negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele Tekib kovalentne sama mitte- tekib ühine mittepolaarn side metalse elektronpaar, mis molekul. elemendi kuulub võrdselt aatomite mõlemale vahel. aatomile. Polaarne Esineb mitme Aatomite vahele Tekib polaar kovalentne erineva mitte- tekib ühine molekul ehk side metalse elektronpaar, mis dipool, mis
- sobib vaid nähtav valgus - karotenoidid (punased kollased, oranzid, pruunid pigmendid) *kui klorofülli molekulid on lagunenud näemegi sügisel just neid toone - kloroplastid on kahekordse membraaniga rakuorganellid, mille sees on tülakoidid (kambrikesed) - seal toimuvad valgus vajavad etapid - need moodustavad graanid mis on omavahel ühendatud - kloroplasti sisemuses stroomas asuvad vees lahustunud valgud ning DNA molekul 1. Valguststaadium - - vajatakse valgusenergiat - reaktsiooid toimuvad tülakoidi membraanis - vaja on vett (laguneb fotooksüdatsioonil) - väljub hapnik (õhulõhede kaudu) 2. Pimedusstaadium - - reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas - vajaminev energia saadakse valgusstaadioumis tehtud ATP molekulidest - vaja on süsinikdiooksiidi - lõpptulemuseks glükoos 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus = 6C6H12O6 + 6O2
8. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil VII Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras D Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. H mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. A mRNA ühineb ribosoomiga. G Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le.
Osmoos – kui lahustunud osake ei saa liikuda läbi membraani, liigub lahus selleks, et ainete konsentratsioonid võrdsed oleks Osmolaarsus – lahustunud osakeste arv lahustis. Reguleerib lahusti liikumist rakkudest piiritletud ruumis. Hüdrofoobne – vett hülgav. Rasv, sest ta on neutraalne. Rasv tõrjutakse äärtesse või surutakse kokku. Hüdrofiilne – kõik osakesed, millel on mingit sorti laeng. Vesi tõmbab osakesed laiali ja tekib fibrillaarne molekul. - Rasvhapete hüdrofoobsed lõigud (sabad) moodustavad kogumeid, et veega mitte kokku puutuda ning polaarsed osad (pead) paigutuvad maksimaalse kontaktpinnana. Nii tekib rakumembraan. - Valgumolekulide polaarne lõik tõmmatakse vee molekulide poolt pikaks (fibrillaarne) ja ahela neutraalne lõik pressitakse tihedaks gloobuliks (globulaarne) Vee 3 olekut: happeline, neutraalne, aluseline pH – lähtub vesinikioonide arvust ehk mõõdab prootonite arvu lahuses. OH - ja H+ ioonide
Reaktsioonivõrrand ja saadus 4Na + O2 2Na2O Kaks naatriumi ja üks hapniku molekul. 2Mg + O2 2MgO Kaks magneesiumi -ja üks hapniku aatom. 4P + 5O2 P4O10 Neli fosfori -ja kümme hapniku molekuli. S + O2 SO2 Üks väävli ja kaks hapniku molekuli. N2 + O2 2NO Kaks lämmastiku -ja üks hapniku aatom. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kaks raua aatomit, kaks raua ja- kolm hapniku molekuli
Geneetika · DNA pärilikkusaine Ülesanded Säilitab pärilikku informatsiooni Tagab geneetilise info täpse ülekande · Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi · Pärilikkus seaduspärasused, mille tõttu järglased ja vanemad on sarnased · Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Keharakkudes 46 kromosoomi Sugurakkudes 23 · Geen DNA lõik, mis määrab ära organismi tunnused · Genotüüp organismi kõik geenid · Fenotüüp organismi tunnuste kogum(silmavärv, kehakaal, pikkus jne) Sõltub: Genotüübist Väliskeskkonnast Molekulaargeneetika · Uurib pärilikkust molekuli tasemel · DNA on päriliku info kandja Koosneb nukleotiididest · Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome
2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu reaktsioonist osavõtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga). 5. Aine jäävuse seadus: aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad
DNA- desoksüribonukleiinhape RNA-ribonukleiinhape 12.klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse,
· Etapid: 1) Glükolüüs- Toimub tsütoplasma võrgustikus ensüümide toimel umbes 10 biokeemilise reaktsioonina; lõppsaaduseks püroviinamarihape, O2 puudusel toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine, kuid H2 aatomeid EI eraldu 2) Tsitraaditsükkel- protsess koosneb tsüklilisest reaktsiooniahelast; ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape; enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest süsihappegaasi molekul ja kaks H aatomit; tsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid 3) Hingamisahel- selle reaktsioonides NADH2 energia arvel sünteesitakse 36 ATP-d; nendes reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest, eraldunud H seotakse hapnikuga, moodustub vesi · Ilma ensüümide osaluseta reaktsioonid ei toimuks nii kiiresti ja nii täpses järjekorras
Varuaine- munavalge, piim Kaitse- aintikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud Toksiline- putukate mürgid nt mesiladed, madude mürgid(kesknärvisüsteem- kobra) 15. Mis on DNA? Millest koosneb? DNA- desoksüribonukleiinhape. Polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA ülesanne rakus on säilitada pärilikku infot ja see raku jagunemisel täpselt edasi anda. DNA molekul on kaheaheline spiraal, mis on kokku pandud mikleotiididest. 16. Mis on RNA? RNA- ribonukleiinhape. Molekulid, mis vastutavad valgussünteesi teostamise eest. RNA ülesanne on DNA´s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine. RNA molekul on üheaheline. RNA koosneb samuti nukleotiididest nagu DNA-gi. 17. DNA ja RNA võrdlus DNA RNA
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria
1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2. Liitumispolümerisatsiooni toimub monomeeride ühinemine polümeeriks süsinikevaheliste kordsete sidemete arvelt, mis polümeeri moodustumise käigus katkevad.
kvatertaarstruktuur (moodustab mitu polüüeütiid ahelat) Denaturatsioon- valkude iseloomulik protsess, mille tagajärjel kaovad kõrgemat järku struktuurid. Toob kaasa valgu bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutumise- Valk ei hävi, sest säilivad peptiid sidemed. Valkude ülesanded: 1)ensümaatiline e katalüütiline 2)ehituslik 3)transportfunktsioon 4)retseptorfunktsioon 5)regulatoorne funk 6)kaitse 7) liikumisfunk 8)energeetiline Biomolekul-orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust Fosolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul , milles 1 rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga Ensüüm- biokeemilise reakt kiirust reguleeriv valk
Viljandi Paalalina Gümnaasium Polümeerid Õpimapp Helen Linnas 11.b Viljandi 2009.03.30 I Polümeeridega seotud mõisted 1. Polümeer Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest 2. Monomeer - Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. 3. Elementaarlülide arv ahelas arv, mis näitab mitu elementaarlüli on polümeeri ahelas ehk polümerisatsiooniastet (tähis n) 4.Oligomeer vahel ka prepolümeer (kreeka keelest oligos-vähe) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. 5
RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Koosneb samuti kolmest rühmast: fosfaatrühm riboos lämmastikalus Desoksüriboos riboos ; tümiin uratsiil. Fosfaatrühm: 1. adeniin A=U 2. guaniin G=C 3. tsütosiil C=G 4. uratsiil U=A Nukleotiidide järjestustust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA molekul koosneb ühest ahelast. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. RNA ülesanded: 1. informatsiooni-RNA(mRNA): toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. 2. transpordi-RNA(tRNA): ülesandeks on transporditud info molekul ribosoomidesse saabudes lahtimõtestada. Vastavalt selelle toovad need kohale
Koosneb rühmadest ja perioodidest 17.Perioodi number Nt elektronkihtide arv aatomis 18.Rühma number Nt väliskihi elektrinide arvu 19.Ioon Aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 20.Molekul Aine väikseim osake, koosneb aatomitest 21.Molekuli valem Nt, millistest aatomitest molekul koosneb 22.Keemiline side Ühendab aatomeid või ioone molekulides või kristallides 23.Iooniline side Erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side 24.Kovalentne side Aatomite vaheline keemiline side, mis seob nad molekuliks või kristalliks 25.Indeks Aine valemis esinev number, mis
Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA molekul on teist ja kolmandat järku struktuur nagu ka valk. Vesiniksidemetega ühendatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. See ongi DNA teist järku struktuur. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsus-printsiip. Kui ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C. RNA kolm
Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Sulamissoojus kristalltahkise soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega. Temperatuur termodünaamilise süsteemi makroparameeter, millel on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi igas osas üks ja sama väärtus
Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi kooseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem - C6H12O6. Sahhariidid ehk glütsiidid Traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku,vesiniku ja hapniku aatomitest. Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nime oma elementaarkoostise tõttu:ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad.Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana.
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos
· tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 4. Lipiidide vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude oksüdeerumisel. 5. ÕIGE 6. Nukleodiidid on DNA monomeerid 7. ÕIGE 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. Õige vastusevarjant: 9. vett 10. Mg 11. lipiididest 12. monosahhariidid 13. energia saamiseks 14. aminohapped 15. ensüümid 16. biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga: 17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides 18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse 19
elektrolüüdi lahuses (võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0). Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis (nt vees) lahusti ja soola termodünaamilise koostoime tõttu dissotseeruvad (lagunevad) soola osakesed positiivsete ja negatiivsete laengutega osakesteks. Antud protsessi nimetatakse lahustumiseks. Näiteks söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaadi viimisel vette dissotseerub molekul väiksemateks ioonideks vastavalt dissotsiatsiooni reaktsioonile: NaHCO3 Na+ + HCO3- Samuti on võimalik, et ainete reaktsioonil veega on produktid võimelised dissotseeruma ioonideks, näiteks süsihappegaasi ja vee reaktsioonil tekib molekul, mis vesilahuses dissotseerub ioonideks: CO2 + H20 H2CO2 Dissotsiatsiooni reaktsioon vesilahuses: H2CO2 H+ + HCO3- HCO3- H+ + CO32- DISSOTSIATSIOONIMÄÄR · Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine
uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab raku jagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 16. RNA süntees ehk transkriptsioon transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA sünteesi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nim promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim terminaatoriks. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid
Mittemolekulaarsed oksiidid on tahked kristalsed ained ja aatomid on omavahel seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega. HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Happeid saab liigitada: 1. HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3 2. VESINIKIOONIDE(H+) EHK PROOTONITE ARVU JÄRGI Üheprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, näiteks HNO3, HCl, CH3COOH Mitmeprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, näiteks H2SO4, H2CO3, H3PO4 3. HAPPE TUGEVUSE JÄRGI TUGEVAD HAPPED - tugevalt happeliste omadustega. Tuntumad on vesinikkloriidhape(HCl), väävelhape(H2SO4) ja lämmastikhape(HNO3) NEED HAPPED ON SÖÖVITAVA TOIMEGA! NÕRGAD HAPPED - oluliselt nõrgemate happeliste omadustega. Tuntumad on
- neelduvustegur Monokromaatne valgus lainepikkusega läbib uuritava lahuse küvetti; kui uuritav lahus neelab selle lainepikkusega valgust, siis proovi läbinud valguse intensiivsus on madalam kui esialgne valguse intensiivsus; valguse neeldumine kihis on võrdeline esialgse valguse intensiivsusega P0 ja kiirgust neelavate osakeste kontsentratsiooniga. 12.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid - deuteeriumlamp (160-375nm) spekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastamisel; ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. Volframlamp (320-2500nm) 13.Kuidas tekib absorptsiooni spekter 14. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi 15. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias Tuleb valida õige: Lainepikkus - mille juures neelduvus on maksimaalne => saavutatakse maksimaalne tundlikus. Solvent - peab olema sama nii uuritavas kui ka tühiproovis. Küvetid - peab valima õige küvetti vastavalt lahusele.
ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid
Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( COOH ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett .Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNA→valk→tunnus) Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne ega on tsülklis. Valgu süntees vt. küsimus 28 Valke jagatakse: vii
saadud aine. Korrosioonitõrje Üksikside kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kaksikside keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel. Isomeerid ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud
ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ● NAD- vesinikukandja AEROOBNE LAGUNDAMINE C6H12 O6 glükolüüs- NAD 2AT tsütoplasmavõrg H22 P ustikus (AN, AE) püroviinamarih
BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni dispersioonijõud, dipool, vesiniksidemed, ioonsus ja hüdrofoobsus. 5) Londoni dispersioonijõud: Väga nõrgad, lühiajalised külgetõmbe-tõukejõud. Ühe molekuli aatom + tõmbab enda poole teise molekuli aatomi elektropilve -. Kohe mõjuvad nende molekulide
Võivad ka muunduda kromoplastideks. 7. Oskad kirjeldada erinevaid transpordiviise läbi rakumembraani, tunned need ära joonisel. (aktiivne, passiivne transport) Aktiivne- selleks tuleb kasutada energiavarusid. Passiivne-rakk ei kuluta energiat. 8. Kuidas on seotud histoonid ja kromosoomid? Peamised kromosoomivalgud on histoonid. Need kaitsevad DNA’d ja aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. 9. Oskad tuua näiteid plastiidide üleminekutest (nt. millal kloroplast muutub leukoplastiks jne) 1) Kloroplast>kromoplast - viljade valmimisel 2) Kromoplast> kloroplast - porgandi säilitusjuur muutub roheliseks 3) Kloroplast>leukoplast – kui roheline taim satub pimedusse 1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum.
peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri ● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s ● ETAPID: 1) mRNA ühineb ribosoomiga; 2) mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul; 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe; 4) ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside; 5) dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge; 6) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (III) tRNA-le; 7) ribosoomi siseneb kolmas tRNA;
neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis kolesterool-lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi transrasvhapped-mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad transiomeerseid rasvhappeid peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine)
geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Peptiidside- Kovalentne side, mis seob aminohappe jääke peptiidides ja valkudes, α-COOH ja α- NH2 ühinemisel eraldub vee molekul, side vajab energiat, kuna reaktsiooni tasakaal on nihkunud tugevalt hüdrolüüsi suunas. Üks peptiidside moodustab 2 vesiniksidet
POLÜMEERID Mõisted: Monomeer madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümeer Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuri ühik polümeeri molekulis. Polümerisatsiooniaste arv, mis näitab korduvühikute (elementaarlülide) arvu polümeeri molekulis Silikoon räniorgaaniline polümeer Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikus liitumises Polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb
Geeni ekspresseerumine toimub läbi kahe protsessi : 1. Transkriptsioon DNA järgi sünteesitakse RNA molekulid. Geneetiline informatsioon kandub DNA-lt RNA-le. 2. Translatsioon RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees. DNA ülesandeks on pärilikkuse info säilitamine, selle edasikandmine järglasrakkudesse ja organismidesse ning selle andmine valgu sünteesiks. Kromosoom- DNA molekul, mis sisaldab geene Kromosoom- raku tuumas olev niitjas element, mis moodustub raku jagunemise ajaks Homosügoot vaadeldava geeni osas on alleelid sarnased Heterosügoot vaadeldava geeni osas on alleelid erinevad
Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes
kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed käituvad erinevalt--elektronkate liigub ühele poole, tuum teisele poole.tuum saab reageerida üksnes elektronide keskmisele tõmbejõule- tegemist nag 2 erineva laenguga q=n*e; -q=n*(-e) , mis paiknevad teineteisest kaugusel l, sellist võrdsete erinimeliste laengute süst-i nim elektriliseks kakspoolsuseks(elektriline dipool)--neutraalne aatom või molekul muutub elektrivälja asetatavaks elektriliseks dipooliks l*q=p- dipoolmoment- see on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes ja on võrdeline väljatugevusega p=d*E .. d nim molekulide elektronpolariseerituseks. mida suurem on välise väljatugevuse E, seda suurem on ka molekuli elektronpolariseeritus. piirjuhul on kõigil molekulidel dipoolmomendi vektorid samasuunalised välise elektrivälja vektoriga. sellist dipooli ,mis paigutub kergesti välise välja suunas, nim pehmeks
Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes
väljakirjutamine · Polümeeri valemi järgi saamisviisi (liitumine, polükondensatsioon) äratundmine · Polümerisatsiooniastme leidmine makromolekuli molekulmassi järgi · Polümeeri keskmise molekulmassi leidmine polümerisatsiooniastme järgi · Enimkasutatavate polümeeride praktiline äratundmine nende omaduste järgi (polüetüleen, polüpropüleen, polüvinüülkloriid, lavsaan ehk PET, kumm, silikoon) Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest, ahelas üle 1000 lüli ja võib ulatuda kuni sajade tuhandeteni. Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (- CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. Makromolekul-kõrgmolekulaarse ühendi sadadest v
lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNAle on RNA koostisse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad, mis DNAl: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (T), kui RNAl on erinev uratsiil (U). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel? DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitusi. 1. Millised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C,H,N,O,P,S 2. Mis tähtsus on katioonidel organismis? Katioonidel (positiivselt laetud ioonid): K ja Na osalevad närviimpulsi moodustumises
vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Isoelektrilisest punktist happelisemas keskkonnas (näiteks HCl juuresolekul) on karboksüülrühmade dissotsiatsioon tagasi trjutud ja makromolekulid sisaldavad philiselt positiivselt laetud rühmi (-RNH3+). Valgu molekulil on nüüd positiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta katoodile. Lahuses HCl sisalduse suurenemisega kasvab amiinorühmade dissotsiatsiooniaste. Tulemusena kasvavad
Geen DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas. Päristuumsed(eukarüootid) rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23. DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. Ensüümid valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Helikaas ensüüm, mis katkestab vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti. DNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi replikatsioni. RNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni. Promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma.
Bioloogia Kontrolltöö ! 1. Biomolekulid- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid 2. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul ja regulatoorsel tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9
Merlin ja Kädi Esimene mikrolaineahi valmistati 1946. aastal USA-s Eriti palju hakati kasutama 1980. aastal Toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele Mikrolained ei soojenda kõiki aineid Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid Vee molekul on dipool, mis koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima Tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise Molekulide vibreerimisel tekib kuumus
Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin-
Vee omadused ( 1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
geomeetriliste või optiliste isomeeridega. Struktuuriisomeeria molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. Joonis Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või on erinev paigutus tsükloalkaanis. Joonis Optilised isomeerid on üksteise peegelpildid ja seetõttu mitteekvivalentsed (nagu vasak ja parem käsi). Joonis (( Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpidiga kokku. Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari. Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati, kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rühma).)) 14. Tooge näide mõne molekuli erinevate konformeeride kohta. Geomeetrilisi isomeere on kerge segi ajada sama molekuli erinevate konformeeridega, s.o sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme
Ioonide hüdratatsioon - positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt nii polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad tsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus.
molekuliosa vahel. ● Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks, mille tuntuim looduslik lahus on mesi. ● Tuntuimad disahhariidid: ○ Sahharoos (glükoos+fruktoos) ○ Maltoos (glükoos+glükoos) ○ Laktoos (galaktoos+glükoos) Polüsahhariidid ● Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer ● Moodustub polükondensatsiooni teel. ● Polümeer - polüsahhariidi molekul ● Polüsahhariidid jaotatakse kolme gruppi: ○ Struktuursed polüsahhariidid ○ Varupolüsahhariidid ○ Muude ülesannetega polüsahhariidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
