Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja edasine areng prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. ·
üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi.
Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine ehk konvergents - erineva päritoluga sarnastumine sarnastes elutingimustes. Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine - ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine
kliima karmistumine I prokarüoodid rakkude jagunemisviisid ja (taimeriigi eellased suguline paljunemine Vanaaegkond e kambrium Jahe kliima, mullata Merevetikate Mere selgrootute paleosoikum 550 mln maismaa kujunemine, mitmekesistumine (hulkraksed, mitmekesistumine ainuõõssed), algelised keelikloomad Ordoviitsium Merepind kerkis, Merevetikate Lühijalgsete areng 495 mln maismaa vähenes, madal vohamine, algelised
kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide mitmekesistumine. 3. Sarnastumine- Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes.
250 Juura Õistaimed Hiidroomajad- 205 dinosauruselised, linnud Kriit Õistaimede kiire areng Hiidroomajate 142 väljasuremine UUSAEGKOND Paleogeen Õistaimede levimine ja Pärisimetajate, lindude, 65,5 mitmekesistumine luukalade ja putukate mitmekesistumine Neogeen Õistaimed Hominiidide 23,8 lahknemine teistest primaatidest Kaverternaar Õistaimed Inimühiskonna 1,8 kujunemine
tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt
mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud elund
On liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Tegurid mis mõjutasid makroevolutsiooni: Mutatsioonid, keemilised reaktsioonid, keemilised mutageenid(raskemetallid), geneetiline triiv, geenivool, looduslik valik. Makroevolutsiooni tunnused: Taimedel seemneümbrise ja vilja teke, loomadel seljakeeliku teke. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess Divergents-liigiline mitmekesistumine. Adaptiivne radiatsioon-erinevateks liikideks eristumine, vastavalt ökonissides olevatele tingimustele. Liigitekke käigus võib uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonidm mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad uut laadi kohastumisvõimalused. Divergentsi ulatus sõltub uue organismi tüübi geneetilise
geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja Eluslooduse süsteem Tänapäeval kasutuses olevale loodussüsteemile pani alguse Karl Von Linne. Tema liikide nimetamise süsteem seisneb taksonites(binaarne nomeklatuur-ladinakeelsete liigi nimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil). Domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Organismigruppe paigutatakse taksonitesse ehituslike tunnuste järgi.
- Sümpatriline ehk samamaine- esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud. Makroevolutsioon Mikro- evolutsioonilised muutused liigi sees Makro- Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) Sarnasused (Makro- ja mikroevolutsioonis) 1) Toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine) 2) Aluseks muutused pärilikus infos 3) Mitmekesistumine Erinevused 1) Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon jaguneb: 1) Progress(täiustumine)- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp- oskab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltumist keskkonna teguritest. Ainuraksed-hulkraksed, prokarüoodid-ekuarüoodid 2) Divergents(mitmekesistumine)- erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute
Fossiil-kivistis, leidub maakihtides (mida sügavamas kihis, seda vanem organism). Makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikroevolutsioon-evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uue liigi tekkele. Erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine); aluseks on muutused pärilikus infos; mitmekesistumine. Populatsioon-väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Populatsiooni geenifondi moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur-erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Suunav valik-elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Stabiliseeriv valik-keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad, kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega
ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks. 5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6
Evolutsiooni tõendid 1. Paleotoloogilised tõendid fossiilid, kivistised, skeletid, jäljed 2. Erinevad vahevormid ürglind Archaeopteryx 3. Rudimendid mandunud elundid · Kolmas silmalaug · Kõrvalihased · Keha osaline karvkate · Tarkuse- ja silmahambad · Ussiripik ehk pimesool · Kõhulihased · Sabakont 4. Divergents liigiline mitmekesistumine, ühest liigist lahkneb teine, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Saab seletada Darwini vintidega. 5. Konvergents Mingi KK tingimuse tõttu on mitmed liigid muutunud sarnasteks. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate (klass, sugukond, riik, selts) taksonite teke. Eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)organismide mitmekesistumine (KK tingimuste põhjusel saab ühest liigist mitu) 2)täiustumine (KK-ga harjumine, kohastumine KK muutustega)
Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. Nt. Darwini vindid Galapagose saartel, kes pärinevad ühest Lõuna-Ameerika mandrilt
Kambrium- kambrimi plahvatus,toimus liikide diferentseerumine Ordoviitsium-elu jõudismaismaalne,eostaimed, Siluriajastu-kaladetekkimine luudeta kalad. Uusaegkonde. kainosoikum:Kvanternaar(2milj,a.tagasi) korduvad jäätumised põhjapoolkeral,inimühiskonnakujunemine) Neogeen- 25 miljonit a tagasi. Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad.
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid.
Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised
Käitumises ränne. Paljunemises - innaaeg Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senistest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Proukarüoodid -> eukarüoodid Ainuraksed -> hulkraksed Inimahv -> inimene Uute kudede ja organite teke Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskonnamõjudest. Mitmekesistumine ehk divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid -> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed -> korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad -> kohastumine eluks vees, maismaal Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega Analoogsed organid
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised ...
(3) M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO NVERG EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) 2) Too välja mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ning erinevusi: a. Sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine aluseks on muutused pärilikus infos mitmekesistumine b. Erinevused mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 3) Selgita järgnevad mõisted. a. Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ehk progress. (täiumine) b. Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents. (mtmekesistumine) c. erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes (kala, vaala, hülge kehakuju, jösemete kuju) ehk konvents
III. Fanerosoikum Fanerosoikumiks loetakse Maa geoloogilises ajaloos ajavahemikku, mille vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng. Ta vastab Paleosoikumile, Mesosoikumile ja Kainosoikumile. Fanerosoikum järgnes Proterosoikumile, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid. Elustiku arengu järgi eristatakse Krüptosoikumit, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid ja Fanerosoikumit, mille alguses (Kambriumi ajastul) algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (skeem 1). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi
viib uute liikideni Populatsiooni genofond - Kõigi geenide ja nende alleelide (+ elementide) kogum Pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Analoogiline elund - sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogiline elund - ühise päritolu ka tekkega, mõnevõrra erinev ül. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamise süsteem. Esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub, teine on liigiepiteet Divergents - liigiline mitmekesistumine. Ühest rühmast kujunevad uued rühmad Konvergents - eripäritolu organismidel tekivad ühes keskkonnas sarnased kohastumused Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng. Eristuvad perekonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad, riigid Evolutsiooniline progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke Evol. regress - ehituse ja talitsuse lihtsustumine Hierharhiline süsteem - liikide rühmitamine perekondadesse, perekondade
14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: o toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine o aluseks on muutused pärilikus infos o mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: o mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähemisendeid 15. Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. o Progress ehk täiustumine – Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Nt. prokarüoodid→eukarüoodid, ainuraksed→hulkraksed, inimahv→inimene o Divergents ehk mitmekesistumine – Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes
Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus kasutada tööriistu.
areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
(umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi- tekkis inimene 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke Evolutsiooniteooria väljakujunemine Veidi peale keskaega (enne ristiusk) I evolutsiooni õpetus Jean Baptiste Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud
2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitte harjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑
Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni tõend- paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivikihtides leiduvad organismide jäänused, sarnanevad vähe või ei sarnane ültse tänapäevaste organismidega. Elu päritoli- Füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Keemiline evolutsiooni käigus ühinesid aatomid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Bioloogiline evolutsioon seisneb elu ajaloolises arengus maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Elu areng maal- Elu tekke tõenäoliseks ajaks maal on peetud ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. Ligi 3,5 miljardi aasta vanustest...
Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. 1)füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest 2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus,
tagajärjel). Alamliikide tekke 8000-15000 aastat (rohutirts, mardikas, linnud, hirved) Atlandi heeringas->räim 20000 aastaga. Makroevolutsioon Makroevolutsioon -liigist kõrgemate organismi rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) mikro ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine). 2. Aluseks muutused pärilikus infos 3. mitmekesistumine mikro ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaguneb kolmeks: 1.progress(täiustumine) progress- uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega aoranismi tüüpide teke. prokarüoodid(bakterid)--> eukarüoodid(ülejäänud) ainuraksed--> hulkraksed kõigusoojased--> püsisoojased Iga uus organismi tüüp võimaldab: -paremini kasutada keskkonda -avastada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest
aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest o Elupaikkade mitmekesisusest 4
Evolutsiooniline täiustumine ehk progress: · Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Prokarüoodid Bakterid Eukarüoodid Kõik ülejäänud organismid (Inimesed) Ainuraksed Hulkraksed (Rohkem rakke) Kõigusoojased Püsisoojased Uute kudede ja organite teke, mis võimaldab: · Paremini kasutada keskkonda, asutada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents: · Erinevate elupaikade asutamisega kaasnes uute oganismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid Seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed Tekkis õis · Imetajate kohastumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: · Organismitüübi arenguvõimest, elupaikade mitmekesisusest (ka uued vabad elupaigad) Hiidroomajad surid välja Elupaigad imetajatele Taimed maismaale Maismaa selgrootute teke
Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim Tiivaluud Lõliline saba Püsisoojasus Sulestik Roided konksjätketega Areng emakas Jalaluud 3 vaba sõrme Karvkate küünistega •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega) •õistaimede teke X. Uusaegkond •imetajate mitmekesistumine •õistaimede mitmekesistumine Selgroogsed: Kala→kahepaikne→roomajad→linnud/imetajad Taimehõimkonnad: eostaimed→paljasseemnetaimed→õistaimed e katteseemnetaimed
Devon Devoni ajastu paiknes 416 - 359 miljonit aastat tagasi. See nimetati nii kivimite leiukoha järgi: Devonshire, Inglismaa. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia ürgmandri liitumine Baltika ürgmandriga, moodustades liitmandri Laurussia. Peamine kivim oli liivakivi kuid leidus ka lupja, savi ja dolomiiti. Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga. Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle tulemuseks oli kliima järkjärguli...
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega,
Binaarne nomenklatuur- Linne loodud liikide nimetamisviis: esimene sõna, mida Konvergents- erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste kirjutatakse suure algustähega, tähistab perekonda ja teine on liigiepiteet. tunnuste kujunemine. Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline progress- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega Süstemaatika- on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste organismitüüpide teke. tunnuste alusel.
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste
Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3
30.Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.)
keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises
8. Inimtegevuse mõju ja ökoloogilise tasakaalu Nimetage inimtegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme, mis võivad nihkumine mõjutada antud ökosüsteemi, selgitage Saastumine, loodusvarade liigne kasutamine Kirjeldage ökosüsteemis toimuvaid muutusi ökoloogilise tasakaalu nihkumise tagajärjel Pole piisavalt toitu, loomad hukkuvad suurel hulgal - liikide väljasuremine 9. Evolutsioon Selgitage antud koosluse organismide näitel mõisteid liik ja divergents ehk mitmekesistumine. Liik -> Sookurg, kaljukotkas Divergents -> Pruun turbasammal, palusammal, raba- karusammal Tooge 3 näidet kohastumustest antud koosluse organismide näitel. Rästik- Kaitsevärvus Valgejänes – Kaitsevärvus Samblikud – Ei vaja palju toitaineid
*Geograafiline isolutsioon *Suunav looduslik valik Lõpeb Ristumisbarjääri tekkega 16. Endeemsed liigid Endeemsed liigid on liigid, mida ei kohta kusagil mujal maakeral. Madagaskar, Austraalia ja Uus-meremaa on olnud 50-70 miljonit aastat muust maailmast eraldatud. Eraldatuse tõttu on sellistel aladel palju liike, mida kusagil mujal pole. 17. Nimeta 3 makroevolutsioonilist muutust 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 18. Organismide mitmekesistumine olemus, põhjused, tulemused Mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid, näiteks Vindid, Darwin uuris oma ümbermaailmareisil 13 liiki vinte, kes erinesid keha-ja nokakuju ning eluviiside poolest. Kõik need vintide liigid pärinevad tõenäoliselt ühest lähteliigist.
• Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 25. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides. Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 25. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Nt imetajate kohastumine eluks vees. Sarnastumine ehk konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt on kalal ja vaalal voolujooneline keha.
üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi.
- Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents (näited), täiustumine (näited), väljasuremine, selle põhjused (näited) Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID 1. Mitmekesistumine - Põhjus: Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld) - Näiteks:
Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise kindlustab ristumisbarjäär. Välja on surnud ligi 90% liikidest. Makroevolutsiooni (liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng) kolm vormi: Progress ehk evolutsiooniline täiustumine uute, keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Nt prokarüoodid eukarüoodid, inimahv inimene Divergents ehk mitmekesistumine erinevate elupaikade asustamisega kaasnev organismitüüpide mitmekesistumine. Nt õistaimed korv-, huul-, ja liblikõielised jms; kiil kõik teised putukad Konvergents ehk sarnastumine erinevate päritoludega organismide sarnastumine välimuselt sarnastes elutingimustes. Nt vaal ja hai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
