Matriitsüntees on kahe biomolekuli vaheline süntees protsess. Replikatisoon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest. Komplementaarsus printsiip: Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Replikatsiooni komplementaarsus A=T G=C A- adeniin G- guaniin T- tümidiin C- tsütosiin Replikatsioon toimub seal kus on DNA-d (rakutuum; tuumapiirkonnad; kloroplastid; mitokondrid) DNA kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks. Helikaas lõikab läbi replikaltsioonis kahe DNA vahelised ahelad. DNA polümeraas toodab uue DNA ahela Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi kaheks ahelkas. Ensüüm DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. Replikatisooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Replikatsiooni alguspunkti nimetatakse replikoniks.
Jaguneb 3 protsessi: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA molekuli. A=T C=G TRANSKRIPISOON Trantskripsiooni käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarsuse alusel RNA molekul. Vaja on: ensüüme, DNA molekuli, nukleotiidset järjestust, kohta(tuuma) Toimub interfaasis *Promootor- kõige esimese DNA ahelas oleva nukleotiidiga ühineb promootor *terminaator- lõpetab RNA sünteesi T=A A=U C=G G=C ERINEVUSED REPLIKATSIOON TRANSKRIPISOON Läbi viiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Protsessi ulatus haarab DNA tervikuna Teatud DNA lõik
Seega hapete, leeliste ega veega need ei reageeri. Sellesse rühma kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi: CO, NO ja N2O. Happed Hape on aine mis annab vesiniklahuses vesinikioone. Hapete liigitamine · Hapnikusisalduse järgi Hapnikuta hape- hape mis ei sisalda hapnikku. Nt HCl, HBr, H2S. Hapnikhape- hape mille koostisesse kuulub ühe elemendina hapnik. Nt: H2SO4, HNO3, H2CO3 · Vesinikioonide(H+) ehk prootonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahuses. Üheprootonihape- hape mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt: HNO3, HCl jne. Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Nt: H2SO4, H2CO3, H3PO4. · Happe tugevuse järgi Tugevad happedon tugevalt happeliste omadustega. Tuntumatest hapetest kuuluvad tugevate hapete hulka vesinikloriidhape, väävelhape ja lämmastikhape.
Rasvade lõhustamine DNA süntees Käärimine Vitamiinide süntees (K, D) GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA Toimumise koht Tsütoplasmavõrgustik Mitokondris maatriks Mitokordri harjakesed Lähteained 1 glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe 10 NADH2 molekuli ehk püruvaati 2FADH2 6O2 Saadused 2 püroviinamarihapet 8NADH2 10 NAD 2 NADH2 2FADH2 2 FAD 2ATP 2ATP 32-34 ATP
* energeetiline ülesanne * katalüütiline ülesanne. Nukleiinhapped. üks nukleotiin koosneb kolmest osast. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. Kui nukleotiidid ühinevad, tekib DNA üksikahel. DNA puhul on tavaline teist järku struktuur see on kahe ahelaline. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. Tähtsus : DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info. RNA võtab osa pärilikkuse avaldamisest. Realiseerib päriliku info. Jaguneb : * informatsiooni RNA, ehk M-RNA. * transport RNA ehk T-RNA * ribosoomi RNA ehk R-RNA. 1.) AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumisel
Keemilise sideme tüübid: üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar. kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Mittepolaarne kovalentne side- kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Polaarne kovalentne side- neutraalne molekul, kus tekkivad poolused. Iooniline side keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Vesinikside- esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Biomolekulide ehitus: Sahhariidid- organismi ehtusmaterjalid ja kütus. Jaguneb: Monosahhariidid( glükoos; fruktoos); Disahhariidid( maltoos, saharoos, laktoos); Polüsahhariidid( tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin). Lipiidid- suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega; ei ole polümerid; vees
Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 5. Mõisted: Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused Elund- organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitusüksus Elundkond sama ülesandega seotud elundite kogum Organism elav terviklik rakuline süsteem Populatsioon rühm samast liigist organisme, kes elavad ühisel territorriumil
Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/dnaanimation/index.html http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?id=584 Eukarüootsete rakkude DNA-l on replikatsiooni alguspunkte ehk replikone mitu, et kiirendada DNA replikatsiooni protsessi. Kiirus on 3000-4000 nukleotiidi minutis. RNA-polümeraas teostab ka "vigade parandust" ehk reparatsiooni - kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga.
Transkriptsioon Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transkriptsioon toimub tuumas. Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine .
organisme või nende elutegevuse jäänuseid, st summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elupaikadest MAA SFÄÄRID · Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita): litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord) hüdrosfääri (vesi) atmosfääri (õhk) makromolekul organell organism e isend aatom biosfäär kude molekul elundkond kooslus elund populatsioon ökosüsteem liik organ rakk Elu organiseerituse tasemed Keemia Füüsika AATOM MOLEKUL Bioloogia ORGANELL RAKK KUDE Bioloogia ORGAN ORGANISM POPULATSIOON Ökoloogia
Splaissing võimaldab ühelt DNA järjestuselt kodeerida erinevaid valke. Spinat ja müürlooga rubisco aktivaas oli esimene 1998 · Eksonid järjestuse osa, mis jääb alles · Intronid väljalõigatud järjestuse osad Regulaatorvalgud- reguleerivad RNA polümeraasi tööd. Repressor ja aktivaator- molekulid, mis soodustavad või takistavad transkriptsiooni. Mittekodeeriv RNA molekul- Funktsionaalne RNA molekul, mille info põhjal ei sünteesita valku · Kaks peamist gruppi: · Pikad mitte-kodeerivad RNAd (oluline roll bioloogilistes protsessides, nt areng, paljunemine) · Lühikesed mitte-kodeerivad RNA (21-24 nukleotiidi). Funktsioon on geeni vaigistamine · microRNA (miRNAs) · short interfering RNA (siRNAs) · piwi-interacting RNA (piRNAs)
elektronide loovutamisel tekib positiivse laenguga ioon ehk katioon. Elektronide liitmisel tekib negatiivse laenguga ioon ehk anioon. · Mis on keemiline element? Keemiline element on ühesuguse tuuma laenguga aatomite liik. · Liit ja liht ained. Lihtaine molekulis on kõik aatomid ühte liiki. Liitaine molekulis on aatomid eri liiki. Segud koosnevad mitme aine osakestest. Puhas aine koosneb vaid sama liiki aatomitest. Hapniku molekul koosneb kahest hapniku aatomist Vesiniku molekul koosneb kahest vesiniku aatomist Vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist Süsihappegaasi molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist · Keemiline valem Keemiline valem (koosneb elementide sümbolitest ja indeksitest ja) väljendab aine koostist. Indeks on arv, mis näitab (keemilise elemendi) aatomite arvu molekulis. Üks
Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Replikatsioon DNA süntees. Tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub enne raku jagunemist rakutuumas. Transkriptsioon RNA süntees. Saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Translatsioon valgu süntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni osad promootor (ensüüm kinnitud, transkriptsioon algab), RNA sünteesi piirkond (asub inf, mida sünteesima hakatakse), terminaator (geeni lõpuosa, lõpetab transkriptsiooni)
Neile ei vasta ükski kombineeruda 64 erinevaks koodoniks. Igale aminohape. Tsütoplasmasse sattunud mRNA kinnitub mRNA-s sisalduva informatsiooni tõlkimiseks esiotsaga ribosoomile, mis ,,liugleb" piki vajatakse tRNA molekule. tRNA ühes otsas on mRNA-d, kuni jõuab initsiaatorkoodonini. koodon ja teises otsas sellele koodonile vastav 7.3 Valgusüntees. Uus õpik lk 109 - 113 aminohape. tRNA molekul, millega on ühi- antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi nenud aminohape metioniin(Met), seostub teine tRNA molekul, mille küljes on järgmisele mRNA initsiaatorkoodoniga. Erinevaid tRNA koodonile vastav aminohape. Edasi sünteesi- molekule on sama palju kui aminohapetele takse ensüümide kaasabil tRNA molekulide vastavaid koodoneid. Iga tRNA molekul otste küljes olevate aminohapete vahele seostub vaid kindla aminohappega
DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast. 3)mis on pärilikkus(130-131) Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.pärilikkuse kandjad on kromosoomid. 4)kuidas kujunevad isendi tunnused Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine. Veel mõjutavad tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused
•ainete transport (nt. Hemoglobiin) •kaitse – antikehad ja valged verelibled Aminohapped •Kõik valgud koosnevad aminohapetest. •Aminohappeid on organismis vaid 20 erinevat. •Kõiki aminohappeid on väga vaja, et saaks moodustada kõik vajalikud valgud. •Aminohapped liituvad omavahel ja moodustavad valgu. Valgu ülesehitus 1. Primaarsektuur: aminohapete järjestus 2. Sekundaarsektuur: spiraal või paralleelselt 3. Tertsiaalsektuur: kerajas molekul 4. Kvaternaarsektuur: mitu valgumolekuli koos Lipiidid – Varuainete, energiaallikas, ehitusmaterjal, kaitse organismile, kaitsevad, lahusti, signaalmolekul.
2. Miks jagatakse fotosüntees valgus- ja pimedusstaadiumiks? Sellepärast et valgusstaadiumi protsessiks on vaja valgusenergiat aga pimedusstaadiumis seda pole vaja. 3. Kuidas kasutatakse fotosünteesi käigus valgusenergiat? Fotosüsteem II toimub vee molekulide lagundamine vee fotooksüdatsioonil ehk vee fotolüüsil ja ATP sünteeiks. Nimelt 2H2O -> O2+4H+ + 4e- 4. Mis on valgusstaadiumi lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on 2 vee molekuli ja saaduseks on hapniku molekul, 4 vesiniku iooni ja 4 elektroni. 5. Selgitage vee fotooksüdatsiooni mõistet. Vee molekulide lagundamisreaktsionide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus kolorfülli molekulide ergastunud elektronide arvel toimuib ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. 6. Nimetage pimedusstaadiumi reaktsioonide lähteained ja lõpp-produktid. Lähteained on 6CO2 ja 12NADPH2 (eriline molekul, mis kannab vesinikioone ühest
ühes tasapinnas. Nad on planaarsed. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed. -side on palju nõrgem kui side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus(alkeeni redutseerimisprotsess) o Näide: CH2=CH2 + H2 CH3-CH3 alkeen + vesiniku molekul alkaan. Dehüdrogeenimine ehk dehüdrogenisatsioon on vesiniku eraldamine keemilise reaktsiooni käigus. o Näide: CH3--CH3 CH2=CH2 + H2 Alkaan alkeen + vesiniku molekul. Küllastumata ühendite nimetused ja isomeeria: Alkeeni tähistab järelliide een (eteen) ja alküüni tähistab järelliide üün (etüün). Nimetamisel märgitakse ka ära kordse sideme asukoht. Peaahel võetakse kordse sideme järgi
tõmbab osa vett endale). 6. Mille poolest erinev ainete passiivne transport aktiivsest? Passiivsel transpordil ei kulutata energiat aga aktiivseks transpordiks on vaja energiat. 7. Mis tähtsus on fagotsütoosil? Kuna suured makromolekulid ei pääse läbi rakumembraani, siis kuidagi moodi on nad vaja sisse saada ning tänu fagotsütoosile pääsevadki need molekulid rakku. 8. Kirjeldage fagotsütoosi käiku. Molekul jõuab rakumembraanile, kus see sopistub ja omastatav molekul liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, kus ensüümid lagundavad selle molekuli (näiteks leukotsüüdid inimese kehas). Kokkuvõte Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Osmoosi abil saavad osad ained rakku, kus
Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides, pimedusstaadiumi reaktsioonid aga stroomas. Fotosünteesi koguvõrrandi võib kirjutada järgmiselt: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium. Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See elektron saadakse vee molekuli lõhustumisel. Vesi siseneb taime juurte kaudu mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat
aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga struktuuri kohta tuua näite, millistel valkudel leidub? V: Primaarstruktuur Aminohappeline järjestus valgu molekulis. Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13. Mis on nukleiinhapped?
ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad
ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad
lähteaine 20 aimonohapet Energia ATP(mitokonder) Ensüümid(biokatalüsaator) Paljud Sünteesi koht ribosoom Vahendajad t,r RNA Valgusünteesi protsess-Valgusüntees toimib raku tsüoplasmas asuvates ribosoomides. Trantslatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendadtud aminohape metioniin(Met). Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. tRNA saab seostudu mRNA molekulidega üksnes komplementaarsusprintsiibi alusel, Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endega kaasa järgmisele koodinle vastava aminohappe jne. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. MÕISTED
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. peptiid - molekul, mis koosneb ridamisi peptiidisidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4
päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal 6. mis on transkriptsiooni saadused? Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid. 7. kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. nt. rRNA JA tRNA geenid ja mitmete ensüümide geenid. 2
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
ATP on adenosiitrifosfaat, lämmastikualus adeniin, sahhariid desoksriboos või riboos * tekib taimedel fotosünteesi alguses * tekib hingamisprotsessis * tekkekoht tsütoplasmavõrgustik või mitokonder Kasutamine: ainete sünteesiks, elundite trantsport, mõtte protsessid, liikumine, temp. hoidmiseks 3. Aeroobse ja anaeroobse hingamise protsessid (protsessi käik, tingimused, lõppsaadus) Aeroobne I glükolüüs * toimub tsütoplasmavõrgustikus * lagundatakse glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuliks, sünteesitakse 2 ATP molekuli * NAD > 2NADH2 II tsitraaditsükkel * toimub mitokondrite maatriksis * eraldub CO2 * ATP ei teki III hingamisahel * toimub mitokondrite sisemembraanidel * kasutatakse O2 * kasutatakse vaheühendina H2 ning lõpuks tekib H2O * sünteesitakse 36 ATP Anaeroobne I glükolüüs * toimub tsütoplasmavõrgustikus
monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist keemilist ühendit on rakkudes kõige rohkem? (2p) - vett 3. millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? (2p) mikro vajab väikestes kogustes, makro aga suurtes. 4. kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?(2p) vabanenud CO2 lahustub vees ära ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid, mis... 5. millised ained kuuluvad lipiidide hulka
9. Keemia argielus ja keskkonnas (erinevate ainete käsitlemisel kehtivad reeglid, ainete rakendused argielus/ tööstuses/ põllumajanduses, igapäevaelus kasutatavad nimetused- O2; H2; H2O - põhjalikumalt; Fe; Al; CO2; SiO2; HCl; H2SO4; NaOH; Ca(OH)2; NaCl; NaHCO3; CaCO3) 10. Keemiakatsed ja ohutus (laborivahendid, laboris käitumise reeglid, ohutusmärgid) 11. Keemia põhimõisted (eriline tähelepanu mõistetel puhas aine, liitaine, lihtaine, molekul, aatom, ioon) Aatom Aine Alus Aatomi tuumalaeng Aine hulk Aluseline keskkond Aatomimudel Aine massi jäävuse Anioon Aatomituum seadus Asendusreaktsioon Aatomnumber Aine omadused Aurustumine
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
saadus: glükoos Orgaanilised ained – pärinevad elusorganismidest Anaorgaanilised ained – mineraalset päritolu ained Fotosüntees – Valgusenergia muundub keemiliseks energiaks. Oksüdeerumine – Energia vabaneb. Redutseerimine – Energia salvestub. Vabanenud energiat saab organismis transportida ja talletada ATP abil. *ATP on LÜHIEALINE molekul. Energiat vahendab ATP. ATP – Makroergiline ühend, ta salvestab ja kannab energiat edasi. ATP saab loovutada ühe fosfaatrühma loovutada: 1. ATPst saab ADP (adenosiindifosfaat) 2. energia vabaneb ADP saab pärast tagasi ATP (-ks) muuta (selleks Kukun energiat). Lagunemisprotsessid – Energia vabaneb, Nt. Glükoosi
soojus. 7. Iooniline side: a)esineb aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli ioonide vahel; b)toimub elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele: c)moodustub kristall, mis sisaldab võrdsel hulgal positiivseid ja negatiivseid ioone. Mittepolaarne kovalentne side: a)esineb ühe ja sama mittemetalse elemendi aatomite vahel; b)aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis kuulub võrdselt mõlemale aatomile; c)tekib mittepolaarne molekul. Polaarne kovalentne side: a)esineb mitme erineva mittemetalse elemendi aatomite vahel; b) aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis on tõmbunud tugevama tõmbejõuga aatomi poole; c)tekib polaarne molekul ehk dipool, mis sisaldab positiivseid ja negatiivseid osalaenguid. 8. Polaarsed ained lahustuvad hästi polaarsetes lahustites ja mittepolaarsed ained mittepolaarsetes lahustites (sarnane lahustab sarnast).
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse
Lähtained on vesi, toodetakse 36+2 ATP-d, glükoos2püroviinamarihape. NAD- universaalne kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi hingamisahel: vesinike ülekandja. Seob vesinikud. NADP- molekul, millele valgusstaadiumis anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Lähtained on hapnik ja NADH2. liidetakse elektron ja vesinikioon, kasutatakse pimedusstaadiumis glükoosi tootmisel
viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen; organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud Antigeen on molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks Adrenaliin Vastupidavuse suurendamine koormuse ja stressi ajal Oksütotsiin Rinnapiima eritumine pärast sünnistamist
Süsiveskud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped (DNA, RNA) Monomeer väikesed molekulid, mis on plümeeridele ehitusüksusteks (Üks rongi vagun) Polümeer pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest monomeeridest (pikk rong molekule) ELU KEEMIA #mõisted Keemiline element aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. Makrobioelemendid: Ca, Na, K, Mg, Cl Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Elektronnegatiivsus suurem molekul tõmbab enda poole väiksemaid (hapnik tõmbab vesinikke BIOMOLEKULID Ehitus monomeerid Ülesanded Süsivesikud polümeerid glükoos, fruktoos organismi ehitusmaterjal, kütus Lipiidid (rasvad) alkohol+rasvhapped -------------- energia, ehitus Valgud polümeerid aminohapped Nukleiinhapped polümeerid nukleotiidid Glükogeen - loomne varuaine Tärklis taimne varuaine
docstxt/126824006113980.txt
Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Aminohape on DNA valkude polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb. Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest. Rakkude ehitust ja talitust uurib: a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt:a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged
1.Pärilikkus - tunnuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele. 2.DNA, desoksüribonukleiinhape - lüheeliks, koosneb nukleiinhapetest. sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. 3.Kromosoom-DNA molekul 4.Kromosoomide arv inimesel keharakus: 46 sugurakus:23 5.Geenid-DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. 6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.Näiteid dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Millal need organismil avalduvad? dominantsed:pruunid silmad, põselohud, brünett, suured silmad. retsessiivsed:sinised silmad, põselohke pole, blond, väikesed silmad. Avalduvad, siis kui on domineeriv või kui mõlemad alleelid on retsessiivsed. 8.Soo määramine:
Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on DNA kahekordistamine enne raku jagunemist, millega tagatakse, et jagunemisel moodustunud tütarrakud saaksid täpselt sama päriliku info. 3. mis on transkriptsioon? translatsioon? Transkriptsioon on RNA süntees, mis toimub päristuumsetel organismidel rakutuumas. See on matriitsreaktsioon, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidsele järjestusele komplementaarse järjestusega mRNA molekul. Translatsioon e. valgusüntees on universaalne protsess, mis toimub peaaegu ühesuguselt kõigis organismides. Protsess toimub ribosoomides, kus mõtestatakse lahti geneetiline kood ning selle tulemusena sünteesitakse kindla aminohappelise järjestusega valgu molekul. 4. mida nimetatakse geeniks? Geen on DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. 5. millistest osadest koosneb geen?
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda
neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdrofiilne; rasvhapped hüdrofoobsed. Lipiidide tähtsus1 energeetiline tähtsus( 1g lipiidi lõhustamisel saame 2x 17,6 kilo jauli) 2. kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal. Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe. Mitu erinevat struktuuri: valgustruktuur, primaarstruktuur, aminohappeline järjestus, sekundaar e testjärku struktuur . denaturatsioon renaturatsioon . valgu ül:1.reguleerivad biokeemilise reaksioonide kiirust( nt amilaas süljes lagundab tärklist). Iga emsiin seostub kindla lähtainega 2
Süsiniku aatom molekulis: Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet.Teiste ,,orgaaniliste" elementide-lämmastiku ja hapniku tüüpilised sidemete arvud on kolm ja kaks.Arvestades tähtsamate elementide tüüpilist sidemete arvu-vesinikul 1, hapnikul 2,lämmastikul 3,süsinikul 4.Tetraeedriline süsinik: Süsinik võib olla seotud nelja ühesuguse aatomiga ja nelja erineva aatomiga.Seega süsiniku aatom on olekus neli üksiksidet.Kõige lihtsam molekul on metaani(CH4)molekul. C ja H aatomid seotud sigma sidemetega.Süsinik moodustab erineva kujuga ahelaid:hargnemata ahel,hargnev ahel, tsükliline e. kinnine ahel. Struktuurivalemid võimaldavad tuletada: aine füüsikalisi omadusi, aine keemilisi omadusi, toimet elusorganismidele.1874.a alus uuele teadusharule-stereokeemia. J.H. van´t Hoff ; J.A.Le Bel.Valemid ja struktuurivalemid: Süsiniku aatomid on omavahel ja teiste elementide aatomitega seotud kovalentsete sidemete abil. Seega org
nt:glükoos+fruktoos =saharoos,maltoos,laktoos 16.Polüsahariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikkeks lülideks on monosahariidid(alates 4 monosahariidist)nt:tärklis,tselluloos,kitiin 17.Mis halba teeb kolesterool-kolesterool ladestub veresoonte seintele ja põhjustab veresoonte lupjumist ja võib põhjustada ka kõrgvererõhu tõbe 18.Valgu molekuli 1 järku truktuur see on aminohapete järiestus valgu molekulis 19.Valgu molekul 2 järku struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel on heeliksi kujuline või voltunud 20.Valgu molekuli 3 järku struktuur on gloobuli kujuline või fibirjaalne ehk niitjas 21.Valgu molekul 4 järku struktuur- tekib valgu adrekaat 22.Valkude denaturatsioon see on valgu struktuuri lõhkumine 23.Valkude renaturatsioon-denaturatsiooni pöörprotsessi nim renaturatsiooniks 24.Valkude funktsioonid ehk valkude ül 25
järjestikuse reaktsiooni lõpptulemusena glükoos. Selleks vajaminev energia saadakse FP II-s tehtud ATP molekulidest. Reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. FP II: Valgusstaadium. Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimmuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Valguse mõjul ergastuvad pigmentide molekulid ning igast molekulist eraldub üks elektron. Klorofülli molekulid võtavad kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb H+-ioonideks ja O2-ks. O2 eraldub õhulõhede kaudu. Klorofüllist eraldunud elektron antakse edasi NADP+ molekulile, mis selle tulemusel redutseerub ja liidab endaga H+-iooni ja veel ühe elektroni. Muutub NADPH-ks, mis viib vesinikiooni edasi pimedusstaadiumisse. TSÜKLILINE JA ATSÜKLILINE MILLE POOLEST ERINEVAD? Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Pimedusstaadiumi lõpp-produkt moodustub CO2-st ja NADPH2-st. Lõpp-produkt on glükoos.
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
4. Võrdle DNA ja RNA ehitust. Too välja sarnasused ja erinevused. RNA-Koosneb ribonukleiididest ja on üheaheline DNA-koosneb desoksüribonukleiididest ja on 2 komplementaarset ahelat.Mõlemad on päriliku info kandjad. 5. Kuidas toimub DNA kahekordistumine? Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb,kui mõlemalt DNA-ahealtl on sünteesitud uus DNA molekul. 6. Kuidas toimub RNA süntees? RNA süntees on transkriptsioon ja see toimub nii,et transkriptsiooni kõigus sünteesitakse DNA üheöa alusel 1 mRNA molekul.Seejuures rakendatakse komplementaarsusprintsiip,mille kohaselt A nukleotiidile vastab U ning C vastab G 7. Võrdle DNA ja RNA sünteesi. Too välja sarnasused ja erinevused. Sünteesitakse ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Mõlemal võetakse kasutusele komplementaarsusprintsiip 8. Milline on DNA ülesanne?
suurusjärk 0,1 - 0,2 nm (väikseim H2 molekulis r 0 = 0, 074 nm) · valentsnurk O nurk kahe keemilise sideme vahel 3 või enama aatomiga molekulis "Neid saab täpselt mõõta!" 11 näide: H2O molekul H H · sideme energia E 0 [KJ / mol] energia, mis eraldub keemilise sideme moodustumisel 104, 5 o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
