Inimese evolutsiooni kohta on kogutud hulgaliselt andmeid tänu mitokondriaalse DNA analüüsile. Mitokondritel on oma genoom, mille pikkus on 16569 aluspaari ning see kodeerib 37 geeni. Võrreldes tuuma DNA-ga muteerub mitokondriaalne DNA (mtDNA) 10 korda kiiremini ja see võimaldab uurida evolutsioonilisi sündmusi, mis on toimunud suhteliselt hiljuti ning lühema aja vältel. mtDNA kandub edasi ainult emaliini pidi. Isa mitokondrid paiknevad seemneraku sabas ja varustavad rakku energiaga. Kuna seemnerakus on aga väga vähe tsütoplasmat, siis on isa mitokondrite sattumise tõenäosus viljastatud munarakku väga väike. Seega võimaldab mtDNA järjestuse analüüs uurida inimpopulatsioonide päritolu emaliini pidi. Mitokondriaalse DNA analüüsi tulemusena pärineb meie kõigi esiema Aafrikast. Samas on selge, et kaasaegne inimene sai alguse enam kui ühest naisest
Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku ainevahetust, lõpp-produktide ja glükoproteiidide väljutamist. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli).
tsütoplasmavõrgustikuks, ei tea, rakutuuma tuumakestes, rRNA, valk, pooride, kinnituda, valkude sünteesimine, polüsoomid, nütokundrid, kloroplastid. 3. Tuumake-ribosoom-rRNA 4. *Tuumake, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma võrgustik * Nad on poorsed ja koosnevad valkudest. * Tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks * Valgulise koostisega * Raku peamised koostisosad on valgud. 6. Rakutuum-koosneb valkudest- ÜHINE sisaldavad geneetilist infot, Mitokoner sünteesib valke. 7. Mitokondrid sisaldavad pärilikkuse ainet. Sellest saab rakku luua, aga nad ei saanud normaalselt areneda teises rakus, järelikult toimus muutus pärilikkuses. 9. Golgi kompleks ; Rakumebraan; Ribosoom b Ribosoom c Gr. Fosfolipiididest, valkudest, rRna, valkudest, rib fosfolipiididest 3.6.1. Kõik järjest. 2. Rasokol, vähirakkude, sibliharrakude. 3. Tsütoskelett on võrgustik, erinevatest valguniitidest koosnemine, hoiab raku ruumilisena, toetada ja liigutada rakku. 4. Tsentrosoomiline. 5
2. informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli st. ontogeneesi kestel (fenogenees). Pärilikkuse tüübid on: 1. kromosoomiline pärilikkus, st. pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. 2. tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevadamitoosi teel). 3. Viirused 3.1 Viirused Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad
molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool) > makromolekulid (vt ülalt) > supramolekulaarsed kompleksid (ribosoomid, tsütoskelett) > organellid (tuum, mitokondrid, kloroplastid). Struktuuriline hierarhia eluslooduses: molekul (lihtaine või ühendi väikseim osake) > makromolekul (vt ülalt def.) > organell (reaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis) > rakk (eluslooduse väikseim struktuurne ühik) > kude > organ > elundkond > hulkrakne organism (kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend) > populatsioon > kooslus >
Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma Lüsosoomid Kloroplastid Mitokondrid Vakuool Rakutuum Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta toimub aine- ja energiavahetus Kloroplastid plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmsitatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikeseenergiat
Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus 10 ?m 0.3-20 ?m (+erandid) Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas Tsütoplasma membraan Steroolid Ei sisalda steroole Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist: Tsütoplasma
Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine. *Golgi kompleks koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. *mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline.Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Mitokondrid vajavad hapniku, et viia lõpuni glükoosi ja teiste ainete lagundamine. *tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. 2.Ülesanne. Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega. Perekonnas on hemofiiliahaige tütar
paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku oma. See kaitseb ja toestab seenerakku nind annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi jt ained liiguvad tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid. Seened on ühed peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib aga oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, kasutades näiteks tselluloosi ja ligniini ning põhjustades seeläbi mitmeid taimehaigusi
samblad. Mittesugulise paljunemise eripärad Järglased on sarnased vanematele /järglased geneetiliselt identsed Kiire paljunemine Rakutsükkel Rakutsükkel = interfaas + mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestvus erinev. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, DNA kahekordistub. Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu
· Ribosoomid: o kaheosaline; o mõlemad osad koosnevad rRNA (ribosoomi-RNA) ja valgu molekulidest; o ühes rakus on neid tuhandeid; o ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes; o ribosoomides toimub valkude süntees; o väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita; o ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks; o ka mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome. Seal sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke. · Lüsosoomid: o ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milledes lõhustatakse mitmesuguseid aineid: makromolekule; oma otstarbe kaotanud rakustruktuure; fagotsüteeritud aineosakesi. o primaarne lüsosoom sisaldab ainult lagundavaid ensüüme;
Loomariigi evolutsioon · Elu tekkis vees. · Organismide areng algas 3 miljardit aastat tagasi · Arvatavasti on vanimad elusolesed ilma tuumata organismid prokarüoodid (tänapäeval esindavad neid bakterid) · Järgmine samm oli eukarüootsete organismide teke ehk tuumaga organismide teke. · Arvatavasti tekkisid eukarüoodid, prokarüootide liitumisel (nn endosümbioosi tulemusel), kuhu raku koosseisu ilmusid: · Mitokondrid · Ribosoomid · Fotosünteesivatel rakkudel kloroplastid. · Eukarüootne ehitus tegi võimalikuks hulkrakse organismi tekke. · Taimedest olid need vetikad · Loomadest olid need arvatavasti pehmekehalised selgrootud oleksid (kellest ei ole säilinud kivistisi) · ~ 700 miljonit aastat tagasi · Millise eelise andis organismidele hulkrakne ehitustüüp? · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks · Tagas püsivama sisekeskkonna
Protsess rakkude sisemuses glükoos lõhustatakse kaheks püroviinamarihappeks TSITRAADITSÜKKEL Keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites Toimub glükoosi lõplik lagundamine HINGAMISAHEL Mitokondrite harjakestel toimuv rakuhingamise viimane etapp Kaasneb 34 ATP mol süntees 17. Miks on mitokondritel oma DNA? Sest munaraku viljastamise käigus spermi mitokondrid hävivad, on embrüos ainult munaraku mitokondrite DNA 18. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine on glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks punased verelibled kasutavad alati anaeroobset glükolüüsi et saada anaeroobsel glükolüüsil raisku läinud energiat kätte,
Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Lisaks on vaja (bio)elemente nagu Ca, Mg, Ka, Na, Cl, Ph, S, N jne. Nagu taimedelgi, vabaneb energia (ATP) rakuhingamise käigus, hingamise ja energia vabanemise kindlustavad mitokondrid . 4) Kirjelda toiduahela troofilisi tasemeid, too näide. Kes on toiduahelas: autotroofid, bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid, omnivoorid ja saprofaagid? Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme
Enamis anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotseerunud olekus. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ... . Leiame ka mitmesuguseid ainevahetuse aineprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 8. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule
ümbritsetud poolläbilaskva membraaniga. Tuumas asuvad ka kromosoomid. Kromosoomides omakorda asuvad pärilikkusetegurid ehk geenid. Geenid koosnevad 10 pärilikkuseainest ehk desoksüribonukleiinhappest (DNA) ja proteiinist. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi. Ainult küpsetes sugurakkudes (munarakk ja seemnerakk) esineb 23 kromosoomi. Ilma tuumata kaotab rakk kasvamis- ja paljunemisvõime ning hukkub. Teisteks raku organellideks e. peenstruktuurideks on ribosoomid, mitokondrid, tsütoplasmaatiline võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja tsentrosoomid. Kõigil organellidel on oma kindel ülesanne. Näiteks mitokondrid toodavad rakule eluks vajalikku energiat, ribosoomide ülesandeks on sünteesida valke. Raku "seedeorgani" funktsiooni täidavad lüsosoomid. Mitokondrid - niidi-, kepikese- või terakesekujulised moodustised, mis koonduvad sinna kus on raku kõige intensiivsem ainevahetus. Mitokondrid toodavad raku talitluseks
valgusmikroskoobiga). Rakutuuma olemasolu alusel eristatakse eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus tsütoplasmaga. Rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna. Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organellid. Olulisimad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid, ja Golgi kompleks. Enamik neist organellidest on nähtavad ainult elektronmikroskoobiga vaadates. Peale eespool nimetatud organellide on rakkudes mitmesuguseid sisaldisi ja struktuure. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism terviku
Ainevahetus on väga kiire, tema pinna ja mahu suhe on oluliselt esi m es e kasuks. Se e v õi maldab mikroobidele parima kontakti toitainetega, mis o makorda kindlustab nende kiire ma paljune mise ja kasvu. Bakterirakk koosneb tsütoplas mast ja m e m braanist. Tsütoplas ma on pool vedel, tema ke e milisse koostisse kuulun nii orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (valgud, nukleotiidhapped, vesi, rasvad, mineraalid). Mikroobiraku tsütoplas mas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsamateks tsütoplas mas sisalduvateks organellideks on kohelda matult ribosoo mid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoo mide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks m RNA m olekul võib saada transleeritud mitmete ribosoo mide poolt sa maaegselt, m ille tule musena tekib polüribosoo m ehk polüsoo m. Nii on või malik , et üht ge eni DNAs transkribeeritakse samaaegselt paljudesse RNA
osalemisel keemilistes reaktsioonides. Vett omastatakse a) juurte kaudu tänu osmoosile, b) õhulõhede kaudu vee auruna, c) kogu taime pinna kaudu difusiooniga. 2.1. Fotosüntees valgus klorofüll valgus- - - - + e 2OH + e O2 + 2H staadium NAD + 2H NADH2+ H++OH- Mitokondrid: CO2 + NADH2 + O2 C6H12O6 + NAD pime staadium (Calvini tsükkel) 3. Taimede kasv see on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud rakkude juurde tekkimisest. Taimed võivad kasvada: a) tipmiselt (juurtest), b) vahemiselt, c) võivad muutuda jämedamaks kambriumi arvelt. Taimede kasvu mõjutavad: 1) keskkonnatingimused, 2) geenid, 3) toitained, 4) haigused, 5)geenitehnoloogia.
sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism Rakumembraani ehituses esinevad mõned retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (näiteks hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 22.) Loetle rakuorganellid (5) Tsütoplasmavõrgustik, ribosoom, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid 23.) Tsütoplasmavõrgustiku ülesanne ja jaotus Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku (,,karedus" tuleneb selles paiknevatest arvukatest ribosoomidest). Ülesanne: mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. 24
· 1858.a. sõnastas Rudolf Virchow rakuteooria ühe põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Selles väites avalduvad kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
jagunemisvõime 7.ainevahetustüüp heterotroof autotroof Heterotroof 8.plastiidid puuduvad Gloro-, gromo-, leükoplastid 15 Bakterid 1. Ehituslikud iseärasused - Eeltuumsed puudub korralikult välja arenenud tuum - DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga vaid asub tsütoplasmas tuuma piirkonnas - Puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid - Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel
erinevad käärimisproduktid: mikroorganismides etanool, butanool ja võihape seentes etanool taimedes etanool loomades püruvaat (laktaat) Glükoosimolekuliga toimub väga väike muutus: 6 C 2 (3 C). Kuna muutus on väike, siis on ka energia muutus väike. Saagis on 2 ATP. Inimesele on anaeroobne glükolüüs oluline, ta võimaldab hapniku defitsiidis täita organitel eluliselt vajalikke funktsioone. Võimaldab energiat kasutada neil rakkudel, kus mitokondrid puuduvad (nt erütrotsüüdid). Aeroobne glükolüüs Algsed reaktsioonid kuni püruvaadi tekkeni on kattuvad anaeroobse lõhustumisega. Siis lisandub veel 3 etappi: 1. Pürovaadi oksüdeeriv dekarboksüülimine (eraldub CO2 ja 3 C 2 C ühend) 2. 2 C ühend on Ac CoA, mis difundeerub mitokondrisse. 3. Krepsi tsükli (tsitraaditsükli ) ja hingamisahela koostöös viiakse glükoosi lagundamine lõpuni. Selle tulemusena tekib CO2 ja H2O.
tagasi). Neil oli oma algeline keel, koopamaalingud. Nendega samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased, kuid neid ei seotsata perekonda homo. Homo sapiens pani aluse tänapäeva inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiens ehk mõtlev inimene. Selgitage endosümbioosi hüpoteesi? Endosümbioosi hüpoteesi järgi liitusid amögoidsete prokarüootidega aeroobsed prokarüoodid ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul tulid mitokondrid ja teisel juhul plastiidid (kloroplastid). Oluline on see sellepärast, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosümbioosi hüpotees seletabki seda, kuidas prokarüootide asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema. Millega seletatakse liikide väljasuremist? Seda võib seletada sellega, et ükski liik ei sa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik,
Hingamislihaste suutlikkus (ventilatsioon) · Transport Vere punaste vereliblede arv ja neis asuva Hgb hulk Veresoonte arvukus (s.h. üldine ainevahetuslik pindala) Südame pumba funktsioon annab energia verevoolule · Ainevahetus Raku suutlikus kasutada O2 (s.t. mitokondrite arv) Ensüümide (pärilikkus) koostöö Südamelihase eripära · Müokardis on väga palju kapillaare (2000 tk/mm3) · Mitokondrid moodustavad ca 25-30% raku mahust (lihases ~5%) · Süda toodab harva piimhapet (hapnikupuudusel torked südames e. isheemia) ning kasutab ise piimhapet energiatootmiseks · Treening südame väga head ainevahetust PAREMAKS EI TEE (skeletilihased väsivad enne ära) Südameinfarkt 20X suurendus Hingamissüsteemi kohanemine · Gaasivahetuse suurendamine Sissehingatava õhu hulga suurendamine · Sissehingamine on aktiivne ja seda
DNA RNA 1. Pentoos | Desoksüriboos | Riboos 2. Lämmastikalused | A,T,G,C | A,U,G,C 3. Sekundaarstruktuur | Biheeliks | Molekul üksik ja kaksikahelaliste piirk. 4. Molekulmass | Suurem | Väiksem 5. Ülesanne rakus | Päriliku info säilitamine | Päriliku info kasutamine 6. Leidumine rakus | Tuum, mitokondrid,kloroplastid | Ribosoomides, tuumas, kloroplastides, | | Mitokondrites, tsütoplasmas. 7. denatureeruvus | aeglaselt | kiiremini 8. Lagundav ensüüm | Desoksüribonukleaas | Ribonukleaas DNA ja RNA võrdlus(ühised tunnused) : 1. lämmastikalused. 2. koosnevad nukleotiididest. 3. negatiivne laeng. 4. mõlemad denatureeruvad. 5. suur molekulmass. Kokkuvõttev tabel staatilisest biokeemiast:
Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest. Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüonist ehk soomast ja jätketest-akson ja dendriidid. Neuroni ehitus Raku keha: elu tugi ja informatsiooni integratsioon struktuuridesse -tuum,ribosoomid, kare ja siledapinnaline retiikulum, mitokondrid, lüsosoomid, mikrofilamendid ja mikrotuubulid -valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust:
külgedel, arhedel on selleks ATP hüdrolüüs. - 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi Vanimad leitud jäänused on ~3.4 miljardit aastat vanad. 7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi Eukarüoodid tekkisid 1-1.5 miljardit aastat tagasi. 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Rhizobium bakterid. 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel 2 - Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemise membraani koostis sarnane bakteriraku membraani koostisele peptidoglükaan ja erineb teistest eukarüootse raku membraanidest ei sisalda steroide. - Uued mitokondrid ja plastiidid moodustuvad jagunemise, mitte mitoosi teel.
transpordib aminohappe valgu sünteesi kohta, rRNA koos valkudega moodustab ribosoomi, mis ongi valgu sünteesi koht. DNA ERINEVUS RNA deksüriboos pentoos riboos A/T/G/C lämmastikalused A/U/G/C suurem molekulmass väiksem aeglasem denaturatsioon kiirem Raku tuum, mitokondrid, Leidumiskoht Raku tuum, mitokondrid, kloroplastid päristuumsestes rakkudes kloroplastid, tsütoplasma Pärilikkuse säilitus biofunktsioon Päriliku info reliseerimine tuumas 1 vorm 3 vorm Ühine DNA-l ja RNA-l Mõlemad koosnevad nukleodiidijääkidest Hüdrolüüsuvad
3. Fotosünteesi tähtsus - taimedele: 1. Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kloroplaste (näiteks maa-alustes osades ja varre sisemuses), need osad saavad vajalikud toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees. 2. Calvini tsükli reaktsiooni vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. 3. Vee fotooksüdatsioonil vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste sisaldavad rakud näiteks öösel. - heterotroofsetele organismidele: 1. Heterotroofid ei suuda valgusenergiat keemiliseks energiaks muuta. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kui fotosüntees lakkaks, saaksid otsa ka orgaanilise aine varud, mida heterotroofid lagundavad. Heterotroofid
saa enam normaalselt töötada. · Kliiniline surm hingamine ja süda on seiskunud · Bioloogiline surm ajurakud on ilma hapnikuta olnud nii kaua (5 minutit!), et enam ei taastu. Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: · Haploidse kromosoomistikuga · Pärilikelt omadustelt erinevad · Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: · Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril.
Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ
ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. o Ainete lagundamine Peroksüsoomid - väikesed ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid o dedoksifikatsioon o mikroorganismide hävitamine o pikaahelaliste rasvhapete lagundamine Vakuoolid erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. o ainete säilitamine Mitokondrid - ümmarguse või pikliku kujuga kahekihilise membraaniga ümbirtsetud organell o raku hingamine Mittemembraansed organellid: Ribosoomid - keemiline koostis: valgud ja rRNA. o valgusüntees Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. Tsütoplasma - kõik, mis jääb rakumembraanist sissepoole va tuum Tsütosool - tsütoplasma vedel osa Prokarüootne rakk - bakterite rakk. Eeltuumne rakk.
tuuma doonororganismiga. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta. Rakuorganellid: Raku tuum elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Rakumembraan bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid
tuuma doonororganismiga. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta. Rakuorganellid: Raku tuum elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Rakumembraan bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid
Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes. 9. Eukarüootne rakk kui sümbioosi akti tulemus Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel ,,neelati" rakku organellide eellased bakterid. Seda teooriat toetavad faktid, et mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokatüootsed tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. 10. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis Kolm suurt domeeni: I. Eukarüoodid II. Arhed e. Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes arhebakterid domeenis, arhete ja bakterite domeenis III. Bakterid e. eubakterid 11. Prokarüoot e. eeltuumne rakk
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. On evolutsi...
5. sugurakud on kehavõõrad rakud - ei tohi otse kehaga kokku puutuda 6. sugurakud on vabad rakud - ei kuulu ühegi koe koostisse 7. nende eriosade bioloogiline väärtus ja saatus on erinevad 8. sugurakkudes on DNA väga tihedalt kokku pakitud Spermid 1. Ehitus: pea, keha ja saba. a) peas on tuum, kus on kromosoomid; veidi tsütoplasmat; muundunud Golgi kompleks (akrosoom), mis sisaldab lõhustavaid ensüüme (mille abil saab munaraku sisse) b) kehas on põhiliselt mitokondrid, mida on ligikaudu 10 (toodavad energiat, aga sellest ainult ei jätku, enamus energiat tuleb glükoosi osalise lõhustamise teel) c) saba - tüüpiline päristuumse raku vibur - sõudev liikumine (mitte pöörlev) Sabade arv: a) 1 sperm, 1 vibur - levinuim, ka inimesel. b) 1 sperm, 2 viburit - opossum, kuukala, teatud tirtsuliigid. c) 1 sperm ja rohkem kui 2 spermi - vähkidel d) ilma viburiteta sperm - puukidel, solkmetel
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus. Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid. Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid, ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest. Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega. Gliiarakk tagab neuronite strukturaalse stabiilsuse neid ümbritsedes KNS gliiarakk 4tüüpi: oligodendrotsüüt, astrotsüüt, mikrogliiarakk, ependüümirakk.
*Tuumamembraanis on tuumapoorid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. *Kõiki rakutuumas paiknevaid kromosoome kokku nim kromatiiniks ning selle kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus. *Tuumas on ka üks või mitu tuumakest. Neis sünteesitakse ribosoomi-RNAd, samuti moodustuvad seal ribosoomid. *Inimesel on rakus 46 kromosoomi v.a. sugurakkudes. *Peale tuuma sisaldavad väikesel hulgal DNAd ka mitokondrid ja taimede kloroplastid. DNA JA RNA SÜNTEES DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel Ensüümid valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust või võimaldavad reaktsioonil toimuda sobimatuses tingimustes, nt madalama temp-ga kui muidu) Helikaas ensüüm, mis katkestab kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib
Taimerakkude kaks põhilist ehituslikku ja talitluslikku erinevust, võrrelduna loomarakuga, on tingitud mitmesuguste plastiidide ja jäiga rakukesta olemasolust. Samas tuleb aga märkida, et rakkude põhilised eluavaldused -- DNA replikatsioon, samuti valgusüntees ning membraanide ehitus on nii taime- kui ka loomarakkudel ühesugused. 1.1. Membraanstruktuurid Membraanstruktuurid võivad koosneda ühest või kahest membraanist. Kahe membraaniga ümbritsetud organellideks on plastiidid, mitokondrid ja tuum, kõik nimetatud organellid sisaldavad suuremal või vähemal määral DNA-d. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest -- proplastiididest
Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Organellid: tuum, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide. Tsentriooli esinemine ainult viburiga rakke omavatel seentel. Tsentriool tsütoskeleti osa. NAO on tütartuumade laialitõmbamisel tegev, ainult seenele iseloomulik organell. Hüüfi tipmine kasv on seotud Golgi aparaadist pärit põiekeste ja plasmamembraani liitumisega. Põiekesed sisaldavad ensüüme uue rakuseina sünteesiks.
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – av...
paaritati sama põlvkonna pruunikarvalistega.miiliseid tulemusi võib oodata?.II põlvkonna hiired on kõik mustad heterosügoodid. II.1.elu organiseerituse tasemed. 1.2. Elu organiseerituse tasemed Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse,.Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Elu organiseerituse organelli tase.Tuum, ribossomid ja mitokondrid eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid.Organellid moodustavad üksnes rakkudes.Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.Kude on üks elu organiseerituse tase. .Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. elundkondadesse ehk.Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus.Ühel
Lidokaiin (xylocaine, lignocaine) ● Enim kasutatav lokaalne anesteetik ● Blokeerib spetsiifilised voltaaz-tundlikud Na+ kanalid (Nav1.7) valu aistingut vahendavates neuronites (notsitseptor e. valuretseptor) ● Selle tulemus notsitseptor ei depolariseeru ja valuaisting ei teki ● Lidokaiini kasutatakse ka spetsiifiliste rütmihäirete raviks 95.Raku organellid ja nende põhifunktsioonid. ● tuum - genoom, DNA, RNA süntees, 2 membraani ● mitokondrid - energia (ATP) genereerimine ● peroksüsoomid - oksüdatiivsed reaktsioonid ● endoplasmaatiline retiikulum - kare, sile - valkude süntees, lipiidide süntees, Ca2+ ladustamine ● Golgi kompleks - valkude ja lipiidide sorteerimine, modifitseerimine ja valikuline transport ● endosoomid - makromolekulide modifitseerimine ja transport ● lüsosoomid - makromolekulide ensümaatiline lagundamine 96. Rakusisese transpordi põhiliigid.
Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi Sümbiontsed bakterid, mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel? Kahekordne membraan sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul nagu bakteritel, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega. Membraanid Ülesanded Ainete transport Metaboolsete jääkide eraldamine rakust Tsütoplasma pH säilitamine
· UV-kiirguse eest: o Peegeldab kiirgust tagasi o Hajutab kiirgust o Neelab kiirgust o Nõrk antioksüdant · Melaniini toodavad melanotsüüdid ja melaniini eritatakse pigmendikogumitena Rakusisesed sisaldused sisekasutuseks Rakuvälised transporditakse rakuvaheruumi või teistesse rakkudesse Topeltmembraansed rakustruktuurid: a) Mitokondrid b) Kloroplastid c) Rakutuum Miktokondrid Ehitus: 2 membraani, 2 ruumi. Välis- ja sisememebraan. Esimene ruum on välis- ja siseruumi vahel. Teine ruum on sisemembraani sees. Mitokondri sisemembraani üksused kristad. Mitokondri sisemembraanistikus on pigmendid tsütokroomid. Valguline vesilahus mitoplasma. Mitokondrites oma DNA, RNA, valkude süntees. Mitokondri põhiülesanne: Hingamine raku tasandil toitainete reageerimine
märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid, 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
