Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
* Tehingu tühistamine: kohtupraktika puudub - kas oluline on teadasaamine tühistamiseks alust and- vatest asjaoludest või tühistamisest endast. AR nõuded aeguvad igal juhul 10 aastat pärast AR toimumist (lg 2). 151 lg 2 kohaldamiseks oluline teada millal leiab aset alusetu rikastumine. * Kehtetu kohustustehingu korral leiab AR aset käsutuse tegemisega (ehk omandi ja valduse üleand- mise hetkel). 32 6 Deliktiõigus Deliktiõigus jaguneb: delikti üldkoosseis ( 1043-1055) riskivastutus ( 1056-1060) tootjavastutus ( 1061-1065) erikoosseisud (mujal VÕS-is ja teistest seadustest) Üldjuhul kui kuskil mujal räägitud kahju hüvitamisest, siis ei ole tegu kahju hüvitamise erikoosseisuga, vaid lihtsalt viitega delikiti üldkoosseisule.
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõ...
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
:nae anorgaanilisi lahustunud olekus (joon. 2.1.). Vee molekulid ena;nasti iile 80%. rsalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes remoodustab vesi. :eaktsioonides - nad esinevad nii l;ihteainete kui si-i,lus jiiiib vahe- ia l6pp-produktide hulgas. Nii neiiteks on vesi ks n'-.1nede meduu- orgaaniliste ainete iiheks oksidatsiooniproduktiks uni 95',. ia moodustub k6igi organismide rakkudes hinga- rgaaniliste ja orgaa- mise k2iigus. Ain&ahe'tuse j2i2ikproduktina tek-ki- (+ ) (+ ) aldu-red on esitatud nud vesi eemaldatakse orsanismist organismist eritus- ja hinoa ia hinga r 1 cvarr ,;
def factorial(n): f = 1 while (n > 0): f = f * n n = n – 1 return f Jooksutades seda funktsiooni käsuga factorial(5), saaksime vastuseks järg- mise tulemuse: 120. Arvutite keelest arusaamiseks ning neile käskluste jagamiseks peab teadma- tundma sealset sõnavara. Antud juhul defineerime, mida teeb funktsioon nimega factorial ning seejärel anname talle käsu jooksutada seda funktsiooni sisendiga 5. Ideeliselt peaks see funktsioon seejärel siis lihtsalt korrutama kokku arvud 5, 4, 3, 2, 1. Selle funktsiooni kirjapanek on järgmine.
Teenin- Planning) mine äri dusprot- kavanda- sesside Teenuse mise kvaliteet kvaliteet (Service tsüklisse (Service Quality (Business Tootmis- Quality) Process) Planning) protsessi kvaliteet Toote (Product Process kvaliteet Quality)
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
12. november Valiti Miss Estonia 1988, selleks sai Heli Mets. ENSV ÜN-i erakorraline istungjärk: kinnitati konstitutsiooniparandused ja Eesti 16. november NSV suveräänsuse deklaratsioon, ÜN kuulutati kõrgeima võimu kandjaks; seega algas NSV Liidu kui impeeriumi lagundamine valitud rahvaesinduste poolt. NSVL ÜN Presiidiumi seadlus „16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse „Muudatuste ja täienduste tege mise kohta Eesti NSV konstitutsioonis 26. november (põhiseaduses)" ja Eesti NSV ÜN-i deklaratsiooni „Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega". Moodustati ENSV Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN, TK esimees Sergei 30. november Petinov) ja ENSV Töökollektiivide Liit (ETL, esimees Ülo Nugis).
v¨arava 軍門 posti 表木, kuhu kinnitati teadeanded 旌表. M¨ark t¨ahendas algselt kii- tuse andmist, auastme u¨ lendamist, ka varalisi kingitusi edusammude eest s˜ojatandril. そくし 〔説文〕kaudu levinud seletus puu all puhkavast 息止 inimesest pole t˜oene. Puhka- わ mise t¨ahendus on m¨argi u¨ ks hilisemaid. 禾 esineb samas t¨ahenduses m¨arkides 和・ れき れき 歴・暦. 参考 ˜ ⇒ 暦 M OLEMAS ¨ M ARGIS ESINEB 禾 白川字統 ⇒禾 参考 ˜ ⇒ 歴 M OLEMAS ¨ M ARGIS ESINEB 禾
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Üksikute Nõrk Keskmisest Tugev ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 39 grupiliikmete tugevani domineerimine Grupiliikmete Nõrk Keskmine Tugev pidurdatus Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrgast Keskmisest protseduuride keskmiseni tugevani formaliseeritus Aruka otsuseni jõud- Nõrgast Keskmisest Pikk mise aeg keskmiseni pikani Alagruppide Väike Keskmine Suur kujunemise tõenäosus grupis Grupiliikmete arvu muutudes muutuvad ka grupisisesed protsessid. Hästi iseloomustab grupi ülemist piire ütlus, et grupis peaks olema nii palju liikmeid, et oleks piisavalt ressurssi ja et grupp peaks olema nii väike, et iga grupi liige tunneks ülejäänud grupiliikmeid, ta suudaks ja tal oleks võimalus suhelda iga teise grupiliikmega. Nende tingimuste täitmisel
pankroti väljakuulutamist. 24 5 Pankrotivara moodustamine 5.1 Pankrotivara mõiste ja selle moodustamise viisid 5.2 Vara tagasivõitmine 5.2.1 Tagasivõitmise mõiste ja kord Tagasivõitmine tähendab seda, et halduri hagi alusel kohus tunnistab pankrotiseaduses sätestatud tagasivõit- mise aluste järgi teatud tehingud kehtetuks. Seejärel on võimalik kehtetu tehingu alusel üleantu nõuda tagasi pankrotivarasse. Maksimaalne periood, mille jooksul tehtud tehinguid saab kontrollida, on 5 aastat enne ajutise halduri määramist. Põhjus, miks teatud tehinguid saab kehtetuks tunnistada, on see, et nad kahjustavad võlausalda- jate huve. Seadus annab ammendavalt asjaolud, mille esinemisel on võimalik tehing tagasi võita. Teisisõnu,
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
inimestes. Siit tulenevad etapid11 . 1. Idamaadel ei teatud, et vaim on iseenesest vaba — seal ei oldud vabad. Teati, et üks inimene on vaba — see on vesiir, kaliif. . . ülemus. Ühe vabadus on aga despootlik, juhuslik. Kas despoot on tegelikult va- ba? Loone arutleb pikalt ja jõuab otsusele, et ei ole, sest olles ainuke, kes saab otsustada, ei ole tal võimalik saada informatsiooni otsusta- mise jaoks. Ta ei tea, mis maailmas tegelikult toimub. 2. Alles siis, kui mõned inimesed on vabad, saab vabadus hakata eksis- teerima. Esmakordselt juhtus see vanas Kreekas–Roomas. Kuivõrd aga orjad jäid alles, oli see Hegeli arvates “juhuslik õieke”. Hiljem tulid jällegi ainuvalitsejad, kelle puhul enam vabadust ei olnud. 3. Seda, et inimene on inimesena vaba, said esmakordselt teada gera- maanirahvad kristluses. Vabadus on vaimne looming, alguses teadsid
line atmosfäär vabaduse tunde Mõju grupi Loob harjumuse järgida Loob võrdsuse ja Tekib “džungliseaduse” käitumisele käske kollektiivsuse tunde rakendamise tendents Tekitab enesekehtestami- Loob tunde “ma olen Tekitab enesekehtesta- se vajaduse sama hea kui teised” ja mise vajaduse osalen otsuste langeta- Mõju misel üksikindiviidile Tekitab sallimatust teiste Tekitab salliva suhtumise Tekitab sallimatust suhtes teistesse teiste suhtes Autoritaarse juhtimise korral, kui liider langetab kõik otsused ja dikteerib tegevused, kuju-
välja saatmise puhuks. Ükski õpetaja ei peaks leppima olukorraga, kus üks õpilane hoiab kasutamise, jooma mineku ning isegi närimiskummi närimise, mürataseme, istumise ja õpetajalt tõhusalt kogu klassi „pantvangis“. Kollegiaalne tagala ja tugi on igasuguses aja mahavõt- abi küsimise kohta, kuni selleni, kuidas asjad kokku pakkida, klassiruum korda jätta ja kuidas mise protsessis äärmiselt tähtsad (alates lk 149). klassist lahkuda ning väljuda (2. peatükk). - Oluliste probleemide puhul algatage õpilastega alati järelkohtumine ja toetusprotsess. Nende peamiste käitumistavade ja reeglite kehtestamisel tuleb arutleda koos õpilastega, miks
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass 9 iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutu- mise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed.
Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutu- mise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). See on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v
hõivatud haiglakohti lennukite maandumiste ja õhkutõusmiste arv hõivatud hotellitubade arv Tabel 15. AS Piimatööstus jääktulupõhise kasumiaruande kontseptuaalskeem Tütarettevõtte tasand - AS Piimatööstus Kohu- Või- Pulbri- Jaoskonna tasand - Villimise jsk piima toot- kon- Kokku jsk mise dens- Tootegrupi tasand - jsk piima jsk piim rõõsk- hapu- kohu- või kon- koor koor piim dens- piim
atsetüülkoensüüm A. O + NB! Alati ilmneb biomolekulide metaboolse muundu- (CH 3 ) 3 N CH 2 CH 2 OH + CH 3 C SCoA mise järjestatus inimorganismis: seriin dekarboksüülub Koliin Atsetüül-CoA etanoolamiiniks, etanoolamiin metüülub koliiniks ning koliini esterifikatsioon annab atsetüülkoliini. atsetüülkoliini koliini
veriselt maha. 3-4 juuni 89. Sellest ajast tagasilöök. Vabadused võeti ära. Komparteis kaalus üle konservatiivsem tiib. Vähem vabadusi rohkem kontrolli. Iseenesest meeleavaldus ei olnud suur, tulid leinaseisakut tegema, sest kompartei endine peasekretär suri ära ja teated tema surmast levisid. Oli liberaalsema tiiva juht. Kuskil 300 000 sõjaväelast mobiliseeritud ülestõusu mahasurumiseks. 23. Tian'anmeni meeleavaldus ja selle tagajärjed. millal, mise se oli, mille pärast see toimus, kes meelt avaldasid ( noored inimesed, kes ootasid demokraatlike reforme) , tagajärjed - hiina rahvusvahelise maine halvenemine, hiina sees saabus teine staagna aeg. 24. Hu Jintao "harmooniline ühiskond " mis see on, mida see tähendab, mida Tao saavutas. mõte- keskklassi kasvatamine, taheti et ühiskond oleks tasakaalus, rahvusvaheline maine tõusis, interneti loomine. OLi edukas. See on fassaat, piirangud on ikkagi kehtestatud, kuid rahulolematuid
Tiosulfa üdeerijate tooimel oksüd deerunud I2 tagasitiitrimisekss ja leitaksee nt peroksiiidarvu. Oksüdeeerijaid määäratakse: Lisatakse liiass KI 2I- I2 + 2e- tek kkiv I2 tiitrititakse tiosullfaadiga. Redutseeerijate määäramine: Lisatake liiaas I2 I2 + 2e 2 - 2 I- I2 liig tiitriitakse tiosu ulfaadiga tagasi. Indikaatoriks tärklis,, mis lisattakse peaaaegu tiitrim mise lõpus,, kui lahu us läheb punakasspruunist kollaseks. k Rakendused R : joodiarvu u määramine ( iseloom mustab õlis olevate kaksikssidemete arrvu) väljend datakse I2 grammide 100 g õlii kohta. M Määratakse H2O2 ja orgaaniilisi perokssiide; Pb4+ ühendeid; määrataksse oksohalogeniidioonne; lahustu unud O2 sisalduss 100
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
toitmine Rinnaga toitmise Funktsionaalne Toitumine Psühhosotsiaalne Rollid/suhted katkestamine Täiskasvanu Funktsionaalne Kasvamine ja Psühhosotsiaalne Toimetulek taandareng areng Riskialdis tervise- Psühhosot- Toimetulek Psühhosotsiaalne Käitumine käitumine siaalne Raseduse katke- Psühhosot- Reprodukt- Psühhosotsiaalne Rollid/suhted mise risk siaalne sioon Ekslemine Funktsionaalne Neurokognit- Funktsionaalne Aktiivsus/keha- sioon line liikumine Diagnooside täiendused NANDA Internationali taksonoo- mias 2009–2011 Arvestadesȱsooviavaldusi,ȱmidaȱmeȱsaimeȱpärastȱeelmiseȱväljaandeȱilmumist,ȱselȬ gitameȱ siinkohalȱ muudatusi,ȱ midaȱ tegimeȱ 2009.–2011.ȱ aastaȱ tsüklis.ȱ TaksonooȬ
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
JURIIDILISED SÜNDMUSED JURIIDILISED TEOD a)absoluutsed -ei sõltu tekkepõhjuste ja kulge- Juriidilised teod on füüsilise või juriidilise misprotsesside poolest inimeste tahtest (maavärin, isiku tegevus või tegevusetus, millega orkaan, Maa meteoriiditabamus); õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise, muutumise või lõppe- b) suhtelised - tekkepõhjus sõltub mise või muu juriidilise tagajärje. küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess Juriidilised teod on enim esinevateks enam mitte - eostamisele järgneb inimese sünd; juriidilisteks faktideks (nt tehingud). tapmise tagajärjel saabub surm; süüdatud tulekahjule tuletorm - vrdl USA idaranniku tulekahjud 1993.a sügisel või 1994.a Austraalias. 2. ÕIGUSLIKU TAGAJÄRJE POOLEST:
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
à l'internet et au multimédia. http://www.adminet.com/jo/20010705/PRMX0104925A.html Comité de rédaction Internet du ministère de la Culture. Date de création: lundi 7 février 2000 http://www.culture.gouv.fr/cri/ Circulaire du 7 octobre 1999 relative aux sites internet des services et des établissements publics de l'Etat. http://www.legifrance.gouv.fr/WAspad/UnTexteDeJorf?numjo=PRMX9903708C Décret n° 99-68 du 2 février 1999 relatif à la mise en ligne des formulaires administratifs. http://www.justice.gouv.fr/actua/actua2.htm Agence pour les Technologies de l'Information et de la Communication dans l'Administration (ATICA) - L'accessibilité vue par Visual Friendly. http://www.atica.pm.gouv.fr/interop/accessibilite/index.shtml ALLIKAD · Journal officiel de la République Française. Édition des lois et décrets, 1976-... Paris: Journaux officiel, 1976-...
need olid kinni seotud. Siis nägi ta, kuidas kapten kulmu kortsutas, ta käele toetuv neiu aga talle põlglikult ja vihaselt otsa vaatas. Phoebus näis mõne sõna ütlevat, mida mustlastüdruk muidugi ei kuulnud, ja mõlemad kadusid kiiresti palkoni klaasukse taha, mis nende järel sulgus. «Phoebus!» kisendas ta meeleheitlikult. «Kas siis kai sina seda usud?» Kummaline mõte käis tal peast läbi. Talle tuli meelde, et ta mõisteti ju surma Phoebus de Chäteaupers'i tap mise pärast. Siiamaani oli ta kõike talunud. Kuid see viimane hoop oli liiga ränk. Ta langes liikumatult maha täna-vakividele. «Kähku!» ütles Charmolue. «Tõstke ta vankrisse, aeg on lõpetada!» Keegi polnud veel märganud imelikku pealtvaatajat kuningate raidkujude galeriil üleval otse portaali terav-võlvi kohal. Too pealtvaataja oli kõike siit ülalt jälginud niisuguse ükskõiksusega, nii õieli kaelaga, nii inetu näoga, et kui ta poleks kandnud punast ja lillat
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
