Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele n...
kroonutalopoegadeks. Reduktsiooniga paranes talupoegade majanduslik olukord.Talupoegi hakati kaasama maa hindamisele. Koormiste määrad pandi kirja vakuraamatus. 4) Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus 17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega.
Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia(Sparta linnriik), demokraatia(Ateena linnriik) ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast
Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai maailmakeeleks. Sõjavägi palgasõdurid(sõjatehnika ja sõjalaevad täiestusid). Rajati suurlinnad. Teaduse hiilgaeg. 2) Kreeka valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid osavõtta kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. tänu demokraatia võimule tulekule jagunesid inimesed kaheks kodanikeks ja mitte kodanikeks. kodanikeks peeti vabu põliselanikes mehi. Neil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja saada sõjaväeline raskevarsustus, et vajadusel riiki kaitsta.olid üldjuhul rikkamad kui mittekodanikud. ja õigusi oli neil tunduvalt rohkem. nad võisid osavõtta pidustusest, teatrietendustest ja ei pidanud riigimakse maksma . Mittekodanikeks peeti naisi, orje ja käsitöölisi ning välismaalasi. Nendel polnud õigust osaleda rahvakoosolekutes ja kosta midagi riigi poliitilistel asjaoludel. nad elasid enamasti väga vaeselt ja tegelesid enamasti käsitööga ja elasid linnades. Nad pidid riigile makse maksma ja teenima vajaduse ajal sõjaväes ning teenindama kodanike ning riigiametnike
õigust valida. A. vanusepiirangu variandid PS § 7 Riigikogu ei saa valida alla 18 vanused isikud. Riigikokku ei saa kandideerida alla 21 vanused isikud. Presidendiks ei saa kandideerida alla 40 vanused isikud. Kohalikku omavalitsust ei saa valida alla 16 vanused isikud Kohalikku omavalitsusse ei saa kandideerida alla 18 vanused isikud. B. kodakondsuspiirangu variandid PS § 7 ' Riigikogu- ei saa valida ega kandideerida mittekodanikud. Kohalikku omavalitsusse- saab kandideerida- Eesti kodanik, elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas. Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku. c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida. Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid.
Kodakondsus saadakse kui inimene sünnib EV-s, vanematel on Eesti kodakondsus või naturalisatsiooniga (taotletakse kodakondsust, riigikeele ning põhiseaduse tundmise eksam, abielludes kodanikuga ning eriliste teenete eest). Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba). Kodaniku õigused on õigus teenida Eesti kaitsejõududes, avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada iseseisvus, töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis ning vastutavatel ametikohtadel riigi- ning omavalitsusasutustes, kuuluda erakondadesse, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel,
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
kasutades võimu röövida. “Valetajat tuleks nimetada valetajaks, samamoodi nagu varas on varas ja jälestus on jälestus. Kodanik peaks õppima labidat labidaks nimetama. Vastasel juhul on võimatu puudustest lahti saada ja moraalse käitumise aluseid tugevdada. Vapratel on see lihtsam! ” - kirjutab Voogoid. Elanikult kodanikuni - tee, mille igaüks peaks minema, kui ta soovib mõjutada oma riigis toimuvat. Eestis elavad kodanikud, nii mittekodanikud kui ka Venemaa kodanikud. Mis on tünni põhilaud, milline lüli on ankruahelas peamine? Kõik vastavad - peaasi, et kõik oleksid paigas. Pole mõtet ühte tahvlit tünnis lihvida, kui mõni teine puudub. See raamat on kirjutatud kõigile, kes soovivad tunda end oma kodumaal hästi. Viiendas osas tutvustatakse Kultuuri mõistet. Vooglad väidab, mis on kombed, riitused ja traditsioonid. Annab nõuandeid inimestele, kes on sattunud muusse kultuurikeskkonda.
õigusliku järjepidevuse alusel". Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust. Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida. Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris Soomes peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud Andrei Borissov ja Sergei Bragin. Peaminister Mart Laari valitsus manitses 27. veebruaril Eesti Spordi Keskliitu "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke". 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka Sergei Hohlov- Simsoni) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et
Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga. Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad.
võimu. Toetuti sõjalisele võimule, palgates sageli endle võõrsilt sõjamehi, kuid püüti ka saavutada oma kodanike toetust. Kehtestati riigis kindel kord, lõpetati segadused ja parandati vaeste olukorda.Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia- rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine Spartiaadid-Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all, moodustasid vähemuse. Perioigid-isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks
Demokraatia Türannia Töö allikatega Loe läbi 6 allikat Kreeka poliste riigikorra teemal ja vasta kirjalikult allikate lõpus olevatele küsimustele. Ateena linnriigi ilme Keskuseks agoraa Periklese ajal ehitati võimsad müürid Pireus oli suurim sadamalinn Kreekas Akropol; Propüleed; Parthenon; Erechtheioni tempel; Athena pronkskuju Sparta Lõuna-Kreekas Lakoonika ja Messeenia maakond 4 suuremat kindlustatud küla, linna välja ei kujunenud Kodanikkond ehk spartiaadid Vabad mittekodanikud ehk perioigid Alistatud Messeenia elanikud ehk heloodid (õigusteta maaharijad) Kõige rohkem oligi heloode Ülesanne Tööleht: Ateena ja Sparta võrdlus. Töölehe põhjal arutluse kirjutamine. Teema: "Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid?" Arutluse eest on võimalik saada 5 punkti. Homoseksuaalsus Meestevaheline sõprus suure au sees Kogemustega aristokraat võttis noorema mehe enda hoole alla Kaasnes erootiline kiindumus Erootiline suhe ei välistanud pedagoogilisust
Toetuti sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi, kuid püüti ka saavutada oma kodanike toetust. Kehtestati riigis kindel kord, lõpetati segadused ja parandati vaeste olukorda.Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia-rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine Spartiaadid-Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all, moodustasid vähemuse. Perioigid-isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem,
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal)
siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: a) Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele
Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul.
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainuparte...
Suhtlus teiste piirkondadega peaaegu puudus. Elati naturaalmajanduslike kogukondadena. Positiivsed muutused: Raua kasutuselevõtmine lõi eeldused majanduslikuks arenguks. Kreeklased asusid elama Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia läänerannikule soodustas kaubandus- ja kultuurikontakte. POLISTE RIIKLIK KORRALDUS Poliste elanikkond jagunes: 1) kodanikud · aristrokraadid ( ülikutest suurmaaomanikud ) 2) mittekodanikud · naised · alaealised · võõramaalased · orjad Kodansus oli : vabadel täisealistel ( 30 ) meestel Kodanike õigused : osaleda rahvakoosolekul olla valitud riigiametisse Kodanike kohustused: sõjaväeteenistus ( relvastus tuli ise hankida ) riigimaksude tasumine ( väiksed, kuna riiklikud kulutused väiksed ) Kreeklaste kolonisatsioon: Kolonisastsiooni põhjused: põllumaa nappus ( Kreeka mägine maastik )
● Tihti kehtestati türannia ○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas ● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast ● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud) ● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel
kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle. · Enamik elanike olid perioigid, kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud. · Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks. · Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. · Muudes asjades juhtis riiki üle 60-aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia. Nende seast valiti viis meest, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur aga lõplikud otsused tehti kõigi spartiaatide koosolekul.
* demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5
Riigi sünonüümina kasutatakse ka sõna "võim" Riik Kolm põhitunnust: 1. rahvastik, 2. territoorium 3. avalik võim Vaatame lähemalt joonist, õpik lk 32. Territoorium Eesti territoorium maismaa ja saared Rahvastik 1. Rahvastiku etnograafiline tõlgendus a. põhirahvas b. rahvusvähemused 2. Rahvastiku poliitiline tõlgendus (NB! aluseks on kodakondsus) a. kodanikud b. mittekodanikud c. välismaalased Avalik võim 1. Riigiorganite süsteem, mis on suuteline teostama võimu oma territooriumil - parlament, valitsus ja kohus 2. Riik vajab ametnikke ehk avalikke teenistujaid ja korrakaitseorganid vanglad, politsei, sõjavägi 3. Õigusorganid ja õigussüsteem 3-astmeline kohtusüsteem, õiguskantsler, riigikontroll, seadused ja õigusaktid, kohtupraktika 4. Riigikassa riigieelarve, maksud, raha Riigivõimu peamised ülesanded 1
Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniikia kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõne puuduva hääliku jaoks ka ise märgid välja. Ühtlustumisel tekkis 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Klassikalisel perioodil peeti Ateenas kirja elemntaarset tundmist kodanike puhul üsna esesestmõistetavaks. Vana-Kreeka linnriigid - lk 102-105 konspekt Ateena Sparta Kodanikud Spartiaadid Metoigid e. Mittekodanikud Perioigid Orjad (oli keelatud põliselanikke orjaks Heroodid pidada) Kodanikud: alates 20.a meessoost Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle täiskasvanud põlisasukad esivanemad olid spartiaadid Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge, rahvakoosolekule, kõik kodanikud seaduse täitsid kohustusi, muus osas juhtis riiki üle
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Kõrgeim seadusandlik võim kuulub valla/linnavolikogule. Kõrgem täidesaatev võim kuulub valla/linnavalitsusele, eesotsas vallavanema või linnapeaga. Volikogu-valib ametisse vallavanema/linnapea ja kinnitab ametisse valla- või linnavalitsuse. Samuti kinnitab valla- või linnaeelarve. Seega volikogu on ülimuslik KOV täitevvõimu suhtes! KOV volikogude valijaskond- täiel määral ei kehti kodakondsuse põhimõte, kuna 1)Aktiivset valimisõigust omavad lisaks vähemalt 18. aastased mittekodanikud e välismaalased, kes on püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elanud vähemalt 5 aastat (see on oluline Kirde-Eesti seisukohalt) Passiivset valimisõigust(õigus kandideerida) omavad siiski ainult väh. 18 aastased EV kodanikud. 2)kuna EV on Euroopa Liidu liige, siis saavad volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka kõikide EL liikmesriikide kodanikud. 5)Vabad valimised Valimiste funktsioonid e ülesanded: 1.Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 4 2
Nimi: ______________ KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Pronksiöörahutused Eestis elevad venekeelne elanikkond ja Venemaa kodakonsusega inimesed olid protesteerinud Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri monumendi juures, protesteerimise põhjuseks oli mälestusmärgi teisaldamine ja säilmete ümbermatmise vastu. See sündmus on poliitiline sellepärast, et avaldati meelt Eesti riigi ja valitsuse vastu ja põletati Eesti lippe. Lisaks rünnati politseiüksusi, lõhuti autosid, rebiti maha trammiliine, purustati aknaid ning süüdati ja rööviti kauplusi ulatuslikul alal Tallinna kesklinnas. Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Tegevus oli suunatud valitsuse vastu · Rahutused põhjustasid Eesti-Vene suhete jahenemist ja ping...
Rooma kodaniku orjusesse sattumisega, vangilangemisega Rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn. Tulest ja veest ilmajätmisega 21. Ingenui-Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks 22. Libertini- vabakslastuiks, ori Käibe arenemisega tekkis vajadus laiendada õigussubjektide ringi. Vana-Rooma perekond laguneb ning endised perekonnaliikmed saavad õiguse osa võtta käibest. Vabad mittekodanikud: 23. Peregriinid- võõramaalased, saavad ulatuslikuma õigusvõime. Kasutati nende oma õigust. a. Rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel puudus Rooma kodakondsus ja Latiinide õigused. b. Roomas sõltumatute riikide elanikud, kelle õigusvõimet Roomas tunnustati c. Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud. 24. Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva
h) Skulptuuris: inimese induvidaliseerimine, tunnete rõhutamine. Naise kujutamine, ka alasti. Keskused olid: Aleksandria: kultuurikeskus, kogu Kreeka õpetlaste koondumiskoht. Museioni (muusade tempel, teaduskeskus ja raamatukogu) loomine. Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater veinisegamisnõu Akropol kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10. Agoraa koosoleku- ja turuplats Andreion meeste ruum Himation soe pealisriie Tuunika lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Gümnaasion alasti olemise koht, spordiplats + riietus- ja puhkeruumid. Järk-järgult kujunesid neist
*See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Spartalased olid 8.saj. e.Kr. alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. *Sparta keskus koosnes neljast kindlustamata külast. *Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond-spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all. *Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid (need kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami-ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. *Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid-spartiaatidele kuuluvaid maid harivad orjad. Kõige arvukam grupp riigi elanike seas (spartiaate kõige vähem). *Sparta riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. *Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia. *Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust.
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
vähetõenäoliseks, et kolme Riigikogus aset leidva valimisvooruga president valituks osutub. Järelikult on suur tähtsus valimiskogul, kes valib Vabariigi Presidendi juhul, kui see Riigikogus ei õnnestu. Valimiskokku kuuluvad lisaks kõikidele Riigikogu liikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad. Tegemist on omamoodi sümboolse koguga terve Eesti elanikkonna esindajatest, sest kohalike omavalitsuste esindajate valimistel osalevad kaudselt (volikogu valimiste kaudu) ka püsielanikest mittekodanikud. Valimiskogus on ebaproportsionaalselt arvukalt esindatud väiksemad kohalikud omavalitsused, mistõttu nende roll muutub küllaltki oluliseks. Just väiksemate omavalitsuste esindajate toetus võis olla määrav 2001. aasta presidendivalimistel, mil valituks osutus väiksemate omavalitsustega maapiirkondades populaarne Arnold Rüütel. 2006. aastal valiti valmiskogus napi häälteenamusega presidendiks Arnold Rüütli vastaskandidaat Toomas Hendrik Ilves.
· Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. b. Näited: · Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 40 000 elanikku). · Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps. · Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised. c. Kodanikud: · Kõik vabad põliselanikest mehed. · Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. d. Mittekodanikud · Naised · Orjad · Võõramaalased e. Poliitika polise asjadega tegelemine: · Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. · Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. · Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. f. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: · Rikastest ratsavägi.
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Tugevad vastased eestlastele olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüstusretki. PILET 14 Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine- Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1) Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus- Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda- (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg Muinaseestlaste usund
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku ...
• 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks – Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad – Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud – Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised – Väikesed töökojad ja elasid linnas
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
strateegi (väepealikku). Riigiametnikuks ei olnud võimalik saada enne 30. eluaastat. Demokraatliku korra võidulepääs ei tähendanud Ateena poliitilises elus siiski aristokraatide kõrvaletõrjumist. Ainult neil oli piisa- valt aega, oskusi ja materiaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Ateena kodanikud olid maksudest vabastatud. Makse maksid Kreeka päritolu (st teistest Kreeka polistest pärit) mittekodanikud ehk metoigid, kes olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised; neil oli keelatud maad omada. Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas asunud Sparta riik (tuntud ka kui Lake- daimon) põhines vallutusel. Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond
linnriigile oli vabariiklik riigikorraldus sobiv, suurriigile aga enam mitte. Vabariiklik riigikorraldus tugines kahele eeldusele kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiasjade otsustamisest kas rahvakoosolekul või Senati töös osaledes, samuti pidid kodanikud suutma riigi kaitse eest hoolitseda, seega pidi sõjaväe tuumiku moodustama väeteenistusse tulnud kodanikkond. Suurriigis ei saanud kõik kodanikud enam vahetult riigiasju mõjutada, riigikaitsega tegelesid sageli mittekodanikud, rahvakoosolekust osavõtjad olid vaesunud isikud, kes riigikaitsele kaasa aidata ei suutnud. Suurenes väepealike roll, kes pidasid edukaid vallutussõdu ja hakkasid taotlema ainuvõimu riigis. Võimuvõitluses toetusid väepealikud oma palgasõduritele. Palgasõdurid said errumineku korral oma väejuhilt sageli maatükke ja nii tugevnes väepealike võim veelgi. Väepealikud konkureerisid omavahel ja nende vahel puhkesid sõjad Rooma kodusõjad. 1.sajandil eKr
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
erakondade liikmete nimekirjad). Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon. Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi. Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase määruse. Kodanikuks võib saada mitmel viisil: 1. Sünni järgi a) jus soli päikese õigus b) jus sovignet vere õigus 2. lapsendamine 3. eriliste teenete eest 10 inimest aastas 4. taotlemine pikk protsess 1. ta on 15 aastat vana 2
Kodanikud kui riigi rahvas n Modernse riigi kolm alustala: n maa-ala n rahvas n sõltumatu (suveräänne) avalik võim n Rahvas on muude riigi algetega lahutamatult seotud elukoha, jurisdiktsiooni, lojaalsuse jm kaudu. Valdavalt, ent mitte kõikjal ka etnilisuse kaudu rahvusriik, community of fate n Riigi rahvas ja kodanikkond peavad kattuma, välja arvatud üksikud erandid (diplomaadid). Rahva hulka mittesobijad, mittekodanikud, otsigu oma kohta mujalt (väljaarvamine) n Heater 1990: 163: kodakondsus sisaldab mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid: määratletud õiguslik või sotsiaalne seisund, poliitilise enesemääratluse (identiteedi) vahend, lojaalsuskese, kohustuste nõudmine, õiguste ootus ja hea sotsiaalse käitumise mõõdupuu Moodsa kodakondsuse teke n Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
