rakukest – taimerakku ümber olev asi, mis annab rakule kindla kuju Millised on kaks tähtsamat avastust organismide rakulise ehituse kohta? Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. Mille poolest erinevad eel- ja päristuumsed rakud? Päristuumsetel on rakutuum välja arenenud, eeltuumsetel aga mitte. Nimeta päristuumse raku koostisosad. Tsütoplasma, rakumembraan, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, rakutuum, ribosoomid, mitokonder Mis tähtsus on rakutuumal? Sisaldab pärilikkusainet ja juhub raku elutegevust. Missugused organellid paiknevad tsütoplasmas ning millised on nende ülesanded? Tsütoplasmavõrgustik – mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid – neis sünteesitakse valgud Mitokonder – varustab rakku energiaga Golgi kompleks – sorteeritakse sünteesitud valgud Lüsosoomid – lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid
vajadusele. · Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, isendiline,liigiline, ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. · Kindel eluiga 1.2. Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk Eukarüoot, prokarüoot Kude Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond Seedeelundkond Organism Imetaja, lind, kala Populatsioon Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Martin Plaado Kooslus Mets, järv, meri
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
Rakumembraan rakku ümbritsev kileas moodustis. Fagotsütoos ainete aktiivne transp. viis. N: makromolekulide sattumine makku Tsütoplasmavõrgustik raku organell, membraanse ehitusega. Seotud tihedalt raku ainevahetuse ja ainete transportimisega. Ribosoom raku organell, milles toimub valgu süntees. Lüsosoom raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine. Golgi kompleks mitmekesine rakuorganell Mitokonder raku organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett raku organell, mis võimaldab raku kuju säilitamist või muutumist. Müofibrill lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
6O2 + C6H12O6 = 6CO2 + 6H2O ETAPID 1. Glükolüüs 2. Tsentraaditsükkel 3. Hingamisahela reaktsioonid Lähteained Glükoos C6H12O6 Püruvaat Hapnik O2 Saadused 2 püruvaati CO2 Vesi H2O 2 ATP 2 ATP 34 ATP Toimumiskoht Tsütoplasma Mitokonder Mitokonder Reaktsiooni käigus lagundatatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatakse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks. Seda kasutatakse kogu aeg, muutes ATP ADP-ks, toimuvad pidevalt ka vastupidine protsess: ADP töödeldakse ATP-ks. Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad päikesevalguse käes olema. ATP tootmisviis: - Fosfageeni süsteem - Glükogeeni-piimhape süsteem - Aeroobne hingamine
RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosoom: selles on 2 tsentriool...
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jag...
7. Milline peab olema naha tervisehoid? 1) Nahka tuleb hoida puhtana 2) Nahka tuleb niisutada 3) Tuleb juua vett 4) Ei tohi igapäevaselt kasuta antibakteriaalseid seepe 8. Loomaraku rakuosade ülesanded 1) Tuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, seal paikneb pärilikusaine 2) Rakumembraan katab ja kaitseb rakku, selle kaudu toimub raku aine- ja energiavahetus 3) Mitokonder varustab rakku energiaga 4) Ribosoom toodab valke 5) Tsütoplasma seob raku üheks tervikuks, sisaldab vett, selles lahustuvad ained 6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid,
5)Lüsosoomid Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine). d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 8)Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses
metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad- sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. -Tsentrosoom Paikneb rakutuuma läheduses
1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub rakutuum,Golgi kompleks,mitokonder,tsütoplasmavõrgustik ja tsütoskelett. 5)Bakterid vajavad elu tegevuseks toitaineid ja sobivad elukeskkonda .6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses 1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud org...
põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse Ühed lüsosoomid sisaldavad makromolekule ja oma üksnes ensüümvalke, teised otstarbe kaotanud lagundatavaid aineid ja neid rakustruktuure, samuti lõhustuvaid ensüüme. fagotsüteeritud aineosakesi. Mitokonder (T, L) Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse Põhiülesandeks on raku harjakesteks. Organelli varustamine energiaga. Neis sisemuses leidub mitokondrile viiakse lõpule glükoosi ja omaseid DNA ja RNA teiste ainete lagundamine. Tsentrosoom (L) molekule.
Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi reageerimine O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ning H2O. · Golgi kompleks: ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. ÜLESANDED:
Ülesanne ainete transport raku sees. (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks Golgi kompleks koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: membraani välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel energia- ja ainevahetus. on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranzid, sisaldab karotinoide. Mitokonder rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) sisemembraan, mille küljes on ribosoomid toodavad ainult mitokondrile vajaminevat Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) valku. Ül: raku varustamine energiaga, võtab osa raku hingamisest.
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja ...
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelis...
eesmärgil, mida teostavad mõningad bakterid (väävli-, vesinikubakterid jne) o Käärimine- rakkude tsütoplasmas hapniku puudusel toimuv glükolüüsi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool ja süsihappegaas (nt: veini valmistamine) o Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk (nt:amülaas, pepsiin) 2.Oska kirjeldada nende organellide ehitust: mitokonder, plastiidid, tsütoplasmavõrgustik. o Mitokonder- iga mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. o Plastiidid- taimedele omased 4...6 µm suurused organellid o Tsütoplasmavõrgustik- eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, mille tõttu näibki vastav membraanistik karedana
Rivera & Lake, 2004), pole veel päris kindlaks tehtud. Vanimad eukarüootide kivistised on 1,5 (võibolla isegi 1,7-1,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma (Javaux et al., 2003; Katz et al., 2004). Eukarüootide evolutsioonis on olulist rolli mänginud endosümbioos. Kahte tüüpi organellid plastiidid (kloroplastid) ja mitokondrid pärinevad kunagi eukarüoodi poolt fagotsütoosi teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks hüdrogenosoomideks, mitosoomideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem
Koosneb kahest alamüksusest. Nende koostises on RNA ja valgud. Talitus:Valkude süntees · Golgi kompleks Koosneb membraansetest kotikestest. On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid On ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke. Talitus:Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine. · Mitokonder On ovaalse kujuga,ümbritsetud kahekordse membraaniga Talitus: varustab rakku energiaga · Tsütoskelett On raku tugi- ja liikumissüsteem.Ta koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab võrkja süsteemi, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku organelle. · Tsütoplasma Koosneb peamiselt veest ja orgaanilistest ühenditest. Talitus:Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
16.Kirjeda tuuma ja kromosoome ehitust ning ülesandeid! Tuuma ülesanne on säilitada ja edasikanda geneetilist materjali. Tuum on kattetud kahekihilise membraaniga 17.Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? Taimerakkul on vakuool ja kroloplast. 18.Mõisted: plasmodesm, turgor. 19.Võrdle plastiide! Kloroplast-Roheline värv Kromoplast-Kollaseid või punaseid värve Leukoplast-värvusetuid 20.Mille poolest sarnanevad ja erinevad omavahel mitokonder ja kloroplast? Mitokonder annab energjat ja kloroplast värvi..... 21.Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakkku! Looma-on tsentrosoomid Taime-vakuool ja plastiidid(kloroplast) Seene- rakukest on kitiinist Bakteritakk-pole tuuma vaid on rõngaskromosoon 22.Millest koosneb seen? Seeneniidistik 23.Kuidas seened toituvad? Nad söövad valmist toitu nagu loomad. Seeneniidistik hävitab ja siis imeb sisse 24.Millest koosnevad ja kuidas toituvad samblikud?
Prokarüoodid e eeltuumsed rakud - TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga. Bakterid on erinevad taime- ja loomarakust, sest neil pole tuuma, aga DNA on olemas. Eukarüoodid e päristuumsed rakud - ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Membraaniga ümbritsetud tuum, erinevad organellid tsütoplasmas ja on suuremad rakud. Näiteks: taimed, loomad, protistid (algloomad), seened. Mitokonder e ks kom pl Golgi Ribosoom Rakutuum Lüsoom DNA RNA Tsütoplasmavõrgustik Valgud
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüs...
Hooletu päevitaja nahas marsivad miljonid rakud vabasurma, sest päikesekiirgus on kärsatanud nende DNAsse augud. Lubada vigase pärilikkusainega rakul jaguneda on aga suur risk, sest aukliku DNAga rakk on potentsiaalne vähikolle. Samamoodi tõmbab rakk ise endale paela kaela mõne mitokondriaalse haiguse puhul. Mitokonder on kunagi kauges minevikus eeltuumsesse rakku sattunud bakter, kes leidis evolutsiooni käigus rakus kasutust energiaallikana. Sisuliselt on mitokonder midagi pisikese tuumajaama taolist, mis pideva kontrolli all olevate liinide kaudu väljastab energiat. Loomulikult ei saa võõrad tuumajaama niisama sisse jalutada. Ja nagu tuumajaama sisu ei tohi muu maailmaga kokku puutuda, nii peab ka mitokondri, endise bakteri koostis püsima seespool mitokondri membraani. Kui siiski juhtub õnnetus ja mitokonder lekib, töötavad mõned talle omased valgud rakus surmakutsaritena: teatavad, et nüüd on katastroof, tõmbame heaga ise stepsli seinast välja
Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
annab rakule väliskuju. Seda võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad valgulise ehitusega mikrotuubulitest (valgulistest torukestest, sellest koosnevad ka mitmete algloomade viburid). Tsentrosoom on vajalik raku jagunemisel. Esineb loomarakkudes, ka mõningates seenerakkudes. Mitokonder ja plastiidid mitokonder varustab rakku energiaga. NB! Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes. Maatriks mitokondri sisemus. Strooma kloroplasti sisemus. Nii mitokondri kui kloroplasti sees on ribosoomid. Plastiidid ja mitokondrid on kahemembraansed. Mitokonder on kahemembraanne organell, tema sisemembraanist moodustuvad sissesopistused ehk kristad ehk harjakesed. Tema sisemuses ehk maatriksis asub DNA ja ribosoomid. Mitokondreid on
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Sile...
ribosoom mitokonder Golgi kompleks ülesanded Toimub valkude süntees Toimub raku hingamine ehk Valkude lõplik töötlemine glükoosi reageerimine O2-ga, ja pakkimine mille tulemusena vabaneb põiekestesse. energia ja tekib CO2 ja H2O Rakumembraani ja rakukesta moodustumine. Lüsosoomide moodustumine. koosneb koosneb kahest erineva kujuga kahekihilise koosneb üksteise kohal allüksusest väikesest membraaniga ümbritsetud asetsevatest plaatjatest ja suurest mõlemad oraganellid. Sisemine tsistern...
loomse raku ehitus · tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda
Salmennoloos Toiduga, munad, kanaliha Puukborellioos Puukidega Kopsupõletik Piisknakkus kopsupiirkond Difteeria Piisknakkus Kurk, kõri, põhjustab lämbumist Millises koes on mitokondreid rohkem, kas epiteel-või lihaskoes? Miks? Lihaskoes, sest seal on kokkutõmbefunktsioon, mis tahab liikumise ja mitokonder varustab energiaga ja lihaskude töötab rohkem ja epiteelkude on passiivne ja seega vajab lihaskude rohkem energiat. ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil
15)Nimeta 3 RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse. 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Transport RNA( tRNA) 3) Ribosoomi RNA (rRNA) RAKK 1) prokarüootne(eeltuumne)-ei ole rakutuuma, nt bakterid 2)eukarüootne(päristuumne)-on rakutuum, nt.protistid,seened,loomad,taimed organellid-rakuosad Elektrimikroskoop suurendab 500korda rohkem kui valgusmikroskoop 1)juhib raku elutegevust- rakutuum 2)varutab rakku energiaga- mitokonder 3)lagundab mittevajalikke aineid-lüsosoomid 4)Laseb läbi vajalikke aineid-rakumembraan 5)sünteesib valke-ribosoom 6)sorteerib valke-golgi kompleks 7)sisaldab pärilikku infot-kromosoom 8)aitab kaasa raku jagunemisele-tsentrosoom 9)on valkude liikumisteeks-tsütoplasmavõrgustik 10)kannab aineid rakus edasi-tsütoplasma kui rakk oleks riik, siis millised raku osad oleksid: 1)elektrijaam-mitokonder 2)riigipiir-rakumembraan 3)valitsus-rakutuum 4)vabrik-ribosoom
liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d.Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine.Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda. 18 Mitokonder Mitokondridon raku energiat tootvad organellid.Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP).Mitokondri sisemembraani sissesopistisi nimetatakse mitokondri kristadeks (ka harjadeks), seal leiavad aset hingamisprotsessid. 19 Kloroplast Kloroplastid on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
2. tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid raku jagunemise perioodil. Tsentrosoomi ülesane: osalevad pärilikkuse aine jaotamisel raku jagunemise perioodil. LOOMARAKK Tsütoplasmavõrgustik Rakutuum Tuumaümbris Lüsosoom Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan Tsütoplasma Mitokonder TAIMERAKK Ribosoomid Rakumembraan Tuumaümbris Tsütoplasma Mitokonder Golgi kompleks Rakutuum Lüsosoom
Millised 2 omadust nende juures seda tõendavad? KUI ALGELISES EUKARÜOOTSESSE RAKKU JÄI ELAMA HETEROTROOFNE AEROOBNE BAKTER, MIS ARENES MITOKONDRIKS. EUKARÜOOTSETE RAKKUDEGA KUHU SEEJÄREL ASUSID TSÜNOBAKTERID ALGAS ARENGULIIN MIS VIIV VETIKATE KAUDU MAISMAA TAIMEDENI. 3. Kellest pärinevad mitokondrid, kellest kloroplastid? LOOMARAKUST, TEINE TAIMERAKUST. 4. Endosümbioosi teooria järgi tekkis kahte tüüpi organisme: ühtedel oli rakkudes ainult mitokonder, teistel mitokonder ja kloroplast. Kuidas need organismid on mõjutanud taime-, looma-, ja seeneriigi arenguliine? VASTUS ON TEISES VASTUSES. NEDEST ORGANISMIDEST KELLE RAKKUDEST ELASID AINULT MITOKONDRID LAHKNESID UMBES MILJARD AASTAT TAGASI SEENE JA LOOMARIIGINI. 1. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksetega võrreldes? NÄITEKS TAIMEDEL OLI KONKURENTSIEELIS PAREM NING KAITSTUS LOOMADE EEST, HULKRAKSETE LOOMADE
Kodune kontrolltöö nr.2 Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9
Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks.
orgaanilisi ühendeid). -) Milles seisneb seente kahjulikkus inimesele? (2p) *) Seened toodavad toksiide, mis on inimestele kahjulikud ja mida süües võib haigestuda ning ka surra. * 6. Osa joonista 2 rakku (antud nimi, milliseid on tahetud) ja märgi osad. Lisaks kirjuta eraldi välja 5 taime-/seene-/loomarakus leiduva organelli ülesanded. (3p + 5p) -) Igal rakul neist kolmest on: *) Ribosoom sünteesib kõiki valke. *) Mitokonder annab rakule energiat. *) Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. *) Tsütoplasma seob kõik rakuorganellid ühtseks. *) Rakumembraan kaitseb välismõjude eest ja osaleb ainevahetuses.
Õpik lk 24-29 Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa ·3) Hingamisahel mitokondrite sisemembraanide ettekanne uue õppekava täiendustega sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees. Mõisted Aeroobse energia tootmine on bioloogilise energia Mitokonder ,,raku jõujaam", kahekordse membraaniga saamise kõige tõhusam viis: rakuorganell, mille seesmine membraan on mitokondri iga 4 elektroni kohta, mis eemaldatakse sisemusse sopistunud; mitokondri sisemuses ja membraani substraatidelt ja kantakse üle molekulaarsele sopistustes toimub rakuhingamine. hapnikule, pumbatakse läbi membraani 20
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab...
RAKUORGANELL EHITUS ÜLESANNE ribosoom kaheosaline (väiksem alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid rakutuum-kontrollib ja suunab raku elutegevust ribosoom-sünteesitakse valgud tsütoplasmavõrgustik-mööda kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse m ühendeid mitokonder-varustab rakku energiaga golgi kompleks-selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud rakumembra...
o Sisaldab rohelist pigmenti klorofüll (Chl), mis asub lamellidel c) Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need o Sisemuses on plasma – strooma, milles leidub DNA ja RNA välja rõngasmolekule ning ribosoome 4. Mitokonder b) Kromoplast o Sisaldab värvilisi pigmente – karotinoide (kollakas- Suletud organell, mis koonseb kahest membraanist (välimine sile ja >lillakaspunane), mis esinevad viljades, õites ja lehtedes kattefunktsiooniga, sisemine moodustab sopistusi)
Taime-ja loomaraku organellid Nimi Ülessanne Rakumembraan Piiritleb rakku,toimub aine-ja energiavahetus Rakutuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust , sisaldab pärilikkusainet Tsütoplasma Sisaldab vett ja selles lahustunud aineid,seal paiknevad organellid Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained,kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
Rakk ja kude. Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Rakumembraan raku katmine(läbi selle toimub rakku aine ja energia vahetus). Tsütoplasma poolvedel sisekk., kus toimub organellide koostöö kindlustamine. Mitokonder raku varustamine energiaga. Tuum juhib ja kontrollib rakku elutegevust. Tsütoplasmavõrgustik ainete liikumine rakus mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südameliha...
rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on raku jõujaamad (hingamine raku tasandil); kloroplast taimedel, mitokonder loomadel. Sisaldavad RNA molekule ning toimub valgusüntees. 6. Transpordiviisid: 1) Aktiivne- Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. 2) Passivne- Molekulid liiguvad kõrgemalt madalamale. Valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. 7. Histoon on kromosoomi valk, mis kaitseb DNA-d ning aitab kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida.
Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). Etapp Lähteained Saadused ATP Koht tsütoplasma Glükolüüs Glükoos Püroviinamarihape 2ATP võrgustik Tsitraadi Püroviinamarihape CO2, NADH2 - mitokonder tsükkel Hingamisahela O2 ja NADH2 H2O 36ATP mitokonder reaktsioon Fotosüntees: 6CO2 + 12H2O C6 H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium: Fotosüsteem II: Reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastatud elektronide energia arvel toimub vee fotolüüs - veest eraldub molekulaarne hapnik, elektronid ja vesinikioonid (2H2O O2 + 4H+ + 4) - ja ATP süntees. Fotosüsteem I: Põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine
Replikatsioon-DNA kahekordistumine enne raku jagunemist.DNA str.avastamine-1953 kirjeldasid James Watson ja Fraucis Crich DNA ruumilist struktuuri.Toim.aeg ja koht-tuumas (mitokonder,kloroplast),interfaasis.Uus DNA molekul sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele.Vajatakse:ensüüme (DNA polümeraas),desoksiiribonukleotiid,energiat.Helikas lahutab 2 ahelat teineteisest,2 omavahel identset ahelat.Repl.etapid:ensüüm helikas lõhub DNA biheliks,ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga ning sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad,repl.lõppeb,kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul.Tulemus:replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Transkriptsioon on DNA ühe ahela lõigu (geeni)alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.Toimub tuumas(Mitrokondrites,kloroplastis),interfaasi ajal.Vajatakse:ensüüme,ribonukleotiidid,energiatGeen-DNA lõik ,millel toimub RNA süntees.RNA sünte...
Siledapinnaline lipiidide ja sahhariidide süntees 2. Ribosoomid puuduvad membraanid. Ül. Valkude süntees. rRNA, valkude süntees Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogu 3. Golgi kompleks ül. Sorteerida sünteesitud valke, ümbertöötlus; osaleb rakumembraani moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb valgulistest niitidest e fibrillidest. Puudub prokarüootides aka bakterites. 7. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Ül. Temast lähtuvad kääviniidid raku jagunemisel. Kääviniidid on olemuselt magnetilised jõujooned. NB! See puudub bakterites ja
20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
