*itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja kõikides häältes sama tekstiga *heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul *peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau *Guillame de Machaut- esimene tervikteosena loodud *missa autor *ta kirjutas ka palju mottette ja teda on nimetatud viimaseks tsüfääriks *ITAALIA:
Mis sellest ajastust üle võeti?’ See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrgestatud ja õukondadel ei olnud raha. 7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga. Koolkond- rühmitus, eks lähtub loomingus samadest põhimõtetest. Tähtsaimad
On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan. Ooper on kahe vaatuseline, pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Tuntud on 2 missat. Muusikavaramusse kuulub missa Solemnis (pidulik missa). See on tehniliselt väga raske ja mõned partiid oleks lihtsam mängida pillidel. Beethooven sündis Bonis muusikute peres. 4-aastaselt alustas ta muusikaõpinguid, paljudeks aastateks sai tema õpetajaks Neefe, kes annab talle klavessiini-, vioola- ja orelitunde. 13-aastaselt asub ta 1. Iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. 1787. A saab vürstilt loa õppereisiks Viini, kus ta kohtubki Mozartiga. Mozart kiitis harva inimesi ja andis
o Rütmika muutus väga keeruliseks o Kasutati vahelduvat taktimõõtu o Polümeeriat Mitme erineva meetrumi kasutamine erinevates häältes o Isorütmika Meloodia ja teksti mittearvestatav rütmijärgnevuse kordumine Guillaume de Machaut o Loomingut tuntakse ars nova ajast kõige enam 23 ilmalikku motetti o Ajaloo esimese missa autor st. ühe autori poolt o Kuulsaim teos ,,La messe de nostre dame" o Tähtsaim teos 14. sajandi kirikumuusikas o See oligi see missa Tsükliline kontsertmissa o Kasvas välja ordinariumi osadest o Tekib reekviem Ars nova lõpp Ars subtilior o suur skisma o peene ja maneerlik kunst o muusikaline kirjatehnika muutus veel keerukamaks lühikesed noodivältused komplitseeritud rütmikompositsioonid atonaalsus kohati Itaalia 14. sajandil
Sageli filosoofilise alltekstiga. motett – erinevalt keskaja motetist oli ühtse tekstiga. Palju loodi ka vaimuliku sisuga motette. Kirikumuusika oli endiselt tähtsal kohal. Kirjutati vaimulikke laule, motette, hümne jne. Uued žanrid olid mitmeosalised kooriteosed ehk suurvormid. Need kujunesid aja jooksul välja katoliku kiriku jumalateenistuse jaoks loodud muusikast. Tähtsamad suurvormid: missa – mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga kooriteos. Missa on tavapäraselt ladina keeles ja selle aluseks on jumalateenistuse tekstid (liturgiline tekst). Missa on üles ehitatud kindlatele osadele. (5 põhiosa, mis alati missas olema peavad on: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.) reekviem ehk leinamissa – missa erivorm, mis on tavaliselt kirjutatud kellegi mälestuseks. Samuti mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga teos. 16. sajandil tuli gregooriuse koraali kõrvale uus kirikulaul – luteri koraal. See on saksa
Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem"
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21
kirjutanud ühtegi vaimuliku teost! MADALMAADEMUUSIKA Burgundia kogus rikka riigina endasse kunstnikud üle euroopa ja purunedes paiskas jälle laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks eelkäijaks .Kui muidu tähtis rütm siis temajaoks oli tähtis kooskõla. Uued zanrid 15 16 sj. Tõusis jälle esiplaanile kirikumuusika just missa põhiosadele kirjutatud muusika.( Polüfoonia kõik hääled omavahel võrdsed.) esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel Cantus firmus ehk põhimeloodia mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati. Teine põhizanr ikkagi motett. MADALMAADE KOOLKOND Imitatsiooniline pülofoonia hääled kasutasid sarnaseid meloodia kujundeid-
anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on gooti ja romaani stiil.Ilmub piibel.Muusika on liturgiline ja anonüümne.Rüütlilaulikud . Renessanss(14 saj.-17 saj. *Cantus firmus missa *Palestrina *Suur Skisma I pool)-humanismiajastu. *Paroodiamissa *Orlando di *Reformatsioon Renessanss Vertikaalsus asendub *Motett Lasso *Tähtsamad keskused horisontaalsusega.Ajastu *Ilmalik Veneetsia,Genova,Milan huviobjekt on polüfooniline missa o inimene
SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste
imiteerivaid kujundeid. · Ka rütm seotud sõnaga, samuti vorm. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille liigendus seotud hingamisega 14. sajandi muusika Ars Nova · Uusaegne kultuur väärtustab uut. · Teame juba nimesid, teose tähendus muutub. Loomingu ja autori vahel isiklik vahekord. · Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Muutused muusikazanrides: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. · Motett, sajandi algul rohkem kiriklik teos, hiljem kuulus pigem seltskonnamuusikasse, sai 14. saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Guillaume de Machaut u 1300-1377 · Elu seotud Reimsi linnaga. · Poliitiline karjäär. · 1340 kanoonik Reimsi katedraalis.' · Oma ajasti suurimaid luuletajaid. · Heliloominguga alustas küpses eas. · Viis väljakujunenud stiili täiuseni. · Kõige keerulisemad motetid (säil. 23)
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees
Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pilli didgeridood. Alo Mattiisen
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8
jooksul. Umbes 300-st loodud kantaadist on hävinenud 100. 44-aastasena asus JSB juhtima helilooja Telemanni asutatud Collegium Musicumi. Sellised ilmalikud muusikakollektiivid olid sel ajal tavalised. Kollektiivid koosnesid enamasti üliõpilastest, keda juhtis linna kõige silmapaistvam muusikaproff. Collegium Musicumile kirjutas Johann Sebastian oma paljud tuntuimad viiuli ja klaveri kontserdid. 48-aastasena asus JSB tööle Missa B-minooriga. Kuningas Augustus II surma järgselt oli küll igasugune muusikaline tegevus piiratud, aga JSB kasutas juhust ja pühendas missa valmisolevad osad katoliiklasest uuele kuningale Augustus III-le. Ta pälvis Kuningliku Õukonnahelilooja tiitlit. 1.5 Elu lõpuaastad 62-aastasena võeti JSB Muusikateaduste Seltsi liikmeks. Oma elu lõpuaastail külastas JSB Frederick II õukonda Potsdamis. Kuningas esitas Bachile muusikalise väljakutse ja innustas teda kirjutama fuugat
Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim. ordinaariumiks, vastavalt kirikukalendrile muutuvaid tekste nim. Propriumiks. Missa kolmas osa on epistel või evangeelium Ordinaariumilaulud: Kyrie eleison (issand halasta) – vanim, kreekakeelse tekstiga– palve, Gloria in excelsis Deo (au olgu Jumalale kõrges) – kiidulaul, Credo in unum
liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum. Kirikus kasutati sageli tagasihoidlikku orelisaadet. Seda võis laulda üksi, grupiga või kooriga. Missa on katoliku kiriku igapäevane jumalateenistus, mis on seotud mõningate rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb kaheks, sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgias lauldaks vaimulik laule ja loetakse pühakirja tekste ning kommentaare vaheldumisi. Armulaualiturgia puhul jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel leib ja vein. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja laulud mis kõlavad kõidel jumalateenistustel. Noodikirja kujunemine Muusika pandi kirja märkidena, mis kirjutati sõnade kohale. 11
reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5
Mis hääleliigile Händel oma loomingu kirjutas?-kontratenorile(kastraatlauljatele) Mis stiili arendas Bach täiuseni?- Polüfooniat. Bach on tuntud organist. Mis on passioon?-Oratoorium Kristuse kannatustest.Bachi tähtsaim töökoht on kantor ehk organist. Bachi lemmikzanrid: missad ja passioonid.Bachi tuntuim oreliteos: Toccata d-moll Passiooni ja ooperi erinevus: passioonis pole lavalist tegevust, ooperis on. Bachi ilmalik teos: Kohvikantaat. Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf.orkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel sisul põhinev heliteos. Mis allikatele toetub Bachi vokaalmuusika?- Saksa kirikumuusika, lutheri koraalid. Kellel on Anna Mag. noodiv? Naisele.Bachi uuendused:HTK-hästi tempereeritud klaver; helihark 144Hz, pöial, pedaal, kõnelev muusika. JOHANN SEBASTIAN BACH(21.03.1685-1750). 1721 Bach BRANDENBURGI KONTSERDID, pühendatud markkrahvile
teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides: · Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. 2.3.1. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja
Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga.
· "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a. abikaasa surm, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, kuid see jäi saamata... · Peaaegu kogu looming on vaimulik · 104 missat, 400 motetti, hümne, 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madirgali jpm · Motett Sicut servus desiderat · Missadest kuulsaim Missa Papae Marcelli · Selles arvestatud kirikukogu rangete nõudmistega · Peetud kirikumuusika täiuslikuks teoseks · Iseseisvate ja viimistletud meloodiate täiuslik kooskõla · Kõikide elementide harmoonia · Ideaaliks rahulik, lihtne meloodia kõigis häältes · Ettevaatlik dissonantsidega · Mõjus oma ajastus konservatiivsena · Tasakaalustatus ja korrastatus · Missa papae Marcelli - Kyrie
Soovis minna Viini Mozarti õpilaseks, aga sai seal olla 2 nädalat, kui tagasi koju tuli. Keeruline lapsepõlv, isa joodik. Loominguperioodid: 1.1792-1802:Tuleb Viini ja annab osa klaveritunde. Palju armastusi, Haydn mõjutab palju. 2.1802-1812:Kirjutas enamus sümfooniaid siis.Loomingu kõrgaeg. 3.1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio".
Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Madalmaade koolkonna tuntumad heliloojad olid Guillaume Dufay (u 1400-1474); Johannes Ockeghem (u 1410- 1497); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594) 15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikazanrid. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhizanriks jäi motett, mis oli 15.-16. Sajandil mitmehäälne vaimulik vokaalteos. Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. Hääled hakkasid
laulda nii üksi kui mitmekesi, ,,taktimõõt´´ puudub (2- ja 2- osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10
populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui tervikliku muusikateose. Renessansi kõlaideaal muusika kõla on meloodilisem ja pehmem. Oluline on polüfoonia. Polüfoonia igal häälel on oma meloodia. Ilmaliku laulu tüübid: villanella, balletto, madrigal, frottola. Mille poolest erines oratoorium ooperis? - oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Kus tekkis renessanss? - Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik
Reekviem W.A Mozarti reekviem Dies Irae(Viimane kohtupäev) Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse.
pillimehedorkestri kapellmeistri juhatuse järgi. Helilooja tervis halvenes aasta-aastalt ning selle üks olulisemaid põhjusi oli alkoholi pruukimine. Kuidas sai aga kurt inimene muusikat kirjutada? Muusikutel kujuneb aja jooksul välja "sisemine kuulmine". Beethoven mäletas, mismoodi üksvõi teine kooskõla või muusika instrument kõlas ning kujutas endale seda ette uute teoste loomisel.Hilisesse loominguperioodi kuulub ka Beethoveni suuremõõtmeline"Missa Solemnis" ehk pidulik missa, mida helilooja ise pidas omatähtsaimaks helitööks. Selles ning teisteski hilise perioodi teostes kasutab Beethoven sageli polüfooniavõtteid. (Tema 7-osalise(!) keelpillikvarteti avaosakson fuuga). Sümfonism Beethoveni III sümfoonias nähakse teose arenguloogika ja ulatuslike mõõtmete tõttu kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Tema populaarseim sümfoonia on allutatud üheainsa põhimotiivi teisendusele
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lass...
· Pythagoras- matemaatika ja muusika vahelised seosed · Platon- muusika on seotud kõige mis pole silmaga nähtav · Aristoteles- seostas muuskat loodusega · Aristoxenes- muusikaeooria õpiku autor Varakristlik muusika Algust tähistab Rooma riigi lõhenemine 395. a pKr Muutused: · Lääne-kristluses: Ladian keel , Rooma katolik · Ida-kristluses: Kreeka keel , Kreeka katolik Keskaeg 5.saj-13.saj Kristlus oli eluvaadete keskpunktis , rahvaste ränne , algus- missa aeg , kirkik juhtis kõike , inimesed olid usklikud. Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat
burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid Zanrid Gregooriuse koraal1; Missa ordinaariumi osade Monoodia; basso continuo; Sonaadivorm; missa2; heterofoonia3; tsüklid; motett; reekviem; da capo aria; retsitatiiv; sonaaditsükkel; parafoonia; burdoon; ilmalik polüfooniline laul; kantaat; ooper; keelpillikvartett, -kvintett;
küsimuse all. LaVey satanistid on ateistid. Nende jaoks pole olemas saatanat, saatan on pigem ikoon, sümbol mitte entiteet. Saatana kummardamiseks elu ohverdamine on ebavajalikk. Kuigi vaatamata sellele ei saa välistada et on olnud ajaloos selliseid juhtumeid mis on seostatud satanismiga nagu "Black mass" (tume missa) taolised rituaalid jne. Satanistidel on ka tume missa rituaal, kus anniks kasutatakse tavaliselt pühitsetud leiba. Fakt: Lavey satanismi filosoofia tuli välja alles aastast 1966 Anton Lavey raamatu: "Satanistlik piibel"(Satanic bible) poolt ja ta asutatud saatana kiriku poolt (Church of satan) - Aastast 1966 algas satanism. Varasemad juhtumid seotud inimohverdustega, vere joomisega, kannibalismiga, vägistamistega, vastsündinute risti löömistega jne. ei ole seotud satanismiga
Bachi muusika kontrolltöö kosnpekt H-moll missa-vokaal suurteos Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada.
Mõiste võtsid kasutuse 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Motett rändas 15.sajandil kirikusse tagasi ja sai esinduszanriks. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu zanrid ballade, rondeau ja virelai 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83) Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda
saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on : Organum Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile. 1. Paralleelorganum 2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad, nimetatakse polüfooniaks. Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad: · Orginaarium muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel · Proprium muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele. 3. Kyrie eleison pavlelaul (Issand, halasta) 4. Gloria in excelsis Deo kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges) 5. Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse) 6. Sanctus/Benedictus kiidulaul 7
Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320- 1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält.Väljapaistvaim
gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal teenistusel ja on seotud igapäevase liturgiaga. 1)Kyrie-Issand, halasta 2)Gloria-Au olgu jumalale kõrges 3)Credo-Mina usun ainsasse Jumalasse 4)Sanctus/Benedictus-Püha/kiidetud olgu 5)Agnus Dei -Jumala Tall Proopriumis on laulud, mis lähtusid kirikukalendri tähtpäevadest ja seetõttu vahelduvad iga päev Noodikirja kujunemine Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Liturgia vajas ühtset lauluviisi
mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18
Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks veel vajadust ei olnud ning seetõttu võib jääda mulje et keskaegses kultuuris oli peamiselt kirikumuusika. 2. Keskaja kirikumuusika. Tähtsamad zanrid olid gregooriuse laul ja missa. Rooma kiriku tähtsus Lääne- Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I'st kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse ehk jumalateenistuse korra, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Gregoriuse laulus on alati peamised tekst ja sõnum. Gregoriuse laul on ühehäälne ja saateta kuid
Lääne kirikumuusika sünd Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha Augustiniust. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Greogorius Suur- Greogoriuse koraal Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop. Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised. Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv. Meloodika on ühehäälne. Laulul saadet ei ole. GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Responsoorium Algselt koorirefrääniga...
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oma alal kõrgeim kirikujuht. Viis läbi jumalateenistusi toomkirikus, õnnistas ametisse vaimulikud, pühitses sakraalehitised. Sinod teostas vaimulike elu üle järelvalvet. Toomkapiitel kõrgeim vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12. Toomhärrat e. Kanoonikut. Toomkapiitel valis piiskopi, aga ametisse kinnitas piiskopi paavst. Missasid viisid läbi toomhärrad, vahel ka piiskop. Missa koosnes liturgiast ja palvetest. 7. Kuidas hindavad ajaloolased Jüriöö ülestõusu? Ajaloolased loevad Jüriöö ülestõusu muistse vabadusvõitluse jätkuks. 8. Kuidas muutus Eesti jaotus peale Jüriöö ülestõusu? Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taani 1346. Aastal oma alad Liivi ordule. 9. Millised talupoegade grupid olid 14.-16. sajandil? · Adratalupojad neid oli kõige rohkem, küllaltki jõukad ja heas olukorras; · Üksjalad väikese maaga talupojad;
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555.aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja. 1560.aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d'Estega ning teenis neli aastat,tema kapellmeistrina, õpetades samal ajal muusikat jesuiitide seminaris. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele. Palestrina missadest on kuulsaim paavst Marcellus IIle pühendatud missa (Missa Papae Marcelli). Paavst Marcellus missas on mitmel ajastul nähtud kirikumuusika täiuslikku muusikateost. Palestrina kasutab selles kaht erinevat kirjaviisi. Missatsükli vähese tekstiga osades, kus teksti läbikostmine paljuhäälsest polüfooniast pole eriliseks probleemiks, püüdleb Palestrina polüfoonia ideaaliiseseisvate ja viimistletud meloodiate täiusliku kooskõla poole.
ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon" Kantaat mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele
· Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
Mõiste võtsid kasutuse 1320- 1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
