toiduks. Jumalate jaoks põletati altaritulel ohvrilooma mõned kehaosad enamasti vaagnaluu ja saba uskudes, et sellest tõusev suits neile heameelt valmistab. Liha aga söödi kohapeal ise. Ohverdamise juurde käis alati ka palve, mis hüüti valjul häälel, käsi taeva poole tõstes. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitmeid pidustusi eri jumalate auks. Neis osalesid nii mehed kui ka naised, kodanikud ja mittekodanikud. Orjadki võisid mõnedest pidustustest osa võtta. Paljud pidustused olid määratud mõnele kitsamale ringkonnale (oli näiteks ainult meeste ja ainult naiste pidustusi), kuid suurematel neist osales kogu elanikkond. Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju
toiduks. Jumalate jaoks põletati altaritulel ohvrilooma mõned kehaosad enamasti vaagnaluu ja saba uskudes, et sellest tõusev suits neile heameelt valmistab. Liha aga söödi kohapeal ise. Ohverdamise juurde käis alati ka palve, mis hüüti valjul häälel, käsi taeva poole tõstes. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitmeid pidustusi eri jumalate auks. Neis osalesid nii mehed kui ka naised, kodanikud ja mittekodanikud. Orjadki võisid mõnedest pidustustest osa võtta. Paljud pidustused olid määratud mõnele kitsamale ringkonnale (oli näiteks ainult meeste ja ainult naiste pidustusi), kuid suurematel neist osales kogu elanikkond. Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju
kallutab tavaliselt ülesse poole. 28.33. Ilmajäetus - Tarbimisühiskonna vaesuskäsitlus. Vaesena määratletakse need, kes ei suuda harjuda tasemega, mida väärtunorm ette näeb?? Nad on sageli ilma jäetud kaupadest ja teenustest. Tööpuudus on kogu maailmas vaesuse põhjus nr üks. Ja vaesus ja tööpuudus sageli käsikäes. Konsentreeruvad sageli ka ühtedesse ja samadesse inimrühmadesse. Väga noored ja väga vanad, mittekodanikud. Üksikvanemaga pered, ida-virus või kagu eestis elavad pered. Kui vaesus ja tööpuudus on kasvu teel, siis alla käib kogu ühiskond võrdselt. Vaesuse kõige tavalisemateks tagajärgedeks on haigusprobleemid, koolitee katkestamine, madal haridus. Vaesus on kodutuse otsene allikas. Sõltuvusprobleemid, terviseprobleemid. Sotsprobleemid näivad põhjustavat inimestele samu tervisehädasid südameveresoonkonna haigus ja psüühilised haigused. Miks? Depressioon vahendab haigusi
Tartu, 1960 lk 112 KOKKUVÕTE Rooma omandiõiguses on läbi ajaloo toimunud väga palju muudatusi, alustades omanikuks saamise õiguste laienemisega ning lõpetades omandi kaitsmisega. Algselt sai omand kuuluda ainult Rooma rahvale ning oli kollektiivses kasutuses. Sealt edasi tekkis isiku omand, kuid alguses ainult majale ja majapidamisele. Seejärel jagati maa Rooma kodanike vahel, s.t. kodakondsuse alusel, kuid seda ei peetud siiski eraomandiks. Hiljem omandiõiguse arenedes võisid ka mittekodanikud asju omandada, kuid esialgu ainult Rooma kodaniku kaudu. Esimene omandamise moodus oli asja haaramine endale. Isik võttis asjast kinni ja kindlaks määratud lausega kinnitas, et see asi on tema oma. Vanimas tsiviilõiguses oli kaks erinevat asja üleandmise viisi: kindla vormi kohaselt, mancipatio ja in iure cessio tehingute teel ja lihtsa üleandmise, traditio teel. Ius civile aga sisaldab juba nii sisult kui kaitse poolest ühtset omandit.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lühiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid – spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia
PILET 9 1.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus. PILET 10 1.Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg 2. Ristiusk ja kirik
· Valimispõhimõtted: Vabad valimised valin, ei vali - Absentism Uldised valimised · Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Uhetaolised valimised Salajased valimised Proportsionaalsed valimised · KOV valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, seega ka mittekodanikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad. Rahvahääletus · Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) · Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. · Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki ,,Uldsätted" ; - PS XV peatüki - ,,Põhiseaduse muutmine" muutmine · Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste;
Periklese positsioon Ateenas - 30 a võimul, hiilgav kõnemees, õpetaja Anaxagoras, naine Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele. Imperialistlik välispoliitika. Sparta-vaenulik. Ehitas Ateena kindlustuste süsteemi (pikad müürid Pireuse sadamani) ja taastas 437 Akropolil pärslaste lõhutud templid kasutades selleks Delose mereliidu raha. metoigid: vabad mittekodanikud Ateenas (met-koos, oikos-maja; kooselajad), ametlikud residendid, maksukohuslased, elu ja varandus oli kaitstud, poliitilisi õigusi polnud. Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus. Kohtu poole kodanikust vahendaja kaudu. Ca pool vabadest linnaelanikest, kuid vähem kui kodanikke. Koosnesid immigrantidest ja vabakslastud orjadest. Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend.
esinduskogu. Ja linna või vallavalitsus, mis on volikogu poolt moodustatud kohaliku võimu täitev organ. Omavalitsusel on kehtestada makse (nt reklaamimaks, teede sulgemise maks) ja peale panna koormisi inimestele. volikogu suurus sõltub elanike arvust ja ulatub seitsmest kuni 31 liikmeni, sõltuvalt sellest, kas elanikke on vähem kui 2000 või üle 50 000. Volikogu valimised toimuvad iga 4 aasta tagant ja võivad hääletada ka mittekodanikud, kes on elanud vallas või linnas elamisloa alusel vähemalt 5 aastat. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideed ühiskonnaelu korraldamisest ja hinnangud sellele mängivad olulist rolli ühiskonna arengus. Nad võivad ühiskonna arengut kiirendada ja ka pikendada. nt: kommunistlik ideoloogia NS Liidus. Nad võivad jagada inimesi vastasleeridesse ja vastupidi, võivad ka kokku liita. nt laulva revolutsiooni ajal eesti. See kui tugeva mõju mingi ideedesüsteem
tööjaotusel. Kaasaegne riik kujutab endast universaalset poliitililist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne (iseseisev) riigivõim. · Territoorium kindlalt piiritletud ala, märgistatud, eristab ühe riigi teisest. · Rahvas alaline elanikkond, peab olema kindlaks määratletud kas kodanikud või mittekodanikud. Kodanikud omavad riigi suhtes õigusi (kodanikuõigused elamisõigus, valimisõigus, lahkumis- ja saabumisõigus) ja kohustusi, samuti riigil nende suhtes. Mittekodanikel ei ole praktiliselt õigusi ega kohustusi, vaid elamisluba (lojaalsusenõue peab olema, st. Ei tohi tegutseda riigi vastu) · Suveräänsus õigus ise otsustada oma asjade üle, k.a. jõu kasutamine. Iseseisvus,
Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Riik - sisemiselt korrastatud organistatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel Riigi tunnused Maa-ala (maismaa, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi, riigi lipi all sõitvad alused rahvusvahelises ruumis) Elanikkond (kodanikud, mittekodanikud, kodakondsuseta isikud, topeltkodakondsusega isikud) Suveräänne riigivõim Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. esimesed polised hakkasid tekkima 8. saj eKr.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Prokuraator oli Rooma asevalitseja provintsides, kellel oli piiramatu võim ja kes oli tavaliselt endine magistraat. Ta oli kõrgeim ametnik, väepealik ja kohtunik. Väljaspool oma provintsi piire oli ta eraisik tavaliste Rooma kodanikuõigustega. Asevalitseja ei saanud riigilt palka ja enamik neist kasutas oma ametit rikastumiseks. Nad pressisid rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu
· Linnriikide e. poliste tekkimine lähedalasuvad külakogukonnad ühinesid ühtseks tervikuks. Tunnused: o Sõltumatu o Omavalitsus rahvakoosolek, valiti ametnikud ja nõukogu o Omakaitse (kodanikud olid kohustatud oma polist kaitsma) o Kodanikud: mees täisealine (nt. Ateenas 20-aastaselt) polise põliselanik vaba (ei tohtinud olla ori) o Mittekodanikud: naised lapsed välismaalased, sisserännanud orjad o Nt. Ateena polises 5. saj. eKr oli kodanikke ~40 000, nende naisi/lapsi ~80 000, vabasid sisserännanud inimesi oli ~80 000 ja orje oli ~200 000 kokku oli Ateena polises ~400 000 inimest. Neid valitses aga ~40 000 kodanikku e. 10% kõigist elanikest. Et rahvakoosolek toimuks pidi koos olema 6 000 kodanikku.
Ateena rajas võimsa laevastiku, kujunes Ateena mereliit(477. a. eKr) Ateenast kujunes demokraatlik riik V saj. keskpaigas, kõik olid võrdsed, aristrokraatidel polnud eesõigusi Perikles kodanikkond Periklese ajal u 50 000 rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant 500 nõukogu ametisse seati igal aastal 6000 kohtunikku 10 strateegi(väejuhti), olid ametnike hulgas tähtsamad ametnikel väike palk otsene demokraatia metoigid mittekodanikud, ei võinud osta maad, elasid linnas, tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, teenisid sõjaväes, metoige oli kodanikest rohkem kodanikud olid maksudest vabad rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi Ateena linn 5. saj suurim linn ja kultuurikeskus 50 000 100 000 elanikku ühe või kahekordsed majad, pottsepa- ja keraamikatöökojad Pireus Ateen sadam, Periklese ajal rajati müürid
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Rooma kodaniku orjusesse sattumisega, vangilangemisega Rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn. Tulest ja veest ilmajätmisega 21. Ingenui-Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks 22. Libertini- vabakslastuiks, ori Käibe arenemisega tekkis vajadus laiendada õigussubjektide ringi. Vana-Rooma perekond laguneb ning endised perekonnaliikmed saavad õiguse osa võtta käibest. Vabad mittekodanikud: 23. Peregriinid- võõramaalased, saavad ulatuslikuma õigusvõime. Kasutati nende oma õigust. a. Rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel puudus Rooma kodakondsus ja Latiinide õigused. b. Roomas sõltumatute riikide elanikud, kelle õigusvõimet Roomas tunnustati c. Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud. 24. Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Üldised –osalusõigus on reeglina kogu täisealisel valijaskonnal ning keelatud on valimistsensused (ajalooliselt on pikalt eksisteerinud piirangud soo, vara või sotsiaalse staatuse alusel). Teatud erandid on lubatud: 1.) kodakondsus – Eesi puhul on ainult kodanikud hääleõiguslikud (erand KOV, kus ka mittekodanikud omavad teatud õigusi); 2.) vanus – alampiirand, valimisõigus Eestis alates 18 a. ning kandideerimisõigus 21 a. (valimispäevaks); 3.) teovõimelisus – teovõimetuks võib tunnistada isiku, kes nõrgamõistuslikkuse või vaimuhaiguse tõttu ei suuda aru saada oma käitumisest; 4.) kohtu poolt karistust kandvad isikud. Ühetaolised – kõigi valijate hääled omavad võrdset kaalu (enamasti üks hääl, kuid nt Venemaal,
Orje võidi lasta ka vabaks aga sagedaseks saab see alles hilise vabariigi ajal ja keisririigi ajal vabaks lasi peremees orja mingi suurema teene eest, vabadus kingiti tavaliselt testamendina (vabaks pärast peremehe surma). Kui ori lasti vabaks peremehe eluajal, siis nad olid siiski teenete kohuslased oma endisele peremehele. Vabaks lastud orjad said ka endale piiratud kodaniku õigused. Vabad inimesed moodustasid samuti kaks rühma kodanikud ja mittekodanikud. Mittekodanikke nimetati peregriinideks. Peregriinid olid Itaalias elavad võõramaalased. Nende üle mõistis õigust ametisse spetsiaalselt asunud eripreetor, provintsides provintsi asehaldur. Kodanikeks said nad ____ aga ka nt teenete eest riigile. Varase vabariigi ajal olid kodanikud vaid Rooma linnriigis elavad inimesed. Kodanike õigused said I saj eKr kõik Itaalias elavad inimesed (Liitlassõja ajal 90-88 eKr). Provintsides andsid kodanike õigusi kohalikud Rooma asevalitsejad
liigitati kategooriatesse eelkõige võimu, mõju, vajaduse ning legitiimsuse alusel. Sidusrühmade hindamine võis veel täiendavalt sisaldada ka muidugi nende suhtumist (passiivne või aktiivne, positiivne või negatiivne), võimet end identifitseerida (moodustavad rühma), suhtlemisvõimet ning koostöövalmidust. Sidusrühmade hulka, kes on mõjutanud või mõjutavad eurotsooni kriisi juhtimist selles artiklis, kuuluvad isikud (kodanikud ja mittekodanikud, maksumaksjad), ettevõtjad (laia, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, riigi- ja rahvusvahelisel tasandil ärisektori esindajad, lobby-grupid, katuseorganisatsioonid, ametiühingud), nii poliitiline eliit kui ka riikideülesed ELi institutsioonid (Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon) ning ka rahvusvahelised rahandusinstitutsioonid. Üksikisikute sidusgrupi huvid: (lühiajalised) · kõrge kindlus ja julgeolek majandusväljavaadete suhtes (tarbijate usaldus)
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
salica keskajal); 3) Vabastus feodaalkoormistest- üksik linnakodanik ei ole eriti millekski kohustatud maahärra ees, erinevalt inimestest, kes elavad linnast väljas; 4) Suhteliselt süsteemne ja terviklik; 5) Kommunitaarsus- rõhk kogukondlikkusel ja kommuunil, mis tekib vabade in kokkuleppel. Kodanikuks sai ainult kodaniku vande andmisega. Iga tsinfti ja/ või gildi liige pidi olema ka kodanik. Mittekodanikud liikmeks ei saanud; Arenguvõimelisus- s.t et suutis ajaga kaasas käia ja vastu pidada uutele muutustele. Ei olnud selline rangelt loomise ajastu tõekspidamistes kinni. VARIANT 2: Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni. · Kommunitaarsuse iseloom o Vandekaaslus, lepingulisus
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
Milline tähendus on üldises valimisõiguses valimistsensustel? Üldine valimisõigus- Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Harva on üldriiklikele valimistele lubatud ka isikuid, kes pole vastava riigi kodanikud, näiteks pole erandlikult kodakondsuse nõuet Uus-Meremaa üldriiklikel valimistel. Suurbritannias saavad valimistel osaleda peale brittide Briti rahvaste ühenduse riikide kodanikud. Sagedamini saavad mittekodanikud kohalikel valimistel. Üldisest valimisõigusest tehakse tihti erandeid valimistsensuste kehtestamise abil (tsensus tingimus millele valija või kandidaat peab vastama). Üldisuse põhimõtet konkretiseeritakse praktikas valimistsensuste abil. Üldisuse põhimõttega on vastuolus ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad valimistsensused nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Teooria järgi peaksid valimistsensused olema sätestatud konstitutsioonis
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
