1 X i 2 S yi = 2 + 2 n X 2 i [ ] (min) X KeSK S ykesk = 2 2 1 n e 2 i p = 1- y 2 i Korrelatsiooni koefitsient p ± P= - 0,1604± 0,05 Graafik 3. Osa D juhuslike suuruste modelleerimine 11. Monte-Carlo meetod F(x)=ri Xi=(i=1....12) ri-6 0,37; 0,54; 0,20;0,48; 0,05; 0,64; 0,89;0,47; 0,42; 0,96; 0,24; 0,86 6,6 Z1 = Scor * xi+ x Z1=30,53 * 0,06+46,18= 48,01 Z2=30.53*(-1,1)+46,18= 12,6 Z3=30,53*(-1,52)+ 46,18=-0,23 Z4= 71,52 Z5=65,41 9
2) viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava "publiku" ees esinemine; selliste inimestega suhtlemine, kellele tahetakse head muljet jätta. Tagalava esinemisest puhkamine ja selle jaoks ettevalmistuste tegemine; siin tuntakse end üsna vabalt. Suhtumine enda poolt esitatavasse rolli: 1) siiras inimene samastub rolliga; 2) küüniline inimene distantseerib end rollist. Mänguteooria Mänguteooria - inimeste vaheliste suhete modelleerimine Mänguteooria eeldused: 1) on kaks mängijat 2) igal mängijal on valida kahe strateegia pettuse ja koostöö vahel; 3) mängijad käituvad ratsionaalselt, maksimeerivad oma kasumit. Tuntumad mänguteoreetilised mudelid: - chicken 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - sugupoolte konflikt
MATEMAATIKA TÖÖPLAAN 4b. klassile II POOLAASTA Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja t...
Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. fovism 1905a -1908a Foovid hülgasid pea täielikult Henri Matisse ,,Tants, aktiivselt, senise kunsti põhitõed: valguse ja Raoul Dufy ,,Lipuehtes Prantsusmaa varjuga modelleerimine, tänav", objektidele ainuomaste värvide Maurice de Vlaminck kujutamine. Nende peaeesmärgiks ,,Maastik kolme puuga" sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. futurism 20
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta
• tüüp (biofüüsikaline, sotsiaalne, tervishoiualane, majanduslik) • parandatav/pöördumatu; • võimalikkus (tõenäosus, eeldatava mõju ebakindlus või kindlus); • olulisus (tähtis/tähtsuseta, lokaalne, regionaalne, globaalne); • kestvus (ajutine/pidev, lühiajaline/ pikaajaline) identifitseerimine: • Kontrollnimekiri; • Maatriksid; • võrgustikud; • Geograafiline informatsiooni süsteem (GIS), modelleerimine. • Ekspert-arvamus; • Professionaalne ekspertiis 5. keskkonnamõjude leevendamine 6. mis on sõelumisprotsess (selle eesmärk)
b) testitakse neid ainevahetushäireid, mida raviga saab leevendada uuritav materjal: 1) mõned tilgad verd- nabaväädist 2) uriin 3) ajuvedeliku võtmine test ei tohi last mõjutada. Leiu korral a) välistusravi- nt viiakse mingi aine tarbimine miinimumini b) asendusravi- nt viiakse mingit hormooni perioodiliselt organismi. 30. Modelleerimine loomkatsetes- imetajad a) võetakse ammutuntud pärilikud haigused, mis esinevad nii loomadel kui ka inimestel, uuritakse loomadel. b) saadakse katseloomad, kellel teatud geenid on tahtlikult hävitatud- nt hirmutundeta hiired. DNA uuringud- a) individist lähtuvad: 1) vanemsuse tuvastamine 2) kehajäänuste tuvastamine 3) kriminalistika 4) Testide abil pärilike haigusriskide väljaselgitamine teatud tasandil, nt rinnavähk.
psüühika suhtes. test - kindlat tüüpi kogum, küsimustik, mille täitmise jõudlust ja taset analüüsitakse, erinevate tulemuste saamine erinevat tüüpi inimestega. Inimeste võrdlemine uute testide tegemisega. kvantitatiivne meetod. küsitlus/anketeerimine - saab uurida väga suurt hulka inimesi. Suureks metoodiliseks probleemiks saadud vastuste usaldusväärsus, võib kirja panna ju ükskõik mida. modelleerimine - mudel võib olla elektromehaaniline, mudel võib olla teoreetilistel närvirühmadel. + kliiniline - praktika tüüpiline meditsiinis, haiglas jne. biograafiline produktide jms sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded. psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele. Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted:
ohtlikuks muutuma ning kus suur osa neist amortiseerub ja lammutatakse ammu enne võimaliku eluea lõppu hooldamatuse ja kasutajate puudumise tõttu. [9] 1. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Energiamärgise vorm ja väljastamise kord, Tallinn: Majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2008. [2] A. Yarviste, ,,Korteriühistu majandamise vastavus raamatupidamise printsiipidele," Tallinn, 2105. [3] J. Miljan, ,,Hoonete elutsükli keskkonnasäästlikkuse hindamine, analüüs ja modelleerimine . Vahearuanne 2008. ja 2009. aasta kohta," Eesti Maaülikool- Maaehitus- ja metsandusinstituut Maaehituse osakond, Tartu, 2009. [4] M. Thalfeldt, Rakvere Tark Maja Eesti esimene liginullenergiahoone Kaugküte kombineerituna lokaalküttega, Tallinn: TTÜ, 2013. [5] T. Pärle, ,,Elamute elektritarbimise analüüs," Eesti Maaülikool, Tartu, 2014. [6] ,,Eesti elamumajanduse- ja energiasäästupoliitika alused," SA Kredex, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.kredex
viidati. Võõrkeelsed allikad pannakse kirja võõrkeelsena, lehekülje lühendi võib panna kirja vastavas võõrkeeles või eesti keeles. Näited Autoriteos Kross, Jaan 1988. Wikmani poisid. Tallinn: Eesti Raamat. või Kross, J. 1988. Wikmani poisid. Tallinn: Eesti Raamat. Viide tekstis: (Kross 1988: 4). Kui on kasutatud mitut lehekülge: (Kross 1988: 4-20, 50). Kuusik, Evelin 1996. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Tehnikaülikoolis. või Kuusik, E. 1996. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Tehnikaülikoolis. Viide tekstis: (Kuusik 1996: 4). Liiv, Jakob 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Või 19 Liiv, J. 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Viide tekstis: (Liiv 1960: 4).
Leonardo da vinci Renessansi aja silmapaistev inimene Sissejuhatus Leonardo da vinci ehk Leonardo Vinci külast. Ta oli üks mitmekülgsemaid inimesi oma põlvkonnast. Ta tegeles väga erinevate aladega maalimise leiutamise ja inimkeha uurimisega.Seepärast öeldaksegi et: Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kuigi ta ei olnud koolis just parim õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. ESIMENE AJAJÄRK: Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452.aastal talus, mis asus Anchiano`s. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII saj. ...
) kaudu, leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Üldiselt on tulemuslikuks peetud Kognitiiv-Käitumuslikku Teraapiameetodit (kasutatakse ka lühendit KKT)
Ta hakkas Professori Widnmanni juhatusel modelleerima. Esimene skulptuur, mis tal valmis seal oli ,,Kahetsev Magdaleena". Pärast seda tekkis tal paus õppetööst, kuna Hirt kutsus ta tööle. Münchenis õppis kujur selgeks tantsimise ja uisutamise. Müncheni kunstikeskkonnas kujunes Augusti loominguline tõekspidamine, tema kunsti põhijooned, millele ta jäi truuks elu lõpuni. Weizenberg oli eelkõige klassitsistlike kunstipõhimõtetega mees. Alasti kehaosade modelleerimine klassitsistlikus laadis jäi kujuri töödes peaaegu seaduseks. Weizenbergi õpingus Münchenis olid edukad. Ta oli saavutanud iseseisvaks loometööks vajaliku taseme. 1873. aasta kevadel otsustas August Münchenist lahkuda. 1873. aastal korraldati maailmanäitus Viinis, otsustas skulptor sellest osa võtta. Kuid ilmnesid problemid, Müncheni näitusekomitee oli lubanud tema teosed Viini toimetada, kuid viimasel hetkel öeldi ära. Seletuseks mainiti, et Weizenberg oli
Joonis 1. Testmisala (4067 km2) Prantsuse alpides Materjalid ja meetodid Uuringus kasutati sigimistiikide asukohti graafiku sõlmpunktidena. Graafikut kasutati maastiku tüübi ja läbitavuse suhte kirjeldamiseks. Kõiki aspekte hõlmava graafiku ülesehitamiseks kasutati: 1) Iga-aastased asustatud paigad pandi sõlmpunktidena paika, optimaalse teekonna (least-cost) modelleerimist kasutades simuleeriti konnade iga-aastast keskmist jaotumist sigimispaikade vahel. 2) elupaikade sobivuse modelleerimine 3) võimalike sõlmühendusteede hindamine 3) graafiku ühendumisanalüüs, milleks kasutati Conefor Sensinode tarkvara. Uurimisvaldkond ja rohukonnade tiigikasutus Vaatluse all on rohukonn, kelle elupaiku ja elupaikade vahetamist jälgiti Prantsuse Alpides (Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades. Pärast paljunemisperioodi liiguvad konnad tiikidest metsa aladele, kus nad jäävad talveunne
20) Andministraatori/haldaja ülesanne? a) valitseda b) hallata c) hoolitseda, et teised osalised sobivalt oma tööd teha saaksid, neil oleks parasjagu õigusi ja ressursse. 21) Mida mõistetakse abstraktse andmetüübi all? a) valikulist andmetüüpi b) andmehulkade määratlusi ja nende andmetega teostavate operatsioonide hulka. c) muutuvad andmetüüpi 22) Milliseks kolmeks osaks võib andmete haldusprobleemid jagada? a) salvestamine, modelleerimine ja juurdepääsemine. b) valetamine, õiguse rääkimine ja mõtlemine c) poes käimine, kodus istumine ja arvutis olemine 23) Millega tegeleb füüsiline vaade? a) füüsika õppimisega b) andmete salvestamise viisidega. c) lindude vaatlemisega 24) Mida käsitleb loogiline vaade? a) kuidas informatsioon struktureeritakse, defineerides seosed andmete vahel. b) mõtleb välja loogilisi asju c) vaatleb ja uurib loogikat 25) Mida käsitleb kasutaja vaade? a) programm, mis jälgib kasutajat
õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad, ning kiitus ja karistus on tähtsusetumad, kui konkreetsed teod (Tuulik, 2002). Viimase aja probleem lastel, millega koolis kokku puututakse, on motivatsioonipuudus. Õpilased ei tea miks nad õpivad. Motivatsioonipuudus võib olla seotud mingil määral sellega, et õpilased ei adu hästi oma kohta ühiskonnas
puudujäägid võivad kaasa tuua probleemse käitumise. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas introvert sust (ängistus, depressioon) või ekstravertsust (agressiivsus, im- pulsiivsus), mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng Tunnetest arusaamine
Diskreetaja süsteem. Süsteem, mille puhul süsteemi muutujate hetkväärtused (diskreedid) on määratud vaid teatavatel isoleeritud ajahetketel (diskreetaeg) ja mille puhul vahepealsed ajahetked loetakse mitteeksisteerivaiks (puuduvaiks). Sageli diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida tavaliselt nimetatakse taktiks (taktikestuseks) ning ajahetki taktihetkedeks. 2.1 Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv ning sisendite seos väljunditega. üsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilisi liike: 1.Algebralised, mis seovad muutujate iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4
radioaktiivse märke rakusisest liikumist · Tsentrifuugimine-erinevate tihedustega komponendid jäävad tänu raskuste erinevustele erinevatesse fraktsioonidesse.( väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks) · Värvimine-väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamine erinevaid värve kasutades, et pilti selgendada. · Arvutid-andmete töötlemine, modelleerimine, aparaatide juhtimine. Rakkude mitmekesisus Rakkude suurus · Väikseimad 0.1 - 0.3 mikromeetrit (mükoplasma (bakter)) · Keskmine suurus on 10 30 mikromeetrit · Suurimad on lindude munarakud (munarebu) (jaanalinnumuna on keskmiselt 1,5 kg ja läbimõõt 15 cm, millest rebu moodustab kolmandiku.) · Lihasrakud on pikimad u. 30mikromeetrit, kuid kuna neil on väike läbimõõt ei ole nad ikkagi palja silmaga nähtavad. Rakkude kuju:
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio tö...
Ymax=50 => Y^max=84,8 Ykesk=25,2 1 2 S yi = 2 2 + X i n X i 2 2 S y min = 1,55 2 S y max = 1,43 1 S ykesk = 2 = 0,48 2 n Usalduspiirkond: Y^I +/- Syi2t(k;) t(k;)=2,776 xmin=> 0,1+/-4,30 xmax==> 48,8+/-3,97 xkesk=25,2+/-1,33 Osa D juhuslike suuruste modelleerimine 11 11. Monte-Carlo meetod F(x)=ri Xi=(i=1....12) ri-6 Z1 = Scor * xi+ x 0,91 0,49 0,91 0,45 0,23 0,68 0,74 0,92 0,76 0,86 0,46 0,16 7,57 7,57 Xi=(i=1....12) ri-6=1,57 Z1=27,68 * 1,57+52,12= 95,57 0,69 0,07 0,49 0,41 0,38 0,87 0,63 0,79 0,19 0,76 0,35 0,58 6,21 Xi=(i=1....12) ri-6=0,21 Z2=27,68 * 0,21+52,12= 57,93 0,3 0,18 0,51 0,62 0,3 0,41 0,94 0,2 0,09 0,49 0,89 0,43
kahjulikke mõjusid. Paljutõotavaks programmiks on osutunud kliiniku-/haiglapõhine vanemate ja laste koolitamine. Need on suunatud väärkäitumise ja käitumisprobleemidega laste vanematele, kätkedes koolitustvanemlike oskuste ja kasvatuspraktika parandamiseks ning laste koolitust sotsiaalsete oskuste parandamiseks, vihaga toimetulekuks jne. Koolituste raames kasutatakse programmiti väga erinevaid sekkumisi, näiteks videopõhine modelleerimine, probleemi- lahendamise oskuste treening, strukturaalne pereteraapia, individuaalne psühhodünaamiline teraapia lapselejm. (Edovald 2005:19-22) Elmira projekt Elmira sünnieelse/varajase lapsepõlve projekt, mille on välja arendanud David Olds ja tema kolleegid, on suurepärane näide varajase sekkumise sotsiaal-majanduslikust kasust. Elmira projekti eesmärgiks on vältida laste halba tervist ja nende väärkohtlemist. Selleks külastavad erialaselt
MAJANDUSANALÜÜSI MÕISTETE JA TERMINITE SELETUS* aegridade analüüs spetsiifiline analüüsi meetod, mis käsitleb mingi protsessi perioodiliselt ajas muutuvaid arvnäitajaid (näiteks müügi või tarbimise kõikumist aasta, kuu, nädala, päeva ulatuses, liikluse muutumist, tootmis-tehnoloogilise protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemus...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. eksam 2. Mis on tarkvaratehnika? 3. Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses. 4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27....
Yamaha süntesaatorite kolmas põlvkond "Yamaha DX-7" ja " "Yamaha DX-9" olid sama mõõtu ja kaalu kui "Prophet-5", kuid mõistlikuma hinnaga ning ühendatavad tavaliste digitaalsete integreeritud lülitussüsteemidega sagedusmodulatsiooni produtseerimiseks. Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid 1980-ndate lõpus hakati tootma süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli akustilise heli füüsikaline modelleerimine. Selleks kasusid Julius O. Smith III ja teised digitaalses helisünteesis (digital waveguide synthesis) Karplus-Strong'i algoritmi. 1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi kasutamise edukusest, allkirjastas Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset helisünteesi. Sellest tulenevalt osad tehnoloogiliste üksikasjadega seotud patendid kuuluvad Stanfordi Ülikoolile ja osad Yamahale. 1994 alustas Yamaha esimeste heli füüsikalisel modelleerimisel põhinevate
paisumisseisundisse. Nüüdisaegsed teoreetilised kaalutlused näitavad, et meie universum võib olla üks suur ,,mull", realiige teiste omasuguste seas. KOSMOLOOGIA Kosmoloogia on Universumi ehituse ja evolutsiooniga tegelev teadusharu. Ka Universumi suuremate allsüsteemide- galaktikasüteemide ja galaktika paiknevuse, ehituse ja evolutsiooni uurimine on kosmoloogia ülesanne. Nüüdsikosmoloogias tugineb Universumi modelleerimine üldrelatiivsusteooria võrranditele. Need kirjeldavad Universumi paisumiskiirusi ja- kiirendusi temas paikneva mateeria poolt avaldatavate jõudude mõjul. Mateerja ise eisneb kahes põhivormis- ainena ning kiirgusena. Aineks on elementaar- või automaarosakesed, mis omades seisumassi võivad eksisteerida paigalseisvaina. Sellisteks osakesteks on neutronid, prootonid ja elektronid, millest koosnevad kõikide keemiliste elementide aatomid, samuti hüperonid ning mesonid
mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997). Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, mida GISiga teha saab. Peamiselt jaguneb kaheks seotud kategooriaks: 1) Metsatagavara inventeerimine ja monitooring 2) Analüüsimine, modelleerimine ja prognoosimine otsuste tegemisel. Protsess täielikult töötava GISi väljatöötamiseks peab sisaldama iga tegevust kui kahte erinevat etappi. Näiteks georefereeritud andmete sisestamine, toimetamine ja lihtsad kaardid kirjeldavad ülevaate ja seire etappe. Modelleerimise etapis, kihtide, ümberklassifitseerimise ja sobivuse analüüsid on üha rohkem kaasatud otsuste tegemise protsessi. Seejärel võetakse
Lähteülesande püstitamine Hindamine ja ülesande täpsustamine Süntees Protsessi lõpp Analüüs Modelleerimine 7. Modelleerimisülesannete liigitus kasutatavate võrrandite iseloomu järgi. · ainult funktsionaalsete sõltuvustega (sh. algebraliste võrranditega) mudelid; · harilike diferentsiaalvõrranditega mudelid; · osatuletistega diferentsiaalvõrranditega mudelid. 8. Nimetage programmpakettide neli põhigruppi. Automatiseeritud projekteerimissüsteemi funktsioneerimise kindlustamiseks on vaja luua vastavad programmipaketid
1 x i2 1 2288,0 x min s 2 ( 2 ) 2,87( ) 1,5 n x i y1 2 6 6164,8 y1 t kr s 2y1 0,13 2,78 1,5 0,13 3,5 X Y 5,1 25,2 5,1 x max y 6 3,3 48,8 3,3 Osa D. Juhuslike suuruste modelleerimine 11. Modelleerida Monte-Carlo meetodiga 5 juhuslikku arvu võttes mudeliks p.6.3 leitud normaaljaotuse tihedusfunkstsioon f(x). Asetada modelleeritud arvud tihedusfunktsiooni graafikule F ( x) ri ri arv juhuslike arvude tabelist b F ( x ) f ( x)dx ri a 6.3 leitud tihedusfunktsioon f(x) p.6.3 leitud normaaljaotus Arv 1 r i 4,97
Ilmaennustamine on teaduse ja tehnika rakendus, mille eesmärgiks on kindlaks teha (prognoosida) atmosfääriseisund mingiks teatud ajaks teatud kohas või piirkonnas. 5 Et ilma ennustada, selleks tuleb koguda hulk infot ja sünoptilisi lisainformatsiooni. Materjalide valik sõltub sellest, mida ja mis eesmärgil soovitakse prognoosida. Väga oluliseks on muutunud atmosfääri modelleerimine. Praegu on ilmaennustamisel igapäevaelus fundamentaalne roll. Ilmaprognoosi koostatakse ilmavaatluste põhjal riiklikus või äriasutuses meteoroloogia meetmete kasutamisel. Eestis tegeleb ilma ennustamisega Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Inimesed, kes ilma prognoosivad, on sünoptikud. Ilmavaatluse liigid on mõõtmised maapinnal, aeroloogilised mõõtmised ja kaugsondeerimine.
50 40 40 30 30 20 20 10 10 1 0 0 20 40 60 80 100 120 -10 katsepunktid Linear (katsepunktid) Osa D Juhuslike suuruste modelleerimine 11. Modelleerida Monte-Carlo meetodiga 5 juhuslikku arvu võttes mudeliks p.6.3 leitud normaaljaotuse tihedusfunkstsioon f(x). Asetada modelleeritud arvud tihedusfunktsiooni graafikule
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 1.Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Induktsioon - loogilise üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine Deduktsioon - loogilise üksiku v. erilise tuletamine üldisest, järeldamine konkreetse üksikjuhu kohta üldise põhjal 2. Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused? Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse. Teaduslik tunnetus on täpne, õige, töökindel. Puuduseks on see, et teaduslik meetod ei suuda mõõta ilu, ei suuda ületada materiaalsuse piire. Teadusliku meetodi abil saab hinnata vaid mõõdetavaid asju (materiaalseid asju). Ei ole kõige olulisemat meetodit, oluline on ühtsus erinevate tunnetusteede vahel. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism - teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormi...
meid aitab), sotsiaalne kohustus (social responsibility; peaksime aitama kõiki, kes on hädas), õiglase maailma hüpotees (just-world hypothesis; üldine uskumus, et maailm on õiglane koht, kus inimesed saavad, mida nad väärivad). Lisaks võrdsuse norm (norm of equality) nö õnnelikumad inimesed peaksid aitama neid, kellel ei ole nii vedanud. Normid ei ole siiski piisav prosotsiaalse käitumise seletus. Olulised ka situatsioonilised tegurid (uurimus). 3. Modelleerimine vaatlusel põhinev õppimine teiste prosotsiaalset käitumist jälgides võtame üle sarnase käitumise. Bandura sotsiaalse õppimise teooria - abistava käitumise jälgimine peaks suurendama prosotsiaalset käitumist, kuna näitab, et vastav käitumine on kohane ja tõstab enesetõhusust. 5. Arvamus, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teise grupi liikmed - kategooria eristamise mudel Kategooria eristamise mudel (category differentiation model)
on määratud ainult teatavatel isoleeritud ajahetkedel (diskreetaeg), kusjuures muud ajahetked loetakse süsteemi jaoks mitteeksisteerivaiks. Sageli diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida tavaliselt nimetatakse taktiks (taktikestuseks) ning ajahetki taktihetkedeks. Diskreetaja süsteemi käitumine on määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk. 2. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Algolekud - nullised ja mittenullised. Avage nende sisu. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt. 1. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine: dünaamiline süsteem: Enamus süsteeme on dünaamilised, see on süsteem, milles esinevad ajaliselt muutuvad
standardiseeritud (standardiseeritud mastaap, kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega, koefitsientide saamine); protsentuaalsed mudelid (algandmed protsentides, kasvu, juurdekasvu, indeksi protsent) 6. Lihtsustatuse astme järgi: agregeeritud mudelid (ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks); detailiseeritud mudelid; punktmudelid (ettevõte ise, teeninduspunkt); ruumilised mudelid 1.2. Juhtimisotsused ja modelleerimine. Otsustusmaatriks Mudel esitab objekti või nähtust. Mudel lihtsustab tegurite arvu, mis tulemust mõjutavad, vähendatakse. Oluline on mudeli tegurite omavaheline põhjus-tagajärg suhe. Mudeli eesmärgiks on kirjeldada, seletada, prognoosida või/ja anda tegevusjuhiseid. Otsuseid tuleb teha erinevates olukordades: kindel olukord, riski olukord, määramatuse olukord (tõenäosust raske hinnata). Otsustusprotsessi etapid:
Grupinõustamise eesmärgid: Usalduse suurenemine enda ja teiste suhtes Kaitsete alanemine inimsuhetes Eneseteadlikkuse suurenemine Mõistmine, et suuresti on probleemid erinevatel inimestel sarnased Kokkukuuluvustunde arendamine Tähenduslike ja lähedaste suhete loomine Enesekindluse tõus Emotsioonide konstruktiivne väljendamine Empaatilisuse ja sensitiivsuse arendamine teiste suhtes Sotsiaalse mõju selgitamine Modelleerimine Sotsiaalsete oskuste arendamine Grupinõustamise alustamine Hindamine ja planeerimine pidev protsess läbi nõustamisprotsessi Liikmete valik homogeensus vs mitmekesisus 17 Vanus, sugu, haridus; probleem (laste puhul vanuse poolest homog.; noorte puhul sooline kirjusus jne) Grupiliikmete omavaheline sobivus - Füüsiline meeldivus - Sarnasus
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Nad on orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele (hea hinne või auhind, täiskasvanute heakskiit vms) ja püüdlevad millegi poole ainult sel juhul, kui on kindlad, et see õnnestub. Kriitika puhul ilmutavad nad pigem õpitud abitust, kui üritavad uuesti katsetada. Kuidas motiveerida õpilast · Lähtuda õpilase tugevatest külgedest ja huvist. · Lasta tal endal teha valikuid, osaleda reeglite kehtestamises. · Atributsiooni positiivne modelleerimine (tunnustada tehtud jõupingutuste eest). · Orienteeruda mitte tulemusele, vaid tähtsustada protsessi. · Aidata seada (ka väikesi) eesmärke. · Teha tihedat koostööd vanematega. · Mitte kaotada kannatust. · Püüda mõista tema tundeid, olla avatud. · Luua õhustik, mis annab kindlustunde. Andekate laste õpimotivatsiooni hoidmiseks on vaja leida sobivaid viise, kuidas kohandada õpet nende huvidele ja võimetele vastvaks
y^ 2 = 9,07 ± 4,02 1,29 9,07 ± 5,19 y^ 3 = 21,9 ± 4,02 0,70 21,9 ± 2,81 y^ 4 = 29,9 ± 4,02 0,72 29,9 ± 2,89 y^ 5 = 42,2 ± 4,02 1,36 42,2 ± 5,47 y^ 6 = 47,4 ± 4,02 1,85 47,4 ± 7,44 55 50 45 40 35 30 y 25 20 15 10 5 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 xi Osa D juhuslike suuruste modelleerimine 14 11. Monte-Carlo meetod Keskväärtus: X =53,8 Standardhälve: S c = 31,73 X i = i =1 12 Zi = Sc X i + X ri - 6 Võtan juhuslike arvude tabelist 12 arvu järjest ja nii 5 korda: r1 0,37; 0,54; 0,20;0,48; 0,05; 0,64; 0,89;0,47; 0,42; 0,96; 0,24; 0,86 6,6 X i = i =1 6,6 - 6 = 0,6 12 Z1 = S c X i + X = 31,73 0,6 + 53,8 = 72,84 r2 0,49; 0,05; 0,17; 0,71; 0,91; 0,12; 0,19; 0,37; 0,54; 0,79; 0,89; 0,15 5,38
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb s...
101) ning samuti on süsteemid sarnased siis, kui üksteisele vastavad elemendid on üksteisele vastavates seostes. Loorents toob välja ka süsteemide sarnasuse (morfismid), mis eeldatavasti tähendab seda, et sarnasuse korral on mingi vastavuse olemasolu mõlema süsteemi koostisosade vahel. Veel enam, Loorents selgitab süsteemide käsitlust kolmandas peatükis kasutades modelleerimise ning mudelite teemat. Modelleerimine on eelkõige selleks, et tõestada mingi süsteemi struktuuri, selle töökust ning kui edukalt ta suudab töötada. Ei tohi häbeneda eesseisvaid asju enne modelleerida, sest vastasel juhul võib alati tekkida võimalus, et mõni süsteemi elementide vahelised seosed ei toimi nii nagu nad algselt planeeritult pidid. Kuna III peatükk on paljugi seotud matemaatikaga, siis modelleerimise käigus võib ka arvestada funktsioonide koostamisega, mille argumendiks on aeg
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide “La Gioconda” (rohkem tuntud “Mona Lisa” nime all) ja “Püha õhtusöömaaeg” autorina. Ainuüksi need teosed on Leonardo muutnud igaveseks. Enam kui 300 aastat enne lennumasinate ehitamist tegi Leonardo lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad anatoomilistes joonistes, mida võib lugeda renessansiaja teaduse märkimisväärseimateks saavutusteks. Leonardo oli ka kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil n...
jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. · Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saadalähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. · Vaatlus jälgimine, paljude uurimismeetodite aluseks · Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab. Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista. Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me suudame ära tunnetada. Meelte tunnetus- nägemine, kuulmine, haistmine, ...
Kosmoloogia töörühma uurimisteemad on rikaste galaktikaparvede andmebaasi kogumine, superparvede kataloogi koostamine ja superparvede omaduste ja ruumijaotuse uurimine, galaktikagruppide ja galaktikaparvede ning tumeda aine halode omaduste uurimine erinevas ümbruses, galaktikaparvede ja superparvede ruumjaotuse korrapära uurimine, röntgen- ja optiliste parvede jaotuse uurimine superparvede tühikute võrgustikus, maailmaruumi ehituse modelleerimine eriti suure lahutusega mudelites, korrelatsioonifunktsiooni uurimine, galaktikaparvede jaotuse võimsusspektri ja korrelatsioonifunktsiooni uurimine suurtel skaaladel, struktuuri tekke uurimine Universumis ja parvede võimsusspektri uurimine Press-Schechteri lähenduses, galaktikate ruumjaotus superparvedes ja tühikutes, galaktikate süvavalimite uurimine, kiiruste välja
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Märt Mänd E-23 Leonardo da Vinci Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Leonardo elulugu........................................................................................................................ 4 Esimene Milano periood............................................................................................................. 6 Teine Milano periood..................................................................................................................7 Elu lõpuaastad Prantsusmaal....................................................................................................
80721 5.04225 (ymax) sy7 = 1.961965098 ŷ7-tkr*sy = 56.72271 10.6 Joonistada regressioonsirge graafik koos katsepunktidega ja p.10.5 leitud usaldusvahemikega 80 70 60 50 40 30 20 10 0 -10 0 20 40 60 80 100 120 yi y+tkr*sy y-tkr*sy Linear (yi) Osa D. Juhuhuslike suuruste modelleerimine 11. Modelleerida Monte-Carlo meetodiga 5 juhuslikku arvu, võttes mudeliks p.6.3 leitud normaaljaotuse tihedusfunktsioon f(x). Asetada modelleeritud arvud p.6.3 f(x) graafikule 𝑧𝑖 = ∑ 𝑃 − 6,00 𝑥𝑖 = 𝜎 ∙ 𝑧𝑖 + 𝑥𝑘 𝑥𝑖 1. -1.5 12.87 2. -1.16 21.63 3. -1.4 15.44 4. -0.57 36.85 5. 0.83 72.96 12. Analüüsida Fourier reaga sobitamise võimalust valimile
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
Linton, G.Mead, G. Allport) Väljakujunenud normid oodatav käitumine sõltuvalt: - Sugu - Vanus - Situstsioon - Rahvus - Tervis - ... Sõltuvalt erinevustest isiksuse omadustest erinev rolli mõistmine ja tõitmine Rollid Vastastikused rolli saab hoida ainult suheldes teiste inimestega Rolldi internaliseeruvad saavad osaks ,,minast", muutuvad automaatseteks Omandamine sotsiaalse õppimise protsessi kaudu jäljendamine ja modelleerimine . Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid. Vangide valvurite katse (Haney, Banks, Zimbardo 1973) Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmsit, mis avalduv OLUDE tõttu ( mitte isiksuse omadustest tulenevalt) Põhirollida omandamine lapsepõlves (G. Sulivan) Sotsiaalne staatus Formaalne : kogum õigustest ja kohustustest, mida persoon võib organistatsioonis omada. Seotus positsioonidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
