Johann Sebastian Bach tegi tihedat koostööd Gottfried Silbermanniga, kes ehitas oreleid, mida Bach oli vastu võtnud. Bach soovis ise paigutada oma Fuuga kunsti eraldi köitesse. Seda teost võib pidada Johann Sebastian Bachi viimaseks. Bach alustas Fuuga kunsti kirjutamist 1740 aastal ja viimast osa lõpetas detsembris 1749 aastal. Esimest korda Fuuga kunst oli trükitud juba pärast Johann Sebastian Bachi surma 1751 ja 1752 aastal. Tuntud vokaalteosed Missa hmoll BWV 232 Matteuse Passioon BWV 244 toppletkooridele, orkestrile ja solistidele. See teos räägib Jeesuse Kristuse reetmisest ja ristilöömisest. Sõna Passioon antud kontekstis tähendab kannatust. Süzee on Piiblist Matteuse evangeeliumi peatükkide 2627 järgi. See teos sai valmis 1729. aastal. Esiettekanne toimus 15. aprillil samal aastal. Juhatas Johann Sebastian Bach ise.(jätkub) Johanneses Passioon BWV 245, mis on samuti Piibliteemaline, ehk Johannese
Tema auks hakati katoliku kiriku koraali kutsuma Gregoriuse koraaliks hehlne ehk monofooline ladina keelne ja ei tlgita, tekstid tnini muutumata. *Gregoruse laul Tnu munkade haritusele snnivad keskajal nii mitmehlsus kui nooti vili. hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi mrgid neumad. Tnapevane noodikiri saab alguse 11.saj 14.saj on kasutusel 4 noodijoont ja noodid millel puudub veel vltus. Nootide nimetused mtles vlja itaalia munk Guido di Arezzo. Missa,mis ajal kantakse ette missa? Samuti oli laialt levinud motett-mitme hlne vaimulik helit vabalt valitud tekstile. Hilis keskaeg, Ilmaliku muusika kandjateks kujunesid rndlaulikud.moosekandid,onglrid,trub.,trubavrid,skaldid,bardid,minnesi nger. Aoid-vana kreeka laulik. Sageli koondusid nad truppidesse, millest sndis keskaegne laadateater. Ritler-rtel. paa-ppida lauakombeid,ratsutama Keskaja kirjandust on mjutanud rtlikultuur.Lemmik teemad rtliturniirid,kuningas arturi lood Renessanss-antiikkultuuri taassnd.
Põhja-Prantsusmaa, 15.-16. sajandil. Aluseks võeti Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) 7 Tähtsamad zanrid ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut.
Arvo Pärt(1935) Heino Elleri õpilane 1980 emigreerus ning elab Saksamaal. 1.otsingute periood *neoklassitsistlikud teosed *Ädodenafoonilised teosed *Kollaazitehnika 2.tintinnabuli stiil-See nimetus pärineb Üksteisega kooskõlas häälestatud Staatiline habras,otsekui iga heli Kuulav muusika. 1.tintinnabuli stiilis teos klaveripala"Alinale" Inst teosed ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ,,Tabula casa"(tühi leht) Pärast enigreerumist pühendus peaaegu Täielikultsanrfaal muusikale ,,Te Deum" ,,Magnificat", ,,Berliini missa","Lamentate" Arvukate maailma ülikoolide (Sh.EMTA) Audoktor. Väga palju plaadistusi,paljude Festivalide ja kontserdipalade keskne helilooja. Pärdi muusikale on omane surm,avatus.peab väga oluliseks vaikust.
helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Vokaalmuusika: - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` 6 motetti Tuntumad teosed: Missa h-moll · Matteuse passioon · Johannese passioon
solist · Hümn stroofilise värsstekstiga laul; · Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused · Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha)
Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega. Kuulsamad heliloojad Weelkes ja Morley. Vararenessanss Prantsusmaa Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avigon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova. Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks Itaalia. Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2-või 3-häälne laul karjaseidüllist või armastusest. caccia- 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Kõrgrenessanss 15
Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue 2 sakramenti Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on Kalvinismil polnud õpetajat Kalvinismis jumalik ettemääratlus Anglikaani kirikus missa Kirik samasugune nagu katoliku kirik Kalvinismis tuli loobuda kõikidest rõõmudest, rõhk tööl Martin Luhter (10.november 1483 18.veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
Francis Jean Marcel Poulenc Otsustasin essee kirjutada Francis Poulencist kuna olen tema muusikaga kõige rohkem kokku puutunud. Mitte erialas, aga ise tutvunud. Mulle meeldib tema koorimuusika, seda on palju ja see on ilus. Kontsertitel pole ma tema teoseid palju kuulnud, ainult kammermuusikat. Nt. 2007 aasta oli Elleri koolis Prantsuse muusika pidunädal. Seal esitati Poulenci muusikat päris palju. Aga mina olen teda hakanud kuulama suhteliselt hiljuti ja tore, et lõpuks saab teda õppida ka muusika ajaloos. Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinisti...
saate häälte kaasalulmine Gregoriuse koraalile. 1. Paraleelorganum( mõlemad hääled korraga ) 2. Vaba organum ( üks hääl korraga ) Motett tekkis 13.saj ja ta oli mtmehäälne laul, kus erinevad hääled laulsid erinevaid tekste eri keeltes. Sellist mitmehäälsust, kus kõik hääled on erinevad ja sama tähtsusega, nimetatakse polüfooniaks. Missa on katoliku kirikus jumalateenistuse põhivorm mille toiminguid hakati 4-ndal 5-ndal sajandil saatma lauludega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja proopiumiks. Ilmalik muusika Keskajal eksisteeris rahvamuusika näol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahvakeelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga, vaid valdasid ka teisi kunstiliike. Rändmuusikuid nimetati Prantusmaal zonglöörideks, Saksamaal spiinmanideks (mängumehed), Hispaanias shuglariteks, Venemaal skomorohhideks ja Inglismaal bardideks
w:val="22"/>
· antifoon refrääniliselt korduv vastulaul · hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused · reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega · Missa Missa ehk mess on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missal (armulauaga jumalateenistus). Maailma esimese tervikliku muusikateosena loodud missa Messe de Notre Dame kirjutas Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatel kuni 1360ndatel aastatel. Alates 19. sajandist võib missa olla ka iseseisev muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks
Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on
Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia • Eesti rahvaviis ja euroopa sakraalmuusika • vaimsed allikad Teosed ...
BEETHOVENS HANDSCHRIFT UND NOTENSCHRIFT BEETHOVEN BEERDIGUNG · Er war sehr berühmt. · Etwa 20.000 Menschen nahmen an Beethovens Beerdigung teil. BEETHOVENS GRAB, ZENTRALFRIEDHOF WIEN 9. SYMPHONIE · Die 9. Sinfonie in d-Moll op. 125, uraufgeführt 1824, ist die letzte vollendete Sinfonie. Die Uraufführung der 9. Sinfonie erfolgte zusammen mit Teilen der Missa solemnis am 7. Mai 1824. Der letzte Satz mit dem Chorfinale zu Schillers Gedicht An die Freude ist besonders bekannt. Das Thema dieses Satzes ist die Grundlage der Europahymne. VIELEN DANK!
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2
motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine". Mõju euroopa muusikale mõju saksa muusikale läbi Lassuse õpilaste. Giovanni Pierluigi da Palestrina : (1525-1594) Pärit roomast, itaaliast. Organisti koht Palestria katedraalis, rooma peetri kiriku kapell-meister, rooma paavsti isiklik laulja. Looming kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid rida hümne, missa, motetid, menestrelid. Tähtsamad teosed ,,Super flumina babylonis", missa ,,papai marcelli II". Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset. Mõju euroopale oli rooma koolkonna liige, mis pooldas akadeemilist ja konservatiivset hoiakut. Leiti, et sellina muusika mõjus esteetiliselt. Hilisrenessansi kirikumuusika: Protestantism-1517 a saksamaal. Katoliiklusest hargnes usuvool, mille nimi on protestantism või ka luterlus.
Passioon-kannatuslugu. Zanriliselt oratooriumid, mille sisuks Kristuse kannatuslugu. Nagu ooper, jutustatakse mingit lugu, olemas on aariad, koorid, ork. osad, retistatiivid, ansamblid, aga pole lavalist liikumist, dekoratsioone, kostüüme. Kanti ette Suurel Reedel. "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon" · Matteuse passioon Aaria "Erbarme dich" Koraal: "Bin ich gleich von dir gewichen" Evangelist (retsitatiiv) Lõpukoor "Wir setzen uns mit Tränen nieder" · H-moll missa hiiglaslik töö. Valmis 1748. Koostatud varemloodud töödest. Kestab 2 tundi, 24 osa, elutöö kokkuvõte. · Gloria in excelsis Deo · Agnus Dei · Jõuluoratoorium. 6-osaline suurteos. Mõeldud ette kanda kuuel erineval päeval. · Kirjutas ka laule ning koraaliseadeid, motette.(!) Instrumentaalmuusika · Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Arendas täiuseni kõik barokiaegsed orelimuusika vormid, nagu
· Helilaad kujuneb kindlas järjekorras reastatud helidest · Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest · Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile · Sonaat 3- või 4-osaline teos soolipillile (ainult üks pill) · Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale pillile, ei laulda; 1. ja 2. viiul, altviiul, tsello · Kontsert 3-osaline muusikateos ühele soolopillile orkestri saatel · Missa muusika zanr; katoliku kiriku jumalateenistus · Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa · Oratoorium ulatuslik vokaalsümfooniline teos · Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatus · Variatsioonid vormid, kus algul esitatakse teema ja järgnevad erinevad variandid samast teemast · Rondo vorm, kus refrään vaheldub erinevate muusikaliste lõikudega
72. 18041814 Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 18091810 Balletid "Musik zu einem Ritterballett" 17901791 "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 18001801 Laulumängud "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 "König Stephan" op. 117, 1811 Avamäng "Coriolanus" cmoll op. 62, 1807 Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 18031804 Missad Missa CDur op. 86, 1807 Missa solemnis Dduur op. 123, 18191823 Klaverimuusika 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" cmoll op. 13, 17971798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cismoll op. 27 nr. 2, 1801 Nr. 21 "Waldsteinsonate" CDuur op. 53, 18031804 Nr. 23 "Appassionata" fmoll op. 57, 18041805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) EsDuur op
Barokiajastu suurmeistrid. Johann Sebastian Bach Lapsepõlv ja õpinguaastad: Sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Peale vanemate kaotust kasvates teda vend, kes õpetas ta orelit mängima. Töänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaei kooli koori. Tööaastad: Kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlehausemis ja Weimaris õukonnakapelli kontsrtimeistina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes temalühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Looming: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat, passioonid(matteuse), üle 300 kirikukantaati (talupojakantaat), jõuluoratoorium, 6 motetti. Üle 1000 teose, mis on pandud kataloogi. Palju orelit...
Barokk 1)Barokk 17-18saj. 2)Barokko-tulnud Portugalist, tähendab ebareeglipärane 3)Barokk stiil tekkis Itaalias 4)Barokk hakkas ülistama kangelikku liikumishoogu. Inimese kujutamisel loobuti harmoonilise ilu ülistamisest. 5)Barokk kunsti inimene on rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul lihastega. 6)Barokk-kunst püüdis esmajoones olla meelepärane oma peamistele tellijatele ja nendele olid kõrged õukonnad,kes ootasid kunstis kõrgkihi ülistamist. 7)zanrid:ooper lemmikum, instrumentaalmuusika,viiul,klavessiinide koolkonnad. 8)Loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. 9)Fuuga-polüfooniline muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe v mitme teema imiteerimisele eri häältes 10)Prelüüd-muusikateose eelmäng;lühikese sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 11)Bach(1685-1750), Händel(1685-1759) 12)samaaegselt sündinud,vaeslapsed,leiba teenisid varakult ise, lõpetanud gümn,käinud ...
Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Läänekirikus lauldi kogu I aastatuhande jooksul valdavalt ühehääselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvasitsiooniga js nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente. II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära män...
Renessanss muusikas KT (10 klass) 1) Millal oli renessanss muusikas? 14.saj-17.saj 2) Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessanssiga? Miks? Oluliseks sai isikuvabadus ning inimest hinnati rohkem isikuomaduste põhjal. 3) Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhtes? Hakati seostama teost ja autori. 4) Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Instrumentaalmuusika 5) Kuidas saab esitada renessanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 8) Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! Missa motett ilmalik polüfooniline laul 9) Mis on polüfoonia? Mitmehää...
,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed Kangelaslaul üldistab mehelikkust, pärit legendidest, esitasid zonglöörid
Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega pidulikumad, tüüpiline responsooriumitele, missade alleluiad. Võrreldes Ambrosiuse ja Gregoriuse laulu, on esimene oma meloodialt keerulisem ja rohkemate kaunistustega, teine aga ratsionaalsem ja "grammatilisem". 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki (lk. 35) Kloostripäev sisaldas: Officium lihtne tunnipalvus, mida peetakse vähemalt 8 korda päevas ja Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud rituaalidega. Ta on nagu igahommikune korrastus, igapäev korduv sündmus. Matutinum enne koitu Laudes päikesetõusul Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) Tertia 3.päevatunnil MISSA päeva keskel peamine jumalateenistus Sexta 6.päevatunnil Nona 9.päevatunnil Vesper päikeseloojangul Completorium öö tulekul
Keskajal üks levunumaid vaimuliku luule vorme oli sekvents, tuntumaiks on saanud 20 stoofi pikkune surnumissa sekvents Dies irae (looja Thomas). Laulutüübid võib jagada 3ks: 1. silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot 2. rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti 3. kaunistatud stiil Kristlik kirikulaul on seotud 2 liiki liturgiaga: 1. tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites. 2. Missa-igapäevane jumalateenistus. Missa korduvaid osi nim. ordinaariumiks, muutuvaid osi propriumiks. Päeva teenistuste korraldus: Matutinum-enne koitu Laudes(kiitus)-päikesetõusul Prima-1. päevatunnil Teria-3. päevatunnil MISSA Sexta-6. päevatunnil Nona-9. päevatunnil Vesper-päikses loojangul Completorium-öö tulekul Missa ülesehitus Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles Gloria –au olgu jumalale kõrges Credo-Nikaia usutunnistus Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala Agnus Dei-Kristus jumala tall
Püha armulaud pole üksnes kristlaste omavahelise heatahtlikkuse märk, vaid on pigem meie lunastuse sakrament Kristuse surma kaudu. Neile, kes seda õiglaselt, väärikalt ja uskudes vastu võtavad, on leib osadus Kristuse ihuga ja õnnistatud karikas osadus Kristuse verega. (Anglikaani kiriku 28. usuartikkel) Ühine on mõlemale kirikule seega: armulaud on lunastuse sakrament, armulaual meenutatakse Kristuse surma ning ollakse Temaga osaduses. Missa kui ohver Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille Kristus seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil ja on selle kaudu toiming, mis teeb kristlased pühaks ja Jumalale meelepäraseks. See toimub kolmel viisil: - armulauaohver kiidab ja tänab Jumal Isa kõigi tema loendamatute loomisandide eest ning üleva lunastuskingituse eest. Ennastohverdavas armastuses on Jeesus ülempreester ja samas ohver, kes toob end missa pühitseja ja kristliku koguduse
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartet...
Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed
Vararenessanss (14.saj) 14. sajandi muusika Ars Nova Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento ...
Bachil olid vihased lahkarvamused kirikut nõukoguga palga ja töötingimuste suhtes. Siiski olid need viljakas loomeaastad. Üks Bachi peamiseks töödeks oli kirjutada, harjutada ja juhatada pühapäevaste jumalateenistuste kantaate mõlemas eelpool mainitud kirikus ja tema pärandis on ligikaudud 250 selle zanris heliteost solistidele, orkestrile ja koorile. Bach seadis muusikasse kaks Kristuse kannatuse lugu Matteuse ja Johannese evalgeeliumi järgi, kirjutas Jõuluoratooriumi, missa h-molli ja teisi suuri vaimulikke teoseid. Elu lõpupoole ilmus mitu klaverimuusikakogumikku, kuid tema kuulsus ei levinud kaugele. Tema viimaste suuremate teoste hulgas olid Goldbergi variatsioonid klavessiinile, `'Muusikaline ohver'', `'Fuugakunst''. Bachi poogen Taanlane Knyd Vestergard lõi Bachi poogna, et mängida Johann Sebastian Bachi sooloviiulisonaate. `'Poognal on kõrge kaar, vibu ja jõhvi kaugus on kõige laiemas kohas 10cm
sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik – Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik (katedraal) Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal) Pildirüüste – 1524. a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk dominiiklaste kloostri- kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid, reliikviaid jms
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) j...
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide
4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8 · Kohtus Goethe'ga (muusika tragöödiale "Egmont") 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · Loominguline kriis 1813-1815 · Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816) 1815 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · 1818. a-st oli kurt ja suhtles kirjalikult 1818 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · Missa Solemnis (1823) · 9. sümfoonia (1824) · Muusika Goethe "Faust"-ile · Beethoven suri 26. märtsil 1827
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...
Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid: * Prantsuse sansoon * Luteri koraal Saksa * Orel * Lauto ilmalik armastuslaul kiriku laul * Klavikord * Vioola * Madrigaal 3-6 häälne * Missa jumalateenistus * Klavessiini erinevad * Põlvedel ja põlvede armastuslaul, ooperi ja aaria * Reekviem leinamissa tüübid (nt. spinet ja vahel mängitav viola da eelkäija * Passioon Kristuse elust tsembalo) gamba
Ranskan kielta mina opiskelin kaksikielisessa koulussa Varsovassa mutta vapaa-aikana pidan matkustamisesta ja opiskelemisesta kotona koska minulla on monta oppikirjaa ja sanakirjaa. Jos haluaa oppia puhumaan vierasta kielta voi kayda kursilla kielenkoulussa tai ostaa kirjeenvaihdon kurssi. Voi myos matkustaa ulkomaahan mutta valitettavasti se on kallis. Katsominen televisiosta ja lukeminen ulkomalaista kirjaa ja sanomalehtea on myos hyva tapa. Internetissa on paljon sivua missa voi loytaa harjoitusta, kaannetta, sanoa ja neuvoa, miten opiskella vierasta kielta. Varsovan yliopistossa voi oppia puhumaan monta harvaa tai alkuperaista kielta, esimerkiksi kiinaa, japania, turkkia ja niin edelleen. Voi myos menna Erasmus-vaihtoon tai olla kirjeenvaihdossa ulkomalaiset kanssa. Harrastuksen ei tarvitse olla kallis. Kielenkurssi maksaa noin kahdeksan sataa zlotya lukukaudessa mutta voi loytaa kursin internetissa
Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad Pärast kahe aastast viibimist roomas siirdus tänu vanemate haigestumisele tagasi Belgiasse Leidis vanemad surnuna Ei leidnud sünnilinnas rakendust ning rändas mõned aastad Prantsusmaal ja Inglismaal Edasi siirdus Antverpenisse, kuni sai kutse Baierimaa hertsogilt Hertsog Alberti õukonnas Orlando oli muusikalembelise printsi alluvuses väga produktiivne Töötas õukunnas kokku 34 aastat
Arvo Pärt (1935-...) · Sündis Paides, üles kasvas Rakveres · 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoori...
1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse ...
1. Võrdle luteri, kalvinistlikku ja anglikaani kiriku õpetuslikke seisukohti. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Kalvinism- kaotati paast ja missa, asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Armulauda peeti sümboolseks mälestussöömaajaks. Jumala tahtel saab osa inimesi õndsaks, teisi ootab hukatus. Rõhutati Vana Testmanedi õpetuse järgimise ja lõbustuste piiramise vajadust. Laul, tants, elurõõmud, alkohol heideti kõrvale. Luter- armulauda peeti osasaamiseks Kristuse ihust. Anglikaani kirik- Piibel on ilmutse ainus allkas, õpetus puhastustulest ja pühakutest hüljati, struktuuri ja liturgia poolest oli tegu pigem katoliikliku
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele Liikumisvabadust piirati, kuna paljud talupojad pagesid mõisa teotöö eest 12.Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Saksakeelne ülemklass, mittesakslastest maarahvas 13.Selgita mõisted: toomkirik, toomkapiitel, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik - katedraal ehk piiskopkonna peakirik Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
Sisse: kalev, relvi, metall, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse, karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 14. Iseloomusta keskaegset Liivimaa kirikuelu (alluvussuhted, järelvalve, toomkapiitel, missa). (lk.80-81) – PAAVST >RIIA PEAPIISKOP > PIISKOP (tartu ja saare-lääne) > toomkapiitel (koosnes toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid. Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
