sisaldab ka Nõukogude Liidust 19401941 tulnud isikud, kes tagasi läksid, ja pealetungivate Saksa vägede eest põgenenud isikud (nn kommunistlikud aktivistid, samuti suur osa Eesti juutidest), kes tuleb eristada ülejäänutest); 3) sõjaväeteenistuseks kõlblikus eas meeste (üle 32000 mehe) deporteerimine. Eesti meeste sundvõtmine Punaarmeesse ei olnud isegi rahvusvahelise õigusega vastuolus olev okupeeritud alade elanikkonna mobilisatsioon, sest mehi ei saadetud mitte sõjalisele väljaõppele ja rindele, vaid Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsuse (NKVD Gulag) töölaagritesse, kus nendest 1942. a kevadeks suri vähemalt neljandik. 1941. a suvel ja sügisel meeste Eestist deporteerimise eesmärgiks ei olnud Punaarmee Eesti üksuste formeerimine 1942. a kevadel, see otsus langetati hiljem; 4) majanduse purustamine taganevate Punaarmee üksuste ja NKVD
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
7 pt ül 1 1. Majanduses: suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle. Kasvas maksukoormus. Kaupade kvaliteet langes, toidupuudus. Tarbekaupadele seati karmid normid. Ühiskonnas: vasakpoolsus, religiooni mõju väheneb, näised tööle, töökohustus, mobilisatsioon. Rahulolematus laiemalt. Igapäevaelu: põhitoiduainete puudus, ersastkaubad viletsamad kui originaaltooted, nälg, epideemiad. Elujärg halveneb. 2. Tankid, lennukid, allveelaevad. Tankide taktika ja võimed olid alles välja kujunemas. Allveelaevad olid efektiivseimad. 3. Peremudel muutus naised tööle, mis aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdõiguslikkuse saavutamisele
väikestele projektidele ning suunati mõnelele suuremale projektile, kus taheti suurt muudatust läbi viia. 3. Subsidiaarsusprintsiibi vähene kasutus (otsuseid peaks tegema rahvale kõige lähemal tasandil ning teine arvamus ja ka uuendus: EL peaks sekkuma, kui probleeme pole rahuldaval tasemel liikmesriikides lahendatud) Süvendatud regioonide mobiliseerimine EL-i tasandil Esimeseks indikaatoriks mitmetasandilise valitsuse hindamiseks on regioonide mobilisatsioon. Lai nõusolek on järgnevate suhtes: 1. Piirkondlike omavalitsuste juhid on kaasatud poliitikavaldkondadesse 2. Kaasatus on võimaldanud nendel mobiliseeruda EL tasandil mitmel moel 3. Seega on saanud suhted võimalikuks, mis enne polnud (EL tasand & kohalik tasand) 4. Selline kaasatus annab võimalused loomiseks ja virgutuseks ühiskondade suhtes Teoreetikud aga ei nõustu sellega, et KOVi tasandil oleks nii suurt mõjuvõimu kui tahetakse näidata, eriti just
mõju. Väljaränne ookeani taha (poolakad) ja Saksamaale (baltlased). Sel ajal olid ka pidevad rahutused ja streigilained. Keisri õukonnas võimutseb "imetegija ja jumalamehena" Siberi talupoeg Rasputin. Venemaa mängis ka rolli I MS alustamisel (kardab uut ebaedu oma Balkani poliitikas ja seisab alternatiivi ees: kas sõda või revolutsioon. 28.07 Austra-Ungari kuulutab sõja Serbiale. 19.07 osaline mobilisatsioon Venemaal, 30.07 üldmobilisatsioon, millega sai Saksamaalt nõude mobilisatsioon katkestada. 2-5.11.1914 kuulutab koos UK ja Prantsusmaaga Türgile sõja. 1917 Prantsuse-Vene salaleping: Venemaa võib takistamatult määrata kindlaks oma läänepiiri (P-maa kartis Vene-Saksa separaatrahu. Sõda idarindel 1914-17'. Pärast Gumbinneni lahingut 1914' ning Ida- Preisimaalt taandumist saavad venelased lüüa kindralooberst von Hindenburgilt. 26-30.08.1914 Tannenbergi lahing – Vene armee piiratakse sisse. 6-16.09.1914 lahing Masuuria järvede ääres –
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a
" Presidendi esindusfunktsioon · on Eesti kõige kõrgem esindaja, kes võtab vastu riigi tähtsamad külalised, · esindab Eestit välisvisiitidel, · nimetab Eesti diplomaatilised esindajad teistes riikides (näiteks saadikud ja suursaadikud), · võtab vastu Eestisse saadetud diplomaatide volikirjad. President riigikaitses President on riigikaitse kõrgeim just · Teeb vajadusel Riigikogule ettepanku kuulutada välja sõjaseisukord või mobilisatsioon, paragrahv 78 p 17 · Nimetab ametisse kaitseväe juhtkonna ning annab välja sõjaväelisi auastmeid 7 Ülesanded seadusandluses Kuulutab välja Riigikogu vastu võetud seadused · Ükski seadus ei hakka kehtima enne, kui president ei ole seda välja kuulutanud. Sellise asjakorralduse mõte on tasakaalustada ning kontrollide Riigikogu tegevust. Anda aega
aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. 3) 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris 4) 1916. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed). 5) 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 6) 1917. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Inimkaotused: Pole teada kui palju neist sõjas hukka said ~ 10 000 meest pakutakse. Langeti lahingutes, haiguste tõttu ja õnnetuste tõttu. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus: Patriotismipuhang: Sõjapuhkemisega kaasnes lühiajaline vaimustus. Patriotism ja lootus, et sõda ei kesta kaua
Rahvuslikud ringkonnad asusid seda toetama, sest oht oli NSVL. Narva häbitati täielikult. Taasiseseisvumiskatse. 1944. suvel koonduti Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Selle esimeheks valiti Otto Tief, loodi kontakt lääneriikidega.18. sept määras Uluots valitsuse Tiefiga eesotsas. Johan Pitka orgunnis relvaüksuse.Relvakokkupuuted, Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp, kuid muud midagi ei suudetud. 22. sept Punaarmee Tallinnas. Kuulutati enne sõja lõppu välja veel mobilisatsioon. ENSV 1944. inkorporeeriti Eesti NSVL koosseisu. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. EK(b)P-d juhtis Nikolai Karotamm. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga. Selle esimeheks oli Barbarus, hiljem Eduard Päll. Territoorium. Eesti territooriumi vähendati.10 maakonda, 236 valda. Raplamaad nt ei olnud. Haldusjaotus enne maarajoonide moodustamist: Harjumaa hästi suur, raplamaad pole, valgamaa hästi väike, pärnumaa ka lahmakas.
vähendama. Sõja alguses oli Eesti olukord väga raske: Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid. Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad) Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab) Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda, kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt. Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest
Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja erakorraline seisukord. President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid, mis antakse eluks ajaks. Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud välissuhtlemisseaduse ja välisteenistuse seadusega. 3.2. Riigisisene pädevus 3.2.1. Riigikaitsepädevus. Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule
Enamik neist võitles 1942.aastast juba eesliinil. 28.augustil 1942 teatasid saksa võimud Eesti SS-leegioni loomise lubamisest relva-SS koosseisus . Leegioni ülemaks määrati Oberführer Franz Augsberger . 1942.a.lõpuni siirdus Debicas , Poolas olevasse õppelaagrisse (nn.Heidelager ) 1280 vabatahtlikku , kellest loodi SS-soomusgrenaderide pataljon "Narva" , mis toimis 5.SS-soomusdiviisi "Wiking" koosseisus juulist 1943 kuni märtsini 1944. Märtsis 1943 pandi Eestis toime osaline mobilisatsioon , millega võeti teenima 12.100 meest . Neist 5300 suunati leegionisse , teised muudesse väeosadesse . 5.mail 1943 formeeriti leegionis nüüd 3.eesti SS-vabathtlike brigaad . See saadeti rindele Neveli alla . Rinde lähenedes Eestile , mobiliseeriti 1943.a.sügisel ja talvel veel üle 5000 mehe . 24.jaanuaril 1944 otsustati eesti brigaad muuta 20.eesti SS-vabatahtlike diviisiks . Kuna rinne jõudis veebruari algul Narva jõele , toodi diviis Narva alla . 1.veebruari
realismi küll reklaamiti, kuid selle kehtestamisega Estis ei kiirustatud. Seevastu rõhutati kunsti tähtsust ja kiideti kunstnikke. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, kuid raha jagus ka poliitiliselt neutraalsele kunstile. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Juba varem toimunud arreteerimised ja küüditamised ning nüüd alanud mobilisatsioon viisid Venemaale kümneid tuhandeid eestlasi. Nende seas oli ka palju kunstnikke. Venemaale sattunud kunstnike saatus oli väga erinev. Mõned hukkusid vangide või põgenikena, mõned vaevlesid tööpataljonides, langesid Punaarmees või olid seal sõja lõpuni. Mitmete kunstnike elu kujunes aga suhteliselt mõnusaks, sest nõukogude võim tahtis neid kasutada propagandasõjas. Saksamaa poolt okupeeritud Eestis oli natside kunsti mõju väike. Eesti kunstnike ,,kasvatamist'' ei peetud oluliseks
Maailmasõja lõppu 11.11.19. Algavat sõda üritati Nõukogude Venemaa poolt näidata mitte kahe riigi vahelise sõjana, vaid Eesti kodusõjana. Venemaa poolel sõdisid Eesti kommunistid. Narva kommuun- eesti kommunistide nõukogude RIIK Narvas (19181919) Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse meil Vabadussõjaks 2. Vabadussõja etapid: 1) Taganemine novembrist 1918 1919 jaanuari alguseni: · Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse "Suure Venemaaga" · Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill:
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
· Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine - teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68 - Vabariigi President võib ettepaneku teha juhul, kui tema ülesannete täitmiseks on vajalik Riigikogu toiming ning Riigikogu korralise istungjärgu alguseni ei ole võimalik oodata. Näiteks võib Vabariigi Presidendi ettepanekut ajendada vajadus kuulutada välja erakorraline või sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon (§ 78 p 17), vajadus ametisse nimetada kõrge riigiametnik (§ 78 p 11) või erandina vajadus lahendada muu oluline küsimus Presidendi valimine § 79 · Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu · Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust · Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes
(§ 78 ) President omab pigem sümboolset tähendust – tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek. 105. Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja)
kaevandus), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo. 1941 aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti Helsingist tagasi, raadios algas Soome-vastanepropaganda. Läbirääkimised Petsamo küsimustes jooksid ummikusse. Samal ajal tihenesid Soome suhted Saksamaaga. 7. juunil saabusid Petsamosse esimesed Saksa väed . 9 juunil kuulutati Soomes välja esmane mobilisatsioon. Carl Gustaf Emil Mannerheim (1867 1951) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president. Kui Mannerheim oli naasnud 1917. aastal Soome, nimetati ta Soome Vabariigi sõjaväe ülempealikuks. Ta juhtis Soome kodusõjas Soome "valgete armeed" "soome punaste" ja neid toetanud bolsevike vastu 26.Lotta Svärd. Lottade liikumine. Lotta Svärd oli Soomes 19211944 tegutsenud naisvabatahtlikest koosnev riigikaitse tugiorganisatsioon. See sai nime Johan Ludvig Runebergi luuletuse järgi. 1930
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
sis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. president 13 EESTI SÕJAAJALUGU Eesti Vabadussõda 19181920 1917. aastal oktoobripöörde tagajär- ei suudeta vastu seista. Punased jõud- jel Venemaal võimu haaranud kom- sid Tallinna, Paide, Viljandi ja Pärnu munistid püüdsid taastada impeeriu- lähistele. Vabatahtlike mobilisatsioon mi endistes piirides ja laiendada oma ei andnud oodatud tulemusi, kuigi mõju nn maailmarevolutsiooni kau- rindele tõttasid koolipoisid ja üliõpi- du kaugemalegi. Balti regioonis seisid lased. Alles sundmobilisatsioon pani neile vastu soomlased, eestlased, lee- aluse teovõimsale armeele. dulased ja lätlased. Aastaid 19181920 nimetataksegi nende rahvaste ajaloos Välispoliitiline edu tõi Eestile laene, vabadussõjaks
Hiljem loodi veel vabatahtlikke üksusi - Võru Vabatahtlike Pataljon, Tartu Vabatahtlike Pataljon - kõik kokku astust vabatahtlikuna sõjaväkke rohkem kui 16 000 inimest. II vabatahtlikke laine dets II poolel oli eraldusjooneks - vabatahtlike võitlusmoraal oli kõrgem kui mobiliseeritutel. Vabadussõja lõpus tegutsesid jätkuvalt vabatahtlikus printsiibil Kalevlaste malev, Kuperjanovi pataljon, Skautspolk ja Sakalaste malev. Oluline oli ka see, et laienes mobilisatsioon. Kui 1. dets väljakuulutatud mobilisatsioon puudutas 21-24-aastastele, siis dets jooksul laiendati seda kuni 28. eluaastani. 1919. aasta kevad-talvel hakkas langema ka vanuse alampiir - järkjärgult laienes mobilisatsioon 18-aastasteni, mai kuus anti ka luba kasutada 17-aastasi, aga seda praktikas ei kasutatud. Nõuti kõikidelt taluomanikelt, et nad esitaks valitsustele elanike nimekirjad, asutati välikohtud võitlemiseks deserteerimise vastu. Valitsuse
Venemaa tahtis sellega muule maailmale näidata nagu Eestis oleks kodusõda. Tegelikult puhkes Venemaal endas kodusõda, mis kestis 1920. aastani. Samal päeval kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. 01.12.1918 - Irve juhtimisel rajatud esimene Soomusrong ilmus rindele. 5.12.1918 - Eestlased taandusid Jõhvi alt. 1918 Detsember. Punaarmee jätkas pealetungi ja eestlased taganesid. See oli tingitud halvast tsentraalsest juhtimisest ja meeste kehvast võitlusvaimust. Vabatahtlik mobilisatsioon ei olnud tulemusi andnud. Kuulutati välja üldmobilisatsioon. Enamlased hakksid sooritama mere dessante Eesti randadesse. 36 12.12.1918 - Eesti rannikuvettese jõudis admiral sir E.A. Sinclaire oma laevadega. Haaras initsiatiivi Läänemerel enda kätte. 15.12.1918 - Rägavere lahing Rakvere lähedal. Eestlased kaotasid. Rakvere langes Punaste kätte ning Rakveres ja selle ümbruses algas punane terror. 20.12
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja...
erinevalt senistest üksustest pidi kuuluma eliitväeosade hulka. Algul pidi leegioni astumine olema vabatahtlik. Endine Eesti sõjaväe kolonel Johannes Soodla lasi end sakslaste poolt eesti üksuste "kindralinspektoriks" nimetada. Soodla sihiks oli Eesti Leegioni sildi all luua rindeüksusi, mida kunagi saaks kasutada uues vabadussõjas. Oktoobris 1943 kuulutati välja esimene sundmobilisatsioon Eesti Leegioni, mis eesti seaduste alusel oli sama seadusevastane kui venelaste mobilisatsioon paar aastat varem. Suur osa meestest põgenes paatidega pimedatel sügisõhtutel Soome. Detsembris 1943 loodi Soomes eestlastest koosnev vabatahtlik rügement nr. 200, mille ülemaks määrati kolonelleitnant Eino Kuusela. Soomepoisid olid eesti sõdurid, kes avalikult ütlesid, et nad sõdivad vabaduse ja demokraatliku korra eest. Veebruaris 1944 varises sakslaste põhjarinne kokku. Venelased murdsid välja Leningradi piiramisrõngast ja asusid suurrünnakule eesti piiride suunas
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
6. Kohaliku poliitika ja ühiskondlike afääride vastu huvi tundmine. 7. Huvi uudiste eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste afääride vastu. Kõik iseloomujooned esinevad kaasaegsetes inimestes tegelikult kõigis kultuurides. Kuid samas pole suudetud välja selgitada, kas kaasaegsele inimesele omased iseloomujooned teatud proportsioonides kodanike seas ka tegelikult põhjustavad nähtavat tõusu majanduse ja poliitika arengus. K. DEUTSCH - SOTSIAALNE MOBILISATSIOON (individuaalsel tasandil) protsess, milles olulisemad valdkonnad sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes kohustustes on lõhutud ning inimestele muutuvad kättesaadavateks uued sotsialiseerumise ja käitumise mudelid. Kultuur ja muudatused K.MARX protestantliku religiooni kui kultuuri ja kapitlismi vahel on side. Näit: JAP kultuur ajendab inimesi rohkem tööd tegema ja vähem kulutama. Newly Industrialized Countries NIC (JAP; S-COR; TAIWAN, MALAISIA + BRA; MEX; IND...)
Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas". Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud. Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast. Usub saatusesse ja peab seda oma teiseks võimaluseks, mille peab realiseerima. 44. aastal pageb Rootsi, elab Stockholmis ja töötab haigekassa ametnikuna. Armastatuim koht Kreeka, kuhu tahtis enne surma minna. Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna triloogia" (,,Tuli ja raud" urbaniseerumisprotsessid Eestis, ,,Õige mehe koda"/"Võõras
Kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo end ühegi konkreetse riigi või rahvusega. Kaitseväeteenistuse kohustus 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja läbib asendusteenistuse 12 kuud Kuni 60 aastaseid kutsutakse kordusõppusele kord iga 5 aasta jooksul Reservarmee Põhiosa isikkoosseisust on reservis Tegevväes rahuajal u 5500 meest President Teeb ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon Nimetab ametisse Kaitsejõudude kõrgemaid juhte Annab sõjaväelisi auastmeid Riigikaitse nõukogu Presidendi juures nõuandev organ: Riigikogu esimees, peaminister, riigikaitsekomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister ja kaitseväe juhataja. Kaitsevägi Riiklik relvajõud: ajateenijad, kaadrikaitseväelased Koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
1919 a. algul kujunes neist välja löögijõuline armee. 1918 oli vaid paar tuhat võitlejat, 1919. a. veebruariks oli 30 000 meest. Soomest tuli 3700, Rootsist 220, Taanist 170 meest. Võitlusvaim muutus suuremaks. 10. 1919 aasta jaanuaris korraldati natukene väed ümber, tuli abivägesid. 11. Üks partisanide suurtest juhtidest oli leitnant Julius Kuperjanov. Vägede juhid olid veel Põdder, Laidoner ja admiral Pitka. Viidi läbi mobilisatsioon, olulist rolli mängisid koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 12. Välisabi saabus Inglismaalt laevastiku näol. Soomest, Rootsist, Taanist ja Lätist tuli vabatahtlikke ka Eesti jalaväeüksusi aitama. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome. 13. Veebruari algusel 1919 hõivasid Eesti väed Võru, Valga ja Petseri. Sellega oli vaenlane Eestist välja löödud. 14
Teda abistab kaitsejõudude peastaap. Sõja ajal nimetatakse ametisse kaitseväe ülemjuhataja, kellel on erakorralised volitused. Ohu korral on võimalik välja kuulutada: · erakorraline seisukord - s.t. et võib piirata inimeste põhiseaduslikke õigusi ja kehtestada neile täiendavaid kohustusi. Kehtestataks riigi põhiseaduslikku korda ohustavatel juhtudel (näit. riigipööre). · sõjaseisukord ja mobilisatsioon - kehtestatakse agressiooni korral. Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmelisus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtudoperatsioonina. Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on
Teda abistab kaitsejõudude peastaap. Sõja ajal nimetatakse ametisse kaitseväe ülemjuhataja, kellel on erakorralised volitused. Ohu korral on võimalik välja kuulutada: 32 - erakorraline seisukord - s.t. et võib piirata inimeste põhiseaduslikke õigusi ja kehtestada neile täiendavaid kohustusi. Kehtestataks riigi põhiseaduslikku korda ohustavatel juhtudel (näit. riigipööre). - sõjaseisukord ja mobilisatsioon - kehtestatakse agressiooni korral. 8.3. Sõjalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmelisus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtud operatsioonina. Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest
lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed Ve loovutas Ja-le 7 Liadongi ps (sh Port Arturi), Sahhalini(?) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja majanduslikule ülemvõimule Koreas, kohustus oma väed Mandzuuriast välja viima. Ve-Ja sõda puudutas ka Eestit. Kuulutati välja mobilisatsioon. Kuni 1905. aasta suveni jõuti mobiliseerida umbes 7400 eestlast (+1000, kes algul mobiliseeritud olid +3000 veel korrapäraste nekrutite värbamise tõttu) Ve- Ja sõda halvendas inimeste suhtimist valitsevatesse võimudesse, suurendas rahulolematust Võeti vastu resolutsioon, milles nõuti kodanikuõiguse, parlamendi valimist ja põhiseadust. Keiser lubas laiendada usuvabadust, laiendada omavalitsuste õigusi ja alustada ettevalmistusi PS koostamiseks
Ka Eesti SS-leegioni kindralinspektuur ei teadnud täpselt, kui palju mehi kokku mobiliseeriti. 1944. aasta 1. aprilli seisuga oli mobiliseeritud ja üksustesse määratud 674 ohvitseri, 3081 allohvitseri ja 34 428 sõdurit. Kuid need arvud ei sisalda 1926. ja 1927. aastakäigu poisse ja mehi, kes algul said ajapikendust ja hiljem teenistusse kutsuti. Viimased eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke 1945. aasta alguses Saksamaal. Mälestuste järgi kukkus see mobilisatsioon küll täielikult läbi. 1944. aasta Punaarmee jaanuaripealetung. Jaanuaris lõi Punaarmee Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioonil Leningradi blokaadirõnga läbimurdmisel Saksa 18. armee Krasnoje Selo – Ropša pealetungioperatsioonil tagasi ja rinne jõudis Narva jõeni. Üldmobilisatsioon. Jaanuari lõpul kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille edu tagas rahvuslike ringkondade toetus ja Jüri Uluotsa üleskutse kaitsta maad Nõukogude sissetungi eest. Kogunes 38 000
a tagant. • Operatiivne ravi (randmekanali avardamiseks lõigatakse läbi randmeristiside; avatud OP/endoskoopiline) annab püsiva efekti 80%-l haigetest. • ROM vs ortoosid: ROM-i grupil vähem puudutud tööpäevi, vähem valu, tuimust 1 kuu möödumisel ravist võrreldes nende uuritavatega, kes ainult ortoose kasutasid (Cook et al, 1995) • karpaalluude mobilisatsioon ja randme piirkonna lihaste venitamine leevendab valu ja suurendab aktiivset ROM-i (ekstensiooni) Ennetamine korduvate liigutuste vältimine, puhkepausid töös, ergonoomilised töövõtted Korduvate liigutuste sooritamisel saab ebasoodsate mõjude vähendamiseks sooritada liigutusi vastassuunas. Nt trükkimise järel (ekstensioonasend) suruda sõrmed rusikasse ja asendit hoida paar sekundit. Seejärel sirutada sõrmed välja ja hoida (5x). Venitada kaela- ja
eeldusel, et suudetakse hoida ära uus Nõukogude okupatsioon. Samuti lootsid eestlased, et Lääs võtab Balti riikide heaks midagi ette -- deklareeriti ju 14. augustil 1941 sõlmitud USA Briti Atlandi hartaga, et kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud rahvaste iseseisvus taastatakse. NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka 44 teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati
Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. 1916. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 1917. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Venemaa armeesse mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates sõjaväeosades aga oli umbes 200 000 Venemaa Keisririigi sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene armees 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri.
18.02.1952 - NATOga liituvad Türgi ja Kreeka. 23.10.1954 - Pariisi kokkulepped avavad SLV-le tee NATOsse. 05.05.1955 - SLV-st saab NATO liige. 14.05.1955 - NLi eestvedamisel moodustatakse VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuuluvad veel Albaania, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, SDV, Ungari, Poola ja Rumeenia. 04.11.1956 - NL surub maha rahvaülestuusu Ungaris ajal, mil NATO on huivatud Suessi kriisiga. 22.10.1962-20.11.1962 Kuuba Kriis - sellega kaasnes VLO ja NATO sõjajõudude mobilisatsioon euroopas. 10.03.1966 - Prantsusmaa teatab, et lahkub NATO sõjalisest struktuurist. 12.12.1979 - NATO välis- ja kaitseministrite kohtumisel Brüsselis otsustatakse, et Euroopasse paigutatakse 1983. aasta sügisest USA uued tuumaraketid, et vähendada NLi raketi potensiaalist lähtuvat ohtu. 02.04.1982-14.06.1982 - NATO üks asutaja liige Suurbritannia on sõjas Argentiinaga Fa(u)lklandi saarte pärast. 30.05.1982 - Hispaaniast saab NATO 16. liige. 17.01.1991-28.02
Ainuüksi Riiast u 470, kõik hiiglaslikud vabrikud vagunitehas, kummitootete tehas jne. 1916 a töötas Riias u 30 vabrikut. Vene võimud ei jätnud kasutamata mahajäätavats provintsist viimane, ka Liivimaal ja Latgalest toodi kirkudest alla kirkukellad ja veeti välja mis vähegi võimalik. Riias võeti maha Peeter Suure ratsamonument. Läti kütt, lätlaste osalemine vene armee koosseisus, ja küti väeosade loomine. Mobilisatsioonid olid ulatuslikud, I mobilisatsioon mis puudutas tagavara väelasid. Ka maakaitseväelased. Kõikide nende mobi. Tulemusena võeti vene armeese u 140 tuhat lätlast läti aladelt. Kodumaale ei pöördunud tagasi u 14 tuhat. Mitmed sattusid kohe sõjavangi , ja kui naasid siis alles aastate pärast, mõned olid invaliidistunud. I MS puhkemine tõi lätlaste hulgas kaasa sõjavaimustuse. 1914 aasta suver, pakkusid läti tudengid välja võimalused et läti mobi jäetakse lätti ja neist moodustatakse läti
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
maale soetada oma talumajapidamine. Ei õnnestu neil teostada oma unistust. Jälgitakse ka nende poegade ja pojapoja käekäiku. Liiga põhjalikuks psühholoogiaga ei lähe. Käsitlus on filmilik. Väga palju inimeste siseellu ei näe. Nõukogude aja saabudes sai valmis teise romaani „Õige mehe koda”. Kirjanikuna teostab end. Tuleb sõjaaeg. Esialgu õnnestub jääda ülikooli. Teodor Lippmaa võtab ta oma töörühma. Kuidagi elab ära. 1943. aastal mobilisatsioon – kõik ülikooli inimesed, kelle töö ei ole sõja seisukohalt oluline represseeritakse. Võetakse sõjaväepolitsei väeüksusesse. Saab seal staapi kirjutajana tööd, otsesest lahingutegevusest osa ei võta. Pidid tegelema saksa sõjaväelastega ning tegelesid korra hoidmisega, partisanidega. Sõjaolukord ei sobinud talle. Kui ta saab võimaluse mõneks päevaks Tallinnasse puhkusele minna, õnnestub tal põgeneda Soome (26.november). Pääses sõjast
1) Põhiseaduse järgi on president riigikaitse kõrgeim juht (§ 127). Siit ei saa aga järeldada, et presidendil on kaitseväe üle järelevalve ja juhtimisülesanded. Kaitsevägi presidendi juhtimisele ei allu. Riigikaitse juhtimine toimub täitevvõimu teostava Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi kaudu. Kaitseväe juhataja allub teenistuslikult kaitseministri järelevalvele. 2) president teeb Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust. 3) teeb Riigikogule Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul ettepaneku välja kuulutada erakorraline seisukord kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Samasuguse ettepaneku tegemise õigus on ka Vabariigi Valitsusel
5) teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid (ametnike, sh diplomaatide määramine, teiste riikide diplomaatidelt volikirjade vastuvõtmine; ameti- ja auastmete andmine) 6) anda armu süüdimõistetuile, eriti surmanuhtluse korral 7) juhtida riigikaitset (see ei tähenda vägede juhtimist lahingus!), kuulutada välja sõjaseisukord ja erakorraline seisukord või eriolukord kogu riigi territooriumil või osal sellest, samuti mobilisatsioon ja demobilisatsioon 8) kuulutada välja seadusi, st osaleda seaduste promulgeerimismenetluses (st vastuvõtmine ja jõustamine) võimude lahususe toime olustikus kindla pädevusega, kasutades seejuures absoluutse või suspensiivse veto õigust 9) teatud tingimustel õigus saata parlament (või alamkoda) laiali ja kuulutada välja selle ennetähtaegsed (erakorralised) valimised
poolt, tõeline veresaun, tapeti tuhandeid, domineerisid tsiviilisikud. Olles lõpetanud väe tagasi tõmbamise Krimmi poolsaarele, otsustas Denikin, kes oli valgete liikumises põhjalikult pettunud, oma fn-d maha panna, märtsis 1920 loovutas armee juhtimise Pjotr Wrangelile ja suundus ise emigratsiooni. Okt 1919 pandi Judenitši Loodearmee pealetung seisma. Petr kaitset tõttas juhtima isiklikult Lev Trotski, teostati Petr-s ja selle ümbruses kommunistide täielik mobilisatsioon, mobiliseeriti ka tööstustöölised, saavutati arvuline ülekaal ja löödi Judenitš tagasi Eestisse, kus see saadeti laiali. Kõige kauem pani vastu kindral Milleri Põhjaarmee. Selles regioonis polnud väga tähtsaid strateegilisi eesmärke, enamlased ei lugenud teda väga ohtlikuks ja ei pööranud talle väga palju tähelepanu. Põhjaarmee jaoks sai saatuslikuks lääneliitlaste tegevus, Antandi riigid olid sekkunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
