosnevad mitepolaarsetest molekulidest, polaarsed ained polaarsetest molekulidest. Iooniline side vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis Väga suure elektronegatiivsuse korra läheb ühine elektronpaar täielikult üle elektronegatiivsema
Aldoosid- sisaldavad aldehüüdrühma (riboos, glükoos) Ketoosid- monoosid, mis sisaldavad keto rühma (fruktoos) Monooside 4 esindajat- desoksüriboos C5H10O4 dna`s kromosoomis igas rakus päriliku info säilitamine, C5H10O5 riboos rna`s igas rakus päriliku info ülekanne, C6H12O6 veres viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained Glükoos- valge värvuseg, vees hästi lahustuv kristalne aine. Kas: energiaallikana ja ravimina, klaasi ja tekstiilitööstuses Tselluloos- tahke, värvuseta, kristalse stru...
Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2 O + 4e -- O 2- / 4 / 1 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al) 2 Al + 3Cl2 --- 2AlCl3 3 2aatomit - 3 molekuli 2molekuli 3)Mitu hapniku molekuli kulub 4 propaani (C3H8) molekuli põlemiseks? Mitu süsinikdioksiidi ning vee molekuli tekib? (VALE TEKST ON!!) 12aatomit
ORGANISMIDE KOOSTIS (lk 24-45) 1.Täida lüngad. Organism koosneb_____________ ja _____________ ainetest. Kõihe rohkem on orgaaniliste ainete koostises__________ , ___________ ja _____________ . Vesi moodustab üle __ rakus esinevatest ainetest. Vesi osaleb mitmesugustes __________________________ ja aitab säilitada __________ ________________________ . Lisaks veele esineb rakkudes ja teisi anorgaanilis aineid: _________ , _________ ja _________ . Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid __________________________________ . Organismide koostisesse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on __________ , _________ , _________ ja ___________ . Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt _____________ ja _____________ ülesanne. Sahhariidid jagunevad: 1)________________________ (___________________) 2)________________________ (___________________) ...
Keevitustöödel Keemiatööstuses Põlemisprotsesside intensiivistamisel Varustatakse tuukreid ja kosmonaute Meditsiinis Vesi Vesi on kõige levinum aine Universumis Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid Väga nõrk elektrolüüt Tal on nii happelised kui ka aluselised omadused Vesi on oksüdeerija ja ta eraldab vesinikku Vesinikperoksiid Vesinikperoksiid on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist O-a on I Ebapüsiv, kuid tugev oksüdeerija Võib kasutada pleegitamisel Tänan tähelepanu eest!
Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine. Lüütiline tsükkel-peremeesrakk hävib. Lüsogeenne-viirusega seotud genoom koheselt ei avaldu.Transduktsioon-geenide ülekanne, pärilikkuse muutlikkuse allikas.
Polümeraasi ahelreaktsioon PCR viiakse läbi biokeemilise reaktsioonina ja selle puhul ei vajata elusorganisme DNA kopeerimiseks. Reaktsioon pôhineb ensüümi- DNA-polümeraas kasutamisel, mis katalüüsib DNA komplementaarse ahela sünteesi. PCR on DNA-molekuli paljundamine kunstlikes tingimustes. Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust. Reaktsiooni käivitamiseks kasutatakse kahte oligonukleotiidset (väiksest arvust nukleotiididest koosnevat- 8..30) praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplementaarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat, kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks. PCR pôhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperat...
Aine süstemaatiline/ Struktuurvalem Füüsikalised ja füsioloogilised Kasutamine ja rahvapärane omadused esinemine nimetus Suurem osa eteenist saadakse etaani Taimede kasvuhormoonina dehüdrogeenimisel. Värvuseta, kiirendab ta aed- ja puuviljade CH2=CH2 nõrgalt meeldiva lõhnaga, veidi valmimist. Üle poole eteenist uimastava toimega gaas. Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb määral lahustuv. äädikhappe, etanooli ja halogeenühendit...
kombinatsioonideks. 2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ahelad, mis sisaldavad peale süsiniku aatomite veel näiteks lämmastiku aatomeid või hapniku aatomeid. 3) Muutes sama koostise ja suurusega molekulides aatomite järjestust, saame jällegi uued ühendid. 4.Mis on süsivesinikud? Mis on alkaanid? Millistes agregaatolekutes nad esinevad? Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus. 5. Süsivesinike omadused. Vees lahustuv, vett-tõrjuvad ja ei märgu,madalamad temperatuuril keevad alkaanid on laialdaselt levinud kasutusel lahustitena, vedelad ja tahked, katsumisel tunduvad rasvastena. 6
Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni. A-vitamiin on vitamiin, mis on hea antioksüdant. ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu. B-vitamiinid jagunevad 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks, ning mängivad tähtsat rolli ainevahetuses (B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9,BI2). Leidub sarnastes toiduainetes: täisteratooted, maks, Liha, muna. Sümptomid puudujäägi korral: väsimus, nõrkus, depressioon, isutus. C-vitamiin ehk L-askorhiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele. Leidub: mustsõstras, kapsas, paprikas, kibuvitsamarjas, apelsinis. Sümptomid puudujäägi korral: väheneb organismi vastupanuvõime haigustele, igemed võivad lihtsasti veritsema hakata (tekib skorbuut ehk naha ja seedeelundite veritsemise ...
Keemia KT mõisted aatom - laenguta aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest molekul - aine väikseim osake, millel on selle aine omadused ioon - laengu omandanud aatom periood - perioodilisustabelis ühel real horisontaalselt kõrvuti paiknevad elemendid ja näitab, mitu elektronkihti aatomil rühm - perioodilisustabelis ühes veerus üksteise alla paigutatud sarnaste omadustega elemendid (näitab A rühmade elementidel, mitu elektroni on aatomi välises elektronkihis) keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik
Ehk on oluline need valemid ka üle vaadata. 6. Reaktsiooni mehhanism Reaktsioonikiiruste uurimise põhiliseks eesmärgiks on reaktsiooni kulgemise mehhanismide mõistmine · Selleks uuritakse, kuidas mõjuvad reaktsiooni kiirusele (kiiruskonstandile) mitmesuguste parameetrite (näiteks temperatuuri) muutmine Reaktsiooni mehhanism on detailne (teoreetiline) kirjeldus kuidas, meie arvates keemiline reaktsioon kulgeb. Kirjeldab meie arvamist, milline molekul millisega põrkub, et moodustuks vaheühend, mis võib reageerida mingi teise reagendiga jne. et lõpuks saame üldise reaktsiooni. Tavaliselt reaktsiooni kineetiline võrrand ei oma otsest seost reaktsiooni keemilise võrrandiga. Samuti ei ole võimalik näha reaktsiooni keemilise võrrandi abil raktsiooni toimumise mehhanismi. Reaktsiooni keneetiline võrrand saadakse tavaliselt eksperimentaalselt uurides reaktsiooni komponentide ajalist muutust. Reaktsiooni
ühendid, mida inimorganism vajab norn-iaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks ehk rasvlahustuvateks (A, D, E, K) ja vees lahustuvateks (B, C). Veeslahustuvaid vitamiine peab pidevalt saama, rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse organismis varus. Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni. A-vitamiin on vitamiin, mis on hea antioksüdant. ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu. B-vitamiinid jagunevad 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks, ning mängivad tähtsat rolli ainevahetuses (B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9,BI2). Leidub sarnastes toiduainetes:
tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada teada süsihappegaasi omadustest (nii keemilistest, kui ka füüsikalistest). Samuti meeldiks mulle teada saada mingeid huvitavaid fakte. . Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (sümbol CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist. ~2~ CO2 molekul SÜSIHAPPEGAASI SAAMINE Süsihappegaas on üks tuntumaid mittemetallioksiide, mis tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagunemisel, käärimisel, mädanemisel ja kõdunemisel. Kui paneme ahju, pliidi või kamina siibri liiga vara kinni, ei ole koldes enam
2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=w5LcTsWUNcHz-gaP6Pz5Cg Foto Teijini firma poolt pakutavad kiud2 4 TEHIS- JA SÜNTEESKIUDUDE ERINEVUS, TOOTMINE Keemilisi kiudaineid jaotatakse kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Kahe esimese kiutüübi suurim erinevus tuleneb päritolust ja valmistamise tehnoloogiast, mis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude puhul on looduses olemas eksisteeriv molekul, millest hakatakse kiudu moodustama- see tuleb ainult lähteallikast eraldada. Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele. Sünteeskiudude ketrus toimub põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt
kaks, - ja - karoteenist ning - krüptoksantiinist üks retinaali molekul. Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni
molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. β-karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 o
moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Neutraalne oksiid-oksiidid, mis ei reageeri veega, hapetega ega alustega Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid Üheprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni Mitmeprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Hapnikuta hape-hape, mis ei sisalda hapnikku Tugev hape-hape, mille lahuses kõik molekulid on jagunenud ioonideks Nõrk hape-hape, mille lahuses on vaid väike osa molekule jagunenud ioonideks Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis-vees lahustuv, tugev alus Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest
makroergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega. Lipiidid on kõige rohkem energiat andvad ühendid, mis annavad umbes kaks korda rohkem energiat kui sahhariid või valk (:17,6kJ). Katsed loomadega näitavad, et organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid ning siis algab lipiidide lagundamine ja viimasena võetakse kasutusele valgud. Dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat salvestatakse enamasti ATP molekulidesse, et seda hiljem kasutada. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest, kolmest fosfaatrühmast ja riboosist. Kui aga molekuli koostisesse kuulun kaks fosfaatrühma, nimetatakse teda ADP ehk adenosiindifosfaadiks, millele ühe fosfaatrühma liitmisel tekib adenosiintrifosfaat ning viimsesse salvestub 30kJ energiat ühe molekuli kohta. Saadud energia annab ta edasi mõnele keemilisele ühendile. Lisaks ATP’le on rakkudes veel teisigi makroergilisi ühendeid (GTP, CTP, UTP), mis erinevad
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht
m(tegelik) ekstrakti saagis: Saagise protsent leiame valemi p(saagis) = m(teoreetiline ) ¿ 100 järgi. 5,018 g P(saagis) = 100 =57 , 9 8,66 g Gaasikromatograafia 1. Kõige rohkem sisaldub eukalüptis eukalüptooli või 1,8-tsineooli (C10H18O), mille nimetus tulenebki sellest, et see molekul ongi eukalüptis leitav. Gaasikromatograafia protsessi jooksul oli see leitav 5,5 minuti pärast. Gaasikromatograafia näitab ka protsendilise näidu ehk mitu eukalüptooli sisaldub eukalüptis. Selleks on 79.615%. Nagu kirjandusest on teada, eukalüpti lõhna annab eukalüptool ja see määrab eukalüpti põhilisi omadusi. [3] 2
1). 32. Tuletage gaasi rõhu valemi teisendid (9.2), (9.3). 33. Mis on aine siseenergia? 34. Mis on ideaalse gaasi siseenergia? Missugustest energiatest ta koosne b? Külgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise energia. 35. Kirjutage Boltzmanni valem koos selgitustega. 36. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? Mitu energia vabadusastet on ühest, kahest ja enamat aatomist koosneval gaasimolekulil? Üheaatomiline molekul - kolm vabadusastet Kaheaatmiline molekul viis vabadusastet Enamat kuus vabadusastet. 37. Sõnastage Avogadro seadus. Tuletage vastav valem (9.7). 38. Selgitage gaaside suhteliste molekulmasside määramist Avogadro sead use abil. 39*. Tuletage Mendelejev-Clapeyroni võrrand (9.11). Missugune on sel le kuju gaaside segu korral? 40+-. Kirjutage van der Waalsi võrrand koos selgitustega. Kirjeldage se lle saamist Mendelejev- Clapeyroni võrrandist. Kus : P rõhk N moolide arv a gaasi väärtus
3)avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil(loode) 4)ei avaldu mitte kunagi Valgusüntees-raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Lisaks mRNA mol vaja erinevaid tRNA mol, aminohappeid, ensüüme, energiaallikana ATP-d ja GTP-d. Valgusünteesi kulgemine translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molukul millega on ühendatud aminohape metioniin (Met) Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See
sekundaarstruktuuris, heeliks ribosoom RNA (rRNA) koht, kus toimub valgu biosüntees · selles moodustub ribosoom (raku organell) · on sekundaarstruktuuri organismis RNA DNA erinevused · Nii primaar-, kui sekundaarstruktuur · Ainult sekundaarstruktuur · 3 erinevat molekuli · 1 erinev molekul · viimane lämmastikalus uratsiil · viimane lämmastikalus tümiin · sahhariid: riboos · sahhariid: desoksüriboos · komplementaarsus: A=U, GC · komplementaarsus: A=T, GC · üheahelaline (osaline biheeliks) · kaheahelaline (biheeliks)
olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 20. Mis on transkriptsioon ja kuidas see toimub? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplemenaatrne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm (RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. Promootoriks nimetatakse DNA nukelotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. 21. Geneetiline kood.
Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA-polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga Reteptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Ribonukleiinhape - RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid
tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja ADP- (adenosiindifosfaat) on ATP lagunemisel tekkiv molekul, mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui sellele lisada fosfaatrühm Mitokonder- rakuorganell, kus toimub rakuhingamine, mille käigus toodetakse ATP-d Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja
Süsivesikud ehk sahhariidid on süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. 10. Mõisted a. monosahhariidid - lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit. b. polüsahhariidid - süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. c. oligosahhariidid - ehk disahhariidid - on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (210) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid. d. fruktoos ehk puuviljasuhkur - paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. e. glükoos - kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähtaine. f. laktoos ehk piimasuhkur - kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. g
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika - Elektrostaatika Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus (farad) näitab, kui suure laengu andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra (tema plaatide omavaheline mahtuvus). See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on s...
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi ...
Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Teaduslik fakt - Katse meetodil kindlaks tehtud asi. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Biomolekul - molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Humoraalne regulatsioon - organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu. Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
Happevihmad Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste, puidu põletamisega paiskub atmosfääri palju erinevaid kahjulikke süsihappegaase. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapeale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi mol...
alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika. Transport-RNA (tRNA) toob kohale aminohapped valgusünteesiks valgusünteesi paika. Ribosoomi-RNA (rRNA) osalevad valgu sünteesil. Komplimentaarsusprintitsiip on nukleotiidide üksteisele vastavus. DNAl A=T; G=C. RNAl A=U;C=G. DNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus olekulis. Sekundaar-DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. RNA primaar sama. Sekundaar tRNA ristküliku kujuga molekul. Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusel saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Bioaktiivsed ained- ensüüm, vitamiin, hormoon.
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega taksoneisse ning rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda sellise...
· Oksüdeerumine keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. · Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja/ või helibarjääri ületamine (pauk). · Polükondensatsiooniraktsioon polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Pürolüüs - aine muundumine kõrgel temperatuuril. · Redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
Lämmastikaluste komplementaarsus ongi päriliku info kopeerimise aluseks 7. DNA: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed RNA: Primaarstruktuur: Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Sekundaarstruktuur: Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 8. DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli Nukleaas - Ensüümid, mis katalüüsivad fosfodiestersideme hüdrolüüsi 9. Päriliku info säilitamine ning täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus 10
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1.Bioloogia uurib elusloodust eri tasemetel, kuna kõiki elu ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Eluslooduse organiseerituse tasemed on 1)molekul 2)rakk 3)organism 4)liik 5)ökosüsteem. Nendele lisanduvad alatasemed. Eluslooduse org. tase Haruteadus Millega tegeleb? Molekulaarne tase Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasandil Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Org...
G.Mendel oli Brno kloostri munk ja kohaliku reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Oli ka aednik. Ta avastas pärandusmis seaduspärasuse. Just hernestega, sest neil on palju järglasi, on lihtsalt eristatavad tunnused ning tolmnemine kontrollitud. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. DNA molekul on kromosoomide põhiline koostisosa ning säilitab pärilikku infot ja selle täpset ülekannet tütarrakkudele. Geen on DNA molekulist lõik, mis määrab ühe kindla valgu sünteesi, sellega määrab ka ühe tunnuse esinemise(nth erne seemne arv). Alleel on geeni esinemise vormid(nt A-kollane, a-roheline). Retsessiivne alleel a on alleel, mis avaldub ainult homosügootses organismis. Domineeriv alleel A on alleel, mis avaldub heterosügootses organismis
käigus. Reageerimine ärritusele – Aju registreerib ärritusele ning tegutseb vastavalt vajadusele. Keerukas organiseerituse tase – Molekulaarne, rakuline, isendiline,liigiline, ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. Kindel eluiga Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud
Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu. Mida rohkem koguneb veetilku, seda suuremaks loik muutub. Lõpuks, kui veepiisku on väga suures koguses, moodustub lausa meri või isegi ookean. Ookean on minu nähtavushorisondi piir ja sellega lõppeb minu välimine nähtavushorisont. Samuti suudan ma kergesti eristada seda, kui palju on 100 meetri jooks lühem maratonist, sest suudan seda ettekujutada ja tajuda. Sisemine nähtavushorisont on aatom ja molekul. Sellisel tasandil inimesed enam näha ei suuda. Näiteks Kuu ja Päikese suurust on võimatu tajuda. Ma võin küll arvutada, palju on üks planeet teisest suurem, kuid tajuda ma seda ei suuda. Kui ma olin alles väike, ei suutnud ma iialgi ette kujutada, et maailmas võiks olla midagi, mida ma näha ei suuda. Kunagi polnud mul aimugi sellest, et kive saab mikroskoobiga uurida ja teha kindlaks nende struktuur, aga nüüd, kristalliteraapiat õppides näen ma, kui palju
). Hapnikul on alati 2 kovalentset sidet ning vesinikul 1. Orgaanilised süsinikuühendid on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), jpt. Reeglina koosnevadki orgaanilised süsinikuühendid reeglina süsinikust ja vesinikust - sellest tuleneb ka nende nimetus -süsivesinikud. Tihti on olulised ka hapnik, näiteks molekulides nimega metanool (C2H5OH) või glükoos (C6H12O6), jpt. Vasakul on joonis, kus on klassikalise struktuurivalemi abil kujutatud metaani molekul. Proovi klassikalise struktuurivalemi abil kujutada etaani, propaani ning metanooli ja etanooli. Oleme seda ka tunnis teinud - abi leiad vihikust ja töövihikust. Orgaaniliste ühendite hulgas on palju aineid, mida inimene kasutab energia saamiseks - neid nimetame tihti kütusteks. Selliste kütuste hulka kuuluvad näiteks ka propaan (C3H8) ja butaan (C4H10). Neid leiame näiteks maagaasi koostises. Energia saamiseks tuleb neid aineid põletada ja põlemine on alati protsess, kus
6) Osata iseloomustada metallilist sidet. Metalliline side- tekib metalliaatomite ja ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu. Näited: a) Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites: * raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%) b) Mitu g raud(III)hüdroksiidi saadakse raud(III)kloriidi reageerimisel 70 grammi kaaliumhüdroksiidiga? Reaktsiooni saagis on 80% (vastus 36 grammi) c) Põletati 20 grammi alumiiniumit
Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Võrrelge replikatsiooni ja transkriptsiooni. Tooge välja 3 sarnasust ja kolm erinevust. (võrrelge võrreldavaid asju!) Replikatsioon Transkriptsioon Pärilikku info jõudmine kõikidesse Pärilikku info avaldumine rakkudesse. 2 täpselt ühesugust DNA molekuli DNA-ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul DNA ahela kopeerimine enne raku RNA ahela süntees DNA-s oleva jagunemist info alusel. Rakutuum Rakutuum DNA DNA Komplementaarsuse printsiip Komplementaarsuse printsiip 2. Miks on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon universaalsed? Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on univer...
Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED Suurim mitmekesisem viiruste rühm. Valgulisest kapsiidist DNA molekul, mis võib koosneda üksikust DNA ahelast või kaksikahelaline. Peremeesorganismi raku siseneb kas virus tervikuna või ainult tema DNA. Enamik bakterite viiruseid kuuluvad DNA-viiruste hulka. Inimeste haiguste tekitajatest on olulised: - Herpeseviirused - nt herpes - Papilloomiviirused - nt soolatüükad, kasvajad - Poksviirused - nt rõuged.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
