Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erineva...
Väärisgaase (VIIIA) vaadeldakse tihti omaette rühmana, sest neil ei avaldu tüüpiliste mittemetalliliste elementide omadusi. Ja kuigi mittemetallilisi ühendeid on ainult veerand perioodilisustabelis, siis on neid maakoores kõige rohkem. Maa atmosfäär koosneb lämmastikust ja hapnikust. Levinud ühendid on H2O, SiO2 ja CO2. Elusorganismides esinevad orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Fossiilsed kütused sisaldavad peamiselt süsinikku või orgaanilisi aineid. Vääriskivid koosnevad peamiselt mittemetallilistest elementidest: teemat süsinikust, mäekristall/ametüst ränidioksiidist. Esimesed mittemetallid, mida inimene tundma õppis olid süsinik ja väävel. Süsinik tekkis söe kujul puude põletamisel Süsiniku kaks rolli: põlemisel saadakse vajalik kõrge temperatuur ja ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. V...
Millises perioodis ja millises rühmas see element asub?See element asub 6-ndas perioodis ja 8A rühmas. Millised oksüdatsiooniastmed on metallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest metallilised elemendid loovutavad elektrone. Millised oksüdatsiooniastmed on mittemetallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Negatiivsed või positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest mittemetallilised elemendid liidavad elektrone, kuid ka loovutavad.Kuidas muutuvad keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused perioodilisistabeli rühmades ja perioodides? Miks? Keemiliste elementide metallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule, sest nende metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad
laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metalliline side keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside molekulide vaheline jõud, mis moodustub, kui H aatomiga on seotud tugev elektronegatiivne elemendi aatom (F, O, N). EN suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad; mittemetallilised omadused vähenevad; aluselised omadused tugevnevad ja happelised omadused vähenevad. Perioodis vasakult paremale metallilised omadused vähenevad; mittemetallilised omadused suurenevad; aluselised omadused vähenevad ja happelised suurenevad.
14. Oska leida oksüdatsiooniastmeid. · O alati -2 · H alati +1 15. Oska leida maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet ja koosta neile vastavate ühendite valemeid. · Metallidel minimaalne oksüdatsiooni aste puudub. Makimaalne = A rühma number või 2. · Mittemetallidel minimaalne osüdatsiooni aste = 8 A rühma number ; maksimaalne = A rühma number. 16. Kuidas ja miks muutuvad metallilised ja mittemetallilised omadused : a) perioodis ; b) A rühmas. · Perioodis metallilised omadused kasvavad paremalt vasakule, mittemetallilised vastupidi nõrgenevad paremalt vasakule. Perioodis vasakult paremale aatomi raadius suureneb. Metallilised omadused on seda paremad, mida väiksem on aatomi raadius ja vastupidi. · A rühmas ülevalt alla metallilised omadused kasvavad ja mittemetallilised nõrgenevad
Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur
Perioodilisustabel: rühmad vertikaalsed tulbad tabelis (18, jagunevad A ja B) perioodid horisontaalsed read tabelis (7) s, p, d, f elemendid plokkidena, jaotus selle järgi millise alakihi orbitaalid täituvad neil elektronidega viimases järjekorras. 10. Liikudes rühmas ülevalt alla, suureneb keemilise elemendi elektronkihtide arv ja aatomi raadius.Perioodis vasakult paremale liikudes raadius väheneb. 11. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised vähenevad. Perioodis vasakult paremale metallilised omadused vähenevad mittemetallilised suurenevad.. Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad- loovutavad elektrone st. oksüdeeruvad. Mittemetall võib olla nii oksüdeerija, kui ka redutseerija, olenevalt reaktsiooni partnerist. 12. Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus. 13. Tänapäevane perioodilisuseseadus: Keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende tuumalaengust.
lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks. Nt HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a) ______mono___ hapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid b) ____di__ hapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O 2 c) ja _____tri____ hapniku ehk osoonina O3, mis on samuti
Mittemetallid. 1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus.
arv jääb muutumatuks. Suurema tuumalaengu tõttu tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, mis põhjustab aatomite raadiuse vähenemist. 5. A-rühm · Väliskihi elektronide arvu ja maksimaalse o.a. märgib rühma number · Minimaalne o.a. - -8+Max. o.a. · Oksiidid NaO (IA) · Happed As NO (VA) · Vesinikuühendid SiH (IVA) 6. Metallilised elemendid loovutavad elektrone, mittemetallilised aga liidavad neid. Metallilistel elementidel on aatomiraadius väiksem, mittemetallidel aga suurem. Mittemetallilistel elementidel on oktetist puudu vaid mõned elektronid, metallilistel elementidel on välikihi elektronide arv väiksem. Elektronegatiivsus on suurem mittemetallilistel elementidel ja metallilistel elementidel väiksem Mittemetallilised elemendid hoiavad väliskihi elektrone rohkem kinni kui metallilised
Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte .................................................................................. 6 Harjutused .................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................... 9 Sissejuhatus Aatomi ehitus ja p...
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6
malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid) Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore) Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
Halogeenid Faktid Halogeenid on VII A rühma mittemetallilised elemendid Rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat Halogeenid on tugevad oksüdeerijad Kõik halogeenid on inimesele mürgised Nende aktiivsus väheneb järjekorras: F>Cl>Br>I Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Normaaltingimustel kollakas gaas Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub fluor söövitavalt Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal
kui eelmisel. $ Perioodilisusssteemi pikk variant. -https://gyazo.com/061df3285410ee245e91679590feb5f0 $ Perioodilisusssteemi lhike variant. - https://gyazo.com/61ff73e2324c00c6935556df33f8b20b $ Perioodilisusssteemi poolpikk variant. -https://gyazo.com/408dcbe5cf61b3be91b2d20a83590f1d $ Elementide omaduste muutmine rhmas? -Rhmas (levalt allla) kasvab elektronkihtide arv aatomi ja aatomiraadius suureneb. Metallilised omadused tugevnevad ja mittemetallilised omadused nrgenevad. $ Elementide omaduste muutmine rhmas? $ Elementide omaduste muutmine perioodis? -Vasakult paremale elementide tuumalaeng kasvab, kuid elektronkihtide arv aatomites seejuures ei muutu.
o-a ühendites ka negatiivne o-a alati positiivne o-a. F-alati liidab -I. O -II Perioodis omadused Vasakult paremale → Vasakult paremale → nõrgenevad elementide Tugevnevad elementide metallilised omadused. mittemetallilised omadused. (oksüdeeruvad) Rühmas omadused Ülevalt alla ↓ tugevnevad Ülevalt-alla ↓ nõrgenevad metallilised omadused. B- mittemetallilised omadused. rühmades suureneb Lihtainetes-mittepol kov side aktiivsus rühmast ↑ Allotroopia on nähtus, kui 1
(2n 1) käiguvahesse mahub paaritu arv poollainepikkusi. 2 5. Elemendid ja elementide tekkimine Keemiline elemendi moodustavad ühesuhuste prootonite arvuga aatomid. Keemilisi elemente tähistatakse ühe- või kahetäheliste sümbolitega, mis on enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest nimetusest. Keemilised elemendid jaotatakse laiemas mõttes kahte rühma: metallilised ning mittemetallilised elemndid. 6. Keemilised sidemed Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. 7. Vesi, vee molekuli ehitus Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend
aatomi energia kasvab. Mittepolaarse kovalentnse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahe. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Polaarse sideme korral tekib elektronegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Kui keemilised sidemed on molekulis mittepolaarsed, on ka molekul tervikuna mittepolaarne. Polaarsete sidemete korral sõltub molekuli polaarsus molekuli kujust:ebasümmeetrilise kujuga molekulid on polaarsed, sümmeetrilised molekulid on mittepolaarsed.
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõ...
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõ...
Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne osalaeng ning vesiniku aatomitel väike positiivne laeng. (Vee molekuli hapnikupoolne osa on nagatiivseks pooluseks, vesinikupoolune osa on positiivseks pooluseks). KNO3 lahustamisel vees lahus jahtub sellepärast, et tahke aine lahustumisel vees esineb osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb
Järeltöö : AATOMIEHITUS. 1. Täida tabel: Keemiline element Prootonite arv tuumas Tuumalaeng Elektronide arv H 1 1 1 He 2 2 2 Li 3 3 3 Be 4 4 4 B 5 5 5 C 6 6 6 N 7 7 7 O 8 8 8 F 9 9 9 Ne 10 ...
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-
2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3).
laenguga vesinikuaatomiga. metalliline side- keemiline side, mis tekib metallide vahel. molekulide vaheline jõud ?????? molekulaarne aine- molekulidest koosnev aine. mittemolekulaarne aine- aine, misei koosne molekulidest (ioonsed ained, metalid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) 2. Elementide elektronegatiivsus muutub rühmas alt ülesse ja erioodis vasakult paremale, sest mida tugevam on elektrinegatiivsus, seda nõrgemad on aine mittemetallilised omadused ja ainetemetallilisedonmadused on rühmas ülevalt alla ja paremalt vasakule 3. Mida suurem on elektronegatiisus, seda nõrgemad on ainete metallilised omadused ja seda tugevamad on ainete mitemetallilised omadused. 4. Molekulide polaarsus sõltub positiivsete ja negatiivsete laengute keskmete kokkulangemisest. 5. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid, et saada oma viimasesse elektronkihti maksimum täitumus. 6
mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused, redoksomadused); allotroopia; lämmastikhape ning kontsentreeritud väävelhape kui tugevad oksüdeerijad, nende iseärasused reageerimisel metallidega; reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine elektronbilansi meetodil; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier' printsiip); lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni); mittemetallilised elemendid looduses; mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid. 5. ARVUTUSÜLESANDED (sobivate teemade juures). Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral). 6. SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid.
Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid Tüüpilised mittemetallilised elemendid Väliskihil 5 elektroni Moodustavad ühendeid o.a III kuni V Saavad nii liita kui loovutada elektrone Elektronegatiivsemate elementidega (hapnikuga) on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi.
Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronipaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud ( esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel, sest neil on erinev elektronegatiivsus ). Elektronegatiivsus ( Võime haarata elektrone ) näitab keemilise elemendi aatomite võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari ( Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused ). Keemilite elementide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks.
soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). · Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS. ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv
VIA RÜHMA ELEMENDID. HAPNIK JA VÄÄVEL Üldiseloomustus: · Hapnik ja väävel kuuluvad perioodilisustabeli VIA rühma elementide ehk kalkogeenide hulka · Enamik VIA rühma elemente on üsna tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadius kasvab, mistõttu nende elektronegatiivsus väheneb ja mittemetallilised omadused nõrgenevad · VIA rühma elementide aatomite väliskihis asub 6 elektroni · Väliskihi täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni, järelikult saavad nad moodustada ühendeid o.a-s -II kuni VI · Negatiivses o.a-s ühendeid moodustavad nad metalliliste ja endast vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega · Väävli ja hapniku sarnasus avaldubki kõige selgemini o.a-s -II ühendite korral
.. Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli. Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides.. 6. molekulvõrega ained molekulaarsetel ainetel (paljud mittemetallid, mittemetallilised elementide ühendid, orgaanilised ained); koosnevad molekulidest, keemis ja sulamistemp on suhteliselt madalad, väiksemate molekulidega ained on tavaolekus gaasilised või kergesti lenduvad vedelikud. Suuremate molekulidega ained on tavaolekus tahked (kuid väga pehmed) Vees lahustuvus sõltub polaarsusest ja vesiniksidemete olemasolust. Kov. sidemetega mittemol. ained koosnevad kovalentsete sidemetega ühendatud aatomitest. On kihilise või kiulise ehitusega.
aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse elemendi elektronnegatiivsusega. Elektronnegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Mida suurem on elemendi elektronnegatiivusus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Polaarse sideme korral tekib elektronnegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektonnegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Mittepolaarsed ained koosnevad mittepolaarsetest molekulidest, samamoodi polaarsete ainetega.
Maavarade klassifikatsioon Vanus, Ma liiv, kruus, turvas, METALLILISED MITTEMETALLILISED savi, järvelubi, muda... PÕLEVAD liiv, savi, Klassifikatsioon Eestis (Enno Reinsalu 1998):
Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult.
.. koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA väärisgaasid) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles Perioodis vasakult paremale · See on ühtlasi ka OKSÜDEERIVATE omaduste tugevnemise tendents 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallides lihtainena esineb kovalentne mittepolaarne side Molekulaarsed: VIIA, N2, O2, H2, S8... Aatomvõrega: C (teemant), Si, B · Allotroopia keemilise elemendid esinemine mitme erineva lihtainena: Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O 2 ja osoon O3
5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui palju mõjutab üks element teist elementi ühises elektronpaaris. 10) Elemendi metallilised ja mittemetallilised omadused on seotud sellega kui tugevasti hoiab elemendi aatom kinni väliskihi elektrone. Aine ehitus ja keemiline side 1) Eksotermiline reaktsioon Sideme tekkel energia vabaneb. Endotermiline reaktsioon Sideme lõhkumisel energia neeldub. 2) Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või -ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivasse (väiksema energiaga) olekusse; energia eraldub ja
aatomiraadius jne · lihtaine on kindlate füüsikaliste ja keemiliste omadustega (tihedus, värvus, keemis- ja sulamistemp, kõvadus, lahustuvus vees jne), aga keemilisel elemendil ei ole analoogilisi omadusi, sest nimetatud omadused avalduvad ainult lihtainete või ühendite puhul, milles vaadeldav element on üheks koostisosaks · jaotatakse metallideks, mittemetallideks ja poolmetallideks (avalduvad nii metallislised kui ka mittemetallilised omadused) KEEMILINE ÜHEND ehk LIITAINE keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist (erinevate elementide aatomitest), keemiliste ühendite hulka ei kuulu eri ainete segud (nt bensiin), sest need koosnevad omakorda konkreetsetest ainetest. LIHTAINE aine, mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest Ained võivad olla gaasilises, vedelas, tahkes või plasma olekus · GAASID o Täidavad ühtlaselt kogu ruumala
Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Oksüdatsiooniaste- arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendi Määra:
võrdne perioodi järjenumbriga. Keemiliste elementide arvu järgi perioodis nimetatakse esimest kolme perioodi lühikesteks ehk väikesteks perioodideks, 4-7 perioodi pikkadeks ehk suurteks perioodideks. Kõik perioodid, väljaarvatud esimene, algavad metallidega, edasi tulevad mittemetallid ja iga perioodi viimane element on väärisgaas. Iga perioodi piirides muutuvad järk-järgult elementide keemilised omadused koos aatommassi suurenemisega (vasakult paremale): metalliline iseloom kahaneb, mittemetallilised omadused aga tugevnevad. Rühm on sarnaste omadustega keemiliste elementidega vertikaalne rida. Tabelis üksteise alla sattunud elemendid moodustavad elementide rühma. Et elementide keemilised omadused sõltuvad ennekõike välisest elektronkihist, kuuluvad ühte rühma sarnaste keemiliste omadustega elemendid. Rühmad on jaotunud A ja B rühmadeks. A rühmadesse kuuluvate elementide aatomite väliskihi elektronide arv on võrdne rühma numbriga.
14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega negatiivse laenguga ioone (nagu halogeenid tabeli paremal serval). Vaatleme kõrvaloleval joonisel aatomite struktuuri. +6
7) hõbe Ag 15) neoon Ne 23) vask Cu 8) jood I 16) naatrium Na 24) vesinik H 7. Perioodilisustabeli koostamise aluseks on kaks põhimõtet: 1) keemilised elemendid reastatakse tuumalaengu kasvu järgi 2) elemendid rühmitatakse sarnaste keemiliste omaduste põhjal. horisantaalsed read ehk perioodid; vertikaalsed tulbad ehk rühmad Perioode on 7. Elementide rühmi on tabelis 18. Elemendile tabelis kuuluv ruuduke kannab nimetust lahter. Mittemetallilised elemendid paiknevad tabeli parempoolses ääres ja on tähistatud eri värviga. 11 Järje nr. ; prootonite arv; elektronide arv; tuumalaeng Na massiarv;aatomimass 23 Prooton+neutron=massiarv (A) Perioodi nr. näitab elektron kihtide arvu. Et teada saada, palju on igal elektronkihil elektrone, leiame valemist 2n², kus n on kihi nr. alates tuumast. Alates neljandast perioodist tuleb eelviimase kihi elektronide arvu leidmiseks liita
Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). 13 Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. ELEKTRONSKEEM Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele. Ümber tuuma tiirlevad elektronid moodustavad elektronkatte. 1. Aatomnumber ehk järjenumber annab: -tuumalaengu +z -prootonite arvu p -elektronide arvu 2. Perioodi number annab elektronkihtide arvu.
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel:
Mittemetallid Omadused · Mittemetallilised omadused tugenevad vasakult paremale ja alt üles · Perioodilisustabelis paiknevad paremal ja üleval · Väliskihil on palju elektrone · Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv 8 Erandid hapnik II ja flour I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 ...
Veega reageerides eraldub palju soojust. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, lahustuvad hästi vees (va. leelismuldmetallid ja veel mõned [Pb]). Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III...V, iseloomulik on - III, kus ta ka kõige püsivam . Leidub põhiosalt õhus, samas ka mineraalide koostises. Lämmastikul on püsiv Kovalentne kolmikside, mille tõttu on ta püsiv aine ja ei reageeri tavatingimustes paljude ainetega, peaaegu inertne, kõrgel temperatuuril aga muutuvad keemiliselt aktiivseks. Maitseta, lõhnata, värvuseta gaas, vähe lahustub vees, õhust kergem, keemistemperatuur on madalam kui hapnikul ehk hästi madal
millest moodustuvad 90) ja liitaineid ~1010. -) Lihtained liigitatakse metallideks (loovutavad elektrone, redutseerijad); mittemetallid (liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused. Väärisgaasidel puuduvad need omadused. * Määratud tuumalaengu ja aaromiraadiusega metallilised ja mittemetallilised omadused. * Elemendi mittemetallilisust iseloomustab elektronnegatiivsus ehk aaomi võime siduda endaga elektrone. Need kasvavad alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest sellistes suunades väheneb aatomi raadius ja suureneb tuuma mõju väliskihile, kuhu leketrone liidetakse. * Elemente võib liigitada ka selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: - s-elemendid (IA, IIA); p-elemendid (IIIA-VIIIA), d-elemendid
elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
