Nimi on seetõttu, et see tuleb Kreeka keelest ning tähendab jagunematut, mis tähendab seda, et aatomit enam väiksemaks osaks jaotada ei saa. 2) Thomsoni aatomimudel - ruumlaeng võrdne ja vastasmärgiline elektroni omale. Bohri aatomimudel - elektronid ei kiirga, kuid tiirlevad Rutherfordi mudel - planetaarmudel 3) See, et elektronide hajumisnurk on seda suurem, mida väiksem on osakeste arv. Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata,...
Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi. Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesin...
Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris)...
1900 aastast korraks Leizigis aga seal oli töökaaslaseks tema kõige suurem oponent Wilhelm Ostwald Tähtsamad avastused statistilise mehaanika, elektromagnetismi ja termodünaamika alal Molekul Molekul on aine väikseim osake millel säilivad selle aine keemilised omadused. Nii on see keemias. Füüsikas on teisiti üksikul molekulil ei ole neid füüsikalisi omadusi, mis on ainel tervikuna(kõvadus, läbipaistvus, elektritakistus jne.) Füüsikas võib molekuliks nimetada nii molekuli keemilises mõttes kui üksikut aatomit. Molekulide mõõtmed on suurusjärgus 107 108 cm Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhialused...
Mis iseloomustab kristalle ? Korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur, väga tugev. 11. Nimeta kristallilise struktuuriga aineid ? Metallid, jää, vääriskivid ja smaragd. 12. Kas kõik ained koosnevad molekulidest ? Jah. 13. Millest koosnevad molekulid ? Aatomitest 14. Mis on keemiline element ? prootonitest ja neutronitest 15. Millised on kõige lihtsamad molekulid ? Lihtne molekul on molekul, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 16. Nimeta mingi aine keemiline valem ja sellejärgi ütle, missuguste keemiliste elementide aatomid ta koostisesse kuuluvad ja palju neid arvuliselt on ? Võtame aineks süsinikdioksiid (CO2), selle selle aine molekulid koosnevad ühest süsiniku molekulist (C) ja kahest hapniku molekulist (O2). 17. Millal avastati elektron ja kelle poolt ? 1891. a Johnstone Stoney. 18. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit...
*Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad: a) pepsiidsidemete järjestusest ja hulgast b) fosfolipiidide järjestusest ja hulgast...
FeO Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist. Omadused: Molekulivalem FeO Molaarmass 71,844 g / mol Välimus Mustad kristallid Tihedus 5,745 g / cm 3 Sulamispunkt 1377 ° C (2511 ° F; 1650 K)[ 1 ] Keemispunkt 3414 ° C (6177 ° F; 3687 K) Vees Mittelahustuv Lahustuvus lahustumatu leelise , alkohol...
Õpik lk 52-57 1. Vasta järgnevatele küsimustele! a. Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? Sarnasused: on polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid; DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi; DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm. c. Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada? Näiteks kiirituse ja raskemetalli mõjul võib DNA struktuur muutuda: mõni nukleotiid võib...
Otsene tõestus selle kohta, et aine koosneb molekulidest ja aatomitest saadi eelmise sajandi lõpus. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide töödes. Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse üldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on järgus 10 astmes -10 m. Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid) iseloomustavad keha. Olekuparameetriteks nimetatakse rõhku, ruumala ja temperatuuri....
abiks.pri.ee
Mõisted
Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts)
Endoterm reakts reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt
lagunemisreaktsioonid)
Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
Ideaalne gaas molekulaarf üüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Rõhk füüsikaline suurus mis iseloomustab pindalaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Rõhumisjõuks nim. jõudu, mis mõjub risti pinnaga. Siseenergia süsteemi koostisosakeste vastastikmõju energia, osakeste liikumise energia ning süsteemisiseste väljade energia summa. Suletud süsteemi siseenergia on energia jäävuse...
9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 14. vakantne orbitaal 15. elektronpilv 16. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 17. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 18. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. 19. allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena(allotroobina), nt. Grafiit ja teemant. 20. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes. 21...
SULAM metall+metall=(t°)= sulam või metall+mittemetall. KORROSIOONITÕRJE metalli katmine mingi ainega, et ei häviks keskkonna toimel. MOLEKULI STRUKTUUR kindel molekuli ehitus. ÜKSIKSIDE üks ühine elektronpaar, 1 sigma-side. KAKSIKSIDE kaks ühist elektronpaari, 1 sigma- ja 1 -side. KOLMIKSIDE kolm ühist elektronpaari, 1 sigma- ja 2 -sidet. POLÜMEER ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. ISOMEER ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. FUNKTSIONAALRÜHM aatomid ja aatomite rühmad, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. ALKAAN orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust ning sisaldab ainult üksiksidemeid. HALOGENOALKAAN orgaaniline aine, mille koostises oleb halogeen on otseselt seotud süsiniku aatomiga....
aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element- teatud kindel aatomite liik * aatom- keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekul- aine väiksem osake, koosneb aatomitest * ioon- laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone 2. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton- aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron- aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron- elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) 3. Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood- tabeli horisontaalne rida * rühm- tabeli vertikaalne rida 4. Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+)...
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü)....
Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor. Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad esineda 1) üksik aatomitena (VIIA rühma elemendid) 2) molekulidena (enbamik gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O 2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest S 8, P4. 3) Suurem osa lihtained esineb tahkete kris...
kordaja 10astmel-8. Raku mõõtmetest kuni Maa diameetrini võime lugeda makroks. Ehk kuni 10 astmel 7, 2)Millise katse tegi Rutherford koos oma õpilaste Marsdeni ja Geigeriga? Mida nad selle katsega uurisid? Nad kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate alfa- osakestega. Nad uurisid aatomituuma. 3)Millised olid Rutherfordi katse olulised tulemused ja millised järeldused neist sai teha? Tulemuseks leidis rutheford, et positiivne laeng on koondunud tuuma. Järeldati, et Tuumad koosnevad + laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta. See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aato...
Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa. Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal). Elektronpilv - Elektronkate Vakantne orbitaal tühi orbitaal. Molekul - Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine - Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. Allotroop - Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks....
ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse...
Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse e...