sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Lõpetus – armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks. Seejärel palvetab preester terve koguduse nimel lõpupalve, tänades Jumalat kuuldud Sõna ja vastuvõetud armulaua, s-t. kogu missa eest. Missa lõppeb rahu soovimisega. Tavaliselt kogudus laulab seejärel lõpulaulu....
Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19...
· Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist...
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud...
Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt...
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga...
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile...
Missa - katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
" Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus Rooma keiser. Valitses aastatel 284-305. tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud senist elukorraldust enam päästa. Caracella Rooma keiser, tema edikt al. 212. aastast tagas kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Romulus Augustulus viimane Lääne-Rooma keiser, kes kukutati 476...
19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve) Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga. 1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne. tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida peetakse kaheksa korda päevas, peamiselt kloostrites; tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel. korraldades nii tervet päeva. 2. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Päeva teenistuste (kaheksa tunnipalvust ja missa) loetelu annab ettekujutuse ühe kloostripäeva korraldusest: Matiitinnni - enne koitu Laiides - päikesetõusul Pnnui - 1. päevatunnil (1 tund pärast päikesetõusu) Tertia - 3. päevatunnil 2 MISSA - PÄEVA KESKNE JTUMALATEENISTUS Sexta - 6. päevatunnil....
Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
a. sai temast Rooma Laterani basiilika kapellmeister. 1555 või 1556.a. trükiti Veneetsias di Lasso teostest esimesed kogumikud. 1564.a. läks ta Münchenisse , Baieri hertsogi õukonda, kus ta alustas tenorlauljana ja sai 1564.a. kapellmeistriks, seda kohta pidas ta surmani. Di Lasso loomingust on suurem osa pühendatud kirikumuusikale: ta on kirjutanud üle 70 missa , umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue...
A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul...
Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa...
Nendest on loodud ka mitmehäälseid seadeid (meloodiale on lisatud allutatud saatehääled) ja seda nimetatakse homofooniaks. Missa See on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides ehk kõnelähedaselt lauldes. Osa tekstidest kasutatakse muutumatult igal jumalateenistusele, osad muutuvad vastavalt missa otstarbele (erinevad kirikuaasta, pühakute päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele...
Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad pidulikud jumalateenistused · Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid a) rajajateks mungaordud Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud b) dominiiklaste kloostrid Tln, Trt, Nrva eestikeelsed jutlused ja koolide ülalpidamine c) 1407 hakati rajama ainsat augustiinlaste segakloostrit Eestis Piritale (Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale) 3. Usupuhastus e reformatsioon...
Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Dzihaad on usukohustus. Katedraal - on kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusukirik. (Eestis toomkirik, Saksamaal ka Dom või Münster, Inglismaal Cathedral.) Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks kirikuid, milles asub piiskopi tool. Missa - on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Preester - on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Laiemas tähenduses on preester kindla rituaali täitja, kes kuulub suuremasse organisatsiooni. Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid (vahel ka ekslikult). Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat(näiteks Egiptuse, Assüüria,Kreeka, inkade,...
professioonaalne muusika (vaimulik muusika ) 2. rahva muusika ( ilmalik muusika ) professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning profesionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad (mungad, pavsid...) Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne kiriku laul koraal ehk laul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur kristliku jumalateenistuse korra ( missa ) seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning tema auks antigi rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregoriuse koraal (laul). Liturgia jumalateenistuse läbiviimise vorm Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Gregooriuse koraal oli ladina keelne, ühe häälne, taktimööduta, proosa tekstiga palve või kiidu laul. Mitmehäälse laulu liigid 24.01.07 1...
Poola päritolu. kujunenud mitmehäälne Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdõiguslikud. kirikuteos. Prelüüd eelnes fuugale. Vaba ülesehitusega improvisatsiooniline pala. Muusikal muusikaline Programmiline muusika helilooja poolt antud sõnaline sisuseletus. Tavaliselt teosel ka pealkiri. lavateos, mis sisaldab Reekviem missa eriliik, katoliku kiriku leinajumalateenistuse muusika. opereti, paroodia ja Sonaat teos soolopillile klaveri saatel. revüü sugemeid. Soololaul soolohäälele kirjutatud instrumentaalsaatega laul. Muusikaline Spirituaal USA neegrite vaimulik laul. Hingestatud esitusmaneeriga. draama ooperi liik, Sümfoonia klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis. Mitmeosaline teos sümfoonia orkestrile....