või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keem. Omadused: Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Vesiniku tähtsaimaks ühendiks on vesi. Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Et aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada, on lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest
Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - ·
Kordamine kontrolltööks II Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2
..................................................................................................................... 4 Mis on Lämmastik? Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastik on tavatingimustes lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas, mis moodustab Maa atmosfäärist mahult 78,09% (massilt 1 75,51%). Lämmastik on universumis esinemissageduselt 6. element ning maakoores 32. element. Lämmastik on mittemetall ning esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena. Aatomi ja molekuli ehitus N: +7| 2) 5) Lämmastiku aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Erinevad gaasid ja kasutus Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................... 3 2. Hapnik .................................................................... 4 3. Propaan...............................................................4 4. Metaan ...............................................................4 5. Butaan ........................................................................ 5 6. Lämmastik ............................................................. 5 7. Vesinik ...................................................................... 5 8. Kasutatud kirjandus .............................................................. 7 ...
gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas. • Metalli reageerimine happe lahusega on redoksreaktsioon,milles oksüdeerijana käituvad happe vesinikioonid. •Metalli reaktsioon veega on redoksreaktsioon, milles oküdeerijana käitub vesi. •Aktiivse metalli reageerimisel veega eraldub vesinik ja tekib vastava leelise lahus. •Metallide aktiivsus redutseerijana väheneb ja püsivus metallina kasvab
kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sideme liik vesinikside.[20] Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis (elektronafiinsus 0,75 eV). Seetõttu on oksüdatsiooniastmega 1 vesiniku ühendite puhul võimalik iooniline side.[21] Vesinik on mittemetall, mille võimalikud oksüdatsiooniastmed keemilistes ühendites on 1 või +1.[22] Isotoobid Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta
Hapnik Hapniku keemiline sümbol on O. See asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikugavesi. Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema
Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektron...
võetakse 1 elektron juurde ja tekivad halogeniidioonid laenguga -I (Cl-, Br-). · Kõrge elektronegatiivsusega elemendid (eriti F)=>halogeenides on iooniline side. 2. Omadused · Lahustuvad vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Sama ka broomi ja ioodiga. Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. · Veega reageerib aktiivselt ainsana fluor (2F2 + H2O 4HF + O2). Fluor kõige aktiivsem mittemetall üldse (reageerib peaaegu kõigega). · Br ja I lahustuvad hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustites (etanool). · Kõik halogeenid on tugevalt mürgised (eriti F, Cl). · Halogeenide aktiivsus väheneb ülalt alla. Aktiivsem halogeen võib vähemaktiivsema tema soolast välja tõrjuda (F2 + 2NaCl 2NaF + Cl2). · Laborid saadakse kloori näiteks tahke KMnO4 reageerimisel soolhappega. · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil.
elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. Väävli tähtsamad ühendid: Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides. On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Põhjustab allergiat, silmapõletikke
2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolade saamine · hape + metall sool + H2 · hape + aluseline oksiid sool + H2O · hape + hüdroksiid sool + H2O · hape + sool sool + hape · hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O · hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid · sool + metall sool + metall · sool + sool sool + sool · aluseline oksiid + happeline oksiid sool · metall + mittemetall sool Igal juhul toimuvad reaktsioonid · alus + hape · aluseline oksiid + hape · happeline oksiid + alus · aluseline oksiid + happeline oksiid Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid · sool + sool - mõlemad lähteained lahustuvad ja vähemalt üks saadus on sade 11 · sool + alus mõlemad lähteained lahustuvad ja vähemalt üks saadus on sade
VALGUSKANDJA FOSFOR - PHOSPORUS(P) Keemik Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Fosfor võib esineda mitmes vormis. Valge fosfor on tahke kristalne aine. Keemiliselt puhtad valge fosfori kristallid on täiesti värvusetud, läbipaistvad ja murravad hästi valguskiiri. Valguse käes lähevad nad kiiresti kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga sarna...
· Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik · Jood Hallikasmust metalse läikega kristalne aine sublimeerub kergesti lillaks auruks · · Kloori lahustumisel vees reageerib ta veega ja tekkib kloorivesi. Kloorivett kasutatakse joogivee ja basseinivee deinfitseerimisel. Argielus on tuntud joodi lahus etanoolis jooditinktuur mida kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina. · Halogeenid on tugevad oksüdeerijad. Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse orgaaniliste ühendite ja mittemetallidega. · Halogeniidid on halogeenide ühendid o.a-s -I . Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga mürgised gaasid. Vesinikhalogeniid lahustuvad hästi vees andes vesinikhalgeniidhapped. Tuntuim on vesinik kloriid hape ehk soolhape. Vesinikbromiidhape ja vesinikjodiidhape on tugevaad happed kuid vesinikfluoriidhape on nõrk hape
8) SoolA + MetallA SoolB + MetallB (MetallA peab olema aktiivsem kui MetallB. Kui MetallA on aktiivne metall, siis reageerib ta kõigepealt veega ja seejärel võib tekkinud hüdroksiid reageerida SoolA- ga) (CuCl2 + Fe FeCl2 + Cu) 9) SoolA + SoolB SoolC + SoolD (toimub kui SoolA ja SoolB on vees lahustuvad, kui kas SoolC või SoolD on lahustumatud) (BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl) 10) Metall + Mittemetall Sool (Fe + S FeS) b) Keemilised omadused: 1) SoolA + MetallA SoolB + MetallB (MetallA peab olema aktiivsem kui MetallB. Kui MetallA on aktiivne metall, siis reageerib ta kõigepealt veega ja seejärel võib tekkinud hüdroksiid reageerida SoolA- ga) (CuCl2 + Fe FeCl2 + Cu) 2) SoolA + HapeA SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade) (FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S)
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall
Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4 + 2NaCl 2KI + Pb(NO 3)2 à PbI2 + 2KNO3 Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb. 9) aluseline oksiid + happeline oksiid à sool ühinemis SO2 + CaO à CaSO3 6K2O + P4O10 à 4K3PO4 Reaktsioonil tekib happelisele oksiidile vastava happe sool 10) metall + mittemetall à sool ühinemis 2K + Cl2 à 2KCl (kaaliumkloriid) kõigi halogeenidega Ca + S à CaS (kaltsiumsulfiid) 6Na + 3N2 à 2Na3N (naatriumnitriid) 3Ba + 2P à Ba3P2 (baariumfosfiid) Keemilised omadused 1. Reageerivad metallidega tekib uus sool ja uus metall (Vt. saamises p 7) 2
kahaneb. Sisaldab aga muld küllaldaselt CaCO3, toimub hapete neutraliseerumine ja soodustub humifitseerumine. Sulfiidsed materjalid ja halogeenühendid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped
transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vaseplekk 6 Vasktraat Reaktsioonid 1) Metall + Mittemetall 2Cu + O2 2CuO 2) Metall + Hape Cu + H2SO4 X 3) Metall + Vesi 2Cu + 2H2O 2CuOH + H2 4)Metall + Sool Fe + CuSo4FeSO4+Cu Cu + FeSo4 X Kasutatud kirjandus: 1) http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Vask 3) http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fvask_evelin.htm 4) http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm 5) www.annaabi.com
O oksiid, N nitriid, Cl kloriid, C carbiid. · Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus. · Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid): Reageerimisel veega tekivad vees hästi lahustuvad tugevad alused leelised, sest leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2
Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br2) tekivad halogeniidid. Metallide reageerimine hapete lahustega METALL+HAPE -- > SOOL+VESINIK
sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused: Fluor on helekollane, õhust raskem, terava lõhnaga, mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega ( v.a. lämmastik, heelium ja argoon). Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Fluori hoitakse vasest või niklist anumates, kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik
reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne
Koos väävliga tikupeade koostises. HCl-vesinikkloriidhape ja soolhape, tugev hape, lahuses on täielikult dissotsieerunud ioonideks. Tugev hape tõrjub nõrgema soolast välja. CHCl3 kloroform (lahustina), kasutatakse veel polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Fluor F: Tal on kõige väiksemad mõõtmed (va. H), mille tõttu on ta kõige elektronegatiivsem ja kõige tugevam oksüdeerija, ühendites o-a ainult -I. F:+9/2)7) Helekollane gaas, kõige aktiivsem mittemetall, reageerib enamiku liht- ja liitainetega. Vesinikflouriidhape (HF) on nõrk hape ja vedel, sisaldab palju vesiniksidemeid, aga väga agressiivne, söövitav (moodustab millegagi püsivama sideme, kui hapnikuga) ja mürgine. Ühendeid leidub luude koostises, seda pandake väikesel määral hambapastasse. Samuti kasutatakse fluoroplasti ehk teflonit, mis on keemiliselt väga vastupidav, keedupottide või pannide voodertistena, laboriseadmete valmistamiseks jms.
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
* Elemente võib liigitada ka selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: - s-elemendid (IA, IIA); p-elemendid (IIIA-VIIIA), d-elemendid (siirdemetallid ja B-rühmades), f-elemendid (lantanoidid ja aktinoidid). Oksüdatsiooniaste * Oksüdatsiooniaste vajalik suurus valemite koostamisel; kirjutatakse sümboli kohale. * s-elementide (I ja II A metallid) maksimaalne o.a võrdub rühma numbriga, minimaalne o.a võrdub nulliga. * Mittemetall H maksimaalne o.a on 1, minimaalne -1 * p-elementide (IIIA-VIIA mittemetallid) maksimaalne o.a võrdu rühma nr. Minimaalne o.a > mitu elektroni saab väliskihti liita, et tekiks oktett (rühma nr. -8). Vahepealne o.a -> palju saab väliskihi p-orbitaalilt elektrone loovutada. * CO2 H2CO3; SO2 H2SO3; SO3 H2SO4; N2O5 HNO3; SiO2 H2SiO3; P4O10 H3PO4 * d-elementide (B-rühma metallid) on muutuv o.a, nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid ja osa ka eelviimaselt kihilt.
4. sool ja sool -> 2 uut soola ! mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustumatu. SOOLADE SAAMINE : Hape ja metall -> sool ja vesinik Hape ja aluseline oksiid-> sool ja vesi Hape ja alus-> sool ja vesi Hape ja sool -> sool ja hape Happeline oksiid ja alus -> sool ja vesi Sool ja alus -> sool ja alus Sool ja sool -> sool ja sool Sool ja metall -> sool ja metall Metall ja mittemetall -> sool Happeline oksiid ja aluseline oksiid -> sool Keemiline side ja ainete oamdused: Keemiline side: Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Molekuraalne side 1) Kovalentne keemiline side- aatomite vahel ühiste elektronide kaudu moodustunud side. 2) Polaarne side- keemiline side, milles aatomeid siduvad ühine elektronipaar pm
niiskuse ja CO ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi LiF, kloriidi LiCl, bromiidi LiBr ja jodiidi LiI. Teatavasti on lämmastik suhteliselt väheaktiivne mittemetall, kuid reageerib liitiumiga aeglaselt juba toatemperatuuril, andes nitriidi Li N. Viimane reageerib kergesti veega. Li N + 3H O 3LiOH + NH Kuumutamisel nitriid laguneb 2Li N 6Li + N · Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul, seejuures eraldub vesinik ja moodustub liitiumhüdroksiid: 2Li + 2H O 2LiOH + H
· Sool peab olema vees lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) · FeSO4 + Zn ZnSO4 + Fe · Cu(NO3)2 + 2 K 2 KNO3 + Cu SOOL + SOOL SOOL + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ba(NO3)2 + Na2SO4 Ba2SO4 + 2 NaNO3 · Ca(NO3)2 + K2SO4 2 KNO3 + CaSO4 ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID SOOL · Toimub igal juhul · K2O + SO3 K2SO4 · Na2O + CO2 Na2CO3 METALL + MITTEMETALL SOOL · Toimub igal juhul · 2 Cu + O2 2 CuO HAPPELINE OKSIID + VESI HAPE · Ei reageeri SiO2 · SO2 + H2O H2SO3 · SO3 + H2O H2SO4 ALUSELINE OKSIID + VESI ALUS · Ainult IA ja IIA rühma (alates Ca) metallide oksiidid · Na2O + H2O 2 NaOH · K2O + H2O 2 KOH Kõige põhilisemad arvutusvalemid: Moolide arvu (n) seos aine massi (m) ja molaarmassiga (M): m m n= m = nM M = M n
) Tegemist on tasakaalu reaktsiooniga, mis kulgeb mõlemat pidi, reaktsiooni kiirendamiseks Must fosfor ja SO3 saamise suurendamiseks kasutatakse katalüsaatorit ja kõrgendatud rõhku. Keemilised omadused: III Etapp väävelhappe saamine. Väävelhapet saadakse absortsiooni tornis. SO3+H2OH2SO4 o Tüüpiline mittemetall Lõpp-produkt kontsentreeritud H2SO4 või ooleum- SO3 lahus väävelhappes. N2 Lämmastik o Reageerib hapnikuga ehk põleb Füüsikalised omadused : Värvitu; Maitsetu; Õhuga sama raske; Vees lahustumatu; Keemis o 4P+5=2 P4010
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide
(SULAMEID)? III. AATOMI EHITUSE ISEÄRASUSED VÄLISKIHIL 1-3 ELEKTRONI Na +11 2)8)1) Al+13 2)8)3) Si +14 2)8)4) Cl +17 2)8)7) SUUR ELEKTRONKIHTIDE ARV = SUUR AATOMIRAADIUS Au +79 2)8)18)32)18)1) LOOVUTAVAD ELEKTRONE = REDUTSEERIJAD POSITIIVNE OKSÜDATSIOONIASTE K - 1 = K+ Mg - 2 = Mg2+ METALLID PERIOODILISUSTABELIS METALLID VÕTAVAD ENDA ALLA SUUREMA OSA PERIOODILISUSTABELIST 112 ELEMENDIST ON MITTEMETALLE 22 mittemetall metall poolmetall OMADUSTE MUUTUMINE PERIOODILISUSTABELIS ELEMENTIDE METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS SUURENEVAD ÜLALT ALLA JA PAREMALT VASAKULE RÜHMAS PERIOODIS METALLILISED OMADUSED ON SEDA TUGEVAMAD, MIDA KERGEMINI METALLI AATOMID LOOVUTAVAD VÄLISKIHI ELEKTRONE - 2 Ba VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMINE SÕLTUB: · ELEKTRONKIHTIDE ARVUST (AATOMRAADIUSEST) -
paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 23) Metall - nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, heaelektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.(aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena) 24) Mittemetall - aatomite vahel on kovalentne side, esinevad üksikaatomitena, molekulidena, kristallidena. 25) Aine valemv - 26) Indeks - näitab elemendi aatomite arvu molekulis. 27) Keemilise reaktsiooni võrrand - ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). 28) Kordaja reaktsioonivõrrandis - 29) Liitaine protsendiline koostis -
Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. Omadused Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a. lämmastik, heelium ja argoon). Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Fluori hoitakse vasest või niklist anumates, kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. See
CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl. Soolade saamine: 1. Hape + metall ---> Sool + H2 2. Hape + Aluseline oksiid ---> Sool + H2O 3. Hape + Hüdroksiid ---> Sool + H2O 4. Hape + Sool ---> Sool + Hape 5. Hüdroksiid + Happelin oksiid ---> Sool + H2O 6. Hüdroksiid + Sool ---> Sool + Hüdroksiidid 7. Sool + Metall ---> Sool + Metall 8. Sool + Sool ---> Sool + Sool 9. Aluseline oksiid + Happeline oksiid ---> Sool 10. Metall + Mittemetall ---> Sool Alati toimuvad : 1. Alus + Hape 2. Aluseline oksiid + Hape 3. Happeline oksiid + alus 4. Happeline oksiid + Aluseline oksiid. Teatud tigimustel toimuvad: 1. Sool + Sool mõlemad peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu. 2. Sool + Alus mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu. 3. Sool + Hape Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade. 4
Näited Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudel üle 3 elektroni. Mittemetalli aatomitel on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeeniioonid). Neil juhustel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomiteomadus liita elektrone suureneb alt üles poole ( aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on floor. Mittemetallide elektronegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas. 30.Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused. Mittemetallid on lihtained, millel puudavad metallidele iseloomulikud omadused: nad on metalliläiketa, mittesepistatavad, halvad soojus- ja elektrijuhid; keem. Reaktsioonides on nende aatomitele iseloomulik võime siduda elektrone. Mõnevõrra tinglikult (metalle ja mittemetalle ei sa teravalt eristada) loetakse mittemetallideks 31
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
HAPNIKHAPE- hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku molekul. HAPPEANIOON- happe või soola koostisesse kuuluv negatiivne ioon. HAPPE SADEMED (happevihmad)- happeid ( H2CO3, H2SO3, H2SO4, HNO3 jt. ) sisaldavad sademed. HAPPELINE LAHUS- lahus, milles vesinikioone on rohkem kui hüdroksiidioone, pH<7. 3 HAPPELINE OKSIID- hapnikhappele vastav oksiid. HALOGEEN- VII A mittemetall. HALOGEENIMINE- halogeeni(de) sisseviimine ühenditesse. HALOGENIID- halogeeni ioon Cl-. HÜDRAAT- lahustunud aine osake (ioon, molekul) koos temaga seotus vee molekulidega. HÜDRAATIMINE- lahustunud aine osakese ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega.' HÜDRAATUMINE- aineosakeste liitumine vee molekulidega. HÜDRAATKATE- ioone vesilahuses ümbritsev vee molekulidest koosnev kiht. HÜDRATATSIOON- vt. hüdraatimine. HÜDROKSIID- aine, mis koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest.
HAPNIK O Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni Looduses on Hapniku elementides kõige rohkem, ta moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65% jm. Hapniku toodetakse vedelat õhku rektifitseerides, õhku fraktsioneeriivalt veeldades või vett elektrolüüsides.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Maa atmosfääris ...
väga nõrgalt. Veega ei reageeri 32) kristallhüdraat-on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 33) s, p, d, f-element-s-IA, IIA, p-IIIA-VIIIA v.a.He, d-b-rühma metallid 34) leelismuldmetall-metallid, mille oksiidid annavad veega reageerides tugevad alused, ning mille oksiidide sulamistemp. On kõrge 35) leelismetall-IA rühma metallid 36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0 41) vahetusreaktsioon-Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend
H2S (kõrgel temp) 14) Kontsentreeritud väävelhappega ei reageeri kuld ja plaatina (kõige vähem aktiivsed metallid) ega alumiinium ja raud (kaitsev oksiidikiht) lämmastikhappega: Cu, Hg ja Ag reageerimisel tekivad: konts. HNO3-ga NO2 lahjendatud HNO3-ga NO Au ja Pt ei reageeri 15) Metallide reageerimine lihtainetega väärismetallid: oksüdeerumise suhtes vastupidavamad (Au ei reageeri ka kuumutamisel hapnikuga) metallidele tekib kaitseks oksiidikiht metall + mittemetall: ühinemisreaktsioon võib eralduda soojust – eksotermiline redoksreaktsioon 16) Pingerida (metall + sool) sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall(veeslahust.) üksikmetall peab soolas esinevast metallist pingereas olema ees pool väga aktiivne metall + sool kõige pealt reageerib veega – tekib leelil – leelis reageerib soolaga K + CuSO4 – K+2H2O – 2KOH + H2 2KOH+ CuSO4 – K2SO4 + Cu(OH)2 (sade) 16) Kuidas leidub looduses aktiivsed/vähemaktiivsed/väärismetallid?
Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti).
Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega moodustavad ioonilise sidemega ühendid, mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6).
KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele,...
Sulfiidide ja nende analoogide üldistatud koostis väljendub valemiga XmZn, milles X tähistab mingit metalli, Z aga väävlit, arseeni või seleeni jt. väävli analooge. (Kirsimäe jt 2008) Sulfiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille aatomis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui teiseks elemendiks on metall, nimetatakse vastavaid sulfiide metallisulfiidideks ja kui teiseks elemendiks on mittemetall, siismittemetallisulfiidiks. Kusjuures metallisulfiidides on tegemist ioonilise sidemega ja mittemetallisulfiidides kovalentse sidemega. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonides. (Isakar 2003) Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Sulfiidsed mineraalid kuuluvad anorgaaniliste mineraalide sulfiidide rühma. Sulfiidsed mineraalid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli ja väävli aatomit. Sulfiidsed mineraalid on ka oma omaduste
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA....
leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit.Välises elektronkihis 6. Perioodilisustabelis asub: 2. Perioodi VI rühmas. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega
esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalselebenergiale (aatomite ideaalsele paigutusele). 2. Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3. Kumm ja kummidetailide tootmine. Pilet nr.3 1.Metall mittemetall. Metallid ja sulamid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi
Fosfor Fosfor (phosphorus) (phosphorus) Laura LauraToodu Toodu Birgit Ritsbek Birgit Ritsbek Merilin MerilinJegers Jegers Karen Vapper Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
