Kanamunasuurune ja -kujuline granadill võib saabuda meile kas mõnevõrra kopsakamana ja välimuselt ahvatlevalt orazikaskollasena (Malaisia variant) või siis Brasiilia variandina, mis on väiksem ja tagasihoidliku pruunikasvioletse koorega. Oma nime, mis tõlkes tähendab ,,(Kristuse) kannatus (ristil)" on granadilli vilju kandev taim saanud õite järgi, mille kujus ja välimuses leidsid Brasiiliasse saabunud jesuiitidest misjonärid niihästi okaskrooni, ristilöömise naelad, Kristuse haavad kui ka kõik apostlid. Granadilli peetakse maitse poolest parimaks troopilisemaks puuviljaks. Oma nime granadill ehk väike granaatõun on vili saanud sarnasuse pärast granaatõunaga. Sisaldab ju ka granadill hulgaliselt väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini.
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
Nüüdseks on n-ö rahvuslikud keskused püstitatud nii Madriidi, Londonisse kui ka Brüsselisse. Eelmisel aastal avati üle maailma rekordilised 1600 esindust ning käesolev aasta tõotab tulla veelgi saagirohkem. Saientoloogide vabatahtlikud kutsuvad inimesi tutvuma oma õpetuse alustega ning kuulutavad, et aitavad nii neil kui ka ühiskonnal tulla toime pahedega – narkomaania ning kombelõtvusega. Kaks aastat tagasi püstitasid saientoloogide misjonärid kollase telgi ka Lasnamäele, kus lasksid huvilistel teha tutvust oma elektropsühhomeetri ning õpetuse aluseid tutvustavate “pamflettidega”. Sellised keskused teenivad tegelikult vaid üht eesmärki: imbuda poliitikasse ning mõjutada mõjutajaid. Saientoloogid reklaamivad oma eesmärke nii – viimaks ellu planeedi päästmiskampaaniaid, peavad nad jõudma kõrgeimale tasemele Saksamaa valitsuses.
lõunakallas kristliku Euroopaga edasi pöördus valitsejate + usulevitajate tähelepanu Läänemere idakaldale uued vallutused saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e. Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks külalisteks, nendega koos tulevad Väina jõe äärde ka saksa misjonärid (algul toetajateks vaid kaupmehed, aga siis pühitseti Meinhard peapiiskopiks ül. Liivimaa ristiusustda) Meinhardit austati pühakuna Ristisõja algus Meinhardi surm (1196) uus piiskop Berthold politiseerub misjoni Rahvas hakkab sakslasi umbusaldama (ei taha Bertholdi piiskopiks valida) -Berthold saab paavstilt loa liivlased jõuga alistada (e. ristisõja korraldamiseks) Toimub 1000-meheline lahing praeguses Riias, kus Berthold sureb
türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja roomakataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool. 481511 oli kuningaks Frangi riigi rajaja Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks (nende, kelle usuks oli ristiusu vorm ariaanlus).
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
· saaga suuliselt edasiantud suulised jutustused ajaloosündmustest, kirja pandud 12-13 saj. 5. Koosta lühikokkuvõte katoliku kiriku kujunemisest Lääne.-Euroopas (5 p.) a) Kiriku teke ja kristluse levik: 1 saj tekkisid esimesed koguused, nad lootsid Kristusel naasmisele ja jumalariigile. 381 võeti roomas ristiusk riigiusuks. Krrik jagas haridust ja kirja. Kristlus levis ja hispaanias ja Gallias. Frangid ristiusustati 5 saj lõpp. Misjonärid tegutsesid. Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale b) Kiriku organisatsioon: Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis. c) Piibliõpetus ja teoloogide tööd: Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu
hallutsinogeensete seente kasutamist või kas neil oli mingi muu tähendus koos seene kujuga või on lihtsalt kokkusattumus. Hallutsinogeenne Psilocybe liik oli tuntud asteekidele kui "jumalik seen" ja seda serveeriti asteekide valitseja Moctezuma II ajal. 1502. a Bernardino de Sahagún raporteeris, et seeni kasutati asteekide poolt rituaalideks, kui ta külastas Kesk-Ameerikat Peale hispaanlaste vallutusi katoliiklikud misjonärid olid vastu pagana kui mittejumalakummardamisele ja sellega suruti maha seente kasutamis traditsioonid. Hispaanlased uskusid, et seened aitavad asteekidel kurditega suhelda, ja see keelati ära. Hoolimata sellest ajaloost, mõnes eraldatud kohas seente kasutamine säilis. 6 Hallutsinogeenseid seeni mainiti esimest korda meditsiini kirjanduses "Medical ja Physical" ajakirjas 1799
30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 3 ...
liikumise käimalükkamises. Lisaks arengumaade toodete müügile, osalevad nad aktiivselt ka teavitustegevuses ja kampaaniate korraldamises. 1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed Õõglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega. Õiglase kaubanduse organisatsioonid kauplesid alguses vaid käsitööga, mida vahendasid maailmapoodidesse lääneriikide misjonärid. 1973. aastal toodi esmakordselt Euroopasse Guatemala väiketalunike ühistu toodetud kohvi. Holland oli esimene riik, kes alustas toodete sertifitseeritud märgistust - Max Havelaar. 1997. aastast alates sätestab standardid tootmisele ja kauplemisele Fairtrade Labellling Organization Internatonal, - FLO mis on katuseks õiglase kaubanduse assotsiatsioonidele tarbijaühiskondades ja tootjavõrgustikele arengumaades. Standardid
Luterlikus kirikus 2 s-i (ristimine ja armulaud). 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? Tegemist on kristliku kommuniooni- ehk ühendusohvriga, kus ohvriaine esindab Jumalat ennast ja ohvriroa ühisel maitsmisel uuendatakse Jumala ja koguduse sidet. 62. Mida tähendab kristlastele ristimine? – Ristimine on sakrament, mille läbi saadakse kristlaseks. 63. Kes annavad välja ajakirja „Vahitorn“? Kuidas selle usundi misjonäre ära tunda? Jehoova tunnistajad. Igast vanusest misjonärid, nii mehed kui ka naised, tavaliselt teevad seda muu töö kõrvalt. 64. Mida usuvad Jehoova tunnistajad Jeesus Kristuse hukkamisviisi kohta? Ei tunnista Jeesuse ristisurma, vaid löödi puu külge vms. 65. Kes on teise ja levinuma nimega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik? Kuidas nende misjonäre tänaval ära tunda? – mormoonid. u 19-21-aastased misjonärid, käivad kahe kaupa, enamjaolt mehed. Teevad misjonäritööd täiskohaga. 66
Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) Järk-järgult hakkasid ristiuku astuma ka roomlasteg kokkupuutuvad barbarid Üks olulisemaid sündmusi oli tolle aja tugevaimate barbarihõimude frankide ristimine 5. saj. lõpp Võtsid vastu kahe katoliikluse vormis Euroopa rahvaste ristiusustamine oli võrdlemisi pikk protsess ning toimus tihtipeale vallutuste käigus Suurt osa mängisid ka misjonärid. Ainsana kogu euroopas toimus ristiusustamine täiesti rahumeelselt Iirimaal 5.saj pKr. misjonäride juhiks oli piiskop patrick, keda tänapäeval tuntakse iirlaste kaitsepühakuna. rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile paganlike Euroopa hõime ristiusku pöörama ning asustasid seal
Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel. 1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite
Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida. Teine tõukepunkt: kristlik mission. Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise misjonärid tegutsesid inglise koloniaalkohtades. 19.sajandiks olid misjonärid kogunud väga palju teadmisi kohalike rahvaste ja kultuuride kohta. Neil oli neid teadmisi vaja,et edukamalt ristiusku levitada. Misjonärid uurisid ka materiaalseid asju. 19.saj oli protestantlikel misjonäridel selge ettekujutus sellest, et inimese elu peab olema kooskõlas jumala plaaniga. Püüdsid juurutada põlluharimist, selleks peab mõistma kuidas kohalik süsteem toimib
rohelise tomatiga. Granadill Kirjeldus Kanamunasuurune ja -kujuline granadill võib saabuda meile kas mõnevõrra kopsakamana ja välimuselt ahvatlevalt orazikaskollasena (Malaisia variant) või siis Brasiilia variandina, mis on väiksem ja tagasihoidliku pruunikasvioletse koorega. Oma nime, mis tõlkes tähendab ,,(Kristuse) kannatus (ristil)" on granadilli vilju kandev taim saanud õite järgi, mille kujus ja välimuses leidsid Brasiiliasse saabunud jesuiitidest misjonärid niihästi okaskrooni, ristilöömise naelad, Kristuse haavad kui ka kõik apostlid. Granadilli peetakse maitse poolest parimaks troopilisemaks puuviljaks. Oma nime granadill ehk väike granaatõun on vili saanud sarnasuse pärast granaatõunaga. Sisaldab ju ka granadill hulgaliselt väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini.
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele
ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool
d. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: · Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. · Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. e. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: · Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid. · Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia). · Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi:
loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Buddha õpetus Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna 'dukha' (rahutus, kannatus).
linnast. 3)Hiliskeskajal süvenes sõltuvus Lääne-Rooma kaubalinnadest. Kultuur: 1) kirjaoskus oli levinud 2) 425 asutati esimene kõrgkool(grammatika, retoorika, filosoofia ja õigus) 3) tähtis osa antiikkirjandusel ja Rooma õiguse edasi arendamisel. 4)populaarsed olid pühakute elulood e hagiograafiad. Kirjutati ka maailma kroonikaid e kronograafiaid 5) tuntuim maade uurija Kosmas Indiasse Sõitja 6) misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku(e kirillitsa) Frangi riik Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Lääne Rooma aladele.(tänapäeva Prantsusmaa La France) I)Chlodovech Pani 5. saj aluse Merovingide dünastiale ja Frangi riigile. Muutis võimu päritavaks ja lasi seadused kirja panna Saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 496 a, millega ta saavutas eelised teiste
Enamik Latino keskendub linnad väljaspool riigi idaosa ning Vaikse ookeani poolsel rannikul. Indiaanlaste enamik elavab riigis edelarannikut ja kesk mägialal. Nad siiski säilitavad Maya, paljud kombeit.Noored mehed, astuvad kaitsejõududele tegevteenistusse ja paljud pered indianlastel sunnitud põgenema linnadesse, et tööd leida. Religioon. Guatemaalaste enamik on roomakatolikud, kuid aasta jooksul pärast teist maailmasõda suurendas protestantlik misjonärid mõju. Riikis asutas Baptistide, piiskopliku, luterlik, Presbyterian kirik, samuti Mormonid, kuid suurimat mõju on Evangeelse protestantide fundamentalistlike grupil kelle juhid peamiselt idniaanlased või latino. Protestants koguarv on umbes 30% elanikkonnast. Poliitiline süsteem. Põhiseaduse kohaselt on Guatemala valitsuse juht President, kes valitakse koos asepresidentiga, 5 aastaks otsestel ja ei saa teiseks ametiajaks tagasi valida. Kui ükski kandidaat saab ainult kaks
tunnista. Bütsantsi diplomaatia kujunes välja juba Justianus I ajal. Konstantinoopolis õpiti hoolikalt tundma naaberrahvaste ja hõimude omavahelisi suhteid, nende sõjalist tugevust, valitsejate nõrki ja tugevaid külgi, rahva kombeid ja tavasid ning otsiti viise naabrite mõjutamiseks. 13 Ka ristiusu levitamist kasutati laialdaselt Bütsantsi välispoliitika huvides. Tavaliselt ristisid romealaste misjonärid esimestena hõimupealikke naisi, kes seejärel mõjutasid soovitavas suunas oma mehi. Kord loodud kontakte tugevdati veelgi abielusidemete sõlmimisega hõimupealikute ja basileuse sugulaste vahel. Keisri õukonnas viibisid sageli Euroopast, Aasiast või Aafrikast tulnud saadikud. Keisripalee kõige esinduslikum ruum, kus külalisi vastu võeti, oli värvitu marmoriga tehtud troonisaal. Keisrilossi saalide seinu kaunistasid mosaiikpildid Bütsantsi armee võitlustest. Troonisaali
(Constantinus). Rooma riigi korraldasid naaberriikides/barbarite kirikuteenistusi. 381: Athanasiuse ja hõimudes. Frangi riik Ariuse vaidlus võtab ristiusu vastu 496. Piiskop: nimetasid Jeesuse olemuse üle. ametisse preestreid, Arius pooldas Jeesuse Misjonär: ristiusu valitsesid inimlikku olemust. levitaja, rahulikul teel. piiskopkondi. Athanasius väitis et Peamised misjonärid olid tegemist on Jumaliku mungad. Sinod: kirikukogud, olemusega. kus arutati Katoliikluse Misjon: ristiusu tähtsamaid küsimusi sünniaasta ulatuslikum levitamine Visitatsioon: piiskop 391: Ristiusust saab Misjonäride tegevuse käis kohalikes riigiusk tagajärjed: rajati kirikutes ja
naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. Geograafiateadust iseloomustas idamaade suundumus. Geograaf Kosmas Indiassesõitja “Kristlik topograafia” - Maa on lame nelinurk, mida ümbritseb ookean ja katab taevavõlv. Laskaris Kananos - rännumees, kes andis esimese selgema ettekujutuse Põhjamaadest. Kyrillos, Methodios -kreeka misjonärid, kes võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes
vaevama mõtetega, kellele see varandus tegelikult kuulus. Kõik kasutuskõlblikuna tunduv tassiti koju ning indiaanlased pandi uustulnukate jaoks tööle. Indiaanlaste tapmine ei tähendanud õiguslikku riisikot. Pärast eurooplaste saabumist Haitile hävitati vaid ühe generatsiooni jooksul kogu põliselanikkond – miljon indiaanlast. Esialgu paistis, et olukord jääbki selliseks, kuid õnneks see nii ei olnud. Kaasasõitnud misjonärid hakkasid protesteerima ning nende näol leidsid kaitsetud kohalikud esialgu oma ainsad eestkostjad. Juba 1495. aastal kostsid indiaanlaste eest Badajozi piiskopi juures ka kuninganna Isabella ja kuningas Fernando, kuid nende käsk näitas, milline õiguslik 7 ebakindlus valitses selles küsimuses. Kas indiaanlased olid orjad või vabad või kas nad üldse inimesedki olid? Kuidas nendega käituda?
................................................................................. 13 2 Sissejuhatus 12. sajandi lõpul tekkisid suuremad Saksa kaubakirikud Novgorodis, Visbys ja ka Tallinnas. Põhjuseks oli saksa kaubandusmonopol, mis tekkis Venemaal. Paljud kaupmehed olid sunnitud talved veetma just suuremates kaubakirikutes. Peale kaupmehi tulid ka misjonärid, kes tulid siia poole usku levitama ja rahvast usku vahetama suunata ja seda just poliitilistel põhjustel. 12.-13. sajandil arenes roomakatuliku ja kreekakatoliku kiriku võitlus. Peale jäid Rooma paavstid ning peale seda vallutasid nad teist usku riigid ja sundisid enda usku peale. Baltimaade rahvad ristiusustati vägivaldselt. Loodi ordusid ja liite, et usku hoida ja veel rohkem peale suruda.
kauplemine, ka varastamine, kuulsusejanu, uute teadmiste hankimine ning usu levitamine. Üks asi oli kõikidel maadeuurijatel ühesugune nad ei katkestanud sidemeid kodukohaga ja nad tõid või saatsid kodumaale uusi teadmisi teadmisi maailma kohta. Esimeste maadeuurijate motiivid ei olnud alati õilsad. Nende hulgas oli seiklejaid, kes janunesid uusi kogemusi, sest pidasid elu kodus liialt üksluiseks ja otsisid ohtuderikast vaheldust. Misjonärid järgisid käsku viia kaugetele maadele rahvastele ristiusku. Võimunäljased vasallid aga mitmetest valitsuskondadest olid olid innukad kasvatama poliitilist mõjuvõimu ja isiklikku jõukust. Hispaanlased, kes jõhkralt anastasid asteekide impeeriumi, oli ilmekas näide ahnusest ja julmusest, mis tihtipeale iseloomustas varaseid uurimisretki. Need olid mõjuvad motiivid ja põhjused, miks mehed ja naised võtsid ette usukumatult raskeid ja väga kulukaid retki.
kirikust. 1534- Britiparlamendi supermaadiaktiga kinnitati, et kirik allub kuningale ja Cantenbury peapiiskopile; kloostrid saadeti laiali ja varad riigistati; kiriku ja piibli keeleks inglise; riigiteenistujad peavad olema anglikaani kiriku liikmed, vaimulike ustavusvanne kuningale. Võitluses protestantlusega lõi katolik kirik jesuiitide ordu, mis koosnes 10 mehest (1640). Valiti kavalad, targad, ilusad noormehed. Valitsejate pihiisad, koolide/kolleegiumide/ülikoolide rajajad, misjonärid. Vaesus, kasinus, alandlikkus. Nad ei kasutanud vägivalda, imbusid õukonda ja hakkasid mõjutama valitsejaid. Reformiti ka katoliku kirikut (Trento kirikukogu), nad lükkasid tagasi reformi ideed. Kuid tagasid korra ja distsiplineerisid kirikut. Indulgentside müük lõpetati, vaimulike hariti paremini, järgiti kõlbelist eluviisi. Felippe II vastureformatsiooni teostaja. Rajas uue pealinna Madridi. Ta korraldas sõjakäigud Inglismaale (katolikluse taastamine, said lüüa) ja
Suhted Lõuna- Ameerikas olid Hispaania ja Portugali vahel rahumeelsed kuni 1680. aastani. Sel aastal portugallased läksid lõunasuunas mööda idarannikut Río de la Plata suudmeni ja asutasid seal Colonia nimelise asula. See viis alade võimuvõitluse perioodini, mis lõpuks viis Uruguay vabariigi tekkimiseni 1828. aastal. Brasiilia lõunasuunalisele laienemisele eelnes sisevaenlaste suur sissetung. 17. sajandil alustasid jesuiidi misjonärid Amazonase orus tegutsemist. Enne sajandi keskpaika jõudsid Paulista poolehoidjad, nii tunti São Paulo asukaid, Paraná jõe ülemjooksule. Neid retki tehti indiaanlaste orjastamiseks ja seetõttu kogusid Paulistad jesuiitide viha. Jesuiitide soovi kaitsta pärismaalasi toetas ka võim ja nad olid võidukad. Paljud Paulistadest said nüüd kullaotsijad ja palavikuline jaht väärismetallidele süvenes. 1693. aastal avastati suured kullavarud tänapäeva Minas Geraisi aladelt
Ristiusu kuulutas lubatuks Constantintinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ilmalikud valitsejad hakkasid eeskuju võtma kirikult. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ainus kultuurikandja ning vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Algul olid kristluse keskusteks peamiselt linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal. Vaimulikkonna kujunemine Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke.
olid siid, kuld, tee, vürtsid, ravimid, klaas, kangad, juveelid jmt. Siiditee tippaeg oli 13. saj Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda ka impeeriumi ajal. Mongolite palverändurid, misjonärid, sõdurid ja rändrahvad. Siiditeed mööda levisid ka mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused. Siiditeed kasutati ligi 1500 aastat, selle tähtsus http://people.hofstra.edu/geotrans/eng/ch1en/conc1en/img/Sil Eurooplaste varased laevad Karavell oli esimene läbimurre Euroopa meretehnoloogias. Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. saj
· Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. · Suurel määral rakendati slaavi maades ka Büt. Riikluse elemente. Viikingid ja nende kultuur · Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume
olid siid, kuld, tee, vürtsid, ravimid, klaas, kangad, juveelid jmt. Siiditee tippaeg oli 13. saj Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda ka impeeriumi ajal. Mongolite palverändurid, misjonärid, sõdurid ja rändrahvad. Siiditeed mööda levisid ka mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused. Siiditeed kasutati ligi 1500 aastat, selle tähtsus http://people.hofstra.edu/geotrans/eng/ch1en/conc1en/img/Sil Eurooplaste varased laevad Karavell oli esimene läbimurre Euroopa meretehnoloogias. Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. saj
b. Feodaalid: · Taani ja Rootsi kuningakojad nägid sõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks. c. Saksa kaupmehed: · Soovisid kontrollida kaubateid Läänemerest läbi Liivimaa Vene kaubalinnadesse. 2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai
SISUKORD Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Nooorus ja kooliaeg 3 Misjonärina Aafrikasse 5 Kesk-Aafrika ekspeditsioonid 7 Tagasi Londonis 9 Uued retked 10 Viimane teekond 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 1 SISSEJUHATUS Ehkki maadeuurija David Livingstone (18131873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Livingstone'i rasked rännakud, mille katsumused näivad kohati ületavat inimvõimete piiri, kuid mida suurkujuks saanud rännumees ületas imetlusväärse sihikindlusega. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, avastas Victoria joa, mitu järve ja Kongo lähtejõed. Livingstone suhtles aafriklaste kui võrdsetega ning seadis sihiks orjakaubanduse tõkestamise. ...
· 1585 a. jesuiidikolleegium Eesti esimene kõrgem kool · Esimesed eestikeelsed kirikuraamatud · Thomas Busaeus eestikeelse katekismuse avaldamine, esimesed eestikeelsed kirikuraamatud (nootideta) · Wilhelm Buccius kirikuraamat eestikeelsete lauludega (nootidega) · Georg Müller Pühavaimu kiriku juurde kool, koolipoistele koraali õpetamine, eestikeelsed jutlused, alamast soost jutustaja · 1521 a. esimesed misjonärid · Kirikud lubjati valgeks, et toredust endale mitte ihaldada · Põhiliseks jumalateenistuse osaks oli jutlus, lisaks laulis koor koos kogudusega lauldi luteri koraali · 1535 a. alamsaksa eestikeelne katekismus · 1583 a. loodi jesuiitide gümnaasium, mis oli ladinakeelne · Jesuiidid etendasid müsteeriume, mis oli esimene kokkupuude teatritegemisega · 1529 a. esimene dokumenteeritud teatrietendus
Sõdadesse juhtuti ka venelastega, kui Jaroslav Tark Tartut vallutas. 2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi · Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta, kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia · Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) · Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged · Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert · peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3
Sõdadesse juhtuti ka venelastega, kui Jaroslav Tark Tartut vallutas. 2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta, kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3
tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. RUUNIKIRI Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Vaatamata sellele, et hiinlased kasutasid paberit juba paarsada aastat enne meie ajaarvamist, jõudis see Skandinaaviamaadesse alles 14.sajandil
Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt
Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga 313. 381 aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) levis ristiusk kiiremini, sest nad kuulusid sellel ajal Rooma koosseisu. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess, ning kulges sageli vallutuste käigus, suurt osa etendasid misjonärid (lad k. Missio-lähetus). Iirimaal kulges ristiusustamine ainsana rahulikult, kus misjonitööd juhtis piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Rajas rohkelt kloostreid ning koolitas misjonäre. Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid oli saklaste ristija Püha Bonifatius ( 680-754). Viimasena ristiusustati leedulased 1386 aastal. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine.
ühiskondlik sallimatus – mis, on oma loomult üks ja seesama nähtus. Ükski oma kultuse ja valitsusega riik ei eristanud oma Jumalaid oma seadustest. Poliitiline sõda oli ühtlasi usuline. Ühe rahva Jumalal polnud mingeid õigusi teiste rahvaste üle. Kuna kõik religioonid olid seotud ainult selle riigi seadustega, mis neid ette kirjutas, ei saadud rahva usku muuta teisiti, kui teda alistades; vallutajad olid tollal ainsad misjonärid. Kui vaadelda religiooni seost ühiskonnaga, mis on kas üldine või üksik, siis näeme, et ka religioon võib jaguneda kaheks liigiks – inimesereligiooniks ja kodanikureligiooniks. Õigus, mille ühiskondlik leping annab suveräänile alamate üle, on piiratud üldise kasuga. Seega peavad alamad suveräänile oma vaadete kohta aru andma ainult neis küsimustes, mis omavad tähtsust kogu ühiskonna jaoks.
381.a kuultati see Rooma ristiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik samuti ainus arvestatav kultuurikanda ning vaimulikud tihti ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid Kristluse põhileviku pinnaks linnad. 5.saj levis see edasi ka maale. Olulist osa Kristluse levikus mängisid misjonärid, kuid enamus tugines siiski vallutustele. Ainsana võeti kristlus rahulikult vastu Iirimaal, eelkõige tänu piiskop Patrickule, kes rajas kloostreid ja koolitas misjonäre. Misjonitöö innukaim läbiviija oli sakslaste ristija Püha Bonifatius(680-754). Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes esialgu olid koguduse ülevaatajad. 1
Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus – kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt
selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E
Üles kirjutati see alles 1. Sajandil. · Peale Buddha surma hakkavad tekivad konfliktid- kuidas tõlgendada kloostrireegleid. · Tekivad kaks budismi voolu: hinayana(Kagu-Aasia, Sri Lanka) ja mahayana(Tiibet, Hiina, Mongoolia, Jaapan, Põhja-Vietnam). - Hinayana väitis, et Buddha oli inimene, kes saavutas midagi imelist - Mahayana väitis, et Buddha oli jumal ja kogu kannatus oli mäng-show. · Budismi levik: India keiser Asalca saatis misjonärid Euroopasse budismi levitama. Sellest sai alguse budismi laiem levik. Indias endas sureb budism välja: see muutus liiga keeruliseks- jääb kloostriseinte vahele. Kreeka · Kreeka religioon sai alguse Kreetalt. Kreeklased mugavdasid selle endale ümber. · Kreeka religioon on kujunenud välismõjude all. · Sünteetiline religioon, mis koosneb erinevatest komponendiset ja on tekkinud pika aja jooksul. 02.11 Jaan Lahe Kreeta-Mükeene
Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohtakloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Araablased Araablased elasid Araabia poolsaarel, mis oli täis kõrbeid. Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis
st ülistava teose. Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja ,,Kristlik topograafia", lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti. Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa. 13. VANA-VENE RIIK BULGAARLASED JA SLAAVLASED Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal. Slaavlased: 1. Veneedid e
e = ä, ö, o = õ. Võõrtähed ck, tz, x, ff. Diftongi i-line järelkomponent on madaldumata kujul säilinud. Kuigi Stahli grammatikas ei leidu partitiivi, leidub seda tema tekstides. Komitatiivi asemel on tagasõnakonstruktsioon kah(s). Leidub umbisikulisi verbivorme. Imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöördel t-lõpp. Lihtminevik i- või is-tunnuseline. Eitusverb pöördub vahel. Enesekohasuse väljendamine end-pronoomeniga. Mitte-eitus. Misjonilingvistika: levis 17.saj. Misjonärid pidid võõrkeelt õppima suheldes, et kirjutada sellele grammatika, mille abil taheti piiblit tõlkida. Keele kirjeldamisel tuginesid misjonärid ladina grammatikale ühtne võrdlemist võimaldav lähtesüsteem: Stahli grammatikas käänamisel sõna tüvi ei muutu, tüvele lisatakse käändelõppe. Stahli keelekasutus annab osalt edasi tolleaegse Tallinnas kasutatud keelekuju, teisalt oli kujunenud kirikukeele traditsioon, mida ta saksa k seaduspärasuste alusel ühtlustas
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
