Postmodernism Mis on postmodernism? ● Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ● Postmodernismis pole ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernismi sünd ● Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. ● Rahulolematus kuntstiga, mis enam teoseid ei loonud. ● Ausse tulid modernismimeelsed põhimõtted ja stiilid. ● Postmodernism oli vastureaktsioon modernismile, mille teooriad ja väiteid peeti aegunuks. Postmodernismi arhitektuuris ● Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut.
mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism järgneval viisil: MODERNISM tegeleb elu kujutamisega ja keskendub püüdlusele, kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis mittekujutatavat („tegelikku Elu“) on võimalik kirjanduslikus vormis siiski väljendada; POSTMODERNISM ei keskendu enam („tegelikule“) Elule, mille kirjanduses kujutamist peetakse nagunii lootusetuks ürituseks, vaid pakub lõpmata arvu viise, nii-öelda „mänge“ või „keeli“, millega elus tabamatuks jäävat on
MODERNISM Referaat Tartu 2012 1. SISUKORD.................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS............................................................. 3 3. MODERNISM...................................................................4 3.1 Põhiolemus / Uusromantism.......................................... 4 3.2.Rühmad.....................................................................5 3.3 Põhitunnused............................................................. 6 3.4 Voolud.................................................................... 7-8 4. KOKKUVÕTE....................................................................9 5
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero,
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
20 20. saj I poole arhitektuur Brit Helen Riisenberg Mihkel Sooba Modernism Funktsionalism Eesti! sajand Üldiseloomustus Moodsa ehituskunsti üks aluseid, vanade traditsioonide kadumine. "De Stijl", "Bauhaus" Walter Gropius, Le Corbusier', Wright, Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka ilus välja. Maja kui masin Purism "geomeetria", "matemaatika" Üldiseloomustus Arhitektuuriliste kaunistuste vältimine, materjali värv ja faktuur oluline.
Aleksander Tassa Aleksander Tassa sündis 1822. Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja kunstnik. Osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallase" asutamisel. Oli seotud Eesti Rahvamuuseumiga Tartus ja kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi kla...
Tölpus, Olga Kontsajev, Raine Karp Pärnu sanatooriumi Tervis vanem osa (19661071) K. Vanaselja, Ell Väärtnõu Tallinna hotell Viru (19641072) H. Sepmann, Mart Port Tallinna hotell Olümpia (19741080) Toivo Kallas, R. Kersten Tallinna Linnahall (19751080) Raine Karp, R. Altmäe Nõukogude arhitektuur See periood lisas Tallinna arhitektuurile kaks algupärast stiili 1940.1950. aastate stalinlik klassitsism ja 1950.1980. aastate nõukogude modernism. Tallinna nõukogude arhitektuuri eripära võrreldes teiste liiduvabariikidega seisneb selle kodanlikkuses, mis on ka põhjus, miks Tallinn oli populaarne võttekoht filmitegijatele, kes filmisid siin n-ö läänelikku elu. Arhitektuur aastatel 19451961 Pärast sõda Eestisse jäänud arhitektid ehitasid sõjaeelses stiilis. Selles on märgata Saksamaa mõju kõrged kivikatused, 1930. aastatele omane hall või pruun krohv. 1. Teaduste Akadeemia hoone (1958), Estonia pst 7. 2
XX sajandi I poole kunstisuundumused Essee Viimase saja aasta jooksul on elu Maal muutunud kiiremini kui kunagi varem. 20. sajand on peamiselt kuulsaks saanud oma sõdade ja tööstuse kiire arengu poolest. Vähe on inimesi, kes kujutaksid oma elu ette ilma interneti või mobiiltelefonita, samuti on elementaarseteks muutunud olmetehnika, sõdu peetakse tankide ja lennukitega. See kõik on alguse saanud viimase saja aasta jooksul. Tormiline areng toimus ka kunstis, mis muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. Postimpressionistide kunst on justkui vahelüli vana ja niinimetatud moodsa kunsti vah...
"Proua Dalloway" Clarissa iseloomustus: Clarissal on väga sügav isiksus, kogu teose vältel ta võitleb oma sisemise ja välimise elu vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost ...
3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele. 4. Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism? Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise kohta. 5. Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism? Sotsiaalne modernism on katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda, purunenud ühiskonna korrastamine Avangardistlik modernism on suund, kus eksperimenteeritakse hakatakse vastu
V: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 76. Mis kaasneb loogikareeglite järgimisega/nende eiramisega? V: üksteise mõistmine ja üheselt arusaamine, valesti mõistmine. 77. Mis on eksistentsialism, milline on maailmavaade ja millised tegurid on selle kujundanud? V: irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias, inimest täidab hirm ja tülgastus, mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud. V: modernism taotleb uuenduslikkust ja ühetaolisust, heaolu ühiskonda. Postmodernism isikupära taasväärtustamine, harmoonia püüd, maalilisus. Modernism arvutimängud, muusika, meilid, msn Postmodernism - hooned kooskõlastatakse looduskeskkonnaga. 79. Mis on sofism? V: pette ehk ühisjäreldus, nt: valetaja. 80. mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? V: mõistuspärane meetod kõik olgu mõistusega kooskõlas.
Abstraktsionismi teke ja levik Ajalooline ülevaade Tekkis 20. sajandi algusaastatel Arenes 1920-1930 aastatel Üle Euroopa levis 1930-1945 aastatel Levis USAsse 1940 aastail Abstraktsionismi suunad Ekspressiivne abstraktsionism: Vassili Kandinsky lüürilised abstraktsioonid, Paul Klee Konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism: Piet Mondrian neoplastitsism, Kazimir Malevits supermatism Vassili Kandinsky(1866-1944) Sügis Baieris 1908 Vassili Kandinsky http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kandinsky/pildileht/2_sygisbaieris.html Paul Klee(1879-1940) Paul Klee Ad parnassum 1932 http://www.wikipaintings.org/en/paul-klee/to-the-parnassus-1932 Piet Mondrian (1872-1944) Piet Mondrian Broadway boogie-woogie 1942-1943 http://schools-wikipedia.org/2006/wp/p/Piet_Mondrian.htm Kazimir M...
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad...
õde". Anton Tsehhov kuulus realistide koolkonda, seega on tema draamateostes palju argiseid sündmusi. Tsehhovi kohta ongi öeldud, et tema teostes ei juhtugi otseselt midagi, toimub vaid katkematu kulg argiseid sündmusi, nii et sageli võib ka puänt puududa selles väljendubki realistlikkus. Siiski oli realism 20. sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul. Modernismi mõiste osas on palju lahkarvamusi. Ühelt poolt peavad modernismiks 20. sajandi I poole Euroopa kirjanduses tekkinud eksperimentaalseid ja avangardseid voole, nagu sürrealism, dadaism, futurism, ekspressionism. Neid voole arendasid eelkõige luuletajad ning nimetatud vooludel on palju ühisjooni. Teiselt poolt lähenetakse modernismile ka kirjanduslooliselt, määratledes voolu algusajaks umbes 1910. aastat (mil tekkis futurism) või 1890
KIRJANDUS 19.saj ERLE MAIDO ANTIIK KESKAEG RENESSANSS KLASSITSISM SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM UUSROMANTISM JA MODERNISM 19.saj algus – ROMANTISM 19.saj keskpaik – REALISM 19.saj lõpp – NATURALISM 19.saj lõpp ja 20.saj algus – UUSROMANTISM JA MODERNISM ROMANTISM (kõrgaeg 19.saj I pool) • Kirjanduses on romantism suund, mida oli ette valmistanud 18.sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19.sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. • Romantism mängis tähtsat osa 19.saj Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus.
kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Eesmärk edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet.Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väiike maksukoormus.Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlus sektor ning riiklik sotsiaalkindlustuse süsteem, suur maksukoormus.Modernismi põhijooned- tähistatakse märksõnadega nagu progress,areng ja vaimuvalgus, modernism on optimistlik elufilosoofia, modernism on globaalne filosoofia, modernism usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva ühiskonna kohta, modernism on tulevikku suunatud filosoofia, traditsiooniline kultuur hoiab minevikupärandit ja vanu kombeid.Postmodernismi põhijooned: postmodernism on modernismi vastand, vaid üks idee-väärtuste suhtelisus-on postmodernismis leidnud edasiarendust, postmodernismi
ABSTRAKTSIONISM 20.SAJANDI KUNSTI AJALUGU 20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks. 20. sajand on revolutsioonide ja maailmasõdade sajand – see pani paljud pessimistlikult suhtuma. 20. sajandil on kunstiga äritsemine mõõtmatult kasvanud - hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. ABSTRAKTSIONISMI AJALUGU Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. ...
paranemist. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) 20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vaheldusid kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm ) Fovismi loetakse harilikult 20. saj. moodsa kunsti esimeseks vooluks. Pinda olid talle ette valmistanud kõigepealt impressionistid oma puhaste värvide ja omapärase maalimisviisiga; postimpressionistidest on foovid kõige rohkem võlgu Vincent van Goghile ja neoimpressionistidele. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Seega on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960......
Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisi...
Muidugi pole suuremas osas selletaolises kunstis põhjust otsida traditsioonilisele kunstile, isegi modernismile omaseid väärtusi, näiteks visuaalset ilu. Kunstina toimimise eelduseks oli see, et sündmused, ideed ja installatsioonid pakkusid üllatavaid või isegi sokeerivaid kogemusi, mis heal juhul kõigutasid vaataja tuimunud maailmapilti ja sundisid teda mõnedest asjadest uut moodi mõtlema. Sellise kunsti edu oluliseks kindlustajaks oli muidugi sensatsioonijanune ajakirjandus. 10. modernism - postmodernism Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977. a. raamatu modernistliku arhitektuuri keelest, kus väitis, et modernistlik arhitektuur on surnud. Jencksi arvates olevat modernismi "alasti funktsionaalsus" olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. Sellega olevat modernism süüdi traditsiooniliste eluväärtuste kriisis
Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad...
NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja ...
Jean Arp Jean Arp 18871966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii Eelistas kolaaze ja montaaze juhuslikest materjalidest Hiljem ka abstraktseid, aga elava lood...
Kuid narratiivile leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud tunnustama mitte kui tühipaljast vormi, vaid kui teatavat laadi diskursust, mille sisu ongi vorm. Narratiivi ja ajaloo vahekord tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt modernismile narratiivi vormist kui ka huvist ajalootõeluse kujutamise vastu. White aga väidab, et modernism ei hüljanud narratiivsust, ajalugu ega realismi. Modernism avastas narratiivis keelelise ja troobilise sisu, mis võimaldas esitada ajalugu mitmemõõtmelisena, mida 19. sajandi realism ei suutnud nii hästi teha. See näitab, et moodne kirjandusteooria on ühtlasi ka ajalookirjutuse teooria.
Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp
elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki pole. Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliiis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: antiikaaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „Silenos“ Ciorgio de Chirico „Adriane“ 3
-Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater -Sigmund Freudi õpilane -Pani aluse analüütilisele psühholoogiale -Lõi õpetuse ekstravertsest ja introvertsest inimtüübist 1920 raamat ,,Psühholoogilised tüübid" Sigmund Freud(1856-1939) -Inimese käitumist juhivad psüühikasisesed jõud -Isiksuse tuumaks on teadvustamata tungid -ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level Kunsti eesmärk inimesi shokeerida Püüe kujutada ebareaalsust ja igavikku http://...
Philosophy Today The Great Divide Most contemporary philosophers follow one of two approaches "Continental" philosophy "Analytic" philosophy Continental philosophy is more influential on the European continent Analytic philosophy is predominant in the major research universities in the English-speaking world Analytic Philosophy Analytic philosophy developed from attempts in the early 20th century to make our concepts precise. The model of this procedure was science. Emphasis in contemporary analytic philosophy is on language and meaning, and meaning is understood as a relation between language and objective reality. Thus, understanding the structure of language is what reveals the structure of reality. Continental Philosophy At the same time that analytic philosophy was emerging, E. Husserl was developing his "phenomenological" approach...
1960 aastate hilissügisel sai Ehin ülikooli kohvikus kokku Ain Kaalepiga ,kes rääkis talle Alliksaarest ja kohe talle ka tema loomingut tutvustas. Tegemist oli olnud väga korralikult tehtud lõppriimiliste värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir, Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset kokkukuuluvust. Kui Alliksaar esitas talle luuletust „Kiigelaul“ ,mis oli väga modernistlik ja modernism oli Alliksaarele vägagi omapärane.Sõnademäng ja lüüriline varjundirohkus ,intellektuaalne iroonia - kõik iseloomustasid Alliksaare luulet.Alliteratsioonide ja assonantside rohke kasutamine lähendas seda luulet teisest küljest ka regivärsile. Alliksaar tegi tegi karmilt vahet piinlikult isikliku ja põnevalt isikupärase vahel. Lõpetuseks Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks ,kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast
kaasati ka neid. Lapstööjõud oli tol ajal tavaline. Lapsed jätkasid oma vanemate ametit ning sellega koos ka seisust. Kes sündis taluperre, sellest sai ka talupoeg; kes sündis meistri perre, sellest sai meister jne. Väga üksikutel õnnestus tõusta kas ametiredelil või seisuses. Üks võimalus selleks oli minna välismaale, õppida selgeks võõras keel ja kultuur ning asuda seal tööle. See õnnestus peamiselt ainult väga andekatel inimestel. Eelmodernismi ajastule järgnes modernism, kus inimesed hakkasid uskuma progressi. Usuti, et tänane päev on eilsest targem ning et homne päev on omakorda tänasest targem. Inimeste elu muutus palju eesmärgipärasemaks. Tekkis ka uus kasvatuse idee lapsi on vaja kasvatada selleks, et nad muudaksid ühiskonna paremaks, arendaksid haridust, meditsiini jms. Ülimaks tõsteti haridus. Leiti, et harimatus on pimedus. Sel ajajärgul tekkis juurde palju koole ning kehtestati üldine koolikohustus
Traditsiooniliselt jäljendab jaapani aed loodust, kus näiliselt tundub taimestik kasvavat metsikult, kuid tegelikult on tegu kontrollitud minimaailmaga, kus kõik on hoolikalt planeeritud ning taimede kokkusobitamisel ja trimmimisel jälgitakse eheduse säilitamist. Kuigi jaapanlased väärtustavad oma eraldatust ning kultuuri puhtust, on vältimatu, et läänemaailm neid mõjutaks. 20.sajandi algusel hoogu kogunud modernism jõudis paratamatult peaaegu igasse maailmanurka. Mirei Shigemori (1896–1975 ) on vast tuntuim jaapani maastikuarhidekt, keda kirjeldatakse kui jaapani aia moderniseerijat, kaasajastajat. Jaapanlastele omase pühendumusega õppis ning uuris ta aedade loomist eelnevalt aastakümneid, enne kui kujundas ühe oma esimesi, ning kõige kuulsama aia Töfuku-ji templile. Aed on tuntud oma uuenduslikkuse poolest, kus Shigemori küll ei ole
kehtestada ideid, mis on vaid kerkisid ala akadeemilise uurimuse alates 1980. Postmodernism on raske määratleda, kuna see on mõiste, mis esineb väga erinevaid teadusharudega või pindalasid uuring, sealhulgas kunsti, arhitektuuri, muusika, filmi, kirjanduse, sotsioloogia-, side-, moe-ja tehnoloogiat. Seda on raske leida see ajutiselt või ajalooliselt, sest see ei ole täpne postmodernismile algust. Võib-olla kõige lihtsam viis alustada mõtlemist postmodernism on mõtlemist modernism, liikumist, mis postmodernism näib kasvada või tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia, kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi" ja äärenumber samas koopteerimist endale kindlad oma kultuurilise "toorsuhkruga" materjale. Post-modernism Seejärel prognoositakse onto marginaalid on normatiivne, mis on neo-
Oli USA helilooja, kes juba 1940ndail püüdis muusikaga provotseerida publiku spontaalset sündmustest osavõttu. POSTMODERNSIM 1. Kuidas oleks õige lahti mõtestada mõiste ,,post+modernism’’? Postmodernismi (ld post, peale/pärast; ehk siis see, mis tuleb pärast modernismi) on keerukas defineerida, kuna ta on levinud erinevates distsipiilindes (filosoofia, kirjandus, kunst) nagu seda oli ka modernism. 2. Millise kunstiliigi puhul saab kõige esimesena kõnelda postmodernismist? Arhitektuuri puhul saab kõige esimesena kõneleda postmodernismist. 3. Millest loobusid postmodernistlikud arhitektid? Mis aga pidi nende ehitistes tingimata olema? Postmodernlistikud arhitektid loobusid järjekindlust funktsionalismist. Kindlasti pidi olema ehitise fassaad kaunistatud ja kujundatud sümboolse tähenduse kandjaks. 4
majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism Modernism- inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad suured lood ja teooriad. Postmodernism- 20 saj esimene pool. Paljud inimesed ei usu progressi, ühiskonna taandareng, suuri lugusi enam ei ole.
Hemingway (USA ) - Arendas psühholoogilst realismi, suhtumine ellu humaanne ja eetiline teostes võib leida eksistentsiaalseid varjundeid .tema teosed varjundavad autobiograafilisi seiklusi. Kasutab vihjelist sümbolistlikku stiili . · kadunud sugupõlve kirjanik · psühholoogiline realism: tegelased seotud ajaloolise koha ja ajaga · modernism: sisemonoloog, biheiviorism, (objektiivne, erapooletu tegelaste käitumise ja hingeelu kujutamine) · looming autobiograafilise taustaga · 1954 Nobeli preemia jutustuse "Vanamees ja meri" eest Romaan ''Ja päike tõuseb ''- see teos räägib ajakirjanikude rühmast kes lööb aega surnuks Pariisis ja nende inimeste vahelistest intriigidest ja armastus lugudest .Peategelasest on Jake Barens kes on ameeriklasest ajakirjanik . Tema seltskonda kuulub
mitmesuguste laiaulatuslike liikumistega (hipid, feministid, inimõiguslased, patsifistid, rohelised jne). Robert Dahl: Pluralistliku koolkonna esindajana uskus, et võim on jagatud paljude huvigruppide vahel polüarhia. Lisaks hajutatud võimule vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda. Ühiskonna analüüs on muutnud ajapikku elulähedasemaks, majandusanalüüsile lisanduvad sotsiaalsete suhete ja kultuuri käsitlused. 6. tund MODERNISM JA POSTMODERNISM KUI XX SAJANDI SOTSIAALFILOSOOFILISED TEOORIAD Modernne ehk moodne ja sellest modernism: 1) ühisnimetuseks kõigile nüüdisaegsele (ühiskond, elulaad, arhitektuur) 2) kunsti- ja kultuuriajaloos XiX saj lõpu ja XX saj alguse vool, mis vastandus klassikalisele romantismile ja realismile 3) XX saj sotsiaalfilosoofia suund Modernism
Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film. Kiire areng tõi esile ideoloogilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke vastuolusid, mis viisid Venemaa sotsialistliku revolutsioonini ning põhjustasid Esimese ja Teise maailmasõja puhkemise.
Maailma arhitektuur XX sajandi lõpul Grete Vomm 12a 2010 Maailma arhitektuurist XX saj. lõpul · 1970-ndad 1990-ndad · Stiilide piirid pole täpsed · Kõrgtehnoloogiline suund (hi-tech) · Lihtsuse poole arendatud modernism · Dekonstruktivistid · Ökoloogiline arhitektuur · Kõrval ökomaja. Paul Leech 1996, Iirimaa Ieoh Ming Pei. Louvre´i püramiid Pariisis, 19831993 Richard Rogers. Lloydi hoone Londonis. 1978 1981 Quinlan Terry. Raamatukogu Cambridge´is. 1992 Jørn Utzon, Sidney ooperihoone, 1973 Renzo Piano & Richard Rogers. Pompidou keskus Pariisis. 1971 Cesar Pelli Petronas Towers Kuala Lumpuris. 1998 Kasutatud materjalid · Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu 12
problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned?
Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn • Juske, A. Postmodernism, Vikerkaar, nr 8-9/1993 • Zsilka, T. Modernism ja postmodernism. Keel ja Kirjandus, 1992, nr. 10
Umbes 20 sajandil eestlaste kirjaoskus oli 96%. Esimesed autorid, mis on seotud 16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algusel? 4. Kirjutage Noor Eesti moto. 5. Nimetage vähemalt 3 kuulsat Eesti kirjanikke.
Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses,
• Õppis Helsingi ülikoolis bioloogiat ja see pani aluse ka tema kirjaniku karjäärile, ei sannilud tühja jahvatamist vaid kunst pidi sisaldama usaldatavat ja asjalikku; loodus kirjeldused • “Elu ja päike” (Elämä ja aurinko), “Vaga viletsus”, “Noorena uinunud” (Nuorena nukkunut), “Inimesed suveöös”(Ihmiset suviyössä) • Sai 1939. esimese ja seni ka viimase soomlasena Nobeli kirjanduspreemia Soomerootsi modernism • Tegemist polnud põlvkonnaga, kuid ometi kujunes selest selgesti äratuntav kirjandusvool • erinesid nii soomerootsi lüürikutest kui ka Soome üldisest luule suunast • Soomerootsi modernistide ühised jooned: vaba rütm, lõppriimist loobumine, uus kujundikasutus, sõnavara muutumine, aineala laienemine, vormi muutumine Edith Södergran (1892-1923) • Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
Lermontov Prantsusmaa Taani Saksamaa Saksamaa Saksamaa Prantsusmaa Skandinaavia Skandinaavia Prantsusmaa Prantsusmaa SÜMBOLISM IMPRESSIONISM EKSPRESSIONISM SÜRREALISM EKSISTENTSIA- POST- LISM MODERNISM A J A T E L G 1870ndad u 1880-1910 1910-1925 1920ndad- 1930ndad - alates 1960nd 1899 1930ndad 1950ndad tänapäevani Baudelaire T.Mann Nietzsche Freud Kirkegaard U.Eco Mallarme Brod Breton Camus J.Baudrillard
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
