Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) ...
Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks
Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha);
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab...
Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut Bioloogiline mitmekesisus Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus
ühendavad ringsooned, verd pumpavad edasi mõned eesmised ringsooned. Vihmauss on liitsuguline. Tal on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, samuti on ta toiduks paljudele loomaliikidele. Nahklihasmõik usside lihaskihtidest ja kattekihist koosnev toes Liitsuguline loom loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis Suletud vereringe vereringe, milles veri liigub ainult veresoontes ja läbi südame. USSIDE MITMEKESISUS Lameussid on väga lameda kehaga ussid, kellest enamik elab teiste loomade sees parasiidina (paelussid, lehekujulised maksakaanid) Paelussid on paelakujulise paljudest lülidest kehaga sooleparasiidid. Parasiitse eluviisi tõttu on nende kehaehitus lihtsustatud: nt puudub seedeelundkond, sest nad kasutavad peremehe seeditud toitu. Seda imendavad nad kogu keha pinnaga. Paelussid on liitsugulised: igas lülis asuvad isas ja emassigimiselundid
1. Mida uurib tsütoloogia? · Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Mille leiutamisega seoses tekkis tsütoloogia ja miks nii? · Valgusmikroskoobi, sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Millised on loomorganismide põhilised koetüübid? Teada natuke nende eripära. · Epiteelkude, näiteks nahk · Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri · Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel · Närvikude, näiteks närvirakkudes. 4. Teada rakuteooria kolme põhiseisukohta. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehituse talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Miks Karl Ernst von Baer nii tuntud on (ja miks eestlased teda teada võiks)? · Ta oli võrdleva embrüoloogia rajaja. · Sest ta sündis ja...
Vete paisutamine manufaktuuride 17. saj. keskpaik jaoks Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Maaparandus drenaažkuivendusega ~1820.a. Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Bioloogiline mitmekesisus Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused: 1. kliimatingimuste mitmekesisus; 2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus; 3. sisevete rohkus; 4. pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus (tingitud noorest ja veel kujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist); 5. mullatingimuste mitmekesisus – ühtaegu nii siluri (ja vähesel määral ka ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja
Ühendusteede rajamisega Tööstuse kujunemisega Vajadus liikide kaitse järele! Eesmärgid Bioloogilise mitmekesisuse (biological diversity) dokumenteerimine Inimtegevuse mõju uurimine Praktiliste rakendusvõtete väljatöötamine negatiivse inimmõju peatamiseks Kaitse tasandid: Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3 tasandist: Maa liigirikkus Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud
Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ookeanide ja merede veepinda,põhjustades sellega ulatuslikke üleujutusi. Teadlased arvad, et võib isegi toimuda loodusvööndite nihkumine. Selle kohutava tagajärje vältimiseks peaksid inimesed kasutama rohkem ühistransporti ning looduslikke põletusmaterjale. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab liigilist ja ökosüsteemide rikkust, mis on elu aluseks Maal. Inimesed on tunnistajad ja ühtlasi ka süüdlased selle küllusliku looduse pidevale vähenemisele. Keskkonna hävinemisel on nii taimestiku, loomastiku ja inimrassi heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Hukatusliku saatuse peamiseks põhjuseks on elupaikade muutumine, mis on tingitud inimtegevusest. Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse ja veekogude saastumise tõttu
Erinevad kultuurid suhtuvad minevikku vastandlikult. Öeldakse, et ajalugu kirjutavad võitjad. Samas kaotajad ei saa leppida toimunuga ja on määratud selle kallal juurdlema, läbi elama ja mõtisklema, kuidas oleks võinud teisiti minna. Näiteks on eestlastel oma kultuuriline mälu seoses venelastega. Küüditamine painab siiamaani nii vanu kui noori. Eesti suhtub sellesse teisiti kui Venemaa ja see näitabki, et ühiskondade mälu ajaloo suhtes on väga erinev. Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus Kultuuriajaloolasi on hakanud huvitama kultuuride kohtumised, konfliktid, konkurents ja kokkupõrked. Kui barbarid Rooma impeeriumisse sisse tungisid, siis sellega mõjutati üksteise kultuure. See tähendas sissetungijate romaniseerumist kui ka roomlaste ,,gootistumist". Juudi õpetlased, Hispaanias, valdasid väga vabalt araabia keelt ning heebrea luule sai inspiratsiooni araabia lüürikast. Selliseid kultuurilisi segunemisi oli väga palju ning on siiamaani. Näiteks
Rumm Marju Zupsmann. Mj110. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut Rumm valmistatakse lahja alkoholi destilleerimisel Reserva ehk premium rummid Üldjuhul karamelli ei lisata Vanemate ja eelmistest pikemat aega tammevaadis küpsenud r...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2
Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu. Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid. Ka inimestele on liigirikkus otseselt kasulik, näiteks sordiaretustes vajatakse kultuursortide haiguskindlamaks muutmiseks just looduslikke liike. Paljudest taimedest, loomadest ja teistest organismidesst saab toitu või tööstusele toorainet nt ravimite ja riiete valmistamiseks. Kui väheneb bioloogiline mitmekesisus, siis kaovad koos liikidega inimkonnale olulise tähtsusega tooraineallikad.
Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku: kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem
hapnikuvaesuses, jäseme eemaletõmbamine torkamisel. 6. Kõrge organiseerituse tase. Elusorganimi osad on vastastikuses sõltuvuses ning koostöös. 7. Kasv ja areng. Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, aren millegi uue, teistsuguse teke. 8. Kohanemis- ja kohastumisvõime. Keskkonna tingimustega võib kohaneda üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku soodsamaid tunnuseid. 9. Mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust paljusid nende erinevaid variante looduses.
seisundi hindamine indikaatorliikide abil. • Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. • Viola calaminaria - taim mis kasvab Alpides tsingimaardail. • Veekogude reostust näitavad teatud vetikad. • Õhusaastet näitavad teatud samblikud, sest nad on väga tundlikud saastnud õhu suhtes. Elurikkus • Mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus • Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. • Hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni, raku, liigi , populatsiooni, ökosüsteemi tasandil sh elupaikade mitmekesisust). • Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001[1])
bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid, jäätmed. EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades. Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Konvensiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemitasemega.Konvensioonil on 3 üldist eesmärki: BM kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisel saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Kyoto protokoll- 1997n aastal võtsid tööstusriigid endale kohustuse vähendada perioodil 2008- 2012 kasvuhoonegaaside emissiooni keskmiselt 5,2% võrreldes aastaga 1990. Mõned riigid ei
Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõigi maakera taimede, loomade, antud alal leiduvate geenide, seente ja mikro-organismide liikide, elu-paikade ja liikide ja nende elupaikade ökosüsteemide kogusumma rikkust. Bioloogilise mitmekesisuse negatiivsed mõjutajad Elupaikade muutmine, rikkumine ja hävitamine. Ohustatud on troopilised metsad, kus elab umbes pool maailma liikidest Keskkonna reostumine Kultuurtaimede kasvatamine
toidust. 9.2. Kisklus üks loom sööb teisi loomi. 9.3. Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavadd seetõttu üksteise elutingimusi. 10. Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis · Jahindust võib pidada üheks vanimaks rekreatiivseks harrastuseks. · Eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada bioloogiline mitmekesisus ja liigne mitmekesisus ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele. · Eestis on jahiulukite hulka arvatud 17 imetajaliiki ja 36 linnuliiki. · Jahinduse põhihuvi on suunatud sõralistele, kellest saadakse nii liha kui trofeesid. · Väikekiskjate küttimine on eelkõige looduskaitselise iseloomuga, kus arvukuse reguleerimine on vajalik nende liikide negatiivse mõju tõttu teistele liikidele.
Environmental problems Nimi Klass Biodiversity The variety of life on Earth, its biological diversity, is commonly referred to as biodiversity. The number of species of plants, animals, and microorganisms, the enormous diversity of genes in these species, the different ecosystems on the planet, such as deserts, rainforests and coral reefs are all part of a biologically diverse Earth. Appropriate conservation and sustainable development strategies attempt to recognize this as being integral to any approach. In some way or form, almost all cultures have recognized the importance of nature and its biological diversity for their societies and have therefore understood the need to maintain it. Yet, power, greed and politics have affected the precarious balance. Why Is Biodiversity Important? Who Cares? · Why is Biodiversity important? Does it really matter if there aren't so...
Ajaga muutuv peremudel Aastate jooksul on maailmas palju muutunud, millega kaasnevad ka muutused pereloomelises käitumises. 20. sajandi keskel oli tavaline abielluda noores eas ja saada kohe lapsi, kuid tänapäeval ei peeta oluliseks abielluda, vaid valitakse hoopis vabaabielu, lapse saamine lükatakse edasi ja üha rohkem on üksikvanemaid. Suurenenud on perevormide mitmekesisus ja aktsepteeritavamaks on muutunud samasoolised suhted. 20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geizani raamatus ,,Perekonna loomine" on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa
rikkumisena ja muul viisil. Vee saastumine Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. Looduse mitmekesisuse vähenemine Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilist mitmekesisust kutsutakse ka biodiversiteediks, biomitmekesisuseks, elustiku mitmekesisuseks, looduslikuks mitmekesisuseks ja elurikkuseks. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust. Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähistab bioloogiline
Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus............................................................................................................................... 6 Aluspõhi, reljeef ja mullastik...................................................................................................
AGROÖKOSÜSTEEMID ON TAIMEKAITSELISEST SEISUKOHAST JÄTKUSUUTLIKUMAD? WHY BIOLOGICALY DIVERSED AGROECOSYSTEMS ARE MORE SUSTAINABLE IN PLANT PROTECTION THAN BIOLOGICALY UNDIVERSED AGROECOSYSTEMS? Kursusetöö Aianduse õppekava Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus..............................................................................5 Agroökosüsteemi mitmekesisus..................................................................................................6 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus........................................................................................8 Mullaorganismide looduslik mitmekesisus.................................................................................9 KOKKUVÕTE..............................
Aastal _Eesti 1992, jõustus 1994 _191 riiki (oktoober 2009)/168 ratifitseerinud _22. Mai bioloogilise mitmekesisuse päev _2009 võõrliikide invasioon _2010 rahvusvaheline elurikkuse aasta RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Eesmärgid: _bioloogilise mitmekesisuse kaitse, _selle komponentide säästev kasutamine ning _geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. _Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. _Geneetiline mitmekesisus _Liigiline mitmekesisus _Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus _Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. _Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja arengukava 1999 _Riiklikud aruanded, viimane IV - 2008 _Eesti riiklik Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustik (BTV) (2005)
Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg . Üherakulised organismid on väiksed sest, oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe, organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel.
individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused arenevad unikaalsetest ja juhuslikest assotsiatsioonidest. See tajuline nihe asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud. Taimede liigirikkus ruumis ja ajas Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga. Maismaataimed said "juured alla" ligikaudu 450 milj aastat tagasi, Ordoviitsiumis. Kuigi fotosünteesivad organismidiseon ligi 3,5-2,7 miljardit aastat vanad (stromatoliidid)
•Avalik diplomaatia – ühe või teise riigi elanikkonna mõjutamine läbi avalike infokanalite. –Venemaa propaganda venekeelsetes uudistekanalites –“Welcome to Estonia” •e-diplomaatia – kaasaegsete infokanalite kasutamine tipp- poliitikute ja/või muude rahvusvaheliste toimijate poolt –Ilvese ja Obama FB ja Twitter –Blogid o Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks. Ühiskonna mitmekesisus (Slaidid „Ühiskondlik mitmekesisus“ ja „Multikulturalism“ o Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised? Multikultuursus- rahvusvaheline seltskond. multikulturism-1970-1990ndad – Hakati mõistma, et riik koosneb väga erineva kultuurilise taustaga etnilistest gruppidest. Ühiskond on mitmetahuline oma koosseisu poolest. Seda tunnistades hakati rakendama nii riikide siseselt kui rahvusvahelisel tasandil poliitikat, mis tunnustab neid erisusi.
Konkurents võib olla erinev. Näiteks, poliitikud konkureerivad oma programmide ja poliitiliste meetmetega valijate häälte pärast. Töötajad võistlevad oma tööpanuse ja lojaalsusega karjäärivõimaluste pärast. Kõrgkoolid võistlevad soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast. Konkurentsi positiivsed küljed on tootmise efektiivsus, info liikumine, kiire reageerimine turu nõudmistele, kaupade mitmekesisus turul, ressursside efektiivne paigutus. Konkurentsi negatiivsed küljed on nõrgemad tootjad surutakse turult välja, hävitab ja raiskab kapitali, kasvab majanduslik ebavõrdsus,ei lahenda ühishüvede tootmis. Ettevõtted võivad üheaegselt konkureerida ja teha koostööd. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid. See tähendab ka, et edu põhineb kliendi probleemide lahendamises, mitte selles, mida me ise tahame teha. Me peame
Looduskaitse Koostanud: Gertu Teidla looduskaitse · Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, Biodiversiteet*- ehk biodiversiteedi* kaitset bioloogiline mitmekesisus inimmõju negatiivsete ehk looduslik mitmekesisus tegevuste eest, hooldamist ehk elustiku mitmekesisus ja võimalusel ka ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi või kogu Maa taastamist. üksuste mitmekesisus Looduskaitsealad eestis Looduslik tasakaal · Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam vähem muutumatuna . Looduslik tasakaal metsakoosluses Kui puu murdub , hakkavad tema peal tegutsema paljud
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 9klass Bioloogiline mitmekesisus Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend.
Üldökoloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks Ühetaolisus Biodiversiteet Alfa mitmekesisus Beeta mitmekesisus Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel sõltub ruumiskaalast Koosluste levik ruumis
Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kokku kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni väljatöötamine ja see rahvusvaheline lepe võeti vastu 17. juunil 1994.a. Pariisis. Mis on bioloogiline mitmekesisuse ja miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast eluslooduse liigilist mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur ja seda jaotatakse kolme põhiossa: geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus (joonis 1).
Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad. Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. (495-440 mln a) Silur Merelised selgriitud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Tekkisid korallrifid. Taimed
· Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini.
Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline
Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud. Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik 299 Kliima kuivenemine. Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude Perm levik. Luukalade mitmekesisus. Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest 251 Kliima oli kuiv ja kuum. Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja Triias
omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke molekulaarseid erinevusi nii populatsiooni sees kui ka populatsioonide vahel. See tagab ka populatsiooni kohanemisvõime näiteks vastupidavuse haigustele. Kui arvukus väheneb, võivad olulised alleelid kaduma minna ja kogu liigi kohanemisvõime langeb. Koosluste mitmekesisus - Teatud maa- alal esinevate erinevate koosluste rikkus.
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste
Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad kilu roosärg ahven räim lõhe haug lest latikas kiisk Kalade mitmekesisus lepiskalad röövkalad särg haug latikas ahven Kalade mitmekesisus luukalad kõhrkalad haug hai säga rai Kalapüügiseadused Iga kala püüdmiseks on ettenähtud kindel aeg; igaühel on õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega;
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda
veekeemiline koostis jt Biootilised: primaarsed tootjad, herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, detrivoorid jt Kooslusi kirjeldavad näitajad Liigirikkus (species richness) mitu liiki on kindlal alal või koguses vees/mullas/õhus. Liigi arvukus (species abundance) mitu ühes liigist indiviidi/isendit on alal või koguses vees/mullas/õhus. Saame rääkida ka suurema grupi arvukusest (nt kalade arvukus) Bioloogiline mitmekesisus Biodiversity Geneetiline mitmekesisus (genetic diversity) Funktsionaalne mitmekesisus (functional diversity) Taksonoomiline mitmekesisus (taxonomic diversity, species diversity) Liikide taksonoomiline paljusus Liikide geneetiline paljusus Elupaikade paljusus (habitat diversity) Liikide funktsionaalne paljusus Liikide vanus/kõrgus/jt omaduste mitmekesisus Inimtekkelised ehk antropogeensed ÖS Ökosüsteem, mis on tekkinud inimese ümberkujundava või loova mõju teel. Mitte
koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3
kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid. Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja ka edaspidi jätame kõrvale 16 keelt, mis Ruhleni käsitluse põhjal on kategoriseerimata). 1.2.3. Geneetilised keelepuud ja lingvistiline mitmekesisus (slaid) Korduvalt on maininud, et eesmärgiks on toota valim, milles keeled oleksid võimalikult erinevad. Esiteks võetakse kõik keeled erinevatest keelkondadest, kuid sellel juhul ei saaks valimis olla üle 27 keele. Seega, kui me kasutatakse sellest suuremat valimit, on probleem kahepoolne: (I) Mitu keelt igast keelkonnast peaks valimis olema? (II) Kas keeled võivad olla geneetiliselt seotud? Kõige pealt tuleks natuke tähelepanu pöörata lingvistilisele mitmekesisusele
töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus.
5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine. Koosluste mitmekesisus. 1. Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid). 2. Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), ajaline (ööpäeva ja aastarütmid), ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) 3. Geneetiline mitmekesisus Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
