ministrite deklaratsioonis sisalduvate tähtaegade saavutamisele. Vaatamata pingelistele läbirääkimistele ei suudetud siiski leida võimalusi kompromisside saavutamiseks ja 24. juulil 2006 otsustati läbirääkimised ajutiselt peatada. Järgnes nö vaikse diplomaatia etapp (mitteametlikud konsultatsioonid, liikmete kahepoolsed kohtumised), mille jooksul reaalseid edasiminekuid või seisukohtade lähenemist ei saavutatud. 31. jaanuaril 2007 toimus Genfis WTO kaubandusläbirääkimiste komitee mitteametlik istung, kus WTO peadirektor Pascal Lamy juhtimisel otsustati DDA läbirääkimised taaskäivitada. Uusi ametlikke tähtaegu läbirääkimiste edasiseks protsessiks enam ei sätestatud ja tegutseti sooviga jõuda tulemuseni nii kiiresti kui võimalik. Järgmine otsustav etapp algas 21. juulil 2008, mil Genfis algasid ministrite tasemel läbirääkimised eesmärgiga jõuda kokkuleppele DDA kahe olulisima valdkonna, st põllumajanduse ja tööstustoodete turulepääsu läbirääkimispõhimõtetes
väliskommunikatsioonin erinevuse kohta. Sissejuhatusest võiksid need kommunikatsiooni kirjeldavad osad ka siia tuua. Sisekommunikatsiooni viise on väga palju - vestlus, kõne, loeng, videokonverents, kiri, memo, raport, e-mail, faks, aga ka riietus, intonatsioon, žestid või näoilme. Loetelu pole ammendav. Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil, kas ametlikult või mitteametlikult (Vos, Schoemaker, 2001: 86). Ametlik kommunikatsioon toimub organisatsiooni struktuurist lähtuvalt ja mitteametlik kommunikatsioon tekib sotsiaalsetest suhetest (Hirokawa, 1996) (sellistes töödes ei panda nii väikeste lõikude vahepealkirju. iseenda jaoks töö tegemise etapis on need head, lihtne vajadusel ise asju üles leida ja asju ümber tõsta, aga pärast tuleks neid kahandada).Sisekommunikatsiooni abil ühendatakse kõik organisatsiooni koostisosad üheks töötavaks tervikuks ning tekib püsiv inimsuhete süsteem ning suhtlemise
et tegeleda konfliktiga. Selle uurimuse eesmärgiks on lüüa häirekella, et konflikti lahendus on organisatsioonides tegelikult juba olemas ja ei ole vaja midagi leiutada. Neid lahendusmehhanisme võib näha lähemalt, kui uurida käitumisnorme ja organisatsioonikultuuri. Ei ole vaja leiutada amelikke probleemide lahendamise norme, need on mitteametlikuna juba tegelikult olemas. Org kultuuri hulka kuulub ka konflikti mitteametlik lahendamise viis- meie arvame, et see võib mõjutada ka seda, kuidas töötajad oma organisatsioonis konflikte lahendavad. Me ei taha väita, et konflikti lahendamisel on olemas hea ja halb kultuur vaid küsimus on selles, kuidas ülemused ja töötajad mõistavad ja tõlgendavad org kultuuri selles osas, mis puudutad igasuhuste probleemsituatsioonide kohta käivate eeskirjade väljatöötamist. Me järeldame, et tugev suhtlemiskultuur mõjutab mitteametliku konflikti lahendamist. Eriti
inimrühma kollektiivset kogemust, probleeme, lootusi ja väärtushinnanguid. 3. suuline pärimus 4. tugineb traditsioonile traditsioon tagab järjepidevuse eelnevate põlvkondade pärandi ja selle kaasaegsete vormide vahel 5. varieerub ulatuslikult rahvaluulepalu ei reprodutseerita kunagi üksüheselt, vaid luuakse aina uuesti. Ühtki teost ei saa kuulutada orginaaliks. Iga laulu ja jutu esitus erineb eelnevast. 6. mitteametlik isegi vastandumine riiklikele ja teistele ametlikele struktuuridele 7. võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme poeetiline, kujunduslik keelekasutus 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 5. Kes on (Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
Vroom, konspekt). Leian, et inimesi erinevatesse kastidesse ja tulpadesse panna pole viisakas, ja eriti siis, kui sellest veel kõvasti räägitakse. Olulise asjana näen veel organisatsioonis omavahel suhtlemist ning igasugust koordineerimist. Kaitseväes on nimelt need väga olulisel kohal. Võib öelda, et kaitseväes kehtib strukturalistlik teooria, sest on olemas ametlik suhtumine, mis on erinevate määruste ja sisekorraeeskirjadega kindlaks määratud. Veel on siis mitteametlik suhtumine, mis kujuneb inimeste vajaduste ja eelistuste baasil. See viimane on tegelikult vist igas organisatsioonis populaarne kuid samas igati taunitav, eriti kaitseväes. Suhtlemisel oleneb palju inimeste tüüpidest kas nad on suhtlemisaltid või pigem endassetõmbunud. Avatud inimestega on loomulikult asju tõhusam ajada ja nendega jõutakse ka kiiremini tulemusteni. Avaliku teenistuse motivatsioonisüsteemide uuringu väitel, mis on tehtud 2007. aasta
Philisteks probleemideks vivad kujuneda materjali puudus ning vrkeelsete tekstide tlkimine. Samuti on oht, et vajalikke raamatuid ei ole vimalik raamatukogust saada. Douglas McGregori elulugu: Douglas McGregor elas aastatel 1906-1964. Ta oli sotsioloog-pshholoog, kes pidas loenguid Harvardis ja MIT`s, kus ta sai heks esimeseks Sloani professoriks. Ta sai ka Antiochi kolledi presidendiks, kuid prast kuut aastat prdus tagasi MIT`i, kus ta oli kuni surmani. Tal oli mitteametlik petamisstiil, mida paljud tema pilased kiindumusega meenutasid. Tihti istus ta loengu ajal laua taga nii, et jalad olid laua peal. Seistes aga keerutas ja klistas ta taskus kas vtmeid vi mnte. McGregor ei avaldanud palju materjale, kuid nendel materjalidel, mis ta vlja andis oli inimestele suur mju. Aastal 1993 nimetati ta kigi aegade kige populaarsemaks juhtkonna kirjanikuks. Kige paremini on ta tuntud oma X ja Y teooria poolest.
Koeru Muusikakool Gustav Ernesaks Referaat Koostaja: Janeli Ait Juhendaja: Liana Kullasepp 2012 Sisukord Sisukord ...................................................................................................lk 2 Sissejuhatus .............................................................................................lk 3 Ernesaksa elulugu.......................................................................................lk 4 Ernesaksa looming.......................................................................................lk 6 Ernesaksa tunnustused .................................................................................lk 8 Mu isamaa on minu arm ..............................................................................lk 9 Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pi...
Otsustamine Kollektiivne, kõigi Demokraatlik, Individuaalne Konsensuse taotlus osavõtul Vastutus Grupis Valdavalt Individuaalne individuaalne kontroll Enesekontroll Mitteametlik,infole tuginev Ametlik, Reeglitele tuginev http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14232/1/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf 12
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
suhtlemist, kuna tihti on tegemist informaalse suhtlemisega, pigem näost-näkku kui kirjaliku vormiga ning vahetatakse kogemusi, saadakse teavet üksteise tegemistest. Selle tulemusena on tagasiside kiirem ja info moonutused väiksemad (Valk 2003:201). 1.3 Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis Diagonaalse suhtlemissuuna puhul on erinevate vertikaalsete ja horisontaalsete tasandite esindajad mingi eesmärgi saavutamiseks seotud ühte suhtlemisvõrgustikku. Mitteametlik suhtlemine on valdavalt diagonaalse suunaga, kuid organisatsioonis võib esineda ka sellealaseid ametlike suhtlemisvõrgustikke. (Valk 2003:201) 4 2 KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID Klassikaline kommunikatsiooniprotsess koosneb teate edastajast, kes kodeerib sõnumi mingitesse märkidesse ja saadab edasi, sõnumist, teabe vastuvõtjast, kes antud teabe dekodeerib ja tagasisidest (Valk 2003:202). 2
tunnistas Jaapani parlament selle riigilipuks alles 1999. aastal .Valge tähistab puhtust ja puutumatust, punane on aga siiruse, soojuse ja inspiratsiooni värv.Päikeseketas on muistsetest aegadest peale olnud Jaapani ja selle keisri sümbol. Legendi järgi rajas Jaapani Keisririigi päikesejumalanna Amaterasu Omikami poeg Jimmu Tenno.Valge tähistab puhtust ja puutumatust, punane on aga siiruse, soojuse ja inspiratsiooni värv. VAPP Jaapani vapp on jaapani rahvuslik ja keiserlik pitsat, mitteametlik riigivapp. Vapil on kujutatud krüsanteemiõis 16 õielehega, mille alt paistavad veel 16 õielehe otsad. GEODRAAFILINE ASEND Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Korea,Hiina ja Venemaa.Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud
Koostanud: Kadri laur Pärnu Raeküla Gümnaasium 12 B klass. Ajaloo referaat 1900. aasta Suveolümpiamängud Pariisis Sissejuhatus Sündmused maailmas olid kirjud. Aasta 1900 oli paljudele teadlastele, kunstnikele, poliitikutele ja üldiselt tervele rahvale maailmas vägagi läbimurdelised: USA-s võeti kasutusele kullastandard, ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine", Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan", William McKinley valiti teist korda USA presidendiks, Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit, Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks, Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält. Neid saavutusi oli loomulikult veel ja veel kui silmapaistvamaks jäid minu jaoks sündmused Prantsusmaal. Aastal toim...
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus ` ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, ...
Etioopia on Aafrikas teisel kohal maisitootjadest. Eksport Etioopia toodab rohkem kohvi, kui ükski teine riik Aafrikas. Kohvimasin on igaskodus Etioopias. Etioopia on ka 10 suurima kariloomade kasvanduse hulgas. Teised peamised eksportkaubad on khat, kuld, nahktooted ja õliseemned. Hiljutine areng lillekasvatus sektoris tähendab Etioopia on üks peaamisi lillede ja taimede eksportijaid maailmas. Ida- Aafrikas üle 95% piiriületava kauba liigub mööda mitteametlike kanaleid ja mitteametlik kaubandus veiste, kaamelite, lammaste ning kitsedega. Etioopia valitsus on rahulolematu kadunud maksutulust ja välisvaluuta tulust. Hiljutised algatused on püüdnud takistada selliselt kaubandus liikumist. Riigil on ka palju maavarasi ja ka nafta olemasolu poteentsiaal, mõndades vähem asutatud piirkondades. 6 Transport Etioopias on 681 kilomeetrit raudteed, mis asub peamiselt Addis Abeast- Djubouti, koos 1000mm kitsastetööbastega
Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi ja teised Y-tüüpi. Vastavalt sellele kujunduvad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. (Siimon, Türk; 2003: 43-44) Douglas McGregor õpetas mitmes kõrgkoolis nagu näiteks MIT Sloan School of Management, Antioch Collage, Indian Institute of Management Calcutta, Harvard University. Tema raamat ,,The Human Side of Enterprise" (Ettevõtte inimkülg") avaldati 1960. Selles raamatus avaldaski ta oma teooriad. Tal oli mitteametlik õpetamisstiil, mida paljud tema õpilased kiindumusega meenutasid. Tihti istus ta loengu ajal laua taga nii, et jalad olid laua peal. Seistes aga keerutas ja kõlistas ta taskus kas võtmeid või münte. McGregor ei avaldanud palju materjale, kuid nendel materjalidel, mis ta välja andis oli inimestele suur mõju. Aastal 1993 nimetati ta kõigi aegade kõige populaarsemaks juhtkonna kirjanikuks. (Vikipedia, 26.01.2011; Economist, 26.01.2011)
püstitatud eesmärkidele. Hinnatakse nii töötajate töötulemusi, tegevust/käitumist kui ka vajaduse korral potentsiaali. Lõpliku hinnangu saamiseks viiakse töötajatega läbi nn. hindamis- ja arengusvestlused, mille käigus juhid teavitavad, arutavad ja selgitavad töötajatele hindamise tulemusi ning aitavad neil püstitada uusi eesmärke tulevikus. Hindamine võib olla: · Ametlik (1-2 korda aastas) · Mitteametlik (igapäevase töö käigus) Hindamise kriteeriumid: · Töötulemused · Tegevused · Potentsiaal Hindajateks on isikud, kes osalevad hinnangute andmisel hindamisprotsessis. Nendeks võivad olla: · organisatsiooni juhid · hinnatava otsene ülemus · hinnatava kolleegid · hinnatava alluvad · personalispetsialistid · kliendid · hinnatav ise 19. Töötajate hindamise-ja arenguvestluse eesmärgid
(a) argumenteerimata, kuid üllatavat teavet (b) olemasolevate hoiakutega kooskõlalist teavet (c) tavakodaniku poolt vahendatud teavet (d) pressis ilmunud teavet 51. Kuuletumist instrukstioonile valmistada teisele inimesele kannatusi soodustab (a) mõne teise grupiliikme mittenõustumine (b) kuuletuja internaalne isiksusetüüp (c) toetumine autoriteetse isiku nõudmisele (d) mitteametlik situatsioon 52. Inimene "seadistab" oma hoiakud eelkõige (a) ametlikule arvamusele toetudes (b) keskmisele arvamusele toetudes (c) referentgruppi arvamusele toetudes (d) arvamusliidrile kõige julgemini vastastuva inimese arvamusele 53.Inimeste varieeruv sotsiaalne staatus toetub eelkõige (a) nende pärilikele võimalustele, positsioonile ja tegevuse edukusele (b) nende isiksuse dimensioonide väärtustele
Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene (Liider) mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise vahendusel 18. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuste ja eesmärkide ees. (Teeb asju õigesti Liider võib olla ametlik ja mitteametlik juht, kui PEAB OLEMA isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Tal on rohkem mõjuvõimu. (Teeb õigeid asju) 19. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon . Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. Julgustama teisi isikliku eeskujuga ja jagama nendega visiooni isiklikust tulevikust.
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning gl...
Elemendi eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menetlemisele. Asukohaks on traditsiooniliselt vormistatakse suurtähtedega adressaadi kohal. Kiri on mõeldud isiklikuks kasutamiseks: ISIKLIK Kirja on vaja menetleda tavapärasest kiiremini: KIIRE Muud kasutusviisi täpsustavad näited: ÄRISALADUS MITTEAMETLIK TÕLGE ADRESSAAT - On organisatsioon või isik, kellele kiri suunatakse. Kirja adressaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik Ametiisik Ruuta Vajalik Juhatuse liige Kui adressaate on rohkem kui adressaadiväljale mahub (rohkem kui 4 adressaati), vormistatakse
............................................................................................9 5.Turism ja teenindus .......................................................................................................9 6. Kasutatud kirjandus ....................................................................................................11 2 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend: Korea Vabariik, mille eestikeelne mitteametlik nimetus on Lõuna-Korea, asub Kaug- Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Lõuna-Korea geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna- Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi.
KORDAMISEKS 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel kaasa töötama. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht- tuleneb ametlikust organisatsioonist; koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Liider- võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? osavõtlikkus inimlikkus usaldusväärsus oskus töötajaid motiveerida kommunikeerimisoskus oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus tasakaalukus kriitilises olukorras grupis toimuvate protsesside tundmine 4
Turismireisi ja muinasjutu juurde kuuluvad lennukid ja lendavad vaibad, mis mõlemad annavad ''tegelasele'' võimaluse väga kiirelt ühest kohas teise liikuda. 31. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga. Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34
Joonis 7. Organisatsiooniteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Klassikaline teooria (19.saj): Frederick Taylor - funktsionaalne organisatsioon, tööjaotus ja erialane juhtimine, allüksuse tasand. Henri Fayol - ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. Max Weber - suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus. Uusklassikaline teooria: Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger - mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted; Douglas McGregor jt - inimene on organisatsiooni vara. Moodne teooria - välismõjudele avatud inimsüsteem: Norbert Wiener jt - organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. (Loeng) 7 Joonis 8. Juhtimisteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Tegevuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest, toetub
· Staabi seisukohad on teoreetilised. · Rivi ei suuda kasutada staapi efektiivselt. · Staap on kitsalt kinni oma valdkonnas. · Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides. 23 Eestvedamise mõiste. Liidri isiksuse omaduste teooria + Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: 1. Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. 2
kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus. 500,8 triljoni Euroga moodustas ta 2006.aastal rohkem kui neljandiku sisemajanduse kogutoodangust. Pariisi regioonis asub 36 ajakirja Fortune Global edetabeli 500-st edukamast erinevate ärivaldkondadega tegelevatest ettevõtetest. Samuti asuvad Pariisis paljud rahvusvahelised organisatsioonis nagu UNESCO, OECD, ICC ja mitteametlik Pariisi Klubi. Pariis on maailma kõige populaarsem turistide sihtpunkt, mille külastajate arv on aastas 30 miljonit. Mitmete külgetõmbefaktorite hulgas on seal paljusid ikoonilisi tähiseid, kuulsaid asutusi ja populaarseid parke. Geograafia Pariis asub Seine'i jõe ääres ja tema koosseisu kuulub kaks saart: Püha Louis saar ja suurem Cité saar, mis moodustab linna vanima osa. Üleüldiselt on linn suhteliselt madal, kõige madalam kõrgus merepinnast on 35 meetrit
· riski aktsepteerimine ja sellest tulenevate tagajärgedega leppimine ; · eesmärkide selgus organisatsiooni liikmete jaoks; · koostöövõime organisatsiooni liikmete vahel; · juhtkonna toetus alluvatele; · kontrollsüsteem reeglite ja seaduste hulk, mille abil kontrollitakse ja reguleeritakse; alluvate tööd; · tasustamissüsteem; · konfliktide olemus ja nende lahendamise viis; · ametlik ja mitteametlik kommunikatsioonisüsteem; Organisatsioonikultuuri võib jagada vaadeldavaks kultuuriks ja süvakultuuriks. 6 1.1 Süvakultuur Organisatsioonikultuuri mõistet analüüsides saab välja tuua mitmeid olulisi elemente, millest keskne on organisatsiooni süvakultuur ehk põhiväärtused. Süvakultuur kajastub
õpilasfirma tegevus täide viima. Oletati, et firma loomisega ei teki suuri probleeme ning kõik sujub hästi. Lisaks arvati, et kui õpilasfirma tiim on hea ning balansseeritud, siis töö tuleb välja paremini. Arvati, et toode meeldib inimestele ning nad huvituvad sellest. 3 1. Õpilasfirma 1.1. Õpilasfirma Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastest koosnev mitteametlik ettevõte. See on moodustatud Junior Achievement (JA) Eesti ettevõtlusõppe programmi käigus. Selle eesmärk on anda õpilastele ettevõtlusteadmisi ning suurendada nende huvi ettevõtluse suhtes. Õppureid juhendab vabatahtlik ärikonsultaat või/ja õpetaja. Turupiirkond on täpselt määratud Junior Achievementi poolt. Nendeks on kool, kooliga seotud müügikohad ja Junior Achievementi laadad. Õpilased ei
Eesistujariigi ametnike jaoks on eesistumine ühest küljest põnev väljakutse, mis toob teisalt endaga kaasa palju lisatööd (Bahovski, 2008: 16-18). 6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkoguks nim. kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist. Teisesõnaga võib seda nim. ka ELi tippkohtumiseks. Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010). Euroopa Ülemkogu tuleb üldjuhul kokku neli korda aastas. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise
Vastuvõttude alaliigid: 1) Alfresco külm laud, kerged suvised söögid. Serveeritakse väljas. Lauad kaunistatakse. Menüüs 3-4 rikkalikult kaunistatud toitu. 2) Brunch Ameerika päritoluga eine, mis ühendab rikkaliku hommikueine ja lõunasöögi. Korraldatakse restoranis, hotellis, või kodus tavaliselt pühapäeval ajavahemikus 11.00-15.00. Vastuvõtt lõpeb desserdi ja kohviga. 3) ,,Pokaal sampanjat" Toimub vabas vormis, ajavahemikul 12.00-15.00. Mitteametlik, ilma laudadeta, püsti seistes. Võib toimuda saatkonnas, residentsis, restoranis vm. Korraldatakse nt oma maa delegatsiooni nt lepingute sõlmimise puhul. Pakutakse kokteile, sampanjat, veine ja kangeimaid napse ning väikeseid võileibu, küpsiseid, pähkleid jne. Kutseid ei saadeta. 4) Kokteiliõhtu toimub kella 17.00 ja 19.00 vahel ning kestab kuni 2h. Külm laud, püsti seistes. Vaba suhtlemine. Hea suhete sõlmimiseks , informatsiooni vahetamiseks jne.
Täpselt adresseeritud, näidatud peab olema: täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Inimeste võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. See jaguneb ametlikuks mõjuvõimuks ja mitteametlikuks mõjuvõimuks. Ametlik kaasneb ametlik positsioon, mille määrab kõrgemal seiseb isik või mingi sotsiaalne süsteem Mitteametlik tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni
Täpselt adresseeritud, näidatud peab olema: täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Inimeste võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. See jaguneb ametlikuks mõjuvõimuks ja mitteametlikuks mõjuvõimuks. Ametlik kaasneb ametlik positsioon, mille määrab kõrgemal seiseb isik või mingi sotsiaalne süsteem Mitteametlik tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni
teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus Isiksusest tulenev võim: Asjatundlikkus, Karismaatilisus 51. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel.
Võimu sisu ilmneb võimuallikates ja vahendites. Võimuallikaid on organisatsioonis tegutsemisel kolm, nad on omavahel seotud, tingides ja põhjustades üksteist (Üksvärav 2004:179): Varustuslättest tulenev võim tähendab, et juhil on väliskeskkonna esindajatele mingi mõju ning setõttu ka võime hankida ettevõttele vajalikke inimesi, rahalisi ja ainelisi hüviseid; Teabelättest tulenev võim on juhi käsutusse saabuv mitmekesine ametlik ja mitteametlik teave, milleta ei ole juhi edukas tegutsemine mõeldav; kui kiiresti teave saabub ning kui usaldusväärne ta on, see määrab suuresti juhi otsuste õigsuse ja õigeaegsuse ning seega ka organisatsiooni liikmete hinnangud ja suhtumise; Toetuslättest tulenev võim tähendab, et juht võib ülesannete täitmisel tegutseda suhteliselt vabalt ja iseseisvalt, kohates ümbritsejate mõistmist ja poolehoidu; see
Otsustamine Kollektiivne, kõigi Demokraatlik, Individuaalne osavõtul Konsensuse taotlus Vastutus Grupis Valdavalt Individuaalne individuaalne kontroll Enesekontroll Mitteametlik,infole Ametlik, tuginev Reeglitele tuginev Allikas: Mihhailova, G., 2009. Kaasaegsed juhtimisteooriad. [Online] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14232/1/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf [02.11.2009]
Liider - Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist koos kontreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuste ja eesmärkide ees. (Teeb asju õigesti) Liider võib olla ametlik ja mitteametlik juht, kui PEAB OLEMA isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Tal on rohkem mõjuvõimu. (Teeb õigeid asju) 27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Oskab hoida oma meeskonda motiveeritud ja pühendunud. Liidri edu eestvedamisel mõjutavad: ülesande Olemus (komplekssus, tehnoloogia, maht), tema Liidristiil, RühmatööNormid, Kontrolli Ulatus, Välised Ohud ja surve, OrganisatsiooniKultuur. 28
* Suund * Integreerumine * Juhtkonna toetus alluvatele * Kontroll * Identiteet * Huvituste susteem * Konflikti tolerants * Kommunikatsioon 25. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine puue ja voime mojutada jargnejate tegevust eesmarkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. 26. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist,koos konkreetsete oiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmarkide ees. · Liider voib olla kas ametlik voi mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes koige rohkem suudab mojutada kaastöötajate tegevust. 27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? 28. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Suhtlemisega seotud rollid: · Esindaja roll · Juhtija-eestvedaja roll · Sidepidaja 29. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Infoga seotud rollid · Info vastuvotja roll · Info jagaja roll
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 ...
informatsiooni oma vahetu töökoha/osakonna vms plaanide kohta ( nt personali puudutavad teated). Vastav info suurendab töötajates kuuluvustunnet. kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet peegeldab suhtumisi olmesolevatesse kanalitesse nt e-mail, koosolekud, intranet, infotunnid, käskkirjad, korraldused (kirjalike ja suuliste korralduste selgus, lihtsus, kättesaadavus) ja teistesse olulistesse kommunikatsiooni kanalisse horisontaalne ja mitteametlik informatsioon peegeldab suhtlemisvõrgustiku aktiivsust, asjakohasust ja suhtlemisvoo vabadust (nt kuivõrd ollakse rahul horisontaalse suhtlemisega või mitteametliku suhtlemisega) organisatsiooni üldine toimimine peegeldab kuidas tajutakse organisatsiooni kui terviku toimimist, k.a. muudatuste teavitamine, finants olukord, missioon, visioon ja üldised eesmärgid. individuaalne tagasiside peegeldab kuivõrd töötajad saavad tagasidet oma töö kvaliteedi kohta;
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
finantshaldus on olnud usaldusväärne. 3. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aastaaruande. 4. Ta aitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. 5. Annab arvamusi kui menetletakse finantsküsimustega seotud õigusakte Ülemkogu Kujunemine ESTÜ riikide valiltsusjuhid kohtusid poliitika planeerimiseks ning koordineerimiseks juba enne Rooma lepingute sõlmimist Alates 1974 a. Pariisi kohtumisest regulaarne mitteametlik koostööfoorum 1987 a. Ühtse Euroopa Akti jõustumidega ülemkogu "instiutsionaliseeriti Koosseis EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Komisjoni president Ülesanne annab "Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised poliitilised suunad", st Ülemkogu roll on valdavalt poliitiline ta ei saa langetada õiguslikult siduvaid otsuseid Ülemkogu teeb oma otsused ühehäälselt Majandus ja sotsiaalkomitee Koosseis
Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate). Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi
Soovitakse saadud vastuseid täpsustada Soovitakse saada põhjalikku teavet (saab kasutada lisaküsimusi) Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid Intervjuu liigid: · Struktureeritud ehk ankeetintervjuu eelnevalt koostatud küsimused esitatakse planeeritud järjestuses · Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud · Avatud intervjuu vaba, süva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine: Individuaalintervjuuna kõige levinum Paariintervjuuna rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine Rühmaintervjuuna kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp 10. Dokumentide analüüs Andmete kogumine mõtestatult
23. Organisatsioonikultuuri tegurid: individuaalne initsiatiiv, suund, riksi aktsepteerimine, integreerumine, juhtkonna toetus, kontroll, identiteet, hüvituste süsteem, kommunitkatsioon. 24. Eestvedamine - Inimsuhete vorm kus üks inimene(liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 25. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht ametlik org, konkreetsed õigused ja kohustused. Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik isik, kes suudab kõige rohkem mõjutada kaastöötajate tegevust. Juht on isik kellel on ameti ja positsiooniga antud võim ja liider on isik kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. Juhid mõjutavad staatuse ja võimuga, liidrid aga valikuvõimalustega. Juhid toetuvad reeglitele ja protseduuridele, liidrid toetuvad inimestele. Juhid on fokuseeritud lühiajaliste ülesannete täitmisele, liidrid pikaajalistele. 26
eesmärgid, kui on kirjas Rakvere Maksimarketi põhikirjas. Ainukene puudus on see, et kokkulepitus ettevõttega puudub. 1.6 Infojuhtimise alane tegevus Organisatsiooni toimimiseks on vaja, et info ettevõttes liiguks. Infovahetussüsteem jaguneb kaheks: · Ametlik infovahetus infoedastamine toimub vastavalt organisatsiooni struktuurile, kuidas tuleb infot edasi anda töötajatele, klientidele, teistele ettevõtetele ning ka meediale. · Mitteametlik infovahetus kulgeb mööda organisatsiooni liikmete isiklike suhete põhjal tekkinud kanaleid. Isikliku- ja töötajat puudutavat infot antakse tavaliselt edasi ainult suuliselt, ilma ametlike ülesmärkimisteta. Rakvere Maksimarketis toimub meeskonna sisene info vahetamine tavaliselt suuliselt. Juhataja ja töötajate vaheline infovahetamine toimub pidevalt, kas siis juhataja kabinetis isiklikult või töötajate üldkoosolekul.
ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e
Tallinna Rahumäe Põhikool Tai naeratuste maa Uurimistöö Koostaja: Liisi Lota Pals 8.A klass Juhendaja: õpetaja Mare Salu Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1. Asukoht.............................................................................................................. 5 2. Loodus................................................................................................................ 5 3. Kliima................................................................................................................. 6 4. Ajalugu............................................................................................................... 6 5. Valitsus.......................................................................
Sõnastage eluline/praktiline näide. 23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: mõju määr ja sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide. 24. Nimetage organisatsioonikultuuri tegureid. 25. Mida nimetatakse eestvedamiseks? 26. Millised on juhi ja liidri erinevused? 1. Juhi ja liidri erinevuse selgitus- · Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. · Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. JUHT - JUHATAJA (manager) - Teeb asju õigesti JUHT LIIDER (leader) - Teeb õigeid asju Juht Strateegia Struktuur Süsteemid Liider Isikkoosseis Stiil Oskused Jagatud väärtused 27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? 28. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi)
Ülevalt- 1 cm Alt- 1 cm Kirjapeaväli- 1,0 4,2 cm Kontaktandmete väli- teksti suurus 8-10, eraldatakse pidevjoonega, mis on 0,25- 0,35 cm. Minu ettevõte OÜ TikiDelfiin Tegevusala: isikupäraste loomakujuliste helkurite õmblemine tikkimismasina abil Finantsjuht: Maris Paarmets Asukoht: Sinilille 6 , Tartu Telefon: 518 4676 Ametikiri Kohustuslikud elemendid: · Autor (kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik) · Logo · Kasutusmärge (isiklik, kiire, mitteametlik, konfidentsiaalne) · Adressaat (isik või organisatsioon, kellele kiri suunatakse; ka nt Maavalitsus vm), järjestada tähestikuliselt või tähtsuse järjekorras · Nime ette võib panna viisakusvormeli (preili, härra, proua- siin võib lühendada) või akadeemilise vormeli (professor, doktor) · Aadress (väiksemast üksusest suuremani; talu nimi, küla, vald, maakond (Eesti siseselt
· Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
