it into the same structure as itself, but at a low probability, other variant structures result. The population of these variants can then expand or contract based on selective pressures. · Science, 2009. DOI: 10.1126/science.1183218 ,,Põlev raamat" mitokondriaalne DNA · Rakkudes toidust oksüdatiivselt energiat vabastavad mitokondrid toodavad ka ohtlikke vabu radikaale · Prokarüootiline (tuumatu) mitokonder liitus ,,meie" anaeroobse rakuga (eukarüootiline, tuumaga) umbes 2 miljardi aasta eest · Aja jooksul on osa mitokondri ehitamise kirjeldust (geenid) siirdunud raku tuuma, osa on jäänud mitokondrisse · Inimese mitokondris on ,,oma" DNA 13 vajaliku valgu tootmiseks Puudub tuum ja DNA ujub mitokondriaalses plasmas · Mitokondriaalne DNA on vabadele radikaalidele kerge sihtmärk · Ajas suureneb DNA vigastuste risk võimalik
Küsimusele said vastata ainult need kellel on kodus kass. Tooksin välja mõned huvitavamad vastused sellele küsimusele: · Snowy ja ta on 4 kuune (naine 15-aastane) · Salabimm, saab kohe 10 (naine 16-aastane) · Bibigon, suvel peaks 3 saama (naine 16-aastane) · Fabian, 4-aastane (mees 37-aastane) · Moko, poole aastane (mees 19-aastane) · Mustlane, 10-aastane (naine 18-aastane) · Peetsu, nüüd teda enam pole (naine 18-aastane) · Mitokonder, umbes 5 kuune (naine 25-aastane) · Kassu, umbes 4 aastane (naine üle 40-aastane) · Sfinks 3-aastane (mees 26-aastane) 23 · Nupsik, umbes 7-aastane (naine 15-aastane) Sellest küsimusest tuleb välja, et pannakse kassidele ka nimesid mis on väga huvitavad ja haruldased. Pannakse aga ka selliseid nimesid, mis on kassidele mõeldud. Autorile isiklikult meeldivad sellest loetelust nimed: Snowy, Bibigon ja Sfinks
Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede kohastumused eluks vees. 6
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
keerde. Superkeerd takistaks replikatsiooni jätkumist. Okazaki fragment - katkendlikult, lühikeste fragmentidena sünteesitav DNA Praimosoom - DNA sünteesi initsiatsiooniks on vaja valkkompleksi, mida nimetatakse praimosoomiks. · Praimosoom koosneb DNA helikaasist ja primaasist. · Primaas sünteesib RNA praimerid. (loeng 4 replikatsioon, transkr.) Nukleiinhapped - Kahte tüüpi nukleiinhapet · Deoksüribonukleiinhape (DNA) · Ribonukleiinhape (RNA) Nukleiinhapped rakus · DNA - Tuum, Mitokonder, Kloroplast · RNA - Kogu rakus Nukleiinhappe struktuur: nukleotiid Nukleotiidi struktuur: fosfaat, suhkur, lämmastikalus : Puriinid (Adeniin A, Guamiin G) Pürimidiinid (Tsütosiin C, Tümiin T, Uratsiil U) Selgroog: suhkur-fosfaat · Nukleotiidid asetsevad ühtpidi · Fosfaatgrupp liidab ühe suhkrumolekuli 3nda süsiniku teise suhkru 5nda süsinikuga
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3. Totipotentsus(bioloogiline kell puudub) 4. Plastiidid Taimeraku organellid: Makroorganellid: kloroplastid Mikroorganellid: mitokonder Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest.
ensüüme. 5. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest ning neid ümbritsevatest kanalikestest. Ained jõuavad sinna ER-i kanalikesi mööda. Ülesanne rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 6. Mitokondrid mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Neil on oma ribosoomid ja DNA. Ülesanne raku varustamine energiaga. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. 7. Tsütoskelett Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Raku kuju muutub kui tsütoskeleti valgulised fibrillid kas lühenevad või pikenevad. 8. Rakumembraan Ümbritseb rakku.
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4.)Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused: Prokarüootidel on organelle vähe või puuduvad üldse. Eukarüoodil on tuum, mitokonder, kloroplast. Prokarüoodil puudub tuum, eukarüoodil on olemas. Ehituslikud erinevused rakumembraanides. Eukarüoodil esineb mitoos ning meioos, kuid prokarüoodil puudub. Prokarüoodi metabolism on aeroobne ja anaeroobne, kuid eukarüoodi metabolism on ainult aeroobne. 5.)Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi: Arvatakse, et arhed on suhteliselt sarnased oma 3-4 miljardit aastat tagasi Maal elanud esivanematele, nad on aeglaselt evolutsioneerunud. 6
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
Mikrotuubul päristuumses rakus esinev ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide Ca. (tsentriooli, kääviniitide, ja viburi) koostisse. Makroergiline ühend madalamolekuraalne Mitokonder membraanidest koosnev orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 6 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium glükoosi lagundamine
Suguta paljunemine -klamüdospoorid. Suguline paljunemine sügospooridega. Amoebophilus simplex. Kickxellomycotina (seeneparasiidid) - Parasiitsest tallusest siirduvad haustorid peremees seende. Mütseel alati vaheseintega, läätsega suletav poor. Suguta staadium. Suguline staadium sügospooridega. Kickxella alabastrina. 5 hõimkonda (nende iseloomustus ja tähtsamad esindajad): Microsporidia pisieosed - Väljaspool peremeesrakku moodustab paksu kesta. Mitokonder tavaliselt puudub, esineb mitosoom. Vibur puudub. Rakus liittuum, vahel ka üks tuum. Glomeromycota - krohmseened - arbuskulaarse mükoriisa moodustajad. Chytridiomycota - viburseened - Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Esinevad elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae. Neocallimastigomycota (imetajate seedesüsteemides) - Tallus mono-või polütsentriline,
Reguleerib aine-, info- ja energiavahetust (difusioon, osmoos) raku ja väliskeskonnavahel (integraalne valk- membraani läbiv valk, üks ots ühelpool ja teine väljaspoolmembraani nt transpordivalk) 11. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon 12. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks.. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides.
1 lehekülg 101 a) Organellid ja nende ülesanded • Universaalsed organellid: • Tuumake – aitab toota ribosoome • Ribosoomid – sünteesivad valkusid – puudub membraan • Tsütoplasmavõrgustik – 1) karedapinnaline – hoiab ja sorteerib toodetud valke 2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid • Golgi kompleks – sorteeritakse aineid ja saadetakse neid edasi (logistikakeskus) • Mitokonder – toodab energiat (katlamaja) – 2 membraani – mitokondril on enda pärilikkusaine • Lüsosoom – ainete lagundamine • Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist • Tsütoplasma – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise • Taimerakk: • Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid • Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid:
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80)
Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid
Nt akaatsia ja sipelgas; meemäger ja meenäitaja(lind). 2. Põllumajandus(sensu latu). Aedniksipelgad, sipelgad lüpsmas lehetäid. 3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on alati oluliselt väiksem kui teine. Peremees(suur) sümbiont(väike). Õisloomad. Dinoflagellaadid toidavad koralli. Endosümbiondid elavad rakkude sees nt mitokonder, plastiid, rakutuum. Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb fotosüntaate. Esineb rohttaimedel üldiselt.
Nitro FX stimuleerides 7 lämmastikmonooksiidi teket, aitab rasval liikuda rakku. Igal rakul on oma katel sees, mida me nimetame mitokondriks. See on nagu väike lõke mis põletab rasva selleks, et tekitada energiat. Lämmastikmonooksiid mitte ainult ei too seda rasva raku sisse, vaid viib selle ka sinna lõkkesse. Kui rasva on palju, teeb ta selle lõkke või katla suuremaks. Nii mitokonder rakus kasvab suuremaks, nii et ta suudab põletada rohkem rasva. Täpselt sama moodi kui suuremasse kaminasse on võimalik panna suuremaid puid. Kui keegi on liigselt ülekaaluline, siis lämmastikmonooksiid tekitab rakus rohkem neid põleteid või lõkkeid. Sellepärast just peab trenni tegemine või füüsiline aktiivsus olema osa kaalulangetamise programmist. Kui me teeme trenni, me liigume, me tunneme end hästi, sest trenni
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab end...
Hingamisahel · Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel · Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 reageerib hapnikuga, tekib vesi · Vesi läheb rakkudest välja · Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d Hingamise ja fotosünteesi võrdlus Hingamine · Lähteained: glükoos ja hapnik (orgaanilise aine lagunemine) · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Toimumiskoht: mitokonder · Toimumisaeg: pidev Fotosüntees · Lähteained: süsihappegaas ja vesi orgaanilise aine tekkimine) · Saadused: glükoos ja hapnik · Toimumiskoht: kloroplast · Toimumisaeg: valguse käes
sisenenud võõra materjali lammutamiseks või seedimiseks. · Peroksisoom oksüdeerivaid ensüüme sisaldav põieke, osküdeerib ainevahetuse käigus aminohappeid, rasvhappeid ja mürgitustab kahjulikke aineid. · Proteasoom valkude peenestaja, leidub nii rakutuumas kui tsütosoolis. Ülesandeks on pidev ebavajalike, kahjustunud või defektsete valkude hävitamine proteaaside abil. · Mitokonder sisaldab ensüüme, mis toodavad energiat. Tekkiv adenosiintrifosfaat (ATP) on universaalse energia allikaks kõikidele rakus toimuvatele protsessidele. Põhiosa rakust koosneb süsinikust (C), hapnikust (O), vesinikust (H) ja lämmastikust (N). Elus rakk koosneb 60% ulatuses veest ning vajab eluspüsimiseks veekeskkonda. Raku läbimõõt võib ulatuda 2 mikromeetrist isegi 1 meetrini. Plasmamembraani füsioloogia: voolav olek, selektiivne läbilaskvus, aktiivne ja passivne transport
) 42.Taimeraku ehitus. Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes see pakseneb. Raku kestades on poorid, milel kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmaväätide ehk plasmodesmide kaudu. Taimerakus on vakuoolid, plastiidid(proplastid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid), ribosoomid, karedapinnaline ja siledapinnaline tsütoplasma võrgustik, tuum, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma, lüsosoomid. 43. Restriktaasid. Ehk endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes suhkur-fosfaat selgroos nukleotiidide vahelist sidet ehk fosfodiestersidet ahelasiseselt, mitte otstest. Restriktaase toodavad bakterid. Restriktaasid on järjestusspetsiifilised. 44. DNA kloneerimise etapid. 1. Lõigatakse nii vektorit B-saidis(vektoriteks kasutatakse tihti plasmiide) kui ka uuritavat DNA- d retriktaasiga, mis genereerib "kleepuvad" otsad
b) DNA koopeerimine e. replikatsioon (loomarakk; bakterirakk) tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. c) Rakku sisenenud võõra RNA hüdrolüüs (loomarakk) lüsosüüm d) CO2 + H2O ® (CH2O) n + O2 (taimerakk) klorofüll e) Varurasvade säilitamine (loomarakk) tsütoplasma f) Uute valgumolekulide süntees (eukarüoot; prokarüoot) ribosoomid g) Energeetiline metabolism, st põhiline ATP tootmine (loomarakk; bakterirakk) mitokonder h) Raku kuju säilitamine, rakusisene transport (eukarüootne rakk) tsütoplasmavõrgustik Mis on pKa? · Happe dissotsiatsioonikonstandi väärtuse negatiivne log · Happe tugevuse mõõt · Selline pH väärtus, mille juures 50% happest on dissotsieerunud (hape on pooldissotsieerunud). Mono- ja polüprootsed happed Monoprootsed happed - vabastavad ühe H+; üks pKa väärtus
organites. Kloroplastid Esinevad peamiselt põhikoe rakkudes, annavad taimedele rohelise värvuse, viivad läbi fotosünteesi. Peale tuuma ja vakuooli ainukesed väikese suurendusega nähtavad organellid rakus. Topeltmembraaniga: ◦ Välimine membraan hästi läbilaskev ◦ Sisemine membraan suure pinnaga, väga sopistunud, moodustab lisakompartmente: tülakoide ja graane. Valgusreaktsioonid: tülakoidides Pimedusreaktsioonid: stroomas Kloroplast ja mitokonder Ainukesed organellid, mis on topeltmembraaniga Sisemise membraani pindala tänu sopistustele väga suur Oma genoom (DNA ja RNA) ja ribosoomid Tegelevad energia muundamisega Hõlmavad suure osa raku mahust Tõenäoliselt tekkinud endosümbioosi teel Paljunevad raku jagunemisest sõltumatult Mitokonder Ühes rakus tavaliselt mitusada, suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel Olemas kõigis eukarüootsetes rakkudes
2. Se entel on vakuoolid. 3. Se ened kasvavad piiramatult nagu taimedki. 4. Se ened on piiramatu jagune mise ga. Se eni võib jaotada ka nii: 1. S öö giseened (ka tindikud). 2. Mittesöödavad seened. 3. Mürgiseened (kärbsese ened, sapipuravikud). SEENTE SISEEHITUS 1. Rakukest. 2. Rakum e m braan. 3. Tsütoplas ma 4. Tsütoplas mavõrgustik 5. Väiksed vakuoolid 6. Ribosoo mid 7. G olgi ko mpleks 8. Lüsosoo mid 9. Mitokonder 10. Tuu make 11. Tuu m. SEENED Se ened on üks eukarüootsete organis mide riikidest. Se eneriiki eristatakse taimeriigist ja loo mariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loo madel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma (Eum yc ota), mis on arvatavasti m onofüleetiline rüh m. Sellesse rüh ma ei kuulu
lõhustavaid ensüüme. Golgi kompleks on lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon. Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides.
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava...
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
A. veevahetus taimes 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Mõistet kasutatakse vee liikumise suuna iseloomustamiseks (muld, taim, atmosfäär). Iseloomustab vee energeetilist seisundit. Vesi liigub kõrgema vaba energiaga süsteemist madalamasse piirkonda. Võrdub vee keemilise potensiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potensiaali suhtes. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleem (tõusev vool) taime juhtkude, mille põhifn. on vee transport kogu taime ulatuses. Trahheed ...
- Reaktsioonivõime(hea) - lagunemine (vaid disahhariidid) POLÜOOSID - mittemagusad - ei lahustu, või annavad kolloidlahuseid. - Karamellistumine (karamellistuvad aeglaselt) - Mass (suur) - Kristalliseeruvus (halb) - Reaktsioonivõime(väike) - lagunemine (kõik polüoosid lagunevad) Süsivesikute biofunktsioonid : 1) energeetiline : 1g süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Inimese ööpäevasest vajadusest peavad süsivesikud moodustama 55%. MITOKONDER - lõhustab kõik energiat andvad ühendid. 2) struktuurne : a) kitiinkest b) tselluloosi sisaldus rakukestas taimedel. Struktuurset funktsiooni saab vaadelda ka kaitsefunktsioonina. 3) varuaineline : a)Tärkliseterad või inuliin taimerakkudes. b) Glükogeen looma ja seenerakkudes. 4) ligimeelitav : vaid õistaimedel N: nektar. NEKTAR : 15-70% monosahhariidide vesilahus.
toodab ükskõik milline hormoon, mis aktiveerib Gs, sellise hormooni (nt epinefriini) pikendatud mõju põhjustab tundlikkuse vähenemist nii -adrenergilisel retseptoril kui ka Gs valguga seondunud retseptoritel, mis seovad erinevaid ligande (nt glükagoon). Kui endotsütoosi käigus viidi retseptor vesiikuliga rakku sisse, siis sama vesiikul võib eksotsütoosi teel jälle raku pinnale minna. RAKUBIOLOOGIA. 1. Nimeta rakuorganellid ja kirjelda lühidalt nende olulisi funktsioone. mitokonder 2 membraani (sisemembraani sopistised kristad), oma DNA (väike, sageli muutuv, pärandub emaliini pidi) Seal toimuvad tsitraadi tsükkel, elektrontransport, oksüdeeriv fosforüülimine, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon ja aminohapete katabolism (kogu aeroobne energiavarustus). Raku hingamine, toitainete lagundamine (ensüümide ja hapniku abil), moodustub vesi, süsihappegaas, energia). ATP süntees. rakusein (rakukest) eraldab väliskeskkonnast
Üks osapool on oluliselt väiksemate kehamõõtmetega kui teine. Peremees ja sümbiont (mikroskoopiline organism). (Keha pinnal meie kehal sama palju mikroorganisme, kui meil on rakke, kaitse patogeensete rakkude eest. Keha õõnes soolekepike (seedimine). Keha õõnes ja rakkudes õisloomade sees ja pinnal elavad dinoflafellaadid (vetikad), kes fotosünteesivad ja toidavad, saavad kaitset. Rakkudes endosümbiondid: mitokonder, plastiid.) Mükoriisa ehk seenjuur valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega (asustavad taime juuri). Taim varustab seeni suhkruga, seened aitavad taimel koguda keskkonnast vett ja mineraalseid toitaineid, kuna seeneniidistiku ulatus on väga suur. Oluline on see just fosfortoitelistele taimedele. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuures. · ektomükoriisa (väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud.
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
38 • Kontraktsioon – kokku tõmbumine • Koormavus – näitab, kui koormavat mõju organismile avaldatakse • Laktaat – piimhappe sool, anaeroobse ainevahetuse üks laguproduktidest • Löögimaht – vere hulk, mille süda pumpab edasi ühe löögiga • Mikrotsükkel – Varieeruva päevade arvuga järjestikuse (puhkepäevata) treeningu periood • Minutimaht – minutis edasi pumbatud vere hulk • Mitokonder – rakku energiaga varustav organell • Mool – keemiline hulga ühik • Sauna efekt – sauna mõju organismile • SLS – südame löögisagedus, pulss, pulsisagedus • SLSavg – keskmine pulss • SLSmax – maksimaalne pulss • Superkompensatsioon - treeningust taastumise tulemusena tekkinud treenituse tõus • Respiratoorne süsteem – hingamiselundid ja nende koostöö • Treeningefekt – treeningu mõju organismile
aktiivsus on erinev. RE küsimused: Joonistelt äratundmine; struktuuri ja põhifunktsiooni omavaheline sidumine; sõnalise kirjelduse järgi struktuuri identifitseerimine; valikvastustega küsimused koostise või funktsiooni kohta (valik viiest); tabelvõrdluses kuuluvuse määramine (kas on või ei ole). Tabel 1. Topeltmembraaniga rakustruktuurid 29 Võrreldav tunnus Mitokonder Kloroplast leidumine Aeroobsetes päristuumsetes Valgusele eksponeeritud rakkudes. taimerakkudes suurusjärk Valgusmikroskoobis nähtav sama sisemembraanistik Vähem liigendunud Rohkem liigendunud, ehitusüksuseks krista rhitusüksuseks tülakoid
coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esinevad katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Esinevad (70S) Ribosoomid Puudub Esinevad (80S)
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
y toob näiteid liikidest, populatsioonidest ja ökosüsteemidest; y analüüsib populatsioonide ja ökosüsteemide moodustumise olulisust isendite elutegevuse seisukohast; y analüüsib erinevate elundkondade töö kooskõla loomorganismide tervikliku talitluse sei- sukohast; y võrdleb elu organiseerituse tasemete esinemist loomadel, taimedel, seentel ja bakteritel ning toob vastavaid näiteid; y selgitab loomaraku osade rakumembraan, tsütoplasma, tuum, mitokonder, tsütoplasmavõrgustik ülesandeid; y tunneb mikrofotodelt ja joonistelt ära loomaraku peamised osad; y seostab erinevate selgroogsete loomade kehakatete eripära loomade elupaigaga; y koostab erinevate loomarühmade määramiseks lihtsamaid määramistabeleid; y kasutab lihtsamat määrajat loomaliikide määramiseks; y tunneb ära kodukoha tavalisemad selgroogsed loomad perekonna tasandil; y liigitab organismi selle kirjelduse ja pildi alusel õigesse selgroogsete loomade rühma (ime-
Ehitus: · Koosneb 2-st membraanist: välisest ja sisesest( hästi liigestunud). Seal on sopistused ehk kristad. · 2 ruumi on: a) esimene jääb sise ja välimembraani vahele, b) teine sisemembraani sisse. Lõhustavad ensüümid on seal. · Mitokondri sees on vesilahus süsteem, mida nimetatakse mitoplasma/maatriks. Mitoplasmas on oma autonoomne DNA, omad RNA-d, omad ribosoomid = kokku oma valgu süntees. Mitokonder sisaldab pigmente, mida nim. tsütokroomid. Talitus: · Hingamine raku tasndil s.t, et ettevalmistatud toitainete suhkrute, hapete ja aminohapete süsinikskelettide järk-järguline lagundamine hapniku ja ensüümide kaasabil-> hingamise tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teka, soojuse hajumine. Erand pruun rasvkude, milles on valk termogeniin, mis plokib ATP ja sellest tuleb 100% soojust.
kood varieerub erinevates organismides. DNA liigub mirokondri ja tuuma vahel. Erinevates organismides on mitokondrite genoomi suurus väga erinev (6000-300 000bp). Imetajates kontrastina on mitokondrite genoom väga kompaktne16kb ja mittekodeerivad geenide vahelised piirkonnad praktiliselt puuduvad. Mitokondrite genoomi poolt kodeeritavad valgud on enamasti mtETA ja ATP sünteesi valgud, samuti translatsiooni valgud ja ribosoomide RNA ning tRNA. Eukarüootsete rakkude iga mitokonder sisaldab mitmeid (1-50) rõngas mitokondriaalse DNA molekule. Mitokondrite geneetiline kood erineb standardsest geneetilisest koodist, mida kasutavad prokarüootsed ja eukarüootsed rakud (4 koodonit 64-st on erinevad). 3. Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele? Sugulisel paljunemisel organismi mitokondri pärinevad põhiliselt emsasorgismilt ja väga väike osa (alla 1%) isasorganismilt
valgusest sõltuvat O2 neeldumist ja CO2 eraldumist. Saab alguse fosfoglükolaadi moodustumisel Calvini tsükli vaheproduktidest ja lõppeb 3-fosfoglütseraadi tekkega. 71. Mida mõistetakse taimede pimehingamisena (1) A form of respiration in plants where carbon dioxide is released without the aid of (sun)light. (2) Mitochondrial respiration in plants tsitraaditsükliga. 72. Nimetage fotorespiratsiooni toimumise piirkonnad rakus. Kloroplast, mitokonder ja peroksisoom 73. Millest sõltub valgushingamise intensiivsus Sahhariidide hulgast 74. Fotosünteesi intensiivsust mõõdetakse lehekambris eksperimentaalselt CO 2 neeldumise järgi. Kas tegelik (arvutuslik) fotosünteesi intensiivsus (CO2 neeldumine) on suurem või väiksem? Põhjendage. 75. Kui hapniku kontsentratsioon atmosfääris kasvab, kas fotosünteesi intensiivsus (CO 2neeldumine) suureneb/väheneb/ei muutu. (Õige variant alla kriipsutada) Põhjendage.
uinuvatele geenidele 4. Retseptor-guanülüültsüklaasid-katalüüsivad tsüklilise GMP teket tsütosoolis 5. Türosiin-kinaas-seotud retseptorid-seostuvad rakusiseste valkudega, millel endal on türosiinkinaasne aktiivsus 6. Histidiin-kinaas-seotud retseptorid-aktiveerivad nn. “kahekomponentset” signaalirada, milles kinaas kõigepealt fosforüleerib iseennast ja siis kohe kannab fosfaadi teisele rakusisesele signaalmolekulile 20. Mitokonder ja plastiid Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris: glükolüüs, Krebsi tsükkel. Elektroni transpordi ahela ensüümide ja tsitraaditsükli ensüümide paiknemine mitokondrites. On kahekordse membraaniga ümbritsetud on olemas oma genoom, ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; tegeleb energia muundamisega eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur.
korallide ainus energiaallikas. Kui korallid paljunevad (suguliselt ja klonaalselt) niin võtavad nad vetikad kaasa 4. Endosümbiondid! Oli anaeroobne organism, eukarüoot, kes ei talunud hapnikku. Aeroobsed bakterid tekkisid, sest kasutasid hapnikku elektronide akseptorina. Sellina bakter neelati endosümbioosi teel amööbi rakku ja jäi seedimata – sündis maailma esimene mitokonder. Samasugune endosümbioosi akt pani aluse ka kloroplastidele, kui amööbi neelati sinivetikad. 49 SÜMBIOOSI ILMING – SEENJUUR EHK MÜKORIISA Sümbioos taimejuure ja seene vahel. Vaid tänu sellele sai elu väljuda ookeanist ja asuda maismaale. Maismaa oli enne seda paljas, kalju, mulda polnud. Senini olid taimed olnud vaid rohevetikad. Rohevetikad olid esimesed taimed, kes maale said. 1
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
4) Kudede ja organite edasise nõrgenemisega kaasnevad haigused ja surm. 5) Rakkude kulumine on normaalse ainevahetuse kaasnähtus. 1. Rakkude hävimine. Näiteks südame, aju ega lihaste rakud ei taastu. Mõnel juhul võivad tühja koha asemele kasvada naaberrakud, ent näiteks lihased üldiselt vaid kidunevad. 2. Mutatsioonid, nn epigeneetilised mutatsioonid rakutuuma DNAs. Halvimal juhul võivad mutatsioonid põhjustada vähki. 3. Mitokondri mutatsioonid. Raku "jõujaam" ehk mitokonder sisaldab omi geene. Neis tekkivad mutatsioonid võivad häirida raku tööd. 4. Rakud, mis keelduvad "enesetapust". Normaaltingimustes on rakkudesse, mille puhul naaberrakud täheldavad väärat käitumist, programmeeritud enesehävitusmehhanism. 5. Rakuväliste valkude kleepumine raku välispinnale. Rakusisesed valgud uuenevad pidevalt ja püsivad seetõttu heas seisundis. Rakuvälised valgud uuenevad pikkamööda või ei uuene üldse ning alluvad keemilistele reaktsioonidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
