Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse. Haridusele teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser. Usurahu võeti vastu 1555. aastal, mille järgi iga vürst määrab oma alamate usu. Selle tagajärjel jagunesid Euroopa riigid kaheks:
/ Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine / Vaimulike arvu vähendamine / Küreed ja piiskopid / Kindel palk / Ustavusvanne uuele riigikorrale / Abielluda preestritel / Nunnadel ja munkadel õigust kloostrist lahkuda *DEKRISTIANISEERIMINE / Religioossete sümbolite hävitamine / Missa keelustamine / Vaimuliku hariduse keelamine / Ilmalike kultuste sisseseadmine *UUED KULTUURIASUTUSED REV. AJAL / Kunstimuuseum / Rahvusliku arhiivi loomine / Raamatukogude võrgu loomine *MUUDATUSED ELUS JA OLMES / Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender
karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
kogu maailma ning teatud hingamisharjutuste ja alkeemia abil on võimalik eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus. Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole, kus lapsed võiksid sobivas moraalses ja vaimses keskkonnas harmooniliselt kasvada. Õigeusu kirik tunnistab usu alusena Piiblit ja püha traditsiooni. Ühtviisi oluliseks ning läbipõimunuteks loetakse kiriku õpetust, liturgiat, usulist kogemust ja kiriklikku praktikat. Õigeusu kirik tunnistab seitset sakramenti, milleks on:
· Toomgild - Toompea käsitööliste selts. · Skraa põhikiri; · Tsunft - käsitööliste selts. · Gild - kaupmeeste ühendus. · Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. · Sinod - vaimuliku järelvalve viis. · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. · Kanoonik toomhärra; · Praost - kapiitli eesotsas olev isik; · Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis. · Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed............
Saksamaalt alguse saanud reformatsoon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Tollane Sveitsi kirjutas endast Habsburgide võimu alt vabaks võidelnud linnade ja omavalitsuslike maapiirkondade konföderatsiooni. 1523. aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abiellukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Zwingli toetajad ilmalikele armulaual veini jagamiks. Kuigi Zwingil ja Lutheril õpetuses oli palju ühiseid jooni, tõlgendasid nad täiesti erinevalt armulaua küsimust. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse Ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestustoiminguks, sest et "ei või olla, et 30-aastane inimene
Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning
Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Bach tähendab saksa keeles ,,oja". * Ludvig van Beethoven: ,,Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama". * Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kiriku...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
väljendusrikas, laulev meloodia 1 ARS NOVA "Uus kunst " 1320-1380 , mille esindajad vastandasid oma loomingut vanale. Toimus oluline muutus kunstmuusikas. Liikumine tekis Prantsusmaal. Alusepanijaks loetakse Philippe de Vitry ( luuletaja, filosoof, diplomaat, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik). Oluliseima teose "Ars Nova" järgi hakati nimetama ka kirjeldatavat ajastut. 1. kirikumuusikas hakati komponeerima terviklikke missa ordinaariumi osi ( Kyrie, Gloria, Credo, sanctus, Agnus Dei) 2. motett muutus kiriklikust teosest kõige esinduslikumaks ja keerukamaks zanriks. Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud motette. 3. kirikumuusika kõrvale kerkis mitmehäälne ilmalik laul, peamiselt ballaadid. 4. tekkis uus rütmisüsteem, taktimõõt, täiuslikuks peet 9/8 . V4, 6/8 Väljapaistvamaks heliloojaks kujunes Guillaume de Machaut , kelle loomingut tuntakse ka tänapäeval
sümfoonia. Aastatega kasvas kiiresti publiku huvi tema loomingu vastu. 1990. aastatel sai ta aina enam soliidseid loomingutellimusi kõikjalt maailmast ning tänaseks on Tüür kogu maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks
-vormid? Nimeta tähtsamaid (1 - 3) viljelejaid. · Gregoriuse laul on ühehäälne taktimööduta vabalt hõljuv rütm, jälgib ladinakeelset proosat. · Rüütlilaul- 11 saj. lõpp Lõuna -Prantsusmaa · Motett-13 saj mitmhäälne, tekstid sageli mitmes keeles. · Mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul-14 saj Prantsusmaa · Missatsükkel (ühe helilooja loodud) 14 saj. w.a motzard. L von beethoven · Reekviem leinamissa liturgilise missa vorm A.h Webber · Ilmalik polüfooniline laul-16 saj Saksamaa · Kaanon heliteos või selle osa mille sama meloodia on erinevates häältes nihkes. Frere jaqcques. · Lutheri koraal 1517 Saksamaa J.S Bach Hümn 9. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Madrigal Madrigale kirjutati peamiselt renessansiajastul, õitseajaks peetakse 16. sajandit
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach was born on 31 March and died on 28 July 1750. was a German composer, organist, harpsichordist, violist, and violinist whose ecclesiastical and secular works for choir, orchestra, and solo instruments drew together the strands of the baroque period and brought it to its ultimate maturity. Although he did not introduce new forms, he enriched the prevailing German style with a robust contrapuntal technique, an unrivalled control of harmonic and motivic organisation, and the adaptation of rhythms, forms and textures from abroad, particularly from Italy and France. Bach's abilities as an organist were highly respected throughout Europe during his lifetime, although he was not widely recognised as a great composer until a revival of interest and performances of his music in the first half of the 19th century. He is now regarded as the supreme composer o...
- Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut. BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu
Vanemuise ja Estonia segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas Ta vanemuise teatri orkestrit. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud Eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, loomingulisust ja kompositsioonitehnilist meisterlikkust. Enne Eesti aja lõppu ehk 1938. aastal oli Eduard Tubinil võimalus käia Budapestis ennast täiendamas, kus Ta sai kohtuda kuulsate heliloojatega ja kõige rohkem jäi Talle meelde Beethonevi Missa solemnist, sest see jättis unustamatu mulje. Pärast seda, kui Tubin tagasi naases Budapestist, siis oli Ta Tartu maleseltsi liige ja tänu Temale valmis eestipäraste malendite komplekt. Eduard Tubin sai oma eluajal ka teise maailmasõja ära nähtud ja siis kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. Sümfooniaid on Tubin kirjutanud 10. 11. sümfoonia jäi lõpetamata. Tubin kirjutas neid alaes 1934. aastast kuni 1973. aastani. Neli esimest kirjutas Ta Eestis, ülejäänud Rootsis. 1
otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde ja lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon.Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus.Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid
Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused Karm kirikukorraldus Henry VIII panus reformatsiooni Pidi katolikust kirikust lahku lööma, et saada abikaasalt Katariinalt lahutust, kuna abielu ei andnud meessoost järglasi 1534. kinnitas parlament kuninga kirikupeaks Inglismaal suleti kõik kloostrid Inglismaal kujunes välja anglikaani kirik
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
TÖÖLEHT barokkmuusika tekkest ja arengust Rühm:021K Nimi:Leevika Vilja Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA barokiajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mi...
koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse
üle. Missalolijad kuulevad ka Kristuse kannatamiselugu (vastavalt aastale on see siis valitud kas Püha Matteuse, Püha Markuse või siis Püha Luuka evangeeliumist). Neljandat kannatamise versiooni, mis on kirja pandud Johannese poolt, kuulevad kirikulised Suurel Reedel. Triduum kolm päeva: Paasuaeg lõpeb, kui Triduum algab Suurel Neljapäeval, päev enne Suurt Reedet, mil meenutame Kristuse ristisurma. Neljapäeva õhtul leiab aset eriline missa, mil meenutame Püha Õhtusöömaaega, millele järgnes Kristuse kinnivõtmine. Enne söömaaega pesi Kristus oma jüngrite jalgu andmaks jüngritele (kui ka meile) teada, et kui tahame olla tema tõelised järglased, siis peame tegema sedasama, mis tähendab oma olemuselt ligimese teenimist. Niisiis ei ole ligimeseteenimine meie otsustada, vaid see on meie ülesanne, mille oleme saanud Kristuselt. Seetõttu on jalgade pesemine ka alati Suure Neljapäeva missa osaks.
Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus: 1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud): ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine).; 2) jumalasõna õpetamine: ,,Meie Isa palve", ,,Ave Maria", 10 käsku jm. missa - armulauaga pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Liturgia missa muusikalis-sõnaline osa Misjon jumalasõna kuulutamine paganate seas Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul Klooster ühiselt elavate munkade või nunnade välismaailmast eraldatud elupaik/asula - kujunes kollektiivseks mõisnikuks oma maavaldustega (talupoegade maksud, teotöö) - tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm)
piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus – kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja
palju ilmalikke kantaate. IV.Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju kantaate, esimene oratooriumlik suurteos-Johannese passioon, sügavaim Matteuse passioon. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. ,,Hästitempereeritud klaviir" Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid" Ilmalikud kantaadid: "Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat". Matteuse passion, Missa h-moll,"Jõuluoratoorium","Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver" Bachi Helikeel-polüfooniline, valdavalt vaimulik,, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis Tüüringis Halle linnas. Hamburgis esimesed ooperi ,,Almira" ja ,,Nero" siis Itaalia periood, kirjutas kammerkantaate. Sealt lahkus ta
iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimkuju. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Kunst oli varem olnud kriitiliselt piiritletud, oli kas õige või vale, nüüd aga hakati pakkuma meelteelamust. Kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris juhtfiguuriks Itaalia. Muusikas tomineeris Holland. Uues muusikazanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia) Agnus Dei, Sicut Cervus Orlando di Lasso(sündinud Belgias) Matona mi cara, Ahi Lucia Guillaume Dufay(sündis Belgias) L'homme armé Kunstnikud Leonardo da Vinci(Itaalia) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg Michelangelo(Itaalia) Viimane kohtupäev Raffael(Itaalia) Sixtuse madonna Eestis 1558- 1583 Liivi sõda peale mida läks Eesti Poola, Rootsi ja Taani võimu alla. Aastal
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
Köthenis kirjutas ta oma parimad klaveri- ja oreliteosed. Johann Sebastian Bach on geenius, kes oskab vähese kaudu palju öelda. Ta on ületamatu meister ühe muusikalise meeleolu süvendamisel. Kunsti sisuks on filosoofilised arutlused elust, õnnest, üksindusest, kannatustest või lõbusad ja humoristlikud tantsulised olustikupildid. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.(5) Oreliteosed Orel oli Bachi lemmikinstrument. Oreli teosed jagatakse kahte suurte rühma 1) Koraali prelüüdid. Kirjutas 150 2) Prelüüdid, fantaasiad, toccatod fuugadega. Prelüüdid, fantaasiad, toccatod olid improvisatsioonilised, vabas vormis. Fuuga on range vorm mis koosneb kolmest osast: a) ekspositsioon
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
Spirituaalsus on millegi omadus olla vaimsel tasandil (spiritus). See eeldab, et spirituaalsel asjal on vähemalt sama suured vaimsed võimed nagu inimesel. Mitmed briti idealismi esindajad, näiteks Francis Herbert Bradley, väitsid, et reaalsuses on kõik asjad spirituaalsed (reaalsuse vaimsus) ja õigupoolest on olemas ainult üks asi. Sellist seisukohta nimetatakseabsoluutseks idealismiks. Ökokülade liikumises ei pruugi spirituaalsus väljenduda otseselt mingi konkreetse suunana, pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega "mis on sees, on ka väljas", ku...
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri
Rahmaninovi muusikat iseloomustab suur meloodilisus, väga pikad arendused ning tugev rütmienergia. Rahmaninov järgis oma loomingus väga palju Tšaikovskit, kuid Rahmaninov ei olnud nii emotsionaalne, kui oli olnud Tšaikovski. Rahmaninovi muusika oli intellektuaalsem. 6. Nimeta 5 vokaalmuusika ja 5 instrumentaalmuusika žanri. INSTRUMENTAAL- sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit VOKAALMUUSIKA- missa, aaria, kantaat, oratoorium, passioon 7. Nimeta 10 tuntud Vene teadusest, kunstist, kirjandusest tuntud nime XIX sajandist ja XX sajandi algusest ( lisades ka tegevusala). Nikolai Gogol- romaanikirjanik Lev Tolstoi- kirjanik Anton Tšehhov- näitekirjanik Aleksei Šahmatov- vene keele ja kultuuri teoreetik Vladimir Gau- kunstnik Nikolai Pirogov- teadlane-kirurg Aleksandr Puškin- vene luuletaja Fjodor Dostojevski- vene kirjanik Vassili Žukovski- luuletaja Nikolai Leskov- prosaist 8. P. I
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal. 7. Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites. Ooper, sümfoonilised poeemid, Don Juan, ooper salomee Elektra Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid : “Don Juan ”, “ Macbeth ”, “Alpi sümfoonia ”, “Don Quijote ” 2) Ooperid : “ Salome ”, “ Elektra ”, “Roosikavaler”, “ Daphne ” Looming hõlmab kõiki ž anre peale missa ja oratooriumi. 8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Sümfooniateos on põimitud teiste žanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt:
Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. 1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa, milles väljendus tolle zanri moodsate võtete oskuskilk valdamine ja kalduvus luua lõbusat kirikumuusikat. Sellest olulisemaks osutus tema esimene 1755. Aasta kirjutatud keelpillikvartett. Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembelise mõisniku Karl Joosep Edler von Fürnbergiga. Tiivustatuna Fürnbergi tähelepanust ja materiaalsest toetusest kirjutas Haydn kõigepealt mitu keelpillitrio ja seejärel ka oma esimese keelpillikvarteti, millele peatselt järgnes neid veel ligi paarkümmend.
Nagu ta aastaid hiljem meenutas, kulutas see käik tal paari kingi, kuid avas akna muusikamaailma. Pärast muusikaõpinguid Luccas õnnestus tal 1880. aastal tänu ema sugulaselt saadud laenule ja riiklikule abirahale minna Milano konservatooriumi kompositsiooni õppima. Tema instrumentaal- ja vaimulik muusika pärineb peamiselt õpinguperioodist Luccas ja Milanos. Neist teostest tuntuim on 1880. aastal Lucca õpingute lõpetamiseks ja Milano konservatooriumi astumiseks kirjutatud missa, mida tuntakse nime all "Messa di Gloria". Tema õpetajate hulgas oli itaalia ooperihelilooja Amilcare Ponchielli, kelle teostest on tuntuim "La Gioconda". Üks kaasõpilastest ja toakaaslastest oli sõber ja rivaal Pietro Mascagni, ooperi "Talupoja au" tulevane autor. Viimaseks koolitööks Milano konservatooriumis sai 1883. aastal komponeeritud "Sümfooniline capriccio" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu. Esimene Torre del Lagos kirjutatud ooper "Manon Lescaut" kujunes Puccini
Kool Arvo Pärt Referaat Nimi Klass Tallinn 2008 Sisukord Arvo Pärt........................................................................................................................ 1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........................................
Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte). Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus. Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid 32.Zwingli ja Calvin U
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse. Ohrdur...
lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusukirikul on 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, abielu, vaimulikuks pühitsemine, piht, haigete võidmine ja sakramentaalse süsteemi keskmeks olev euharstia. Arengumaades toetavad katoliiklased tihti rõhutute õiglus- ja rahupüüdlusi. Ajalugu
AEG, KESTUS KESKAEG 5-14 saj RENESSANSS 14 16 saj BAROKK 17 saj 18 saj I p KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisu...
areng. Eduard Tubin (18. juuni 17. november 1982) Pärast õpinguid sai Tubinast Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori dirigent ning sel ajal kirjutas ta ka palju laule. Lisaks juhatas ta veel mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas ta "Vanemuise" orkestrit. Enne Eesti aja lõppu käis ta veel Budapestis, kus ta kohtus kuulsate heliloojate Béla Bartóki ning Zoltán Kodályga. Seal kuulis ta ka Beethoveni Missa solemnist, mis jättis talle unustamatu mulje. Eesti ajast pärit teostest oli kuulsaim kindlasti ballett "Kratt" mis jõudis lavale 1944.aastal. II maailmasõja ajal kirjutas oma kolmanda ja neljanda sümfoonia. 20.septembril 1944. aastal põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina" Rootsi. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Rootsis kirjutas Tubin oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982
Lombardus sellejärel on sakramente kokku seitse ristimine leeritamine armulaud mihtimine koos meeleparandusega viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine armulaualeiva ja veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus Paavst Innocentus III töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener"
vokaalstiil sobis selleks aga suurepäraselt. Konsertstiili tulek krikusse algas sõltumatus ja toretsevas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Kuid nagu ka ooperizanris, pärinevad tõeliselt teedrajavad teosed taas Claudio Monteverdilt. 1610. aastal ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, mis on tuntud nime all ,,Vespro della Beata Vergine" Konsertliku vesprimuusika kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodsas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid. Näib, nagu tahtnuks Monteverdi esitleda oma suutlikkust luua suurepärast muusikat kõigis kirikumuusika valdkondades, ning arvatavasti avaski just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Vespri osades, eriti seitsmehäälses Magnificat'is segab Monteverdi põnevat uut ja vana stiili lihtsa ja staatilise cantus firmus'ega polüfoonialõigud vahelduvad
rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Läti ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal (meile teadmata põhjusel) tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed. Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. 1223. aasta suvel löövad Viljandi kaitsjad Mõõgavendade Ordu, ulgusakslaste, lätlaste ja liivlaste ühendatud väge Viljandi lähedal. seda sündmust teades küsime aga, et
Jttis suure jlje Saksamaa muusikasse Ktheris ja Leipzigis. Viimases vastutas ta kogu linna muusika eest ja temast sai Toomkiriku kantor. Tema tuntuimad teosed on silinud Brandenburgi kontsertide kogumikus, mille ta kirjutas krahvile, kuid need ei judnud kunagi temani. 11. Millised on olulisimad Bachi vokaalteosed? ~300 kirikukantaati, millest on silinud ~200. Tema kantaadid lppevad tavaliselt koraani salmiga. Kestus on kuni 40 minutit. Johannese passioon, Matheuse passioon Bachi ks peateos, Missa h-moll (loodud elu lpul), Julu orantoorium, mis on 6 osaline ja suurem kui kantaat. 12. Bachi instrumentaallooming. Kuulsaim teos on Tokaata ja fuuga d-moll. Kuulsam klavessiinikogumik on Hsti tempereeritud klaviir, mis koosneb 2-st osast. 3 sidikogumikku Inglise sidid, Prantsuse sidid, Partiitad. Peamiselt on tema kammermuusika kirjutatud soolopillidele ja viksematele koosseisudele. 13. Mille poolest erinesid Bach ja Hndel?
Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67. (talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud, pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg, pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88. (Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
