PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
kasutamisel. Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne abil ja vanemate ning õpetjate vahendusel edasi lastele. Keel ja suhtlemine tagavad inimesele tema inimliku kvaliteedi. Keele kaudu toimub tegelikkuses mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon: „Ah?”; „Kas tõesti?” jne. Kõne mitteverbaalsed komponendid on näoväljendused, žestid, kehaasendid jms. Kõne paraverbaalsed tunnused aga on nt helised (tämber, intonatsioon, kõne tempo jne); kategoriaalsed tunnused (vanuselised, sotsiaased või territoriaalsed) või grammatilis-semantilised tunnused (pauside täitmine, sande ja konstuktsioonide valik jms). Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vorims haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt
Mõõdupuuks võiks võtta tegevusvõimekuse, millele oluliselt mõjuvad kultuurišokist vabanemine, uue kultuuri ning keele õppimine 4.Kohanemine: Sel ajal hakkab inimene tundma, et uues keskkonnas on ta kodus. Kohalik kultuur ja elamisviis on tema jaoks kui üks võimalikke variante. Ta on õppinud nautima mitmeid uue kultuuri iseärasusi - jooke, sööke, vaba aja veetmist, kunsti. Mõnikord võib esineda veel teatavaid pingeid, kuid kõige hullem on möödas. mõningad mitteverbaalsed sümbolid võivad olla veel mõistmatud; kultuuriline keeleoskus on puudulik (Raunio,1988:90). Nt mõnikord mõistetakse küll teise sõnu mitte aga seda, mida sellega öelda tahetakse. See kes nüüd on edukalt kohanenud, tema teadvustab võrdlemisi hästi ära oma kultuuritausta ja selle mõju temale. Tema arusaamad on ka laienenud, ta tunneb kultuuris olevaid reegleid ja oskab nendega enamvähem opereerida. 30. Suhtlemistõkked (7) (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 32.)
person anticipate events” Kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi. Interpretatsioon – inimese käitumine on konstruktide kontrolli all. I SÜNDMUSE KONSTRUEERIMINE: „A person anticipates events by construing their replications.“ Ülesituatsioonilised omadused (püsivus) Toimunud sündmused. Sarnasused ja erinevused. Konstrukti kommunikatsioon: verbaalsed ja mitteverbaalsed märgendid. II KONSTRUKTI VALIK: „A person chooses that alternative in a dichtomized construct though which he or she anticipates the greater possibility for extension and definition of his or her system.“ Konstrukt ja konstrukti poolus. Täpsustamine – valitakse see, mis ennustas minevikus sündmusi paremini. Vähem sündmusi, rohkem detaile. Konservatiivne strateegia. Laiendamine – valitakse see, mis ennustab uusi sündmusi või tuttavaid
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
Soovi kliendile midagi head Enne jutu alustamist küsida: kas saate minuga rääkida Telefoni suhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi! Kes juhib telefonivestlust kas klient või teenindaja 17. Teenindussuhtlus (Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad) Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine Meeldivaks suhltemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid Kuulamine on oluline Sobival ajal sobivad küsimused Peamiste suhtlemistakistuste ületamine Öelda tuleb alati seda, mida Te saate kliendi jaoks teha, mitte aga seda, mida Te ei saaa kliendi jaoks teha! Kasutada tuleb väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust: nagu te soovisite, teie jaoks alati jne Rääkige selgesti ja mitte väga kiiresti Kontrollige alati, kas saite teineteisest aru
Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Lille, V. 2003. Tahan rääkida eesti keeles. Töölehed 6aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Merila, M. 1999. Eesti keel muukeelses lasteaias: metoodilised soovitused. Tallinn: Haridusministeeriumi väljaanne. Priimann, H. 2003. Kogu tarkust! Matemaatika töölehed. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Rannut, Ü. 2000. Eesti keel kui teine keel alus- ja algõpetuses. Tallinn. Rannut, Ü. 2003. Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus. Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri. Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Asjad minu kodus. Pildimäng. ILO 2002. Loeme koos (sari). ILO 2004. 1. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meile meeldib. 2. Liivi Türbsal. Lugu Katist ja karudest. 3. Meeri Tampere, Heda Kala. Tere, mida sa teed? 4. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Tants ümber puu. 5. Liivi Türbsal. Olen juba suur. 6
multiaktiivsed. Nt. Sakslased nagu madala kontekstuaalsusega kultuuridele omane ütlevad otse välja, mida mõtlevad, edastavad peaaegu kogu info verbaalselt. Tähenduse taipamiseks pole vaja uurida mitteverbaalse käitumismärke. Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid Idamaad, Hiina, Jaapan ja Korea (viimased kaks on äärmuslikult kõrge kontekstuaalsusega maad). Nt. Jaapanis antakse 90% sõnumi sisust edasi mitteverbaalselt ja vaid 10% infot sõnadega. Mitteverbaalsed sõnumid annavad infot, kuidas verbaalseid sõnumeid tõlgendada. Vahepealsed maad Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia Suhtlemine erineb neis kultuurides väga oluliselt. Madala kontekstuaalsusega riikides on oluline verbaalne suhtlemine ja seepärast peetakse neid inimesi jutukateks, nad rõhutavad seda mis on niigi ilmselge, selgitavad liigselt (nii leiavad kõrge kontekstuaalsusega kultuuride esindajad). Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid kasutavad rohkem
koristaja). Eeltoodud igapäevakeele käsitlus on jäänud siiani ühetasandiliseks, kuna me pole käsitlenud räägitava ja kirjutatava keele erinevusi: Vahetu suulise kommunikatsiooni korral ei saa kuulaja informatsiooni vaid ühest kanalist nagu kirjutatud keele korral, vaid samaaegselt mitmest. Kuulatakse ja nähakse teist isikut, võidakse teineteist ka puudutada. Inimese riietus, kehahoiak ja miimika võivad vahendada uinformatsiooni enne ühegi sõna lausumist. Mitteverbaalsed vahendid – miimika, žestid ja teised kehaliigutused – võivad saata kõnet seda väärtustades, selgitades, esile tõstes ja liigendades. Neil võivad aga olla ka semantilised funktsioonid, nt jaatust asendab peanoogutus; keerutatakse oma meelekohal nimetissõrme solvang. Inimestevahelises kommunikatsioonis on oluline mitte ainult MIS on informatsioon, vaid ka MILLINE on kirjeldamisviis. See kehtib kõikide keele varieteetide kohta
(tundmatut tundmatu kaudu) - sõnaga, omistama armastusele Jumala nime. Teaduse keeles väljendudes on armastus üks fundamentaalsetest, lapse normaalset arengut kindlustavatest käitumisviisidest, mida täiskasvanud rakendavad oma järglaste suhtes. Arengupsühholoogias analüüsitakse armastust kiindumuse teooria järgi, mille loojaks on John Bowlby. Kiindumus on emotsionaalne seos, mis tekib ema ja lapse vahel, s.t koostöö, koostegevus. Mida enam on põhjuslikus seoses ema ja imiku mitteverbaalsed ja verbaalsed väljendused ja käitumine, seda tihedam on seos, seda intensiivsem on kiindumus. Kiindumus luuakse teatud käitumisaktide süsteemi poolt (nutmine, naermine, silmside jne), mis kindlustavad läheduse. Lähedus omakorda loob turvalisuse, mis tähendab seda, et organismi seisundid ja käitumisaktid on adekvaatsed keskkonna tingimustele. John Bowlby arvates on kiindumus evolutsiooniliselt kujunenud mehhanism, mis kaitseb järglast keskkonnas eksisteerivate ohtude eest.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
