· seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist. · Linakiud on väärtuslik ning loodussõbralik ja vastupidav materjal ka mitmesuguste tööstusharude tarvis. KASUTAMINE · Tehakse linariiet OMADUSED · On püsiv (võib triikida kõrgel temperatuuril) · on väga tugev · mitteelastne · õlisus (hea omadus) · hea soojusjuht · hügieeniline · laguneb temperatuuril 260-320 1.3 AKRÜÜL (PAN) · On sünteetiline kiud · talub kuumust kuni 103°C OMADUSED · On tugev · odav materjal · väike elastsus · ei ole hügieeniline · vastupidav niiskusele · elastne · elektriseeruv kiud KASUTAMINE · trikootooded · segatakse muude sünteeskiudega (püksid, vabaajarõivad) HOOLDAMINE
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d
m1 + m 2 m1 + m 2 Näidisülesanne 14. Kaks mitteelastset keha massidega 2 kg ja 3 kg liiguvad samas suunas vastavalt kiirustega 5 m/s ja 4 m/s. Kui suur on kehade kiirus pärast absoluutselt mitteelastset põrget ja kui palju energiat kulus kehade deformeerimiseks? Lahendus. Antud: Teeme joonise kehadest enne ja peale põrget (vasakul poolel on kujutatud m1 = 2 kg kehad enne põrget, paremal pärast põrget). Absoluutselt mitteelastne põrge m2 = 3 kg tähendab seda, et kehad liiguvad peale põrget edasi ühe liitunud kehana. v1 = 5 m/s v2 = 4 m/s V = ?, E =? 19 Kirjutame välja impulsi jäävuse seaduse r r r m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m 2 )V , mis kehade liikumissuundasi arvestades annab m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m 2 )V . Siit saame valemi kiiruse arvutamiseks peale põrget m1v1 + m 2 v 2 V = .
a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust c. nõudluse kõvera nihke d. nõutava koguse muutust e. pakkumisfaktori muutuse Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On laugja, positiivse tõusuga b. On horisontaalne c. On järsu negatiivse langusega d. On vertikaalne e. On järsu , positiivse tõusuga Tagasiside Õige vastus on: On vertikaalne. Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab d
antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus) 10. Millised on pakkumismõjurid? Pakkumise mõjurid on: 1) tehnoloogia tase 2) vajalike ressursside hinnad 3) alternatiivsete kaupade hinnad 4) tootjate ootused 5) tootjate arv 6) maksud ja subsiidiumid 11. Mis on elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus? · ELASTNE kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent on suure kui üks. · MITTEELASTNE kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent on väiksem kui üks. · ÜHIKUELASTNE kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent võrdub ühega. 12
NEWTONI SEADUSED Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii keha...
d. Toodangu iga täeindav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses 14. Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: a. Ei reklaami oma toodangut b. Pikal perioodil saab majanduslikku kasumit c. Tema toodang omab kaubamärki d. Tema toodang mõnevõrra erineb konkurentide omast 15. Monopolisti toodangu nõudluskõver on: a. On vähemelastne kui TKF nõudluskõver b. Kattuv piirtulukõveraga c. Absoluutselt mitteelastne d. Absoluutselt elastne 16. Monopol on majanduslikult mitteefektiivne: a. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja hind ületab MC b. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu peale ATC punkti c. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja MC on hinnast kõrgem d. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu enne ATC punkti 17
Isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaanilise koguenergia muutumatu. 16. Elastne põrge- on põrge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Kehtib impulsi ja mehaanilise energia jäävuse seadus. Mitteelastne põrge- sellisel põrkel ei teki deformatsiooni potentsiaalset energiat. Kehade kineetiline energia muundub kas täielikult või osaliselt siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus ja mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. 17. Punktmassi impulsimoment- ehk liikumishulga moment, mis on võrdeline O punktist ainepunkti
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on siss...
platvormilt lastes ja ka teiselt). Arvutad välja kiiruse v= teepikkus/aeg. Edasi arvutad valemitega välja iga auto potentsiaalse energia (igal autol 1), siis kaks kineetilist energiat valemitega (kaks korda, mõlema kiiruse kohta. 3. Raskuskiirendus Millised tegurid mõjutavad pendli võnkeperioodi ja kuidas? *Gravitatsioon *Õhutakistus Kuna meil on kasutada matemaatline pendel, on õhutakistus tühine ja niit, mille otsas kuul on, on õhuke ja mitteelastne. Võnkeperiood on kineetlineenergia ja selletõttu on pidev energiakadu, kuna pendel käib edasi-tagasi. Miks peab võnkeamplituud olema väike? *Ajakadu vältimiseks *Mõõtmistulemuste paremaks täpsuseks Raskuskiirendus- vabalt langeva keha kiirenemine maa poolt tekitatava raskusjõu (gravitatsiooni) mõjul, sõltub geograafilisest laiusest). Miks sõltub raskuskiirendus geograafilisest laiusest? Poolustel on gravitatsioon tugevam kui ekvaatoril kuna seal on maa keskmele lähemal.
a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud d. pakutav kogus on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Tagasiside Õige vastus on: pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud. Küsimus 21 On mitmeid firma Bayeri aspirini asendusravimeid , kuid vähe vererõhku alandavaid. Seega nõudlus on : Vali üks: a. Vererõhutabletid suurema elastsusega b. Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega c. Mõlemale võrdselt mitteelastne d. Mõlemale võrdselt elastne e. Aspiriinitabletid enam mittehinnaelastsed Tagasiside Õige vastus on: Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega. Küsimus 22 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c
tarbitud ühikute arv kasvab. Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks. Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga.
Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. (Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem) 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil.
c. töötasunmäär on väiksem kui МР d. MRP ületab töötasumäära; ÕIGE e. МС ületab MR Küsimus 8 Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 10840 b. 7000 c. 14490 ÕIGE d. 14 000 VALE Küsimus 9 Küsimuse tekst Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on suurem lühiperioodil VALE b. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga VALE c. on absoluutselt elastne VALE d. on absoluutselt mitteelastne ÕIGE Küsimus 10 Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu ÕIGE Küsimus 11 Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. alanevad MRC b
Vali üks: a. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja MC on hinnast kõrgem b. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu enne ATC punkti c. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu peale ATC punkti d. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja hind ületab MC Küsimus 15 Küsimuse tekst Monopolisti toodangu nõudluskõver on: Vali üks: a. Absoluutselt elastne b. Absoluutselt mitteelastne c. Kattuv piirtlukõveraga d. On vähemelastne kui TKF nõudluskõver Küsimus 16 Küsimuse tekst Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: Vali üks: a. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga b. Ei kehti kahaneva piirtulu(tootlikkuse) seadus c. Keskmise- ja piirtulukõverad kattuvad d. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 17 Õige Küsimuse tekst MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: Vali üks: a
miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste tulem sojaubade eest on 2000 miljonit, aprikooside eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit. b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka. Aprikooside uus tasakaaluhind on 2,4 ja kogus 1,6 miljonit tonni. c) Põllumeeste uus tulem sojaubade eest on 2400 ja aprikooside eest 3,84 miljonit, kokku 2403,84 miljonit. Tulem suurenes 399,84 miljoni võrra. d) Soja nõudmine on mitteelastne, aprikooside nõudmine elastne. e) 3. Väide on vale. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis piirkasulikkus väheneb, kuna kogukasulikkuse muudu vähenemisel ka piirkasulikkus väheneb. 4. Saadav rahulolu ei sõltu mahla hinnast. Tarbitava kauba koguhulga ja selleks tehtavate kulutuste kasvades suureneb ka rahulolu ja saadava kasulikkuse hulk. Kauba tarbimisel sellest saadav rahulolu aga järjest väheneb. 5.
kõrgema d. töö pakkumise ja MRC kõver kattuvad ja on täielikult elastsed Küsimus 12 1,00 punkti 1,00-st Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: Vali üks: a. nüüdisväärtuse mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. liitprotsendi mõistele Küsimus 13 0,00 punkti 1,00-st Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga b. on absoluutselt mitteelastne c. on suurem lühiperioodil d. on absoluutselt elastne Küsimus 14 1,00 punkti 1,00-st Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. MRC = MR b. P = MRP c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MP = MRC Küsimus 15 1,00 punkti 1,00-st Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne c
Märgumine 1. Kangas Märguvad kiud. Kuivab väga kiiresti. 2. Kangas Märguvad samuti kiud ja kuivas veel kiiremini kui eelmine. Järeldused: Siid on hästi niiskustimav ning kiiresti kuivav. 5 Lina (LI) Omadused Tugev kiud, märgudes tugevneb märgatavalt, loomulikult läikiv, värvus kollakast elevandiluu ja hallini, mitteelastne ja vähe veniv, imab hästi niiskust, laseb õhku läbi, hea soojusjuht ja kortsuv.5 Lina on looduslik tsellulooskiud ehk süttib kergesti, põleb kiiresti ning põlemine jätkub ka leegist eemaldades. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.6 Märgudes muutub lina tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 5 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23)
Tasakaalukogus on selle hinna puhul nõutav ja pakutav kogus. Elastsus = nõutava koguse protsentuaalne muutus / hinna protsentuaalne muutus Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse. Nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on suurem kui 1. Nõudlus on mitteelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ
c. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel d. keskmise intressimäära ja amortisatsiooni liitmise teel 20 Kuhu poole liigub esitatud joonisel laenuandja pakkumiskõver Isd kui prognoositakse investeerimiskliima märgatavat halvenemist? Vali üks: a. sirge b suunas b. sirge a suunas c. ei liigu kummalegi poole 21 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: Vali üks: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne d. ülielastme 22 Lafferi kõver iseloomustab: Vali üks: a. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel b. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel c. hüpoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel d. hüpoteetilist sõltuvust tööpuuduse ja inflatsiooni vahel 23 Laenamine rahvusvahelistel finantsstruktuuridelt (WB, IMF) on seotud: Vali üks: a. soovitusega jätta kogu majanduse juhtimine IMF spetsialistidele b
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
V 53.Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. V 54.Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. V 55.Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. T 56.Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab ei kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. T 57.Kogutulu kasvab, kui hind langeb ja nõudlus on mitteelastne. V 58.Hasartmängumaks ja lõbustusmaks on kohalikud maksud. V 59.Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevatest valuutades). T 60.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikus ressursid hõivatud vähem kui 100%. V 61.Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. V 62.Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga
tootmismahus. õige 11.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimalku tootmise piiri peal. õige 12.Tarbija maksimeerib kasulikust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. vale 13.Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb siis kauba tasakaalu hind langeb. õige 14.kogukasulikkuse all mõistetakse viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja trbitud ühikute arvu korrutist. vale 15.Kogutulu kasvab kui hind ja nõudlus on mitteelastne. vale 16.Oligopolse turu puhul ei pea müüa arvestama konkurentide tegevusega kuna konkurente on vähe. õige 17.Kui tarbijate sissetulek suureneb nihkub normaalkauba A nõudluskõver paremale. õige 18.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vale 19.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihkub pakkumiskõverast vasakule. vale
käitumisega ehk majanduslike otsustega. Joonis selgitab kahe erineva nõudluskõvera abil, kuidas võrdne hinnamuutus põhjustab erineva kogusemuutuse. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT arvutatakse järgmiselt: joonis Oma olemuselt on koefitsient nega-tiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaada-takse absoluutväärtust. ELASTSUSE liigid : 1. mitteelastne ED < 1 2. elastne ED > 1 3. ühikelastne ED = 1 4. täielikult elastne ED = 5. täielikult mitteelastne ED = 0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. joonis Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit.
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Joonis: Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel kaar- ehk keskpunkti elastsusena kasutatakse valemit: Q1 esialgne nõutav kogus Q2 pärastine muutunud nõutav kogus P1 esialgne hind P2 pärastine muutunud hind Joonis: Mitteelastne nõudlus on kui nõutava koguse Qd protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna P protsentuaalne muutus. Elastne nõudlus on kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. A- täielikult mitteelastne nõudlus B- mitteelastne nõudlus C- ühikelastne nõudlus D- elastne nõudlus E- täielikult elastne nõudlus Elastne nõudlus on: Mitteelastne nõudlus hüvis, mis ei ole vältimatu (luksuskaup) esmatarbehüvis palju asenduskaupu vähe asenduskaupu suhteliselt suur osakaal tarbija eelarves väike osa tarbija eelarves pikaajalise kasutusega lühikese kasutusega
(räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elastsega, kui muutub vähem, siis on tegemist mitteelastsega. Madalhooaeg elastne, kõrghooaeg mitteelastne (kõrghooajal mängida hinnatõusuga, madalhooajal hinnalangusega) 4. Hinnalisandi erinevus kasumimarginaalist - hinnalisand on protsendiline juurdehindlus kasumimarginaal on protsentsuhtarv, mis näitab palju moodustab kasum hinnast; et saada sama suurt kasumit, peab olema hinnalisand suurem kui kasumimarginaal. Omahinnale tuleb juurde panna hinnalisandi ning siis saame müügihinna. 5. Hinnakujundus Hubbardi formulari järgi toahinna kujundamist selliselt, et
Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR Kõik punktid, mis asuvad tootmisfunktsiooni kõveral (A ja B) on vastavuses tehniliselt efektiivse tootmisvariandiga. a) 20/4 = 5 (Hind/kogus) b) Hind 20 hind ca15 = 5 SEMINAR 3 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TULUEFEKTI ARVULINE SUURUS: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MUUTUSED: HINNA ELASTSUS: Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp >> 1, väga hinnatundlik e. väga elastne nõudlus Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp < 1, ei ole hinnatundlik e. mitteelastne nõudlus Kui kogunõudluse DS võrrand on : P = 105 Q ja kogupakkumiskõvera SS võrrand on: P=20*Q kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang, siis: milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20*Q = 105 Q; 21*Q = 105; Q = 5 Teada on, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2*q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2*q. Leia: a) kauba W tasakaaluhind ja kogus Tasakaalukogus 10 0,2*q = 2 + 0,2*q, 0,4q = 8, q = 20
c) Kuidas muutus põllumeeste tulem? Soja turul tõi koguse vähenemine ning hinna tõusmine kaasa põllumeeste tulemi suurenemise. Aprikooside turul tõi koguse vähenemine ja hinna tõusmine kaasa põllumeeste tulemi vähenemise. Kuivõrd mõlemal juhul vähenes kogus 20 protsenti, siis järelikult on hinnatõusu mõju turgudel olnud erinev. Järelikult on aprikooside ja soja nõudluse hinnaelastsused erinevad. d) Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on mitteelastne? Elastse nõudluse korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Seega kui hinda tõsta toob see kaasa tulemi vähenemise. Mitteelastse nõudluse korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Seega kui hinda tõsta siis tulem suureneb. Käesolevas ülesandes tõi hinna tõus kaasa tulemi suurenemise soja turul ja vähenemise aprikooside turul. Järelikult
W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f sisesed, F välised jõud. Põrked, deformatsioonid Kerade tsentraalne otsepõrge P30 Absoluutselt elastne põrge ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Absoluutselt mitteelastne põrge kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. Elastne ja plastiline deformatsioon elastne kui keha pärast deformatsiooni esilekutnunud jõudude mõju lakkamist võtab keha esialgsed mõõtmed ja kuju tagasi. Plastiline siis, kui keha
Madalama hinnaga saab rohkem aga kõrgemaga vähem Kui raha on vähe siis kohe kindlasti valitakse odavam toode Odavama toote ostmisel üle jäänud rahast saab siis midagi muud osta. 8). Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? Nõudluse hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Kui hinnamõju on suur siis nõudlus on elastne. Kui aga hinnamõju on väike, on nõudlus jäik ehk mitteelastne. 9). Mis on pakkumine ja kuidas see mõjutab hindu? Pakkumine on erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja süüdab müüa erinevate hindadega teatud kindlal ajahetkel. Ja mõjutab see siis hindu sedasi, et kõrgemate hindadega suudab ettevõte pakkuda müügiks rohkem, kui madalamate hindadega. 10). Millised on seosed pakkumise ja hinnamõju vahel?
Pakkumise mõjurid: - Hüvise hind - Tootmistehnoloogia - Kasutatud ressursside hinnad - Teiste hüviste hinna, mis on seotud antud hüvisega - Pakkujate arv turul - Müüjate hinnaootused Tasakaaluhind- selline hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus Tasakaalukogus- niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Hinnaelastus- E= -Q/Q : P/P elastne kui suurem 1 , mitteelastne kui väiksem, ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem: - Mida rohkem on asenduskaupu - Mida vähem tähtis on hüvis - Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg
· Q1 + Q2 p1 + p2 o Kaarelastsus on sõltumatu sellest, kumb hind valitakse alghinnaks. · Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on alati negatiivne, sest kauba hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. · Nõudluse elastsuskoefitsienti arvutamisel meid huvitab koefitsiendi absoluutväärtus. · Nõudluse hinnaelastsuse liigid: o Kui elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on ühest väiksem, nõudlus on mitteelastne. o Kui elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on ühest suurem, nõudlus on elastne. o Kui elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus võrdub ühega, nõudlus on ühikuelastne. · Elastse nõudluse kaudsed tunnused: o tegu on luksuskaubaga o kaubal on palju asenduskaupu o kaup on kallis ja kauba osakaal tarbija eelarves on suur o kaubal on palju kasutusvõimalusi
jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: asenduskaupade arv; hüvise tähtsus tarbija jaoks; hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks
Kui nõudlus on elastne, on pirtulu positiivne ja hnna alanedes kogutulu kasvab. Hinna 3,75 juures on nõudlus ühkuelastne, piirtulu võrdub nulliga ja kogutulu on maksmaalne. Piirtulu muutub negatiivseks, kui hind langeb hinnast 3,75 allapoole. Siit alates on nõudlus mitteelastne ning piirtulu negatiivne, nii et kogutulu väheneb, kui hind alaneb. 9.3 MONOPOLI KULUD JA KASUMI MAKSIMEERIMINE (KAHJUMI MINIMEERIMINE) Lk 211 214 Kasumi maksimeerimise tingimused Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest.
Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. 17. Elastne ja mitteelastne põrge. 18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. , kus Mi' on sisejõudude moment ja Mi on välisjõudude moment. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. 21. Keha liikumine tsentraalses jõuväljas. r ja dr määravad ära keha liikumistasapinna, mis on risti impulsimomendi vektoriga L= const, seega keha liikumise tasapind ei muuda oma asendit
• Tootmise hooajalisus • Tootmine suurel territooriumil Põllumajandussektori iseärasused • Tootmisstruktuur – eksisteerib palju tootjaid ning kui neist mõned võivad olla küllaltki suured, ei suuda ükski neist üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi • Looduse mõju – muudab tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks ning toodangu pakkumine võib varieeruda küllaltki suurel määral • Nõudluse mitteelastne iseloom – inimesed ei saa elada toiduta ja paljude toiduainete nõudlust ei mõjuta hind kuigi palju • Engeli seadus – tulude suurenedes suurenevad ka toidule tehtavad kulutused, kuid mitte samas proportsioonis • Tööjõu suhteline immobiilsus – taluperele kui ka palgatud töölistele on tihti talu nii töökohaks kui ka koduks • Varade kinnistatuse probleem – talude põhivaradel on vähe või pole üldse alternatiivseid kasutamise võimalusi
PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py
Täielikult elastne Perfectly Elastic Совершенно эластично mitteelastne Inelastic Неэластично ühikelastne Unitary Elastic Единично эластично elastne Elastic эластично Absoluutselt mitteelastne Perfectli nonelastic Абсолютно не эластично kogutulu test Total Revenue Test Проверка на доход Lineaarse nõudluskõvera Linear Constant Slope Case Случай с линейной кривой juhtum спроса
lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise on vaja? Vajalik vektori teljesuunalise komponendi objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. (Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne selgitamiseks. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? On sageli vajaminev tegevus, et valmistada Koos annavad need kohavektori muutumisvõrrandi ehk liikumisvõrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand. keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem jne)
protsentuaalne muutus. Koefitsient on väiksem kui üks. KAARELASTSUSE VALEM: kasutatakse elastsuskoefitsiendi leidmiseks punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel (Q1 - Q2) : (Q1 + Q2) Ed = (P1 - P2) : (P1 + P2) TÄIELIKULT ELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu TÄIELIKULT MITTEELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on vertikaalne; koefitsient on null KOGUTULU (TR): rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist TR = P * Q ELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus vähendab kogutulu; hinna langus suurendab kogutulu ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks 5 Mare Randveer, TTÜ
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
Keskmine püsikulu – (average fixed cost, AFC) AFC= FC/TP Keskmine tulu – (average revenue, AR) AR=TR/TP Kogukulu – TC = FC + VC Kogutulu (TR) – Tulu, mida firma saab oma toodagu müügist. TR = P * Q (TP) Majanduskasum - = kogutulu – otsesed kulud – kaudsed kulud. (=0 firma on konkurentsivõimeline, >0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal. Nõudluse hinnaelastsus (E) – Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. Tulemus väiksem kui 1 – mitteelastne, võrdub 1 | ühikelastne ja suurem kui 1 elastne E p , Q= Q : | ΔQ Δ p p Nõudluse ristelastsus – koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des (“+” – asenduskaubad, “-“ – täiendkaubad”)
võnkumine 7 mõõteriistu: mõõtejoonlaud, kell, dünamomeeter, kaalud; kirjeldada nähtusi ja rakendusi: liikumine (sirgjooneline (ühtlane, kiirenev, aeglustuv), ringjooneline, pöörlev, võnkumine, lained; liiklusega seotud nähtused; tsentrifuug; inerts, vaba langemine, hõõrdumine, deformatsioon, keha tasakaal, reaktiivliikumine, elastne ja mitteelastne põrge, resonants, resonantsi toime, lainetega seotud nähtused. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: soojusliikumine, mikroparameeter, makroparameeter, ideaalne gaas, selle olek ja oleku muutumine, gaasi rõhk, temperatuur, ideaalse gaasi olekuvõrrand, isoprotsess, siseenergia, soojushulk, termodünaamika seadused, soojusmasin, soojusmasina kasutegur, pööratav protsess,
Nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on alati negatiivne, sest iga hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise. Miinusmärk valemis aitab negatiivse arvu muuta positiivseks. Elastsuse uurimisel kastutatakse suhtelisi , mitte absoluutsuurusi. 1)suhtelised muutused ei sõltu sellest, milliseid ühikuid kasutatakse hinna ja nõutava koguse mõõtmiseks; 2) suhteliste muutuste kasutamine teeb lihtsamaks erinevate kaupade nõudluse elastususe võrdlemise. ELASTNE , MITTEELASTNE JA ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS. Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne. Sel juhul on nõudluse hinnaleastsuskoefitsient suurem kui 1. Kui nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus mitteelastne, nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1. Kui nõutava koguse suhteline muutus on samasuur kui hinna suhteline muutus, on nõudlus
Valem: ELASTSUS = hinna protsentuaalnemuutus / nõutava koguseprotsentuaalnemuutus Elastsuse arvutamine – Nagu eelnevad arvutused näitasid, on arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne – Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise – Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust Sõltuvalt sellest kuidas nõutav kogus reageerib hinna muutustele, eristatakse hinnaelastsuse liike: – Täielikult mitteelastne – Mitteelastne – Ühikuelastne – Elastne – Täielikult elastne - Täielikult mitteelastse nõudluse puhul ei mõjuta hinnaõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Elastsus = 0 – Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus on tegemist mitteelastse nõudlusega. Elastsus < 1 – Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne
Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab sissetuleku suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. 11 Kui nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne, on tegemist normaalhüvisega (sissetuleku suurenemisel suurenevad ka nõutavad kogused igal hinnatasemel). Nende hüviste nõudlus võib olla sissetulekuelastne (suurem kui 1) või sissetuleku mitteelastne (koefitsient väiksem kui 1) Kui koefitsient on negatiivne, on tegemist inferioorse hüvisega (sissetuleku suurenemisel nõutavad kogused igal hinnatasemel vähenevad). 12) Elastsuse liigitus (mitteelastne, ühikelastne, elastne). Elastsuse suurust väljendatakse elastsuskoefitsiendi abil. Nõudlus on elastne, kui koefitsient on suurem ühest ning mitteelastne, kui koefitsient on väiksem ühest. Kui koefitsient on võrdne ühega, on nõudlus ühikelastne. + lahendatud ülesanded
PAKKUMINE-Kaubakogus, mida tootja soovib ja suudab müüa ning on suuteline valmistama olemasoleva hinna eest Pakkumise mõjutajad: · KAUBA HIND · TOOTMIS JA MÜÜGIKULUD · HINNANGUD TULEVIKU SUHTES · MÜÜJATE VÕI TOOTJATE ARV MIDA KÕRGEM ON MINGI KAUBA HIND, SEDA ROHKEM ON TOOTJA HUVITATUD SELLE KAUBA TOOTMISEST Pakkumise hinnaelastsus · ELASTNE hinnamuutusel on suur mõju pakutavale kogusele. Tootjad hakkavad kiiresti kaupa juurde tootma · MITTEELASTNE hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene (piiratud ressursid, suured kapitalimahutused, teadmised), suured muutused nõuavad aega Pakkumise mõjurid 1. Tehnoloogia tase 2. Vajalike ressursside hinnad 3. Alternatiivsete kaupade hinnad 4. Tootjate ootused 5. Tootjate arv 6. Maksud ja subsiidiumid Turg Üle- ja puudujääk · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine)
Inertsiseadus ja inertsiaalsed taustsüsteemid b. Liikumishulk, jõud ja impulss. Newtoni II seadus c. Ainepunkti süsteemi dünaamika. Newtoni III seadus d. Liikumishulga ehk impulsi jäävuse seadus e. Töö kõverjoonelisel liikumisel f. im energia g. Vektorväli h. Töö tsentraalse jõu väljas i. Mehaanilise energia jäävuse seadus j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge m. Mitteelastne tsentraalpõrge A) inertsiseadus(Newtoni I seadus) ja inertsiaalsed taustsüsteemid N I s ehk inertsiseadus Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni, kuni teiste kehade mõju ei muuda selle keha liikumisolekut. Inertsiks nimetatakse kõigi kehade visa püüdu säilitada ühtlase liikumise olekut(sealhulgas paigalseisu) Inertsiaalne taustsüsteem Selline materiaalne taustsüsteem, milles inertsiseadus
Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede (tätsaim brasiilia hevea, Hevea brasiliensis) lateks koaguleeritakse esmalt happega, töötluse tulemusena saadakse kõrge molekulmassiga (70 000 ... 2 500 000) looduslik kautsuk. Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi. Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadakse mitteelastne nn. kõvakummi e. eboniit. Lisandina sisaldab kummi täiteaineid (tahma või valgetahma (ränidioksiid), plastifikaatoreid, stabilisaatoreid, pigmente jms.). Current sources Close to 21 million tons of rubber were produced in 2005 of which around 42% was natural. Since bulk of the rubber produced is the synthetic variety which is derived from petroleum, the price of even natural rubber is determined to a very large extent by the prevailing global price of crude oil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
