SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Mis hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma? On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Teised aga ütlevad, et igal pool mujal on parem kui kodumaal. Mis siiski hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma ? Eestisse jäädakse mitmetel põhjustel, millest esimeseks võib lugeda turvatunde. Siin elavatel inimestel on teadmine, et hommikul ärgates pole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on kõik purustanud. Seega on siin üpris turvaline elada. Teiseks kodumaa-armastuse põhjuseks võib lugeda Eesti väiksuse. Siin kujundab rahvas oma maa ise, kuid mõnes miljoni elanikuga riigis seatakse inimesed teatud raamidesse,...
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227. Lõpuaastat loetakse keskaja alguseks. Võitluse tulemusena langes Eesti sakslaste võimu alla, ristiusustati. Positiivne mõju – Eesti ühendati Euroopa kultuuriruumiga. 12. saj keskpaik – sakslaste sissetung itta (Drag nach Osten). 1143 – Lübecki linna rajamine. Sai alguse sakslaste tung Läänemerele. 1184 – esimene Liivimaa piiskop Meinhard. Ristiusustas Toreida liivlaste vanema Kaupo. Järgmine piiskop oli Berthold, tekkis konflikt liivlastega. Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakor...
Küsimustik kommide söömise kohta Küsimustik on korraldatud Lauri Visnapuu poolt,et uurida kas inimesed teavad et kommid teevad paksuks ja et on kahjulik palju kommi süüa. 1.Kui palju te päevas sööte komme? □ 200grammi □ 500 grammi □ 1-2kilo □ 2kilo ja rohkem 2.Milliseid komme eelistate? □ Klaaskomme □ Marmelaadi □ Sokolaadi □ Kummikomme 3.Kas teie arvates on kommid liiga kallid? □ Jah □ Ei 4.Millised kommid on teie arvates kõige kahjulikumad(kalorid jne) □ Klaaskommid □ Marmelaad □ Sokolaad □ Kummikommid 5.Kas kommipakkidel võiks olla sama asi nagu pudelitega ,et kommiautomaat võtab pakke vastu? □ Jah □ Ei 6.Millistel poodidel on kõige parem kommi valik? □Selver □Säästumarket □Maxima □A ja O(alati ja otsas) □Rimi
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine....................................................................................... 5 1.2.Pudelist toitmine....................................................................................... 6 1.3Lisatoit....................................................................................................... 7 2.JOOMISE ELAMISTO...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Äriplaan Ettevõte üldandmed: Ettevõtte nimi: FIE... (oma nimi) Tegevuskoha aadress: Telefon: E-posti aadress: Kodulehe aadress: www.eritellimuselkoogid.ee Juhatuse liikmete nimed: Osakapitali suurus: 120 eurot Omanikud ning nende osaluse suurus: 1) Turu ülevaade Ettevõtte hakkab tegutsema kookide ja tortide müümise valdkonnas. Üksikisikust eritellimusel kookide valmistajaid ning pakkujaid on suhteliselt vähe. Potentsiaalsed kliendid on erakliendid, kes elavad suuremalt jaolt Järvamaa piirides. Kookide järele on turul nõudlus suur, minu turuosa peaks kujunema kookide müümisel. Nõudlus on aastaringne. 2) Konkurents Konkurendid on suuremad poeketid, kellel on suur valik erinevaid küpsetisi. Samuti on mõned eraisikud, kes teevad ise eritellimusel kooke jms. (Nt: Maxima, Selver.) Minu tooted erinevad selle poolest, et klient saab ise valida erinevate täidiste, kujunduse ning suurusega tor...
· 1208-1227- toimus · Põhjused: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, kaubanduse arendamine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudet...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutuss...
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu ...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam (Jürjo) Referaat Autor: Tallinn Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad................................................................
BINGE EATING DISORDER EHK KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Risto Tõldsep IX klass 2014/15 Mis see on? · Kompulsiivne ülesöömine ehk kompulsiivne toitumishäire, tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. · Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine, isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne. · Erinevalt buliimikutest ei püüa ülesööjad esile kutsuda tahtlikku oksendamist. · Toitu kasutatakse vahendina, et varjata oma emotsioone, täita hingelist tühjust või saada lihtsalt jagu päevasest stressist ning probleemidest elus. Sümptomid · Kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane. · S...
VALITSEMINE 2009-11-11 PÕHILISED VALITSEMISVIISID (reziimid): Demokraatlikud ehk konstitutsioonilised reziimid ehk piiratud võimupiiridega · Demokraatia tunnused: 1. Kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas, kes teostab oma võimu valimiste teel. 2. Vabad valimised, mille jaoks on vaja vähemalt kahte elujõulist parteid. 3. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusel. 4. Vähemusel on õigus oma seisukohtadele jääda. 5. Huvide seisukohtade ja vaadtet paljusus ehk ühiskond peab olema pluralistlik. 6. Kõigil on võimalus oma seisukohti avaldada. 7. Sõltumatu kohtuvõim, mis ei sõltu ka avalikkuse tahtest. (nt. Pronksiöö korraldajad mõisteti õigeks.) · Demokraatia eeltingimused: 1. Üldine kirjaoskus ja arvestatav haridustase 2. Kodaniku ühiskond 3. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikk...
“12 aastat orjana” Film käsitleb võitlust ellujäämise ja vabaduse nimel. Lugu rääkis mustanahalisest mehest nimega Solomon Northup, kes elas vaba mehena koos oma naise ja kahe lapsega New Yorgis. Ta oli haritud, andekas ja ettevõtlik inimene. Juhuslik kohtumine kahe mehega, kellele pakus huvi mehe suurepärane oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Temalt rööviti tema väärikus ja eneseuhkus. Teda alandati ning igasugune püüdlus vastuhakkuks lõppes karistusega. Ta puutus kokku julmusega ning ebaõiglusega. Orje koheldi ebainimlikult ja nad olid nagu alamad, kes pidid kõiki käske täitma. Solomon oli vangistuses 12 pikka ja rasket aastat. Filmis kasutati orjakaubandust, mis on keelatud. Orje piinati, karistati, peksti, alavääristati, alandati jne. Seda tehti nende nö “isanda” tahte järgi. Orjadel oli lihtsam pea alla suruda, lasta ennast alavääristada kui vastu hak...
LIIGITEKE Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Geograafiline ehk allopatriline liigiteke Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Geograafiline isolatsioon § Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. § Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimuste...
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurem...
Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Mi...
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa ka...
, , , . , . , . . . . . 1. II , 90% , II. , . 10 : ,, . , . 3 ?" ,, ?" ,, . 7 200 ." (, 2009, . 32.) 2. , , 3. , 4. II. - , . - - - 1. 1.1. " , ? ". 15 . 124 71 , 35 , II, 10 II, 5 . 1.2 . , , . 1.3 . , :" ?" 2. . 2.1 . , . , 1867 7 200 000 , « ». ? - - , . , . , I, . 1741 , , , , . XVIII XIX , . - . , , . 1788 . 1821 , . 1824-1825 , . 1854 . . 1859 1867 . . 2.2 2.2.1 II . . II . . 1867 , II 1796 y. 2.2.2 , , ...
Riik, see on inimene Eesti on väike riik, oma keele ja kultuuriga. Igal riigil on oma kultuur. Paljudel riikidel on oma keel, aga on ka suur hulk neid riike, kes kasutavad mõne teise riigi keelt oma emakeelena. Meie keeles on mitmed võõr- ja tsitaatsõnu teistest keeltest, mis tähendab, et me peaksime edendama oma keelt veelgi ja tekitama nende asemele rohkem omasõnu. Kultuur on meil väga mitmekülgne meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud. Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma järglastele, siis see teeb keele tugevaks. Hoidudes ...
,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu...
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''. Internetimängudes nagu Second Life võib samuti tekkida kokkupõrkeid reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. See on mäng, mis...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
Kellelt: Piret Mägi KTG 12õ Kellele: U.Lehtsalu VABADUS EELDAB KA VASTUTUST Vabadus on magus sõna, see on tähtis termin nii riikidele kui üksikisikule. Kes on vaba, tihti ei oska seda hinnata ja kes ei ole see püüdleb kõigest hingest vabaduse poole. Riigile vabadus tähendab samas ka suurt vastutust ja otsustusvõimet ellujäämise nimel. On meil ju kõigil meeles kahekümneaasta tagused Eesti oma võitlused . Rahvas hoidis siis palju rohkem kokku, oldi nõus tegema kõik, et ainult saada kätte vabadus. Paljud ei olnud seda oma jaoks lahtigi mõtestanud. Nüüd on aga ilkujaid küll, kes tolleaegseid suuri võitlejaid nahutavad. Ometi on meil nüüd väike armas oma vaba riik. Inimesega on samuti. Väike laps, teadvustades endale juba oma isikut, tahab olla ise, iseseisev. Eriliselt soovivad seda teismelised. Nad peavad ennast ühest küljest kõige targemateks, kellele on kõik lubatud aga kui on vastutuseaeg ootavad kaitset ja vas...
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
Essen und Trinken Lebensmittel das Lebensmittel, - toiduaine das Brot, - e leib das Weißbrot, - e sai das Brötchen, - kakuke/kukkel der Kuchen, - kook die Butter, - või die Wurst, - vorst der Käse, - juust der Schinken, - sink der Quark, - kohupiim die Marmelade, - n moos das Ei, - er muna das Rührei, - er munapuder ein gekochtes, gebratenes, rohes, faules Ei keedu- ,prae- , toores- , mädamuna der Fisch, - e kala das Fleisch liha das Schweinefleisch, das Rindfleisch sealiha, veiseliha das Rindersteak, - s veiselihapraad das Kotelett, - e kotlett die Bulette, - n frikadell das Hähnchen, - kanaliha die Knödel, - n jahuklimp der Salat, - e salat die Suppe, - n supp der Braten, - praad der Nachtisch, - e = die Nachspeise, - n = das Dessert, - s magustoit der Hamburger, - hamburger die Pizza, - s = Pizzen pitsa das Eis jäätis der Pilz, - e seen die Beere, - n mari der Brei, - n puder der Grieß manna die Haferflocken kaerahelbed die Grütze,...
Ühiskond II KURSUS MAJANDUS Majandus - on ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb kaupade ja teenuste tootmise, müümise ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad ...
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Eduard Vilde Koostas: Jaagup Tuisk Klass: 8.b Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Eduard Vilde elulugu...............................................................................................................4 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus................................................................................................4 1.3 Looming.............................................................................................................................
de r, Ke v art, S an i d : M le n A utor ri i n u ,E T ndab Kiire n elek dusand tr u gene omehaa rid on r n tähe obje eerivad ilised m k e u korr ti raputa lektrom undurid al. mise ot , mis või v oorjõud ibra u tsioo ni Mida te himõ See m koht õõdab a k abil. . Töötab aalu ühe õ põhi mas mõt telis si ühiku Tööp
005 0.005 0.010 0.010 10 tabasco kaste l 0.000 0.000 0.000 11 sool 0.000 0.000 0.000 12 must jahvatatud pipar 0.000 0.000 0.000 13 suhkur kg 0.000 0.000 0.000 14 basiilik värske 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.216 0.432 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Pese köögiviljad. Eeltöötle köögiviljad. 3. Puhasta paprika. 4. Koori kurk. 5. Koori mugulsibul ja küüslauk. 6. Tee tomatile otsa ristlõige, blanšeeri mõni sekund keevas vees, tõsta vahukulbiga külma vette. Koori tomat ja eemalda seemned. 7. Tükelda kõik köögiviljad mirepoix-kuubikuteks. 8. Leota saia vees tomatimahlas. Valmistamine 1. Pane kõik toiduained blenderisse ja püreeri kuni tekib ühtlane mass. 2
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 1) Lääne-Euroopas hakkas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil 10. - 12. Sajandil. 2) Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusi...
4. Võtta riba kiiresti ahjust välja ja karastada vees. Sel juhul säilib ühefaasiline α tardlahuse struktuur. Seejärel mõõta kõvadus ja lõigata riba kuueks katsekehaks. Järgneb kunstlik vanandamine keevas vees temp. 100°C. Asetada kuus katsekeha korraga vette ja võtta ükshaaval erinevate ajavahemike järgi. 5. Määrata katesekehade kõvadus. Katsetulemused: Termotöötle Vananda Kõvadus HRB mise viis mise 1. 2. 3. keskmin kestus e Enne - 72,0 74,0 72,0 72,7 karastamist Pärast - 29,4 32,0 43,05 35,0 karastamist Pärast 0,5 49,5 60,0 60,0 56,5 vanandamist 1 45,0 54,0 43,0 47,3
Esimene maail masõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja e eldused selle tekki miseks. Esimese maail mas õja puhul oli se e hoopis teisiti. Sellel sünd musel puudub täpne põhjus. Puhkenud s õja tekki mise põhjenda misel on pige m vajalik terviklik analüüs e eltingi mustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast m öllanud revolutsioonilistele sünd mustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid pea miselt tingitud Bis marcki aegse Preisi
jõulise malt soojas ja niiskes kohas. S õltuvalt klii mast annab riis ühe või mitu saaki aastas. Tuhandeaastase ajalooga riisikasvatus on endiselt väga töö mahukas, vaja on mitmeid erinevaid töövõtteid. Idamaades tuleb tihti töötada rasketes tingi mustes. Riis külvatakse käsitsi, istutatakse ümber, kui taimed on kasvanud teatud k õrguseni, ja siis ujutatakse riisip õld üle. Pärast õitse mist põld kuivatatakse ja riis koristatakse käsitsi. Külva mise ja saagikoristuse vahel on neli kuni kuus kuud. Uusi m e etodeid, mis on asenda mas esivane mate töövõtteid, saab kasutusele võtta rikastes riikides, ennek õike USAs: idandatud riisiterad külvatakse lennukilt, saaki koristatakse ko m bainide abil. 5. Riisi sordid Riisi tuntakse umbes 8000 botaanilist liiki, mis erinevad üksteisest tera värvuse ja suuruse, samuti val mistamisviisi ja hinna poolest
Töö teoreetilise tausta kava 1. KMP esinemise põhjused ja soodustavad tegurid Esimeses peatükis on juttu sellest, miks tekib inimestel emotsionaalse ülesöömise häire. Kirjutatakse, millised on need tegurid, mis kirjeldatud toitumishäire esinemist soodustavad. Tänapäeval ei teata veel, mis põhjustab kompulsiivset söömishäiret. Pole teada, kas depressioon põhjustab kompulsiivset toitumishäiret või vastupidi. Umbes pool inimestest, kellel on see söömishäire, on depressioonis või on olnud seda minevikus. Kompulsiivse toitumishäire esinemise põhjusi saab jaotada kolmeks 1. Bioloogilised põhjused Hüpotalamus (osa ajust, mis kontrollib isu) ei pruugi saata õigeid sõnumeid nälja ja täiskõhu tunde kohta. Uuringutes on leitud geneetiline mutatsioon, mis põhjustab toitumishäireid. On leitud tõestust, et madal seratoniini tase ajus mängib rolli kompulsiivse söömishäire kujunemisel. 2. Sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused Liigsöömist se...
Panus rahvuslikku Tõnisson oli kuni 1930. aastani postimehe eest vastutav välja- liikumisse andja ning propageeris veergudel rahvuslikku eneseväärkust. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist. Ta asutas parlamentaarset monarhiat ning Eestile rahvusliku enesemäära- mise õigust taotleva Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917.
KESKAEG 5.-13.sajand Algust määratletakse kas Rooma impeeriumi jagune- mise (395.a) või Lääne-Rooma riigi langemise(476.a) järgi. Keskaeg hõlmab mitmeid ajajärke- *Suur rahvasterändamine(5.-7.saj.)viis lõpliku languseni Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA ...
·Tagasiside ( Co oley, 1902) MINAkäsitus kui "pe e gel mina": mida arvame (NB!) teisi endast m õtlevat. mused printsiip: edu tõstab enesehinnangut ·Edu ja ebaedu ela Mina-käsitus · "Ülalt alla" vs "alt üles" mudel Kas eneseaustus kujuneb ko mp onentide integratsioonil v õi üldise hinnangu laiendamisel ko mponentidele (Brown & Dutton, 1994) Positiivsete e m otsioonide hoid mise strateegia (S mith & Petty, 1995) Kõrge eneseaustusega inimesed hoiavad positiivsete meenutustega Sotsiaalne ja personaalne identiteet ·46 % ameeriklaste jaoks on olla ameeriklane tähtsaim asi nende elus (Citrin, Wong & Duff, 2001, tsit. Hogg, Vaugham:127) MINA käsituse kujunemine ·Interneliseerunud midagiväärtole mise tingi mus (Rogers, 1961): ·Põhivajadused ·Teiste ini meste positiivne suhtumine
Olla või mitte olla Tihtipeale tekib inimestel dilemma, kas olla või mitte olla. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes, sest antud fraasi saab tõlgendada väga mitmeti. Tegemist võib olla lihtsa ja tänapäevase murega– kas minna reede õhtul välja, või jääda koju ning teha ära vajalikud tööd– või hoopiski sügavamõttelisema probleemikäsitlusega, ja sellisel juhul võib mängus olla ka inimelu. Lisaks eeltoodule mahub kahe äärmuse vahele ka olemise kui iseendaks jäämise mõte. Antud teemal on sobilik tõmmata paralleel Hamletiga. Ühest vaatenurgast seisis Hamlet valiku ees, kas lõpetada enda vaimsed piinad kannatusterohkes maailmas, või elada edasi ning võidelda õigluse nimel seni, kuni saabub sisemine rahu ja vaimu tahtmine. Otsust langetada ei olnud lihtne, kuna ta ei saanud kindel olla milleski. Tal tekkisid kahtlused ka enesetapu teel pääsemise osas, sest antud variant oleks ehk liiga ke...
Rauno Loik TALLINNA TEENINDUSKOOL RAUNO LOIK 031PK PÄRILIKUD JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2011 Rauno Loik Rauno Loik PÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Pärilikud haigused käivad põlvest põlve ja on kõrge tõenäousus, et järglased saavad samad haigused. Neid haigusi on maailmas teada üle kuue tuhande. Suure osa nendest haigustest lapseeas moodustavad pärilikud ainevahetushaigused, millest tuntuim on fenüülketonuuria. Seda haigust põdevate laste organism ei suuda ümber töötada ühte aminohapet - fenüülalaniini. Seetõttu kuhjuvad organismis vaheühendid, mis on toksilised eeskätt ajule ning ajajooksul kujuneb vaimne alaareng koos krambisündroomiga. Tän...
1576. aastal hõivasid Liivi maale tunginud Vene väed Pärnust põhja poolsed alad, kaasa arvatud Koluvere lossi ja Haapsalu. Rootslaste käes oli jäänd vaid Tallinn koos lähe ma ümbruse ga. Juuli kuus j õudsid Vene väed Tallinna lähistele, raad ja kohalikud Rootsi v õi mud kindlustasid linna ja varusid laske m o ona. Ivo Schenkenberg m o odustas Tallinna p õgenenud talupoe gadest linna kaitseks väesalga.Tänu julge ja kavala tegutse mise tõttu sai te ma lipkond kiiresti tuntuks, Ivo pälvis hüüdni me "Eestimaa Hannibal" ja te ma salka hakati selle järgi kutsuma Hannibali rahvaks 1577. aasta 23. jaanuaril saabusid Vene väed Tallinna alla. Pühavai mu kiriku pastori Balthasar Russowi Liivi maa kroonika and m etel olnud seal kokku 50 000 m e e st(arvatavasti liialdatud and med ). Piiramisvägi tõi endaga kaasa suurtükke, sealhulgas ka m üüsreid. Piiramisväge juhtisid tuntud väejuhid
Jrk.nr. X1 X2 X3 X4 X5 X6 X7 X8 2 M 35 A 1 EPÜ A 17 359 12 M 28 V 0 EPÜ M 7 309 23 M 48 A 1 TTÜ SL 35 289 24 M 28 A 1 TLÜ SL 12 289 25 M 26 V 0 TLÜ A 3 214 26 M 37 A 2 TLÜ L 15 319 27 M 30 A 2 TÜ M 12 349 32 M 28 V 0 EPÜ A 5 279 ...
oolduse und, vastatikuses mis on Inimene fookuses mis mõjututuses oma suunatu pidevas ? Miks väljend keskkonnaga. d sõltuvuses on ub kohane keskkonnaga. õendush vaba mise oolduse energi soodust eesmärk a amisele ? Millal olemas ehk on olus teisisõn õendush ärritaja u on
Tasakaalustatud toitumine Laura Luht Carmel Pärn Kaisa Elise Kikas Johanna Martins Tartu, 2014 Mis see on? • inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele • neli põhimõtet: – Vastavus vajadusele – Toitainete tarbimine õiges vahekorras – Mõõdukus – Mitmekesisus Valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid ja mineraalaineid Taldrikureegel Erinevate toitude õige osakaal • erinevad salatid või aurutatud- hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Esmakordselt Eestis võttis selle kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal Toidupüramiid • näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja t...
pingutusmoment kiirkinnitus- korpus padrun käivituslüliti reevers aku aku lukustusriiv 9 Akutrell Pingutusmomendid - asendid 1-5 on reguleeritavad pingu- tusmomendid, tagavad spindli seisku- mise, kui kruvi on lõpuni keeratud. Mi- da pikemad on kruvid ja kõvem on materjal, seda suuremat pingutusmo- mendi numbrit tuleb kasutada. Pingutusmoment - asendid kruvide pingutamiseks Reevers -muudab mootori pöörlremissuunda. Keskmine asend on sisselülitustõke. Käiguvahetus - I käigu puhul on väiksemad pöörded ja
· toimub iga aasta maikuus Kongresside palees · eelmisel aastal zürii esimees oli Ameerika filmirezissöör Tim Burton Cannes'i filmifestivali auhinnad: Parima filmi auhind Kuldne Palmioks (Palme d'Or) Zürii suur auhind (Grand Prix) Zürii auhind (Prix du Jury) Parim lühifilm (Palme d'Or du court métrage) Parim naisnäitleja (Prix d'interprétation féminine) Parim meesnäitleja (Prix d'interprétation masculine) Parim rezissöör (Prix de la mise en scène) Parim stsenaarium (Prix du scénario) Parim debüütfilm (Caméra d'Or) Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu zürii auhind Moskva rahvusvaheline filmifestival · toimub juuni lõpul,kestab 10 päeva · esimest korda toimus 1935 aastal ja pärast ei toimunud · 1959 taastati ja festival toimus üks kord kahe aasta jooksul · alates 1997 aastast, toimub igal aastal Moskva rahvusvaheline filmifestivalli programm Põhiline konkurss Konkurss "perspektiivid"
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr FK8 rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COO Teoreetilised alused: Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav kaudu: a CH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC Ka a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasu kaudu: xCH 3COOC K x ...
Analysis Direction Fiction 20.02.2012 Monday Student: Regina Verner Instructor: Arvo Iho Baltic FIlm and Media School Film ''Down by the law''by Jim JArmuch is a black and white comedy/drama/crime. His main idea about the film was to create and develop a style to follow realistic and imperfect characters through familiar environments. The scene begins with a long shot, panoramic view of a city/town called New Orleans, feeling of a ol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
