Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et burzuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski klassikaalane Käsper. Poisid teatasid ka talle, et mobilisatsioon on kuulutatud. Käsper aga teadis seda, sest ta oli ise öösel neid teateid kleepinud. Käämer tundus lausa vihane olevat sellepärast. Käsper oli vihane, kui kuulis, et tööliste rajoonis on teated maha kisutud. Ta nimetas seda rajooni ka vaeste rajooniks, see viis sõbrad peaaegu natipidi kokku. Käämer ütles Käsperile, et mis sul saksal viga, teid ju peab kaitsma teie ei pea sõtta minema. Edasi kooli minnes oli Käsperi ja Käämeri vahel tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa
Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et burzuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski klassikaalane Käsper. Poisid teatasid ka talle, et mobilisatsioon on kuulutatud. Käsper aga teadis seda, sest ta oli ise öösel neid teateid kleepinud. Käämer tundus lausa vihane olevat sellepärast. Käsper oli vihane, kui kuulis, et tööliste rajoonis on teated maha kisutud. Ta nimetas seda rajooni ka vaeste rajooniks, see viis sõbrad peaaegu natipidi kokku. Käämer ütles Käsperile, et mis sul saksal viga, teid ju peab kaitsma teie ei pea sõtta minema. Edasi kooli minnes oli Käsperi ja Käämeri vahel tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa
Venemaa vastu, kes ületas Narva ja Pihkva piirid. Narvas loodi isegi eraldi kommunistlik vabariik. Esialgu ei suutnud eestlased vastupanu osutada. Ebaõnnestunus mobilisatsioon(meeste sõjaväkke kutsumine), sest ei juletud minna. Julgesid minna esialgu koolipoisid. Kiiresti jõudis vene armee Tallinna lähistele(õ lk 98). Pööre sõjas toimus 1919.a. alguseks. Põhjused: 1)Eestlastele tuli abi mujalt(Soomest vabatahtlikud,inglise laevastik, vabatahtlikud Rootsist, Taanist). 2)Õnnestus mobilisatsioon, palju vabatahtlike(nt. Julius Kuperjanovi partisjanipataljon; J.K. sai surmavalt haavata Paju lahingus Valga lähistel 30.01.1919). 3)Eesti vägesid hakkas juhatama kindral Johann Laidoner. 4)Soomusrongid. Vene punaarmee poolepeal oli väga palju lätlasi. Neid kutsuti Läti Punased Kütid. Kindlat lahingujoont vabadussõja ajal ei olnud, toimusid ,,juhuslikud lahingud" . 1919.a. lõpus algasid rahu läbirääkimised Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaanuar. 1920 kehtestati relvarahu. 2.veb
süüdistades kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja ,,uute pakti austavate valitsuste" moodustamist. Sellele nõudmisele vastutulemist on K.Pätsile ja J.Laidonerile kui kõrgematele riigitegelastele ette heidetud tagantjärele mitmeid kordi.Ka K.Pätsi kaasaegne J.Tõnisson ütles välja piinliku asjaolu, et Eesti armee ei lasknud ühtegi ,,pauku" isamaa kaitseks. Selle asemel, et kuulutada välja mobilisatsioon, kirjutas J.Laidoner alla nn Narva diktaadile (17.06.1940), millega desarmeeris Eesti sõjaväe ning andis sellega vaba voli Punaarmeele. Mõned päevad hiljem, 21.juunil, toimus riigipööre, kus valitsuse eesotsa said nõukogude-meelsed inimesed. Järgnes poliitilise juhtkonna kõrvaldamine ning Eesti liitumine NSV Liiduga. 14.juunil 1941 toimus esimene massiküüditamine (ca. 10 000 inimest) Venemaale. Sellega rahvastikukaotused ei piirdunud, sõjad okupantidega ootasid eestlastel veel ees.
Eesti oli peaaegu kaitseta, kuid siiski otsustas Wehrmacht’i ülemjuhatus Eesti eest võidelda. Siit lahkumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja- Rootsist. Baltimaades otsustati läbi viia sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja 31. jaanuar 1944, seda toetasid rahvuslikud ringkonnad eesotsas peaminister J. Uluotsaga. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnuist võeti teenima 38000 meest. Kõik ülejäänud mehed vanuses 18-60 pidid astuma Omakaitsesse. Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruar-september 1944). Kui esmane kriis Narva rindel aga mööda sai, asusid sakslased eestlaste püüdlusi torpedeerima, peagi algas ulatuslik deserteerumine. Lõpetati jutud Eesti iseseisvuse tunnustamisest Saksamaa poolt või autonoomiast. Veebruarist juulini 1944 heideldi ägedalt Narva rindel, kus
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
maailmasõja lahingud Põhja-Ameerikas. 9. Sõjategevus Euroopas 1944.-1945. Normandia dessant. Berliini vallutamine. Saksamaa kapitulatsioon. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaal Normandias. Sellega muutus Saksamaa olukord lõplikult lootusetuks, enam ei päästnud käiku lastud nn inimrelvad (reaktiivhävituslennukid jms), meeleheitlik täiendav mobilisatsioon ( 16- 60 aastased saksa mehed pidid astuma maakaitseväkke). Osa saksa armee juhtkonnast üritas 1944. a juulis Hitlerit kõrvaldada, et otsida lääneriikidega kompromissi ja peatada Punaarmee tung Euroopasse. Katse ebaõnnestus, tuues kaasa Saksmaal senisest veelgi laialdasema terrorikampaania teisitimõtlejate vastu. Saksamaa lüüasaamised idarindel järkusid ka 1944. aastal. Järk-järgult tuli Saksamaal maha jätta Nõukogude Liidu territoorium ja Baltimaad
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi e...
Neljandaks, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsus isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.Kuid sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks. Võtmeküsimuseks oli kujunenud see, kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Aastal. Sarajevos asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist.
ümber Rahvaväe juhtimine. Sundmobilisatsioon, relvad-Prantsusmaalt või Inglismaalt- Soome või Briti raha eest. Eesti valitsus hakkas looma Kaitseväge. Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner. Võeti hulgaliselt laenu- (Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid), vähe suurtükke EV valitsus püüdis rahvasse usku ja lootust sisendada ning kuulutas välja vabatahtlike mobilisatsioon, kus lubati päevapalka ja võidu korral maad (selle tulemusena läksid sõtta noored koolipoisid, kellel puudus igasugune väljaõpe ning kogemuse) Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest
http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/ 1943.a. avastati Katõni metsas 4143 NKVD poolt maha lastud Poola ohvitseri hauad. Katõni massimõrv pandi toime Nõukogude võimude korraldusel 1940.a.-l Poola sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes. Vastupanuliikum ine NSV Liidu alad, mille sakslased olid okupeerinud, jagati 2 riigikomissariaadiks: Ostland ja Ukraina, mis allusid Idaministeeriumile. Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline mobilisatsioon ning kohalikku elanikkonda kasutati orjatööjõuna. Natside eesmärgiks oli nii Poolas kui ka okupeeritud NL territooriumil nn. sakslaste eluruumi laiendamine. Enamasti kohtasid hitlerlased siiski vastupanu okupeeritud Euroopa maades. Vastupanuliikumise eesotsas oli kas rahvuslik valitsus eksiilis, rahvuslikud väeosad rinnetel või põrandaalused organisatsioonid okupeeritud aladel. Enamikul juhtudel oli vastupanuliikumine jagunenud 2-ks:
liidrite kohtumisi. - Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Riikide valitsuses justkui ei märgatud sõjatehnika kiiret arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Kuid sõjaplaanid muutusid väga keerukaks, täpseks ja jäigaks. Võtmeküsimuseks oli muutunud see, kui kiirelt suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. 3 2. Esimese Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Satajevos 28. juunil 1914. Sarajevo asus Austria- Ungarile
28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõj...
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise st...
küüditamist Repressioonid sundmobilisatsioon Majandus allutatud kellegi teise kasuks töötamisele 19.05.09 Eestlased erinevates vägedes 1. Saksa mobilisatsioon, vabatahtlikult. Esialgu paigutati neid idapataljoni ja politseipataljoni, mis olid mõeldud tagalas kasutamiseks. Lõpuks moodustati Eesti SS leegion. Mobiliseeriti ja vabatahtlikult kokku sai umbes 60 000 meest. 2. Soome põgeneti, et mitte Saksa sõjaväkke. Neist moodustati JR 200, kuna neid oli päris palju (2300). Kui Soome sõlmis vaherahu, siis nad tulid tagasi. Nad lootsid Eesti pinnal sõdida, kuid nad jaotati Saksa vägede vahele ära
Saksa väed jõuaks mereni ja tungima lõuna poole, surudes prantsuse väed itta vastu Saksa piiri, kus oleks jälle saksa väed. Nii oleks prantslased kahe saksa väe vahele jäänud. Plaan nägi ette, et Prantsusmaa purustamine võtab aega 39 päeva. Oli välja arvutatud, kui palju Saksa väed korraga edasi liiguvad. Pärast Prantsusmaa purustamist hakataks sõdima Venemaaga, see võtaks 3-4 kuud. Sõda kahe riigiga korraga ette ei nähtud. Venemaa Plaan nägi ette, et enne viiakse läbi mobilisatsioon. Selle 14. päeval tehtaks pealetung Ida- Preisimaale, et Saksamaa peaks end kindlustama hakkama. See plaan oli selline Prantsusmaa huvides. Inglismaa Nähti ette, et maksimaalselt viiakse sõdima 70 000 meest, rohkem mitte. Oma liitlasi Prantsusmaad ja Venemaad aidataks rahaliselt. Austria-Ungari Rünnakuid nähti ette kahel suunal Venemaale ja Serbiale. Austria-Ungari oli enda sõjalist võimekust tegelikult tohutult üle hinnanud ja sõjaväes valitses korralagedus.
· Maapäev tunnistas end kõrgeimaks häälekandjaks, sest bolsevikud tahtsid seda laiali saata (15./28. november 1917) · Novembris 1918 4 ministeeriumi 4. Vabadussõda (19181920) 1. Maailmasõja käik Eestis 11. nov 1918 Esimese maailmasõja lõpp > tegevust alustas taas Eesti ajutine Valitsus (sakslastelt võim ametlikult üle) > enamlased vallutasid Narva 28. nov 1918 enamlased vallutasid Narva >kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (Jaan Anvelt) - ebasoodsad tingimused - mobilisatsioon ebaõnnestus (100 000 ju ilmasõtta võetud!) - poolehoid enamlaste suhtes (vähenes sõja käigus pidevalt) - abi: vabatahtlikud (Kaitseliit, koolipoisid, välisriigid) detsember 1918 vene vägede edasitung >jaanuari alguseks 2/3 Eestist, ca 35 km Tallinnast, enamlaste poolt mässule õhutamise katsed, punane terror ja valge terror jaanuar 1919 Eesti vastupealetung 31. jaan Paju lahing Valga lähistel (Kuperjanov sai haavata) > veebr alguseks Eesti vaba1
valitsus tegutsema koostöös presidendiga. Presidendil on õigus olla informeeritud valitsuse välispoliitilistest Suundumustest. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on Presidendi pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine Riigikaitse pädevus -Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Kuulutab president Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. President nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. President ja seadusandlus Põhiseaduse järgi ei ole presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine
ajalukku läinud kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lepingu osaks oli ka salajane protokoll, millega jaotati mõjusfäärid Euroopas. NSVLile pidi jääma Soome, Balti riigid, Bessaraabia ja Ida-Poola. Ei NSVL ega ka Saksamaa ei kavatsenud seda lepingut pidada. Sõdivad riigid 1.septembril 1939 rikkus Hitler MRP-d ja tungis kallale Poolale. Kaks päeva hiljem kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa, ent tegelik mobilisatsioon võttis aega. Aja jooksul sekkusid sõtta ka teised riigid. Potsdami konverents 8.mail 1945 Saksamaa kapituleerus. 17.juulist 2.augustini toimus Potsdami konverents, milles osalesid võitjariigid. Seal kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-ile ning saksa elanike sundevakueerimine võitjariikidele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks Briti, Prantsuse, USA ja NSVL-i vahel. Võimu Saksamaal asus
eest · Saksa kultuuri kaudu oli ka eestlastel võimalik saada osa Euroopa ühiskultuurist. · Mahtra sõda. Vabadussõja tähtsamad sündmused: · Narva vallutamine (28. november 1918) Vabadussõja algus; enamlased kuulutasid Narvasvälja Eesti Töörahva Kommuuni (eesotsas Jaan Anvelt), näiliselt iseseisva riigi, mida juhtisidMoskva marionetid · Üksteise järel langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu o mobilisatsioon rahvaväkke oli ebaõnnestunud o kokkutulnud meeste võitlusmoraal oli madal (vastase ülekaal tekitas lootusetust) o suur osa elanikest ei toetanud valitsust o oma riik oli veel tundmatu väärtus o maa ja vabaduse kaitsele asusid kohusetundest ajendatud ohvitserid, Omakaitse baasiläsja loodud Kaitseliidu liikmed ning romantiliselt meelestatud koolipoisid · 1918
1g TG annab 9 kcal - Oksüdatsiooniks kasutatavad RH pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist see on rasvkoe TG-de lõhustumine RH-ks ja glütserooliks - Lipiidide lõhustumine on intensiivne rasvkoes ja maksas, aga ka lihastes - Lipiidide lõhustumine o TG-de hüdrolüüs o Rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse o RH-te beeta-oksüdatsioon mitokondrites Kuidas toimub varurasvade mobilisatsioon? - Rasvkoe rasv pole staatiline varu - Adipotsüütides toimub pidev süntees ja lõhustamine - Mobilisatsioonil toimub rasvkoe TG-de hüdrolüüs rasvhapeteks ja glütserooliks hormoonide kontrolli all - Protsessi algatab adipotsüütide TG lipaas Hormoon-Tundlik-Lipaas HTL, vabastades rasvhappejäägi - Triglüsteriid diglütseriid monoglütseriid glütserool + rasvhapped
Saksamaa panustab välksõjale. Eesmärk on purustada kõige pealt kuu aja jooksul Prantsusmaa läbi Belgia. Belgia on neutraalne riik, see tähendab, Prantsusmaa piir oli vastu Belgiat kindlustamata. Saksamaa peamine plaan oli kiire manööver ümber Pariisi ja siis pöörduda Alsass- Lotringi piirkonda. Pariisi purustamiseks oli ettnähtud täpselt 39 päeva. (Kuna Venemaa oli nii suur, arvestas Saksamaa, et Venemaal võtab mobilisatsioon aega ja jättis sõja Idarindel hijemaks). Saksamaa nõudis Belgialt oma vägede sisse laskmist ja Prantsusmaalt nõuti selles konfliktis erapooletuks jäämist. Pr. maa keeldus. Sõja algus: 1. 3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaalse sõja. 2. 4. augustil Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Belgia kaitseks. 3. 5. augustil Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale. Mariette Vilgo 10
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST.................................................
kukutada Lätis valitsust. · 31. detsember 1919. a. vaherahu · 3. jaanuar 1920. a. vaherahu jõustumine. · 2. veebruar 1920. a. Tartu rahu. · 26. jaanuar 1921. a. Entente`i nõukogu tunnustab Eesti iseseisvust. · 22. september 1921. a. Eesti võetakse vastu Rahvasteliitu. Võit Vabadussõjas PÕHJUSED: · Punaarmee üksused nõrgenesid; sattusid paanikasse ja alahinnati EV armee võitlusvõimet. · Eesti kiire mobilisatsioon. · Vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist. · J. Laidoneri ja J. Pitka tegevus. · Inglise laevastiku appitulek Võit Vabadussõjas · EV mobiliseeris 100 000 meest (10% elanikest) · 1919. a. 10. oktoobri maaseadus, mis pani kogu rahva toetama EVd. · Kõikide ressursside võidu tarbeks mobiliseerimine Vabadussõja võidu tulemus · Langes 3588 meest; 14 000 haavatut, 2600 invaliidi · 402 päeva · Toimus eestlaste rahvuslik-riiklik
riigina toimima ei saanud hakata? novembris algas Nõukogude Venemaa rünnak Eestisse. Venemaal toimus kodusõda, Antanti interventsioon (Võitjate leeri kuulunud suurriigid vastasid sellele väljakutsele sissetungiga Venemaale) ning pealetung läände nii Soome, Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola suunas. Oma vabadussõjad Nõukogude Venemaaga. Vabadussõda 1918 1920 I november detsember 1918: Nõukogude vägede pealetung. Vastu panna 2200 meest, venelasi 12 000. Alguses Eestis mobilisatsioon Ajutise Valitsuse poolt, tegelikkuses kukkus läbi. Meeleolud, et vastu ei saa ning sõjatüdimus, sest I MS alles läbi saanud. Murrang, sest sõjavägede ülemjuhataks nimetati Johann Laidoner. Oluline ka välisabi (Srbrit. laevastik Tallinna alla hoidis ära vallutamise merelt, vabatahtlikud sõdima Soomest, Rootsist ja Taanist, välismaalt relvi.) Sõjaväkke astusid vabatahtlikud, eeskätt koolipoisid.
võimalus kirjutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga. 6 Eesti vabastamine 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Järgmisel päeval Eesti väed asusid vastupealetungile. Tallinn- Narva suunas tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud raudteesildade tõttu ei pääsenud Rakverest kaugemale, pöördusid lõunasse ning vabastasid koostöös Kuperjanovi partisanidega 14
Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes ülikoolilinn Tartu. Tallinnast oli vastane 1919. a jaanuari algul 40 km kaugusel. Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918. a Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919. a kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919. a tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas otsustavalt kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919
- suurriigid vahetasid välja kogu relvastuse uue vastu. Mittevalmisoleku subjektiivsed põhjused: Ei oodatud sõja nii kiiret puhkemist ja ümberkorraldustega jäädi hiljaks. Ebapopulaarne otsus väeteenistuse pikendamisest lükati edasi. Varjatud mobilisatsiooni (õppused) ei teostatud. 25. IX 1939 Selter Tallinnas, valituse koosolek Luure oli teadlik piirile koondatud väeüksustest, mobilisatsioon oli läbi viimata. Ühestki riigist abi ei küsitud. Moodustati delegatsioon, mis pidi Moskvalt välja kauplema võimalikult head tingimused (Selter, Rei, Piip, Uluots). 27. IX 1939 läbirääkimised Moskvas 28. IX 1939 allakirjastatakse vastastikuse abistamise leping, selle lisaprotokoll ja kaubanduskokkulepe Lepinguosalised kohustusid andma üksteisele igasugust (sh sõjalist) abi otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt.
Prantsusmaa, Suurbritannia). ,,Meeleheitel" riigid (Austria-Ungari ja Venemaa) lootsid, et edukas sõda lahendab sisepoliitilised probleemid. 6) Saksamaa oluline roll agressorina enne I ms (Fischer), Saksamaa aktiivsus ja suured ambitsioonid. Saksamaa uskus, et Venemaa ja Prantsusmaa pole sõjaks valmis ning ta kiiresti tegutsedes suudaks mõlemat lüüa. 7) Automaatse mobilisatsiooni paragrahv Venemaa-Prantsusmaa liidulepingus (1892). Venemaa kiire mobilisatsioon millele Saksamaa reageeris raevukalt. Rutakad mobilisatsioonid vallandasid sõja. Nn Juulikriis 1914: 28.06.1914 Bosnia gümnasist Gavrilo Princip (1894-1918) Laseb Sarajevos maha Austria troonipärija koos abikaasaga. Korraldaja oli salaorganisatsioon ,,Must Käsi", kellel sidemed Serbia luureteenistusega. Austria tahab välja juurida Serbia kihutuskeskuse ja tühistada lõunaslaavide ühisriigi (Jugoslaavia) loomise katsed. Austria otsustab sõjalisel teel lahendada
kindralmajor Ernst Põdder. Otsustati laiendada Kaitseliit üle-eestiliseks ja liikmeteks võtta ainult eestlasi. Kindralmajor Ernst Põdder allus otseselt Sõjavägede Ülemjuhatajale. (A.Kivirähk 1937, 39) 1918.aastal alanud Vabadussõjas, saadeti esimesena rindele Kaitseliit. Kaitseliidu esimesena rindele saatmise põhjus oli see, et Kaitseliit oli sellel ajal ainukene sõjaline organisatsioon, mis oli võimeline rindele minema. Teatavasti kukkus esimene mobilisatsioon Vabadussõjas läbi. 10.detsembril. 1918. aastal väljastati paljudes maakonnavalitsustes päevakäsk:"Kohustada kõiki meeselanikke, kes 18-50 a. vanad ja rahvaväkke võtmisest vabaks jäänud otsekohe astuma Eesti Kaitseliitu, kellel on ülesandeks korra ja julgeoleku kaitsmine ning valitsusasutuste toeatamine nende sääduslikkude nõudmiste täismisel. Kaitseliitu vastuvõtmine sünnib kaitseliidu staabis, mis esialgu maakonna-valitsuste ruumides asub, igapäev kella 10-12 ja 3-5 päeval
4. märts Saksa sõjavägi jõudis Narva, seega oli kogu Eesti okupeeritud. Eesti rahvusväeosad saadeti laiali; J. Vilms püüdis valitsuse eriülesandel pääseda aprill Soome ja Rootsi, ta tabati koos kaaslastega Suursaarel ning lasti sakslaste korraldusel Helsingis maha. 11. november Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek; moodustati Eesti Kaitse Liit. 20. november Esimene Ajutine Valitsus pani oma volitused maha. 21. november Algas vabatahtlike mobilisatsioon Eesti rahvaväkke. 22. november Enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi. 24. november Virumaal algas sundmobilisatsioon. 27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse. Eesti Vabadussõda (1918–20) 1918 28. november Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva. Eesti Töörahva Kommuuni - Eesti bolševike nukuvalitsuse - moodustamine; Eestis 29. november kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon. 8
Suurbritannia püüdis julgustada kolmikliitu sõtta astuma olukorras, kus nad ei olnud valmis. Suurbritannia teatas, et jääb sõja korral neutraalseks. Prantsusmaa lubas toetada Venemaad juhul, kui Venemaa toetab Serbiat. 23.07. esitati Serbiale ultimaatum Austria-Ungari poolt. Kuigi Serbia võttis ultimaatumi vastu, siiski alustasid Austria-Ungari väed 28.07. sõjategevust Serbia vastu. Samal päeval kuulutati Venemaal Serbia toetuseks välja mobilisatsioon. 29.07. Saksamaa nõudis, et Venemaa mobilisatsiooni peataks. Kuna Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni, siis kuulutas Saksamaa 01.08. Venemaale sõja. Järgmisel päeval esitas Saksamaa ultimaatumi Belgiale: avagu piirid Saksa vägedele, et Prantsusmaa ei saaks sealtkaudu Saksamaad rünnata. Belgia ei vastanud ultimaatumile, kuid palus abi Suurbritannialt. 03.08. kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja, nõudes oma piirikindlustuste üleandmist Saksamaale
Valdavalt aluselised (pI = 10.1) (erandiks happeline L7/L12; pI = 4.9). Interakteeruvad rRNA-ga (erandiks L7/L12). Struktuur: globulaarne, globulaarne + struktuuritu, struktuuritu. Globulaarsed osad ribosoomipartikli pinnal. Struktuuritud osad ulatuvad partikli sügavusse. Puuduvad subühikute kokkupuutepinnalt (interface). 16S ja 23S rRNA struktuuri kujunemine & säilitamine. tRNA positsioneerimine ribosoomis. Dekodeerimine. mRNA mobilisatsioon (ingl. recruitment) (S1). mRNA sekundaarstruktuuride lammutamine (ribosoomi helikaasne 11 aktiivsus). Elongatsioonifaktorite – IF2, EF-Tu, EF-G - mobilisatsioon . Interaktsioon kasvava peptiidiga. r-valkude jaotus suures ja väikeses, subühikus 50S sisemuses paiknevad valguosad positiivselt laetud. 50S pinnal paiknevad valguosad negatiivselt laetud
31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. Inglismaa Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded:
· kaitsefunktsioon nt valgulised verehüübimisfaktorid fibrinogeen ja trombiin, vere pH regulatsioonis osalevad valgud · kontraktsioonifunktsioon · retseptoorne retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks Nälgimine võib olla mittetäielik (patoloogiliste ilmingute põhjuseks on valguvähesus) või täielik, millel eristatakse 3 faasi: 1. kestab ööpäeva organism kasutab glükogeenivarud. Insuliinihulk väheneb, kiireneb depoorasvade mobilisatsioon ja glükoneogenees 2. kestab nädalajagu depoorasvade mobilisatsioon, suureneb RH-te hulk veres, suureneb ketokehade konsentratsioon, tekib atsetoon 3. kestab nädalaid langeb valkude lagunemise kiirus, väheneb glükoneogenees, aju energiaallikkaks ketokehad Antioksüdandid ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite e pro- oksüdantide.
28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri . Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
Venemaa konkurents Balkani pärast) >võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast >Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti ajend >ertshertsog Franz Ferdinandi (Aust-Ung troonipärija) tapmine Sarajevos (28. juuni 1914) Serbia terroristi poolt =>Austria-Ungaris ja mujal vallandub pahameeletorm, Venemaa toetama Serbiat =>Saksamaa õhutusel kuulutab Austira-Ungari Serbiale sõja, vastuseks Venemaal mobilisatsioon osapooled/liidud, nende kujunemine >Kolmikliit e Keskriigid vs Antant *Keskriigid (1882 a): Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria (1915), Türgi *Antant (1907): Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Itaalia >1879. a Keskliit: Saksamaa, Austria-Ungari liiduleping, 1882. a ühineb Itaalia >Wilhelm II loobub edasikindlustuslepingust Venemaaga =>1893. a Venemaa (Nikolai II) ja Prantsusmaa sõlmivad liidulepingu =>1904
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
VALITSUS JA PRESIDENT PEAVAD TEGEMA KOOSTÖÖD. diplomaatide nimetamisel ja tagasikutsumisel on seotud PRESIDENT VALITSUSE ettepanekutega President esindab riiki rahvusvahelistes suhetes, aga Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat 26. Milline on presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina, sh toimunud PS muudatused. SÜMBOOLNE ROLL, ül teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja SÕJASEISUKORD, MOBILISATSIOON JA DEMOBILISATSIOON, parlament ei saa neid välja kuulutada ilma Presidendi ETTEPANEKUTA. President tegi ettepaneku, et KAITSEVÄE JUHATAJA nimetab ametisse VABARIIGI VALITSUS kaitseministri ettepanekul 27. Kuidas suhestuvad omavahel president ja Riigikogu? Millised on presidendi pädevused Riigikogu suhtes? PRESIDENT kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle ESIMESE ISTUNGI.
SÕJAAJA RIIGIKAITSE SEADUS Vastu võetud 28.09.1994 jõustumine 31.10.1994 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014080 ptk 6, §16 § 2. Seaduse kehtivus (1) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal (sõjaajal), alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamiseni. Samal ajal kehtib ka rahuaja riigikaitse seadus niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti. § 3. Sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon (1) Sõjaseisukord on Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud riigi eriõiguslik kord, mille erisused määratakse kindlaks seadusega ja selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega. (2) Sõjaseisukord lõpeb Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega. § 4. Riigi kaitsmine sõjalise tegevusega (1) Sõjalist tegevust riigi kaitseks juhib ainuisikuliselt Kaitseväe juhataja,
Lääne süstemaatiline Venemaa huvide ja positsiooni ignoreerimine rahvusvahelises süsteemis. Venemaa energia suhted: Rahvusliku infrastruktuuri loomine: oluliseimate energia ettevõtete natsionaliseerimine: loob omandiõiguse ja kontrolli oluliseimate infrastruktuuride üle ja sellega ka naabrite üle. Et mõista Venemaa välispoliitikat... Sotsiaalse Identiteedi teooria (Larson, Shevchenko): Riigid tahavad positiivset tunnustust ja ennesehinnangut. Sotsiaalne mobilisatsioon: koht kõrgema staatusega grupis. Sotsiaalne võistlemine võimuhierarhias. Sotsiaalne aktiivsus, et leida uus valdkond, milles olla parim. Jeltsin- sotsiaalsest mobilatsioonist võistluseni. Putini sotsiaalne leidlikkus- sõda terrorismi vastu. Jagatud radaribaasid. Keemiarelvade väljatoomine Süüriast. Ründav Realism: Venemaa eesmärk on laiendada võimu ja huve nagu ka kõigil teistel riikidel. Võimuvõitlus
7. Eesti rahvaväe ebaedu sõja alguses. 8. Eesti töörahvakommuuni väljakuulutamine narvas. 9. Kommuuni eesmärgid 10. Murrang vabadussöja käigus. Soomusrongide ja meredessantide osa murrangu saavutamises. 11. Vabatahtlike väeosade moodustamine eestis. 12. Vägede juhtimise ümberkorraldamine. Laidoneri nimetamine ülemjuhatajaks. V: 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud 13. Välisabi saabumine. 14. Eesti vabastamine 1919 aasta jaanuaris-veebruaris. 15. Kaitselahingud lõunarindel 1919 kevad-talvel. 16
Loodi Eesti Leegion, mis võitles saksa rahvusvaheliste väeosade relva-SS mundris. Sinna koondus vabatahtlik k e, kuid enam ik värvati mobilisatsiooni kaudu. Niisiis olime olukorras, kus eesti mehed võitlesid mõlemal poolel. 1944. aasta al g ul, kui Leningradi rinne kokku varises, kaitses Eesti Leegion vapralt meie idapiiri mitmekordse üleolekuga P unaarmee vastu kuni septembrini, mil S aksa ülemjuhatus otsustas rinnet tagasi tõmmata ja Eesti loovutada. Mind tabas mobilisatsioon 1944 . suvel ja minust sai noorte lennuväe abiteenistuslaste hooldusohvitser. Seekord mobilisatsioonist ei olnud pääsu ega ka kõrval e hoidmise tahtmist. Kommunismiterror, küüditamine ja Tallinna pommitamine oli igal meeles ja olime valmis võitlema kas või vanakuradi endaga, nii kaua kui see vaid võitle b kommunismi vastu. Kriitiline olukord tekkis septembris, kui rinne Eestist tagasi tõmmati. Oli võimalus jääda kodumaale ja oodata P unaarmee "vabastajaid" või lahkuda koos S aksa
avaldatud umbusaldust, kuulutab välja või saadab tagasi Riigikogu poolt vastu võetud seadused. Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, võtab vastu peaministri või ministrite tagasiastumise avaldusi ja nimetab ametisse ministrid Peaministri esildisel. 33.Vabariigi Presidendi volitused erakorralistes situatsioonides. Sellisteks situatsioonideks PS §78 ja 128 ja 129 kohaselt on sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon ning erakorraline seisukord. Sõjaseisukorra saab Vabariigi President välja kuulutada iseseisvalt agressiooni korral, loetletud ülejäänud volituste teostamisel on tal ettepaneku tegemise õigus Riigikogule. 34.Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja. Valitsuse liigid. PS §86 kohaselt kuulub täidesaatev riigivõim eranditult Vabariigi Valitsusele. Teoreetiliselt võivad valitsused olla üheparteilised valitsused või koalitsioonivalitsused, enamusvalitsused või
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
