· Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad hapnikuga binaarseid ühendeid oksiide. · Madala I-ga metallilised elemendid moodustavad ioonilisi (aluselisi) oksiide, mis reageerivad veega ja annavad leelise. · Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g)
annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiidP4O6 . P4 + 5O2 _ P4O10 P4 +3O2 _ P4O6 Fosfori põlemine hapnikus. · Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga: 2P + 8H2O _ 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sb-ga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 _2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas. · Aktiivsete mittemetallide suhtes (hapnik, kloor jt) käitub redutseerijana. Fosfori reageerimine fluoriga kulgeb plahvatusega. Kloori ja broomi aurudes valge fosfor süttib, punane fosfor põleb rahulikult. Ioodiga reageerib valge fosfor tavatemperatuuril, punane fosfor kuumutamisel: P4(t) + 6Br2(g) _ 4PBr3(v) P4(t) + 6I2(g) _ 4PI3(g) Punase fosfori põlemine broomis. · Fosfor mitteoksüdeerivate hapetega ei reageeri, ent lämmastikhappega kui väga
kuid proov on Dewari anumas, vedela lämmastiku vi heeliumi temperatuuril. Kasutatakse modulaatoreid, mis lubavad ergastada, nii et emissiooni registreerimise ajal ergastus ei sega mtmist. Luminestsentsi kasutus on vähene, kuna vähe ühendeid luminestseerub 5.5 Aatomspektroskoopia meetodid Mõõdetakse vabade aatomite poolt neelatud või kiiratud elektromagnetilist kiirgust kasutatakse metallide määramiseks mittemetallide määramiseks ei sobi erinevatele aatomi oksidatsiooniatetele ei reageeri 16 Leegi osa aatomspektroskoopias: vabastab aatomid keemilisest ümbrusest leekemissioonspektroskoopia (FES): leek viib aatomid ergastatud olekusse (aatomite omavahelised põrked) aatomabsorbtsioonspekroskoopia (AAS): leek on "küvetiks" kus vabad aatomid neelavad välise allika energiat
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 6 · Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga: 2P + 8H2O 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sb-ga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas. · Aktiivsete mittemetallide suhtes (hapnik, kloor jt) käitub redutseerijana. Fosfori reageerimine fluoriga kulgeb plahvatusega. Kloori ja broomi aurudes valge fosfor süttib, punane fosfor põleb rahulikult. Ioodiga reageerib valge fosfor tavatemperatuuril, punane fosfor kuumutamisel: P4(t) + 6Br2(g) 4PBr3(v) P4(t) + 6I2(g) 4PI3(g) Punase fosfori põlemine broomis (Pildiallikas: http://www.cci.ethz
22. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja Tekib valdavalt sarnaste elektro- mittemetalli vahel. negatiivsustega mittemetallide Mittemetallid on vahel. Kumbki aatom pole „tugevamad“ kui metallid piisavalt „tugev“, et tõmmata ning suudavad paremini teiselt elektrone ära, mistõttu omistada metallidelt stabiilsuse tagamiseks on elektrone. Kahe mõlemad sunnitud väliskihil vastandiooni vahel tekib elektrone jagama nii omavahel
Selle saavutamine on oluline, et keevitus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele. 39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? Eristatakse plasmakaarkeevitust ja plasmajugakeevitust. Neid võib kasutada praktiliselt kõigi metallide keevitamiseks. Selle keevituse abil võib kokku keevitada nt paksu ja õhukese plaadi. Al ja Ti torustike keevitamisel saavutatakse TIG keevitusega võrreldes 6...8 korda suurem tootlikkus. Plasmajugakeevitust kasutatakse ka termopindamisel ning mittemetallide kuumutamisel ja keevitamisel. 40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed? Milliseid põlevgaase kasutatakse? Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust. Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool) käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega
muutumatud ja vastava energiaga pole samuti vaja arvestada. Tuumade kineetiline energia on soojusliikumise energia .Keemilise sideme energia määravad elektronkatte ülemises, elektronidega osaliselt täidetud kihis olevate valentselektronide potentsiaalse ja kineetilise energia muut ning aatomi fragmendi (aatomituuma ja seda ümbritseva elektronidega täielikult täidetud kihtide) potentsiaalse energia muut 2.3.2 Kovalentne side Kovalentne side moodustub mittemetallide aatomite vahel, mille elektronafiinsus ei erine suuresti. Kovalentse sideme moodustumise eelduseks on, et ühinevate aatomite valents- elektronide osa orbitaale on täidetud ainult ühe elektroniga, st. orbitaali positiivne spinn on kompenseerimata teise elektroni negatiivse spinniga (elektron on paardumata) .Taoline olukord on võimalik seetõttu, et elektronide väliskihi allkihtides täidetakse orbitaalid kõigepealt samasuunalise spinniga elektronidega . Kovalentne side tekib, kui ühinevad
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, ja selle mehaanilised omadused peavad mis keemilistes reaktsioonides peamiselt olema lähedased põhimetalli omadustele. liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea- Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka siis üheks tähtsamaks omaduste näitajakson külmahapruslävi. kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest Ehitusterastena kasutatakse: nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. • tavasüsinikteraseid, • mangaanteraseid, 10. Raua süsiniku sulamid • peenterateraseid,
kolm (kolmikside), väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal suurem kui 1,7. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side. Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. Kõige levinum on ühe ühise elektronpaari abil moodustunud side, mida nimetatakse kovalentseks üksiksidemeks (esineb näiteks vesiniku molekulis), kaksik- ja kolmikside on moodustunud vastavalt kahe ja kolme ühise elektronpaari vahendusel. Äärmiselt harva esineb ka nelik- ning kuuiksidet.
Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Osa neeldunud valgusest kiiratakse välja. Ergastatud elektronid lähevad madalamatele tühjadele nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega, samaväärne valguse peegedumisega. Metallid peegeldavad tagasi 90-95%, ülejäänud erladub soojusena. Selel tulemusena metallid omavad hõbetat värvust (valge valguse käes), pikemalainepikkusega valguse käes kollased või punakas-oranz. 26. Mittemetallide optilised omadused. Valguse murdumine, peegeldumine ja neeldumine. Kui läbipaistvale materjalile langeb valgus, toimub peale peegeldumise ja neeldumise ka murdumine ja läbiminek. Valguse murdumine--kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab osa energiast, kiirus väheneb, kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirus v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n=c/v. Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga
on tüüpilised mittemetallid 17. Elementide omaduste muutumine elementide perioodilise süsteemi perioodis. Perioodis aatomiraadius väheneb, ioonraadius aga suureneb. Perioodides muutuvad metall mittemetalliks, aluseline oksiid amfoteerseks, oksiid happeliseks oksiidiks. 18. Elementide omaduste erinevused elementide perioodilise süsteemi rühmas. Rühmas ülalt alla suurenem aatommass, tuumalaeng ja elektronkihtide arv. 19. Metallide ja mittemetallide omaduste erinevused. Nende erinevused elementide perioodilise süsteemi perioodis. Mittemetalli aatomitel on väliskihis 1-3 elektroni, metalli aatomitel aga 4-8 elektroni. Oktetti saavutada üritades mittemetallid loovutavad elektrone ja metallid liidavad. 20. Oktetiprintsiip - Keemilise sideme moodustamisel on stabiilseim olukord kus elektronide loovutamise või liitmise tulemusena oleks aatomite väliskihil kaheksa (erand He kaks) elektroni elektronide oktett. 21
Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja mittemetalli vahel. Tekib valdavalt sarnaste elektro- Mittemetallid on „tugevamad“ kui negatiivsustega mittemetallide vahel. metallid ning suudavad paremini Kumbki aatom pole piisavalt „tugev“, omistada metallidelt elektrone. Kahe et tõmmata teiselt elektrone ära, vastandiooni vahel tekib tõmme ning mistõttu stabiilsuse tagamiseks on moodustub iooniline side
palju lahust. Ca- ja Mg soolasid. Karbonaatne karedus põhj. leelismuldmet. vesinikkarbonaatidest, on eemald. keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tek. katlakivi, mis takistab sooj.ülekannet ja katelde puhul suur. küttekulu. Mööduv e. jääv e. mittekarbonaatne karedus põhj. vees lahustunud Mg- ja Ca sooladest, eemald. vee pehmendamisega. Keetmisel ei lagune ega sadestu. Mittemetallid 1) Nimetada gaasilisi, tahkeid ja vedelaid mittemetalle. 2) Mittemetallide üldised omadused. 3) Selgitada allotroopia nähtust ja tuua näide. 1) Gaasilised on nt. Cl, N, O, He, Xe jne. Tahked C, Si, P, S, I jne. Vedel mittemetall on Br. 2) Enamik mittemetalle ei juhi elektrit ega soojust (v.a. süsiniku allotroop grafiit ja ka teemant). Paljud mittemetallid on värvitud (v.a. kloor, kollakasroheline ja broom, punakaspruun). Sulamistemperatuurid on väga erinevad, samuti on osad mittemetallid pehmed, teised aga
elektroni leidumise tõenäosus on suurem kui 0,9. element. Seega kasvab elektronegatiivsus perioodis Elektroni oleku aatomis määrab neli omavahel seotud vasakult paremale ja rühmas alt üles. täisarvu, mida nimetatakse kvantarvudeks. Kahel Üldiselt, metallide <1,7 ja mittemetallide elektronil aatomis ei saa olla kattuvat kvantarvude komplekti Pauli printsiip. n >1,7 . Peakvantarv - määrab ära elektroni energia peanivoo (elektronkihi) ja tema orbitaali kauguse Keemilist sidet iseloomustab selle pikkus
· Takistavad mustuse tagasisadenemist. Vee omadused: · Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele, tingitud vesiniksidemetest · Kõrge soojusmahtuvus, vee molekulide vahel · Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, · Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel, · Keemiliselt aktiivne ühend reageerib paljude metallise, mittemetallide, soolade ja oksiididega, · Vähedissotsieeruva ühendina paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks. Looduslik vesi suspensioon vesilahustes ehk tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: HO, Ca², Mg², Fe³, Na, K, HCO, Cl-, SO², H, OH, tahked peendisperssed ained (muda, savi) ja mikroorganismid. Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2
lähemal. Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. Ülalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad väliskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega nõrgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone 1. Elementide perioodilised omadused Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused,
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
külmub 0 kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju tahkes olekus tihedus väiksem Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. molekulide vahel tugev vesinikside keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 10 50. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, Fe2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine
9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus
Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 26. Mittemetallide optrilised omadused. Valguse murdumine, peegeldumine ja neeldumine. 12.4.1 Valguse murdumine Kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab ta osa oma energiast, tema kiirus väheneb ja ta kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirust v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n: Vaakumi n = 1, klaasi n = 1,5 1,9. Valguse kiirus materjalis avaldub samasuguse võrrandiga nagu vaakumis: kus ja on materjali dielektriline läbitavus ja magnetiline läbitavus
Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%. *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 51
Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja mittemetalli vahel. Tekib valdavalt sarnaste elektro- Mittemetallid on „tugevamad“ kui negatiivsustega mittemetallide metallid ning suudavad paremini vahel. Kumbki aatom pole piisavalt omistada metallidelt elektrone. „tugev“, et tõmmata teiselt Kahe vastandiooni vahel tekib elektrone ära, mistõttu stabiilsuse tõmme ning moodustub iooniline tagamiseks on mõlemad sunnitud side
Mõnede aatomite (2A rühm, väärisgaasid) esimesed elektronafiinsused on positiivsed (elektroni lisamiseks aatomisse tuleb kulutada energiat). Enamik teisi ja järgnevaid elektronafiinsusi on positiivsed. Üldiselt muutuvad elektronafiinsused negatiivsemaks aatomiraadiuse kahanedes, kuid sellest reeglist on palju erandeid. Tugevalt negatiivne elektronafiinsus põhjustab mittemetallilisi omadusi (mittemetallid seovad kergesti elektrone), mis on taas kooskõlas mittemetallide paiknemisega perioodilisuse süsteemis. Aatomite magnetilised omadused Elektroni spinn on seotud tema magnetiliste omadustega. Kui kõik elektronid on paardunud, nimetatakse sellist ainet diamagnetiliseks. Diamagnetilised ained tõukuvad vähesel määral magnetist eemale. Kui aines on paardumata elektrone, tõmbuvad ained nõrgalt magneti poole ja neid nimetatakse paramagnetilisteks. Ferromagnetilised ained tõmbuvad tugevasti magneti poole (n. raud). Sellistes ainetes esineb
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
värvitu kristallaine saadakse kaudselt (H2SeO4 veetustamisel P4O10-ga reageerib tormiliselt veega → H2SeO4 (seleenhape) H2SeO4 – seleenhape, soolad selenaadid (VI) värvitu kristallaine väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4) söestab orgaanilisi aineid konts. hape lahustab (kuumutamisel) Pd ja Au - Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid Se2- on tuntud ka mittemetallide seleniidid seleniide võib olla palju (Th-ga 5-6 seleniidi, Au-ga 3 jne) - reageerib H2-ga (üle 200ºC) → H2Se (divesinikseleniid) värvitu, ebameeldiva lõhnaga gaas vees vähelahustuv, põleb õhus → SeO2 saadakse Se + H2 500ºC juures kasutatakse kõrgpuhta Se saamiseks - hapetega HCl ja lahj. HCl – ei reageeri Konts H2SO4 (külmalt) → roheline lahus
lokaalsete kõrgsageduslike võngete energia mõjul, seejuures hoitakse detaile survejõuga koos. Ultra- helivõnkumise allikalt antakse võnked sagedusega 15...75 kHz spetsiaalsete otsakute kaudu ühendus- kohta paralleelselt detailide pinnaga. Hõõrdejõu- dude toimel purustatakse liitekohal olevad oksiidi- kelmed, liitekoht kuumeneb ja metall deformeerub seal plastselt. Kasutatakse ühesuguste ja erinevate metallisulamite ning metallide ja mittemetallide liitmi- seks näiteks elektrikontaktide, juhtmete, mähiste kokkukeevitamiseks, mikroelektroonikas juhtmete liitmiseks pooljuhtidega. Sele 2.31. Gaaskeevitamine Külmkeevitamine on tardfaaskeevitamine suurte survete ja sellega kaasneva plastse defor- matsiooniga. Keevisõmbluse geomeetria järgi liigita- 63
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
