Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"mitoos" - 370 õppematerjali

mitoos on rakutsükli osa, rakujagunemine. 6.3. Kromatiidid lahknevad meioosi II anafaasis (e). Meioosi I anafaasis lahknevad homoloogilised kromosoomid (kahekromatiidilised moodustised). 6.4. Crossing-over tähendab kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis (c). Kromosoomide ristsiirde ehk crossing-overi puhul ei ole tegemist tervete kromosoomide, vaid kromosoomilõikude (geenide) “vahetamisega” meioosis.
thumbnail
4
doc

Bioloogia mõisted

Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotavad aga paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomid...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Paljunemine

Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos . Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, teise otsaga tsentrosoomi külge. Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse kokku...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
wps

BIOLOOGIA paljunemine

Toimub enamikus keharakkudes. Tähtsus: - kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel - tütarrakud geneetiliselt identsed - suureneb rakkude arv, tagatakse organismi kasv - tagab kudede normaalse füsioloogilise uuenemise - kahjustunud/kaotatud kudede taastamine Meioos - Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Tähtsus: - Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine - kindlustab haploidse sugurakkude tekke - ühest diploidsest rakust moodutub 4 haploidset tütarrakku - tütarrakud on geneetiliselt erinevad Mitoosi faasid: 1)Profaas: *Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks *Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad *Tuumaksesed kaovad *Tsentrioolid liiguvad poolsutele *Algab kääviniidistiku kujunemine 2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinn...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rakkude jagunemine, paljunemine ja areng

Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine...

Rakubioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mitoosi ja meioosi võrdlus

Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eukarüoodid

Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemi...

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

diploidne kromosoomistik ­ antud liigile omane kromosoomide arv embrüogenees ­ elu periood viljastumisest sünnini ensüümid ­ bioloogilised katalüsaatorid fülogenees ­ antud organismide rühma sugupuu haploidne kromosoomistik ­ sugurakkudele omane kromosoomide arv juveniilne staadium ­ elu periood sünnist suguvõimeliseks saamiseni lõved ­ erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus meioos ­ sugurakkude pooldumine mitoos ­ rakkude pooldumine monokarpne ­ taim, mis paljuneb ükskord eluperioodi jooksul ontogenees ­ elu periood viljastumisest surmani osmoos ­ lahuste erinev kontsentratsioon, mis põhjustab membraanile rõhku papillid ­ epiderm osa väljasepistused, mis kaitsevad õit polükarpne ­ taim, mis paljuneb mitu korda eluperioodi jooksul postembrüogenees ­ elu periood sünnist surmani sügoot ­ viljastunud munarakk...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 8) Selgita mõisteid: · Rakutsükkel ­ Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni · Interfaas ­ on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos ­ Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees ­ Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees ­...

Bioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Rakk,kromosoom,DNA,geen

karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos , meioos, ristsiire koer Canis familiaris 78 tubakas Nicotiana tabacum 48 koduhiir Mus musculus 40 hallitusseened Aspargillus nidulans 16 Rakud paljunevad jagunemise teel, mille käigus tekib ühest lähterakust kaks...

Bioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10-11 klassi põhivara

D-vitamiin, mesilasvaha glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti · Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides · Suur soojuvusmahtuvus Rakud Bakteri raku ­ pole tuuma, gaasiavkuoolid, rakud poolduvad Loomaraku ­ tuum, harva on vakuoole, mitoos ja meioos Taimeraku ­ tuum, tavaline vakuool, mitoos ja meioos Ülesanded Sahariid - energiat, kaitse, ehitus Valgud - ehituslik, kaitse, ensüümid Lipiidid - energiat, kaitse, ehitus Bakterirakk Bakterirakku ümbritseb rakukest. Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan. Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude...

Bioloogia
323 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Homoloogiliste kromosoomide lookustes võivad olla samad või erinevad alleelid. Seega ei ole homoloogilised kromosoomid geneetiliselt identsed. Suguliselt sigivate organismide diploidne kromosoomistik koosneb homoloogiliste kromosoomide (homoloogide) paaridest, millest igaühes on üks kromosoom saadud isalt, teine emalt, ning meioosis need kromosoomid konjugeeruvad ja lahknevad eri gameetidesse või spooridesse. 25. Asümmetriline mitoos ,amitoos,endomitoos,polüteenia. ASÜMMEETRILINE MITOOS mitoos -- eukarüootsete rakkude jagunemise põhiviis, mille puhul emarakust tekib kaks samasuguse kromosoomistikuga tütarrakku. Mitootiliselt jagunevad rakud läbivad rakutsükleid (e. mitoositsükleid), milles järgnevad interfaas (koosneb omakorda G1-, S- ja G2-perioodist) ning mitoosifaasid (pro-, meta-, ana- ja telofaas). S-perioodis replitseerub DNA ja kahestuvad kromosoomid -- tekivad...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Veiste geneetika

Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuva...

Aretusõpetus
59 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksami konspekt

1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmad...

Mikrobioloogia
414 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geneetika

Mida suurem on paarisisese erinevuse näit, seda suurem roll on keskkonnal. 3. Tsütogeneetika - põhineb genoom- ja kromosoommutatsioonide tuvastamisel lähtuvalt rakkude uuringutest. Uuritakse a) verd (leukotsüüte) b) nahka c) punase luuüdi rakke d) looterakke (sünnieelne diagnostika) Võetakse rakud, kutsutakse esile mitoos , siis rakud surmatakse, kromosoomid värvitakse, uuritakse metafaasis olevaid rakke, fikseeritakse muutused kromosoomide arvus ja struktuuris. 4. Ekspressdiagnostika ehk sõeluuring - kõikide vastsündinute teatud pärilike ainevahetushäirete suhtes, mille puhul saab rakendada bioloogilisi kompensatsioonisüsteeme. Nõuded testile a) odav b) töökindel c) nõuab vähe uuritavat materjali d) annab kiire vastuse e) on lihtne analüüsida (töökindel)...

Üldbioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ontogenees ehk isendi areng

1. Peavad olema kujunenud koed 2. Peavad toimuma programmeeritud muutused rakkudega a) rakkude valikuline hukkumine b) rakkude valikuline ümberpaiknemine c) rakkude valikuline jagunemine Näide - sõrmede jagunemine jäsemepungast. Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Sõrmede alal olevad rakud jätkavad jagunemist ja sõrmede alale siirdub osa sõrmevahede piirkonna rakke. Sõrmevahed - osa sõrmevahede rakkude mitoos blokeerub, rakud surevad ja lagunevad, sõrmevahede rakud rändavad sõrmede piirkonda. Sõrmede väärarengud 1. liigsõrmsus a) funktsionaalne - nt 6 sõrme, kõik toimib b) mittefunktsionaalne - lisasõrm on alaarenenud, nõmedas kohas jne. 2. liitsõrmsus Põhjuseks sõrmevahede mitteväljakujunemine 3. lühisõrmsus - ühel või mitmel sõrmel puuduvad teatud sõrmelülid 4. paralelism- käeosade peegelpildiline areng 5...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Paljunemine

Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga . Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid....

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rakubioloogia

membraanis mukoplasmad) Viburi ehitus Korrapäratu Korrapäraline Rakutüüpide arv Kuni 10 Ligi 500 Geenijärjestused Pidevad Katkendlikud Talitluslik Tunnused Eeltuumsed Päristuumsed Jagunemine Amitoos Mitoos , harva amitoos Jagunemise kiirus Kiirem (20-30 min) Aeglasem (1-3 tundi) Muutlikkuse sagedus Väiksem Suurem Dominantsed avalduvad, või Mutatsioonide avaldumine Kõik avalduvad retsessiivsed homosügootses olekus...

Üldbioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Paljunemine on järglaste saamine

Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed ­ isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel ­ lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel ­ järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. RAKUTSÜKKEL Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Rakutasandil on 2 vegetatiivse paljunemise vormi: mitoos ja meioos. Eukarüootsetel rakkudel eristatakse tuuma jagunemist (karüokinees) ja tsütoplasma jagunemist (tsütokinees). Karüokineesis toimub geneetilise info võrdne jaotamine tuumade vahel. Rakkude jagunemist, mis tagab kromosoomide arvu püsivuse tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 2 mitoosi vahele jääb interfaas. Rakutsükli moodustab raku eluperiood ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni läbi interfaasi...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Geenitehnoloogia

rRNA(ribosoomis) ­ seostub valkudega kompleksideks ­ ribosoomideks (osaleb valgu sünteesis). 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüoodid on väiksemad, neil puuduvad histoonvalgud, DNA on nukleoidis (eukarüoodis DNA kromosoomidesse pakituna tuumas), prokarüoot pooldub või pungub, eukarüoodil mitoos , membraaniga ümbritsetud organelle prokarüoodil pole (eukarüoodil mitokondrid, kloroplastid jne.), prokarüoodil puudub nii tsütoskelett kui ka rakusisene liikumine (eukarüoodil kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi ­ pikad...

Arstiteadus
326 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...

Bioloogia
132 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun