Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa ) · Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa) · Alahinnati ohtu Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav. Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari trooni...
6. Millistes vägedes sõdisid eestlased II Maailmasõjas. Miks? Kuidas kutsuti? Saksa poolel (60 000): Viha nõukogude võimu vastu, ei tahetud vene poolel sõdida, lootsid sakslaste abiga taastada iseseisvust. (Eesti SS- leegion) Soome poolel (2300): ei tahetud sõdida ei punaarmee ega ka saksa poolel. (Soomepoisid) Nõukogude poolel (Punaarmee) (20/30 000): viha sakslaste vastu, kommunismi poolehoid, sund mobilisatsioon. (22.territoriaalne laskurkorpus, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus) 7. Nimed Jüri Uluots viimane EV ametlik peaminister, kelle eest vedamisel moodustati enne sakslaste lahkumist ja enne punaarmee tulekut Tallinnas uus valitsus (18-22 september 1944) Otto Tief Uluotsa poolt moodustatud uue valitsuse juht taasiseseisvumiskatsel (1944) Johannes Vares Barbarus Eest poliitik ja luuletaja, presidendi kohusetäitja, EKP liige alates 1940. Aastast.
taastamiseks, seda eeldusel, et suudetakse hoida ära uus Nõukogude okupatsioon. Samuti lootsid eestlased, et Lääs võtab Balti riikide heaks midagi ette -- deklareeriti ju 14. augustil 1941 sõlmitud USABriti Atlandi hartaga, et kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud rahvaste iseseisvus taastatakse. NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati Punaarmee Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruarseptember 1944).
Isegi Saksamaa puhul oli eestlastel valikuid. Mõned valisid võitlemise Saksamaa poolel, mõned aga olid kokku kutsutud, et võidelda Eesti eest. Nii või teisiti said nad Venemaale kätte maksta ja hoopis isamaa poolt olla. Oma saatuse sepp olla õnnestus aga kõige rohkem neil eestlastel, kes ei valinud ei Punaarmeed ega ka Suurt Saksamaad, vaid hoopis ühinesid soomlastega. Nii moodustati 1941. aastal Erna luuregrupp, kes tegutses mõnda aega koos metsavendadega. Kui aga algas Saksa mobilisatsioon, siis hakkas järjest rohkem eesti mehi põgenema Soome. Nii moodustati rahvuslik väeosa 200. jalaväerügement, mis võitles Soome poolel venelastega ning hiljem ka Eestis. Soome poolel võitlemine oli eestlastele siiski kõige meeldivam, sest nii ei pidanud nad olema kummagi okupeerija poolel, vaid said olla isamaale abiks. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid vägagi mitmekesised. Olgugi, et paljudel ei
Eesti Vabadussõda Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaug...
parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30. novembril Punaväed vallutavad Petseri ● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. ● 31.detsembril on Punaväed vallutanud ligi kolmveerand Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 1919.aasta tähtsamad sündmused ● 14. jaanuar vallutatakse tagasi Tartu linn ● 18. jaanuar vallutatakse tagasi Narva ● 19. jaanuar asutatakse Vabadussõja muuseum ● 1. veebruar vallutatakse tagasi Valga ja Võru ● 1. aprilli- Petseri lähistel käivad ägedad lahingud
............. 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale.
Eesti Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaa...
politseipataljon. 1942. aasta augustis kuulutati välja Eesti SS-leegion, mis ei osutanud eriti populaarseks, kuna eestlastele ei meeldinud sõdida ka Saksa poolel. 1943. aastal kuulutati noorte sundvärbamine. 1944. aasta alguseks saadi kokku 11 000 mehest koosnev 20. Eesti SS- diviis. Esimene pataljon, mis üldse rindele sai oli pataljon Narva. Osad mehed läksid ka Soome sõjaväkke ja neid kutsutakse soomepoisteks. Nende juhiks seal sai kapten Karl Talpak. 1941. aastal toimunud vene mobilisatsioon viis ära eesti paarkümmend tuhat eesti poissi, kes pidi minema Punaarmeesse. Eestis moodusati 22. territoriaalne laskurkorpus, kes pidi võitlema Saksa vägede vastu. Venemaale viidud sõdurid saadeti tööpataljoni, kus paljud ka surid. Neist, kes ellu jäid, moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Nad said ka Eesti pinnal võidelda aastal 1944. 1944. aasta jaanuaris hakkas taas Punaarmee võidu poole teele. Tungiti kiiresti Narvani ja sinna jäädi toppama seitsmeks kuuks
Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastupealetung Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918 Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919 kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24.veebruaril 1919 võis kindral Laidoner parlamendile ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi
Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevasitku sisenemine Eesti vetesse õnnestus alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergristleja ,,Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Inglaste abiga oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest kaitstud ja julgustatud. Ka USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. 1918. aasta 23. detsembril nimetati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi ka mobilisatsioon mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 14000 meest. Mobilisatsiooni kava oli välja töötatud Julius Kuperjanovi poolt. J. Kuperjanov oli Tuntud Eesti väejuht ja Eesti Vabadussõja kangelane. Enamuse Eesti kaitsejõududesse tulnud meestest moodustasid Esimeses Maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja vabatahtlikud. Edasises sõja käigus mängisid tähtsat rolli 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin
A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti...
Saksa keisri troonist loobumist, lahkusid Saksa sõjaväed Eestist ja bolsevikud leidsid, et on aeg Vene impeeriumi taastamiseks. Kuna Eestis said bolsevikud valimistel lüüa, haarati võim üksikutes kohtades jõuga. Kuna asutav kogu oli valitud juba enne saksa okupatsiooni, siis võttis asutav kogu valitsemise enda peale ja peale tungivale punaarmeele astuti relvastatult vastu. Puudu oli kõigest relvastusest, toidust, sõduritest. Esimene mobilisatsioon ebaõnnestus kuna rahvas ei uskunud, et Venemaad on võimalik võita. Sõja alguses mängisid peamist kaitse rolli kooli õpilased ja tudengid. Vaenlase surve tõttu oli vabariigi sõjavägi alguses sunnitud taganema. Tänu poliitikute jõupingutustele jõudsid kohale Soome vabatahtlikud ja Inglise sõjalaevastik. See tõstis meie armee ja rahva võitlusvaimu tohutult. Samuti oli väga tähtis ajutise valitsuse otsus anda sõjast osavõtnutele tasuta maad.
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23
Pilet nr. 5 1) Pärisorjus ja selle kaotamine Eesti ja Liivimaa Euroopas möllanud sõjad ei puudutanud pikka aega otseselt Eestit, alles 1807 jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema
Vabadussõda Autor: Carmen Tiinas Kuupäev: 17.04.18 1918. aasta novembris, kui Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoohepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu, andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis punaarme 12 000 mehega üle Eesti piiri Narva, kus pidid esimese vastupanu esitama Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Sõja algusperiood oli Eestlast...
I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT...
luumurd ei pruugi paraneda ja võib osutuda vajalikuks kordusoperatsioon. (Meitern 2001.) Reieluukaela murru tagajärjel sureb 20% patsientidest esimesel aastal, kahe aasta jooksul kuni 40% patsientidest (Maasalu 2004). Reieluukaela murru järel elama jäänud patsientidest 40% ei ole võimelised iseseisvalt liikuma ja 60% vajavad abi igapäevastes toimingutes (Laas 2008). Operatsiooni järgne taastusravi peab olema aktiivne ja mobilisatsioon kiire. Sellega vähendatakse trombemboolilisi komplikatsioone, lihasjõu vähenemist, liigeste jäigastumist, lamatiste teket ja ennekõike haige psüühilist ning sotsiaalset allakäiku. (Roberts jt 2007.) POSTOPERATIIVNE PERIOOD Varajase operatsiooni järgse ravi eesmärk on patsiendi narkoosist toibumine, vereringe soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine (Mustajoki jt 2001). Jälgimine: o Teadvus - kas esineb unisust, segasust, rahutust
Riigikogu liikmetest ja kõikide omavalitsuste esindajatest valimiskogu,kes hääletab 2 enim hääli saanud kandidaadi vahel PRESIDENTpeab olema sünnijärgne Eesti kodanik, peab olema väh.40 aastane,tema kanditatuuri peab üles seadma väh.21 Riigikogu liiget. PÕHILISED ÜLESANDED esindab EV rahvusvahelises suhtlemises,riigikatise kõrgeim juht,kes teeb riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatu dagressooni korral välja sõjaseisukord,lõpetada see,või mobilisatsioon,demomobili. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEIpresidendi abistamine põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel,avalikkusega suhtlemisel jne. RIIGIVAPI TEENETEMÄRK: asutatud 1936.a iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks.Riigivapi kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.Sellel on kuus klassi. VALGETÄHE TEENETEMÄRK:on asutatud 1936.a Eesti rahva Vabadusvõitluse mälestamiseks,antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teete
Vaenlase kätte langes ülikoolilinn Tartu. Tallinnast oli vastane 1919. a jaanuari algul 40 km kaugusel. Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918. a Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919. a kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919. a tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.
baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestis mobilisatsioon, mille käigus mobiliseeriti 1941. aastal kokku umbes 50 000 eestlast. 22.juunil algas Vene- Saksa sõda, kus Punaarmee kandis hiiglaslikke kaotusi. Vastupanuta loovutati Lõuna- Eesti. Augusti keskel hõivasid sakslased Narva. Pärast nädal kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. Augustil maha ka Tallinna. Augusti lõpus oli pea kogu Eesti sakslaste käes, ainult Lääne- Eesti saartel jätkusid võitlused mõnevõrra kauem. Algas Saksa okupatsioon ning
regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis).
EESTI VABADUSSÕDA 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tä...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes ...
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa kuulutas sõja Sakamaale. 2. Sõja põhjuste loetelu, kuidas on need omvahel seotud. Kindlasti oli põhjuseks ohtude alahindamine. Puuduasid ka rahvusvahelised organisasioonid, mis oleks seisnud rahu eest. Levis arvamus,et sõjas osalemine on kangelaslik ning sõda oli romantiseeritud. 3. Euroopa sõjaplaanid
• 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse • taastati 18-21,22 september20. Sept sini-must-valge lipp! • Ministrid saadeti vangilaagritesse • II MS rahvastik vähenes 1/3 võrra 7. Võrdle NSVLiidu ja Saksa okupatsiooni SARNASUSED • Kumbki ei tahtnud kuulda iseseisvast Eestist mitte midagi • Dikratuuri riigid-too välja tunnused • Sund mobilisatsioon • Massirepressioonid • Majandustaseme langus • Eesti pinnal kõrgeima võimu kandja pidi alluma vastava riigi valitsejale/valitsusele • Suur hulk natsionaliseeritud maavarasid • Suruti peale oma ideoloogiat • Kestsid suvest suveni ERINEVUSED • Okupatsiooni kestvus-NSVL 1 aasta, Saksa 3 • Eestlasi vägedes 2/3, vene vägedes 1/3 • S.Eesti Rahva Ühisabi, V.ei hoolinud, kuidas inimesed toime tulevad • S.vähem ohvreid, V
sõjalaevastik. Laevastik jõudis sihtkohta alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkuks Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Siiski sai tänu inglaste abile Eesti rannik julgestatud. Laevastik tõi Eestile muuhulgas ka relvi ja varustust. Abi osutasid ka Ameerika Ühendriigid, kes pakkusid eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril 1918 sai sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Peale seda viidi läbi mobilisatsioon, kuid 5. jaanuariks 1919 saadi kokku vaid 14 000 meest. Edasises sõja käigus oli suur roll 30. detsembril Tallinnasse saabunud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikel ning Eesti vabatahtlikel, kuhu kuulusid koolipoistest moodustatud üksused, kohalisest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon, mida juhtis Konstatin Weiss, samuti ka Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.
Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised
Presidendi valib Riigikogu. Presidendiks saades peab saama vähemalt 2/3 häältest. Kui ei õnnestu saada nii palju hääli kui vaja, siis läheb asi valimiskogu kätte, kus on u. 350 valijameest. Ning seal langetatakse otsus. EV presidendi ülesanded: · Esindada Eesti Vabariiki · Teha riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, lõpetada sõjaseisukord · Määrata peaministri kandidaadi, kes moodustab valitsuse · Nimetab ja vabastab ametis valitsuse liikmeid, Eesti Panga presidendi, kohtunikud, kaitseväe juhtkonna · Kuulutab välja või jatab kuulutamata riigikogus vastu võetud seadused · Kuukultab välja riigikogu korralised ja erakorralised valimised · Annab välja riiklike autasusid EV presidendid:
katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud 1. Soome vabatahtlike salga vabatahtlikud Soomest ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ...
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. N...
Eesti 1905-1920 1) 1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng. Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid. Erimeelsus. J. Tõnisson-Bürgemusse selts- tagasihoidlik, eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse 3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist 4. Relvastatud salgud 5. Revolutsiooni komiteed 6. Kuuluti välja Vabar...
C. Variant a + riigikassasse laekunud magusamaksu summa a 15-19 D. Variant a + uurimus toitumisharjumuste muutusest a 15-19 5. „Poliitikaporbleemi tõstatavad ametlikud osapooled, kes seejärel üritavad leida toetust mitteametlike osapoolte ning avalikkuse seas“ – millise poliitikaprobleemi päevakorda jõudmise viisiga on tegemist? A. Väline initsiatiiv B. Sisemine initsiatiiv C. Mobilisatsioon D. Konvergents 6. Grupiteooria puuduesk on A. Gruppide tähtsuse alahindamine B. Avalike teenistuajate, institusioonide ja lihtsate ideede rolli ülehindamine halduspoliitika kujundamisel C. Uskumus, et iga grupi mõju ja võimu kontrollivad teised grupid D. Paljude inimeste alaesindatus gruppides või üldse esindamatus 7. Diskretsiooniõigus viitab
a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks aega 5 kuud. Vägede koondamiseks kulus veel 2 kuud, mis oli tingitud sellest, et kasutada oli ainult üks raudtee. Siit on selge millise tähtsuse omavad raudteed vägede koondamise perioodil. Ka Türgimaa mobilisatsioon ja vägede koondamine ei sündinud kiiresti - oli pikaldane, mis oli tingitud Türgimaa majanduslikust mahajäämisest, teede puudusest, riigiaparaadi korratust töötamisest, Türgimaa üldisest sisemisest jõuetusest jne. Vägede ja igasuguse varustuse koondamist raskendas ka see asjaolu, et sõdida tuli mägedes (Balkani ja Kaukasuse mägedes). Pärast teatud jõupingutusi ja võitlusi liikusid Vene väed üle Doonau, vallutasid Plevna ja Adrianopoli
Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei suudetud vaenlasele piisavalt vastupanu osutada...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas väl...
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpi...
koloniaalvalduste ümberjaotamine. 20. sajandi algul peeti sõda romantiliseks ja hiilgavaks ning oli inimesi kes ootasid seda. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks oli 28. juunil 1914. aastal Serbia poolt tapetud AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. Saksamaa õhutusel kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja ning vastutasuks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Mobilisatsioon on vägede ja varustuse sõjaks kogumine ja valmis seadmine. Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena ja esitas Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis selle tühistamist. Kuna seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1 augustil 1914. aasta alguses Venemaale ja Prantusmaale sõja ning tungis kallale Belgiale. Selle tõttu astus sõtta Inglismaa. Veel soodustasid sõja puhkemist SaksaPrantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast. Saksamaa eesmärk oli
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Aust...
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
b)Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. c)Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga.Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu agressiooni korral sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. d)Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon.Presidendil on lisaks veel hulk pädevusi. 16) Kes valib Eestis presidenti? Riigikogu valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu
laskemoona jm varustuse nappus. Rahval,aga puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse. Allahinnati ennast ja ei mõistetud , et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. 5. Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi, millist? Eesti valitsus hakkas looma Kaitseväge. Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner. Võeti hulgaliselt laenu. Kuulutati välja vabatahtlike mobilisatsioon, kus lubati päevapalka ja võidu korral maad. Vabatahtlikuna asusid sõtta endised sõjakarudest ohvitserid ja lihtsad gümnasistid. Algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt). Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud- ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Veebruari lõpuks oli Eesti territoorium Punaarmeest vabastatud, kuid ägedad lahingud jätkusid ka edaspidi
saada ja sinimustvalged lipud heisata Juba 25 veebr asendasid saksalased eesti rahvuslipud saksa keisririigi lippudega. Lenini valitsus anus rahu. Märtsi algul sõlmiti Bresti rahu, millega venemaa loobus osadest oma valdustest. § 25 VABADUSSÕDA 28.NOV 1918-1920 SÕJA ALGUS enamlased vallutasid narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Komuuni (piirkondlik oma valitsus, eesotsas moskva marionetid), eesotsas J.Anvelt. Sõda algas halvasti mobilisatsioon eesti rahvaväkke oli väga väike, kokkutulnud meeste võitlusmoraal oli madal. Vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetusetunde. Sõja käigus vähenes enamlaste toetajate arv - aprillis 1919 määratles eesti rahvas end Asutavasse Kogusse. Dets 1918 tungis punaarmee eesti pinnal aeglaselt kuid pidevalt edasi. Eesti vastupanu kasvad iga päeva soomest saadi juurde relvi, ehitati kiiresti soomusronge, tuli pärispalju vabatahtlike soomest, hilejm ka rootsist ja taanist
isegi vahepeal saksa sõjaväe mundreid) 5. Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta? (arutle) *Minna sõja algul Soome poolele (soomepoisid) *minna metsavennaks ja sõdida punaarmee vastu * punaarmee (mis oli pm sunniviisiliselt) Oleks võinud küll. Kui mobilisatsioon oleks toimunud õigel ajal, oleks rahvas iga hinna eest kodumaad kaitsnud. Kuid kahjuks otsustas valitsus rahvast eirata ning kuulati Saksamaa nõuannet, sõlmida N-Liiduga baasideleping (Sest Eestil oli salaleping Saksamaaga) 6. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
