pea enam katkestama vigade parandamiseks. 4. Õige ergonoomika on osa Keyboard Pro klaviatuurikasutustehnikast, mis aitab vältida sundasendist tingitud vigastusi. 19 Õpitulemused: 1. Saavutada arvutikirja pimesüsteemis rütmilise ja vigadeta kirjutamisoskuse. 2. Aja märkimisväärne kokkuhoid – suudad oma töid kiiremini teha. 3. Saavutad kirjutamiskiiruse 100-150 lööki minutis (260-290 lööki minutis) Hindeline arvestus: 1. Hinnatakse saavutatud praktiliste oskuste täpsust ja kiirust, mida testitakse tundmatu teksti sisestamisega. 2. Arvestus sooritatud – kirjutamiskiirus vähemalt 100 lööki minutis ja minimaalne vigade arv. 3. Arvestus sooritatud – kui puue takistab sul saavutamast minimaalset kiirust, kuid oled osalnud vähemalt 75% arvutikirja tundides ja harjutamise tulemusel
sünnitamine. 4. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalne regulatsioon on elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. 5. Mis on neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon on närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. 6. Mida sisaldab endas energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 7. Mitu lööki minutis teeb süda puhkeseisundis olles? Süda teeb puheseisundis olles ligikaudu 75 lööki minutis. 8. Nimeta 4 maksa ülesannet! *vere glükoosisisalduse regulatsioon *vitamiinide varu säilitamine *rasvade sisalduse regulatsioon *punaste vereliblede süntees lootel 9. Mitu mg glükoosi sisaldub terve inimese veres? Terve inimese veri sisaldab 80-90 mg glükoosi 100 cms3 kohta. Õ. lk. 80-86 1. Mis on inimese lämmastikuvahetuse jääkproduktiks
iseloomustamiseks just seda. Mis on vibroSageduS ja SageduS-korrigeerimine? Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Selle väärtus näitab tsüklite arvu sekundis, seda väljendatakse hertsides (lühendatult Hz). Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus (väljendatakse tavaliselt pöörete arvuga minutis, pöörete arvu minutis jagamisel 60ga saadakse sagedus hertsides). Kohtvibratsiooni jaoks on olulised sagedused vahemikus 8 Hz1000 Hz. Kuna kahjustuste tekkimise oht ei ole kõikide sageduste puhul ühesugune, kasutatakse kahjustuste tekitamise tõenäosuse väljendamiseks erinevatel sagedustel sagedus- korrigeerimist. Seetõttu sageduse suurenemisel korrigeeritud vibrokiirendus väheneb. Kohtvibratsiooni kõigi kolme telje jaoks kasutatakse vaid ühte sagedus-korrigeerimise kõverat.
Sümptomid võivad esineda ka vaid kindlal aastaajal või pärast kontakti allergiat tekitava ainega (Kopsuliit.ee) Astma võib kulgeda ka väga ägedalt ning olla fataalne. Ägeda raske astmaga haige seisundis eristatakse kahte etappi: kestev astmahoog, mis pole allunud ravile või eluohtlik seisund. Kestvat astmahoogu iseloomustab tugev hingeldus ja suutmatus rääkida lausetega; hingamissagedus üle 25 korra minutis; pulsisagedus üle 110 lööki minutis ja PEF alla 50% isiklikust parimast väärtusest. Eluohtlikku seisundit iseloomustab bradükardia või hüpotensioon; psüühikahäired, kurnatus, kooma ning PEF jääb alla 33% patsiendi parimast väärtusest. (Pulmonoloogia lühikursus 1996) 1.9. Ennetamine Riskiteguriteks astma tekkel on atoopilised haigused (allergiline nohu, atoopiline nahapõletik) esinevad sageli perekonniti ja on põhjustatud pärilikust kalduvusest IgE suurenenud tootmisele organismis
Suur vereringe - Kapillaaride võrgustik viib toitained ja hapniku rakkudesse. 11) Põhimõte?? Vereringe läbib organeid kindlas järjekorras. Sõltuvalt organite talitluse intensiivsusest tagatakse organeid läbiv verevool arterioolide vahenduse. Neerud, maks ja aju täidavad pidevalt olulisi ülesandeid, nende verevarustus püütakse hoida suhteliselt kõrge ja stabiilsena, sest need organid töötavad instensiivsemalt. 12) Terve inimese jaoks on südant treeniv koormus 130– 150 lööki minutis. Treenitakse mitte niivõrd südame ainevahetuse kiirust, kuivõrd südame löögimahu suurenemist. Südame töö efektiivsus hakkab langema sagedusel 170 lööki minutis. 13) Luustiku ülesanded: 1) keha ja selle organite kandmine ja toetamine 2) organite kaitsmine (nt rinnakorv, kolju) 3) lihastes genereeritud jõu vahendamine liigutuseks 4) mineraalide varumine nt kaltsium ja fosfor, mida kasutatakse ka ainevahetuses Luud on organid, mis koosneb mitmest erinevast koest:
kehalistest pingutustest, et kujuneks vajadus olla kehaliselt aktiivne. Mõiste "tervise aluseks olev kehaline võimekus" rõhutab lihtsat tõde, et tarvilik pole mitte lihtsalt liikumine, vaid eesmärgistatud harjutuste valik. Üksikasjadesse laskumata meenutagem siinkohal, et tervise loomiseks ja kindlustamiseks on vaja vähemalt 3, parem aga 5 korda nädalas 20-30minutist kehalist koormust, mille vältel südame löögisagedus on üle 140 löögi minutis. Nooremates klassides on mõeldav vahelduv tegevus, mis koosneb lühiaegsetest intensiivsetest pingutustest vahelduvalt vähem intensiivse harjutamisega. Alates 12-14 aasta vanusest peab vahelduv tegevus üle minema katkestamatuks kestusharjutuseks. Tütarlastele on hästi vastuvõetav aeroobvõimlemiseks nimetatud rütmivõimlemise variant, poistele sobib ringtreening (pidev liikumine ja harjutamine küllaldase intensiivsusega!).
1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks. 3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse. 4. vatsakeste ja arterita vahel on poolkuu klapidmis lasevad verel liikuda vatsakesest välja veresoontesse(arteritesse). Südame talitlus: 1. süda on rütmiline ja automaatne kogu elu 2. täiskasvanutel on normaalne 60-70 lööki minutis 3. etapid: a) kodade kokkutõmbumine b) vatsakeste kokktõmbumine c) südame lõtvumine On olemas 3 tüüpi veresooni: ARTERID VEENID KAPILAARID 1)suured veresooned 1)suured veresooned 1)peened veresooned 2)viivad vere südamest 2)toovad vere kudedest 2)kannavad verd elun- kudedesse südamesse tagasi dite ja kudede vahel
Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad...
N=dA/dt=F*dr/dt=F*v punktile on rakendatud peale antud jõu veel teisi Inertsimoment on ristlõikepinda iseloomustav N=Fx*vx+Fy*vy+Fz*vz jõude. Kui punktm-le on rakendatud n jõudu, siis suurus Pöörlev liikum: N=Mz*z =2**n/60, n- võib antud F-d asendada nende resuldandiga ja a, Iz=h²*dm=*h²*m=(y²+x²)*dm, kus h-kaugus pöörete arv minutis, -nurkkiirus rad/s mille keha omandab resuld mõjul on võrdne z-teljest Punktmassi kin energiaks nim massi ja kiiruse üksikute F-de poolt põhjustatud a-de geom Iy=Iy+m*d² ruudu poolkorrutist. summaga a=ai, R=Fi Hygens-Steineri teor:keha inertsimoment mingi dA=F*dr=m*(dv/dt)*dr=m*dv*(dr/dt)=m*v*dv
Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Neeruhaigused Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid, mis paiknevad kindla koostisega lahustes
Helilooja Edvard Grieg Biograafia Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal...
Edvard Grieg Koostanud: Külli Stroo Kes oli ? Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta...
Pärast iga elementaarset printimisetappi trummel puhastatakse üleliigsest toonrist ning et uut printimisprotsessi alustada, laetakse kogu trummel uuesti ühtlaselt negatiivsete laengutega. Esimesed laserprinterid olid rasked ja kallid (mitukümmend kilo ja tuhandeid dollareid), kuid ajapikku nende hind langes. Laserprinterid võivad olla ka väga kiired. Industriaalsed laserprinterid suudavad printida kuni 100 lehekülge minutis (peaaegu 2 lehekülge sekundis). • 3D printer: Esimesed 3D printerid eksisteerisid juba 1980-ndate aastate keskpaiguks. Antud tehnoloogia aga ei olnud efektiivne ja piisavalt odav tavakasutaja jaoks. 3D printerid on populaarsust kogunud alles selle aastakümne algusest. 3D printerid ei kasuta enam tekstifaile ja pilte printimiseks, vaid tavaliselt 3D mudeleid, näiteks CAD või Autodesk tarkvaradega loodud mudelid. Enne kui printima saab hakata, peab tarkvara läbi vaatama
vibu ja tulirelva vahAelisse ajajärku. Esimesed leitud ammud on pärit 5.-6. Saj. E.m.a. Ammu- ja vibukütte kasutati tihti nii, nagu tänapäeval snaipereid, nende ülesandeks oli maha lasta vastaste väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü. Nooletabamuse saanud sõdur oli võitlusest eemaldatud kuni noole väljaopereerimiseni, noole tekitatud haavad olid raskemad ja ohtlikumad, kui kuulihaavad. Keskajal on kirjeldatud, kuidas pikkvibust lastud nool tabas üht sõjameest jalga, läbistas seda katva turvise ja nahkvammuse, reie, sadula, ning tappis hobuse. Vibukaare tõmbejõud oli ligikaudu 60 kg (u. 589 N). Vibu koosneb koolutatud painduvast puust
kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse (CO2) määrab Hb kontsentratsioon (Hb ), selle küllastus hapnikuga (SaO2) ja veres lahustunud hapniku hulk. Nii hemoglobiini hapnikuküllastus kui veres lahustunud hapniku hulk sõltuvad hapniku osarõhust (PO2). Hemoglobiini ja hapniku ühendi – oksühemoglobiini – teke sõltub hapniku osarõhust ja on pöörduv protsess
Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus väändele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. ...
Pihustamise tugevust võib astmete kaupa reguleerida nii peenikeseks, et küüned ja nahk niisutatakse efektiivselt, kuid säästlikult. Valud lihvimisel võivad tekkida mitte ainult vigastamisel, vaid väga sageli ülekuumenemise tõttu, mis võivad viia põletushaavadeni, kui freesi liiga kaua ühe koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000-40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid vähenenud või puudub üldse. Antud juhul võib hooldus viia selleni, et põletust märgatakse lihvimisel liiga hilja. Kuidas tehnikad end täiendavad? Nii imamis- kui pihustustehnika pakuvad eeliseid teatud klientidele ja ka teatud töödele
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi: Õpperühm: KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid Stalagmomeeter (joonis 1), mtkolvid mahuga 25(50) ml, pipetid Töö käik ja teoreetilised alused Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari kü...
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormu...
visatud, kui ta langes 55 meetri kaugusele. 23. Keha, mis on visatud horisondi suhtes 60 o nurga all tõusis maksimaalselt 28 meetri kõrgusele. Leida kui kaugele keha lendas. 24. Kaks lennukit lendavad vastas suundades kiirusega 210 m/s. ühe lennuki pardal olevast kuulipildujast tulistatakse risti lennu suunaga teist lennukit. Kui kaugel üksteisest asuvad kuuli augud teise lennuki keres, kui kuulipilduja teeb 600 lasku minutis. 25. 200 meetri kõrgusest tornist lasti horisontaalselt püssiga ning kuul lendas 1 km kaugusele. Leida kuuli kiirus. 26. Pall visati 40o nurga all ja see pall tõusis maksimaalselt 10 meetri kõrgusele. Leida kui kaugele pall lendas. 27. Arvutada vabalangemise kiirendus Kuu pinnal teades, et Kuu mass on 7,3·10 22 kg. Ja Kuu raadius on 1740 km. 28. Poiss massiga 50 kg kiigub kiigel. Kiige nööride pikkus on 3,2 meetrit. Kui suure jõuga rõhub poiss
alkoholi, on täheldatud isegi virvendusarütmia hoogusid, ilma, et saaks diagnoosida südamehaigust. On selge, et mainitud tegurid süvendavad rütmihäireid haigestumise korral. Südame rütmihäireid loetakse ohtlikuks, kui nad halvendavad olulisel määral hemodünaamikat: kui nende sagedus on üle 160/min või alla 40/min või esineb kodade värskelt tekkinud virvendus või laperdus. Tõsise iseloomuga rütmihäirete hulka arvatakse ekstrasüstolid, kui neid on minutis üle viie. Otseseks surma põhjuseks paljude südamehaiguste korral ongi südame rütmihäired. Südame rütmihäirete klassifikatsioon Südame rütmihäireid võib klassifitseerida elektrofüsioloogiliste parameetrite alusel erutustekke- ja juhtehäireteks. Paraku ei ole kliiniliselt võimalik rütmihäire mehhanismi tegelikult taandada eraldi erutustekke- või juhtehäireks, sest näiteks ventrikulaarsed
· Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest. Nii et suurem number ei pruugi alati just näidata kiiremat kõvaketast. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju. Kõvaketta plaadid pöörlevad konstantse kiirusega (CAV)
Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud. Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes. Rasedus 10. nädalal Naine on juba oma uue seisuga ning pideva iiveldusega harjuma hakanud. Sündmused: Veresooned on moodustunud. Südamelöökide sagedus on umbes 80 lööki minutis. Sõrmed ja varbad on juba eraldunud, ilmunud on keele maitsmisnäsa ning hammaste alged. Areneb edasi aju, fenomenaalse kiirusega: igal minutil toodetakse veerand miljonit uut neuronit. Formeerunud on juba süda. Poistel hakkavad munandid tootma testosterooni. Laps võib juba liigutada, ning võib juba käega puudutada pead, nägu, suud; ta avab ja sulgeb suud ning neelab. Pikkus pealaest ristluudeni on umbes 31-42 mm, kaal 5 grammi ringis. Rasedus 15. nädalal
Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. SELGROOG. 7 kaelalli. 12 rinnalli. 5 nimme. 5 ristluud. 3-5 ndrallid.
Magamine on tervisele vajalik, selle ajal läbib aju mitu staadiumit. Une funktsiooniks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre ning unepuudus võib põhjustada tõsiseid psüühikahäireid. Unega kaasnevad muutused organismis Magades inimese lihased lõtvuvad. Istudes uinuv inimene ei suuda enam oma pead üleval hoida. Hingamine aeglustub: tavalise keskmise 18-20 korra asemel minutis hingab magaja umbes 14-15 korda minuti jooksul. Täiskasvanud inimese pulss langeb 70-lt 60-le löögile minutis, lastel keskmiselt 100-lt 89-le. Keha üldine temperetuur langeb umbes poole kraadi võrra. Une staadiumid Uni jagatakse kõigepealt kaheks kiire ja rahulik uni. Rahulik ehk aeglane jaguneb veel omakorda nelja astmesse (vt joonis 1) Joonis 1. Täiskasvanu unestruktuur (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm)
Sinine värvus on põhjustatud teo verepigmendist hemotsüaniinist (haemocyanin). 5 Sellise avatud vereringe ülesandeks ei ole ainult vajalike gaaside transportimine, vaid see täidab ka tugielundkonna ülesannet, tagades keha püsivuse ja stabiilsuse. Sellist tugielundkonda nimetatakse ka hüdroskeletiks (hydroskeleton). Südamelöögid jäävad ärkvel olles vahemikku 70-80 lööki minutis ning talveunes olles vähemalt 5 lööki minutis [5]. 1.3.4. Närvisüsteem Tigude närvisüsteem on välja arenenud redelikujulisest algsest närvisüsteemist, mis koosneb närvitänkudest, mis on omavahel seotud. Suurem osa kesknärvisüsteemist on koondatud peaümbrusesse seoses meeleorganitele, mis asuvad pea tagaosas. Peaajust ulatuvad kaks paari närvikanaleid läbi kogu ülejäänud keha: ülemine, sooltoru peal asuv närvisüsteemi osa
13-24 tolli Ergonoomika Silindri töömaht 56.5 cm³ Müratase 101 db Võimsus 3.2 kW / 4.4 hj Müra emissioon, LWA 114 dB Maksimaalsed lubatud mootoripöörded 14 000 Vibratsioon esi/tagakäepidemes 3.9 m/s² pööret minutis Üldmõõdud Kütusepaagi maht 0.68l Kaal ilma juhtplaadi ja ketita 5.5 kg 5.3 Hooldusnõuded 5.3.1 Kütusesegu valmistamine Saag on varustatud 2-taktilise mootoriga ja seepärast tohib tema jaoks kasutada ainult ainult pliivabast bensiinist (minimaalse oktaanarvuga 90) ja sünteetilisest mootorilist koosnevat segu 2-taktilistele mootoritele vahekordades
h. süsihappegaasi, tagades pideva ainevahetuse; 2) transpordib hormoone, antikehasid, vitamiine; 3) osaleb organismi sisemise tasakaalu säilitamisel; 3 4) osaleb kehatemperatuuri ühtlustamisel. Vereringe elundid: · Süda. Töö on tsükliline kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lihase lõtvumine Lööb umbes 70 korda minutis s.o. südame löögisagedus ehk pulss Minutis läbib südant umbes 5 liitrit verd Koosneb erilisest lihaskoest südamelihasest, mis töötab automaatselt Südame vasakus pooles on hapnikurikas (arteriaalne), paremas pooles hapnikuvaene (venoosne) veri Neljaosaline Südametegevust reguleerib närvisüsteem koos hormoonidega (adrenaliin) Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise · Veresooned
Enne 6. nädalat kasvavad suuraju poolkerad teiste ajuosadega võrreldes ebaproportsionaalselt ruttu. Embrüo hakkab tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Enne 6. nädalat hakkavad ka maksas moodustuma verelibled, olemas on juba ka lümfotsüüdid. Rinnanibud ilmuvad algul kere külgedele ja mõne aja pärast jõuavad oma lõppasukohale rinna eesküljel. Neljaosaline süda on enamjaolt valmis. Keskmiselt lööb süda praegu 167 korda minutis. 7 ja poole nädalasel embrüol on näha pigmenteerunud silmavõrkkesta, kiiresti hakkavad arenema silmalaud. Sõrmed on eraldunud ja varbad on ühenduses ainult nende alguspunktis. 8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub erakordse kiirusega. Luud, liigesed, lihased, närvid ja jäsemete veresooned sarnanevad igati täiskasvanu omadega. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu
Tänapäevastes soola- ehk halokambrites kasutatakse kõige tavalisemat soola. Kambris püsib kuiv kliima, relatiivne niiskus jääb 50-60% piires. Peamiseks ravifaktoriks on keskkond, mis on küllastatud NaCl kuiva aerosooliga konsentratsioonis 0,5-12 mg/m3,osakeste suurus 2-5 m. Soolakambri lagi, seinad ja põrand on kaetud soolaga. Samal ajal kui klient lebab lamamistoolil ja kuulab kõrvaklappidest rahulikku muusikat, teeb soolaveski soola jahvatades 14-20 000 tuhat pööret minutis, annab ühtlasi soolaosakestele negatiivse elektrilise laengu, mis on organismile kõige kasulikum ja pihustab soolaaerosooli kambrisse. Imepeen kiht langeb lebajale, seepärast võib soovi korral katta end linaga, kuigi soolatolm on tervistav nii sisse hingates kui teeb ka nahale head. Suitsetajatel on kopsude puhastamiseks hea ravikuur teha. Soolaravi aitab hingamisteede haiguste, astma, kõrvahaiguste, nahapõletike ja veel mitmete haiguste puhul, aga on ka paljude
8. Täpsustan telgede vahet At vastavalt ümardatud Lt väärtusele. At=¼[Lt-z1+z2 +(Lt- z1+z2) ²-8(z2-z1) ²] [ 2 2 2 ] At=40,04 Arvutuslik telgede vahe: A=39,9t=39,9*31,75=1267 mm Telgede vahe koostamismõõde: At=0,996A=0,996*1267 1262 mm Konveieri lindi ajami koostamiseks võtan 2,2kW mootori, mis teeb 950pööret minutis. Mootori mark on 4A1006Y3. Kasutan tigureduktorit, mis aeglustab ülekannet 30 korda, 6 ülejäänud aeglustan kettülekandega. Ketiks võtan üherealise rullpuksketi sammuga 31,75 mm. Keti vedava ja veetava hammasratta vahe on 1,262m. Keti tähistus on: P 31,75-7000 OCT 10947-64. 7
keskmine eluiga ja inimeste heaolu, inimesed olid õnnelikumad, sest neil olid kõhud täis ja tehti rohkem lapsi. Miljard inimest. · Esimene miljard sai täis umbes aastal 1800 · Teine miljard natuke rohkem kui 100aasta pärast · Kolmas miljard 30 aasta pärast ja peale kolmandat miljardit on miljardid täitunud aina kiiremini. SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID Sündimus · Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130miljoni lapse. · Igas minutis üle 250 lapse. Sündimust mõjutavad : · viljakas eas naiste arv · Naiste vanus laste sünnitamisel · Religioon · Pereplaneerimise võimaluste olemasolu · Kooselu traditsioonid · Väärtused · Traditsioonid ühiskonnas · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Majanduslikud võimalused laste kasatamiseks · Karjäär · Haigused, sõjad jne. Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides · Rahvastiku arengu traditsioonilised etapis
muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Maksa peamised funktsioonid...................................................................4 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt............................................................4 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine.............................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine....................................5 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll...................................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................
kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides, 30. Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb.?? Hoia hinge kinni. 31. Kui suur on normaalne hingamissagedus? 16 20x minutis 32. Nimeta hormoonide omadused! REGULEERIVAD AINEVAHETUST, ORGANISMI TALITLUSI JA PROTSESSE. 33. Milline on hormoonide tööpõhimõte? IGAL HORMOONIL OMA KINDEL ÜLESANNE, ST ET NAD MÕJUTAVAT VAID KINDLAT KUDE VÕI ELUNDITI 34. Nimeta sisenõrenäärmed, nende poolt toodetud hormoonid ja nende ülesanded. KILPNÄÄRE (AINEVAHETUS), AJURIPATS (TEISTE HORMOONIDE TALITUS), KÕHUNÄÄRE (TOODAB INSULIINI), NEERUPEALISED (TOODAB ADRENALIINI)
Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud ajuverevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. 29. Kummalt poolt peab insuldiga haiget stimuleerima? Haigeltpoolt. 30. Mida näitab max pulsisagedus. Kuidas seda arvestatakse. 220- sinu vanus. Suurim pulsisagedus mida sa talud . Maksimaalne pulss on maksimaalne südamelöökide arv minutis. Maksimaalne pulss on suurim number mida sinu süda on võimeline näitama. 2
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk. Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid. Stalagmomeeter (joonis 1), mōōtkolvid mahuga 25 ml, pipetid. Töö käik. Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal k...
korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1
on lihtne teha. Raskeks läheb alles siis, kui on vaja edastada mõni teade pikema vahemaa taha. Kõige esimene teadaolev ,,seade", mis aitas suhelda ka pikkade vahemaade tagant oli suits. Seda kasutasid teadaolevalt indiaanlased kõige rohkem. See sarnanes mingil moel ka morsega. Antud meetod aga oli väga aeglane ja tihti oli vaja edastada mõni teade väga kiiresti. Selleks võeti kasutusele Aldise lamp, mis oli nagu suur taskulamp. Sellega sai ka edastada morsekoodi kiirusega 14 sõna minutis. Järgmisena tulid telegraafid ja telefonid. Telefoniga sai rääkida inimestega sadade kilomeetrite kaugusele ilma, et oleks pidanud otseselt nägema oma partnerit. Esimene telefoni kõne peeti aastal 1876, Eestis toimus see aasta aega hiljem ehk 1877. Alles 1914 aastal peeti esimene kaugsideühendus Peterburi Tänapäeval kasutatakse suhtlemiseks peamiselt mobiile ja internetti. Mobiilikasutajaid on eestis 120% rahvast
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiin...
Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3
kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline kulumiskindlus
BMW i3 Pariisi autonäitusel uut versiooni, mis on 42,2 kWh akuga ning suudab ühe laadimisega läbida 310 km. Uuel akupakil on 8 moodulit, mis igaüks koosneb 12 elemendist. Kodusest vooluvõrgust võtab 80 protsendini laadimine aega 15 tundi, kiirlaadijaga 3,2 tundi. 170-hobujõuline ja 250-njuutonmeetrise pöördemomendiga elektrimootor kiirendab i3 pistikuhübriidi 0-100 7,9 sekundiga. [1] 650-kuupsentimeetrise töömahuga 34-hobujõuline (25kw) mootor kiirusel 4300 pööret minutis, saab oma kütuse 9-liitrisest paagist ja aitab i3-l ühe laadimise ja tankimisega sõita kuni 370 kilomeetrit. Bensiinil töötav mootor on mõeldud hädaabiks, et jõuda laadimispunkti. Mootor töötab siis, kui aku jõudlus langeb. 22 kWh aku laadimiseks kulub kodupistikust umbes kaheksa tundi. Edaspidi müüakse i3 ainult täiselektrilisena [3]. BMW i3 REX ajami liigi järgi on tegemist järjestik hübriidajamiga mille komponendid on
Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude ...
__________ paus, südamelihas puhkab __________ kodade kokkutõmme, veri vatsakestesse ja vatsakesed lõõgastuvad __________ vatsakesed tõmbuvad kokku, veri vasakult aorti ja paremalt kopsutüvesse, kojad lõõgastuvad ja veri veenidest kodadesse 34 6.1.3 Südame töö Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Suhtelises puhkeolekus tekib sinuatriaalsõlmesnormaalselt? a. 20-30 impulssi minutis b. 60-70 impulssi minutis c. 125-135 impulssi minutis 2. Keskmine südametsükli kestus on? a. 1...0.85 sekundit b. 3 sekundit c. 0.12...0.15 sekundit 3. Mille hoiab ära erutuse juhtimise aeglustumine atrioventrikulaarsõlme ülaosas? a. Insuldi b. Kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe c. Vere rikastumise hapnikuga 4. Südame kokkutõmbejõud sõltub a. Südame energiavarudest b
edasi vatsakeste müokardile. Automatism koe või raku omadus erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. 8. Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löödisageduse e. pulsi. Pulssi loetakse kas südame tiputõugete arvu järgi vastu rindkere seina või mõne suurema arteri kõikumise alusel. Tervetel täiskasvanud inimestel on südame löögisagedus jõudeolekus 60-70 lööki minutis, lastel on see suurem. Löögisagedus sõltub keha mõõtmetest, vanusest, soost ja eluviisidest. Löögisagedus sõltub ka keha asendist: seistes on kõrgem kui istudes ja lamades. Löögisagedus tõuseb ka erinevate emotsioonide korral ( viha, hirm jt.). Kehaliselt aktiivsetel inimestel on südame löögisagedus madal, seda nähtust nim bradükardiaks, löögi sagedus võib olla isegi alla 40. Lihastöö põhjustab südame löögisageduse tõusu tõus kuni 150-200 ja isegi enam
laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava KODUNE HAPNIKRAVI Iseseisev töö Juhendaja: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Sissejuhatus Atmosfääriõhk, mida me hingame, on gaaside segu. Tähtsamateks komponentideks on hapnik (21%), lämmastik (78%) ja argoon (1%). Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske
Kui autot on kasutatud katalüüsneutralisaatori seire osatesti seisukohalt ebasoodsates oludes, kontrollitakse neutralisaatori tööd. Pidurite trummelstendikatse - Trummelstendikatsel pööratakse tähelepanu veeretakistusele ja pidurdusjõudude ühtlusele. Sama telje ratastel ei tohi pidurdusjõud erineda üle 30 %. Proovisõidu ajal - Proovisõidu alguses kontrollige, et sidur ei libise ega ei raputa. Kiirendage jõuliselt u 2500-lt 4000 mootoripöördeni minutis. Veenduge, et kiirendus toimus häireteta, käigukast toimis laitmatult ja et roolitunnetus oli normaalne ning rool naasis pärast pööret korralikult otseasendisse. Pange tähele, kas jõuülekanne ei põhjusta vibratsiooni ja/või ebaharilikke helisid. Veenduge, et mootor soojeneb töötemperatuurini normaalse ajaga, rattad ei vibreeri ning et kerest ega veermikust ei kosta ebaharilikke helisid. Veenduge, et kütte- ja kliimaseade töötab korralikult. Pidurdades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
