13. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 10,1...10,93. uteg = 10,5 14. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu. u teg 10,5 ulü = = = 3,3 u kü 3,15 Valime mootori 4AM112MA6 mille nimivõimsus on 3 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 955 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 10,5, reduktori ukü = 3,15 ja kiilrihmülekande ulü = 3,3. Masinaehitus 4 TTK 15. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus. Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta:
Pärast ta surma lasti aga välja veel paar albumit ja laulu mis on tänaseni kuulsad. 3.Eestis sai punk alguse 1970 aastate lõpul. Inimesed võtsid pungi omaks ja hakkasid vastavalt välimust ja olemust muutma. Punkarid olid peamised mässajad ENSV liidus.Nad ei kartnud end väljendada. Tihti väljendati endast muusika ja riietuse abil. Muusika pidi sokeerima lihtsuse poolest. Tunnuseks oli kiire tempo vähemalt 140 looki minutis. Riietus oli ka sokeeriv ebahariliku tooni juuksed , tume riietus ,tihti nahast jakid ja suured saapad. Eestis on punki ikka veel palju alles. Eestis on korraldatud punk laulupidu. Tõnu Trubetky Malemaja star Keskaegses keldris hämar saal, kus istub Ehlvest Jaan, Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar,
Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit). Treeningu intensiivsus mõjutab omakorda pulssi. Nagu kõik treenimisega seonduv, sõltub ka rasvapõletuspulss inimesest, tema vanusest ja treenitusest. Optimaalseks võib pidada vahemikku, mille saad, kui lahutad 220st oma vanuse (maksimumpulss) ning arvutad sellest 6070%. Näiteks 40aastasel saame tulemuseks pulsivahemiku 108126 lööki minutis. See peaks olema nüüd vahemik, kus treenides kulutab keha kõige enam rasvu. Seega pole oluline mitte treeningu nimi, vaid see, kuidas sinu organism selle trenni ajal käitub üks keha kulutab rohkem rasvu, teine on suuremalt jaolt süsivesikute peal. Selge see, et ka tulemus on erinev. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks 10 15 min järgselt, kuid
HINGAMINE Karin Baskin Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18 Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 Vä...
unisoonis või asendas neid.19. sajandil hakati a cappella all mõistma (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga
kaitsealuste liikide elupaigas Liigikaitse Looma ja taimeliikide kaitseeesmärk on antud liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealuste liikide elu, sigimis ja pesitsuspaikade, rändteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Eestis on kaitse alla võetud 538 taime, seene ja loomaliiki. Kitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse. Fakte Maailmas aastas Toodetakse 1709 miljonit tonni plastikut Raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse(sellest 46% kile, 27% plastpudelid Kui kaua prügi laguneb Kilekotid ja plastpudelid Õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks Täielikult 5001000 aastaga/ mitte kunagi Klaaspudelid miljon aastat Konservikarp 100 aastat Mähkmed 500 aastat, teatud komponendi mitte kunagi Mahavisatud suitsukoni viis aastat
ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi. Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta. Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga
Mitokondrid X X Kloroplastid O X Rakutuum X X Kromosoomid X X Tsentraalvakuool O X 5.Uuritakse temperatuuri mõju pärmseente tegevusele. Katsetulemused on esitatud alljärgnevas tabelis. Temperatuud(C) Süsihappegaasi mullide arv minutis 4 0 20 8 30 22 40 6 50 0 Tehke järeldus, kuidas sõltub käärimise intensiivsus temperatuurist. Soojemal temperatuuril käärib paremini,liiga kõrgel temperatuuril mõjub vastupidiselt. Milline aine tekib katses veel peale süsihappegaasi?
vastu võidelda. südamesse ehk südame täituvus aeglustub Seega esmane reaktsioon on pikem ja üldjuhul raskem. süda peab kompensatoorselt suurendame löögisagedust 15 Miks on ajavöötmes Lääne poole liikumine ohtlikumkui Sekundaarne reaktsioon vallandub kiiresti, ägedalt, (et minutis läbiks südant sama kogus verd, peab väljutama Idasse? suunatud konkreetse mikroorganismi vastu seega lühem väiksemate portsionitena lühemate ajavahemikute tagant see on sellepärast, et läände liikudes on kell vähem ja oled ja efektiivsem. = südame löögimaht langeb, löögisagedus tõuseb ja üleval kuni seal paigas öö saabub ehk lähed magama mitu-
● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just EPS, avab ettemääratud aja pärast raadioantennid ning alustab teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. ESTCube-1 alamsüsteemid Kommunikatsiooni alamsüsteem (lühend COM) ● Võimaldab suhtlust satelliidiga. ● ESTCube-1 puhul töötab ainult teiste alamsüsteemide jaoks. ● Suudab edastada ligikaudu 62 kilobaiti andmeid minutis. ESTCube-1 alamsüsteemid Käsu- ja andmehalduse alamsüsteem (lühend CDHS) ● Koordineerib satelliidi normaalset tööd. Selles alamsüsteemis toimub põhiline andmete - telemeetria - kogunemine terve satelliidi kohta, andmete ladustamine ning käsu peale Maale saatmine. ● CDHS on esmane pöörduspunkt kõigi missiooni jooksul tehtavate eksperimentide käivitamiseks. ESTCube-1 alamsüsteemid Asendi halduse ja kontrolli alamsüsteem (lühend ADCS)
kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Toitumine. Meritäht toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest. Kuna ta on aeglane, siis ründab ta neid loomi, kes ei suuda kiiresti liikuda. Tema toiduks on limused, väikesed ussid, korallid jt. Merepõhja loomad. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht
Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis. 3. Huvitavaid fakte Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h. Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvavatest sulgedest. Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indoneesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist IBF-i arvestatavatest võistlustest. Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge. Sulgpall kaalub 4,745,50 grammi. Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,62 km.
· RBC/L x % Retikulotsüüdid= Retikulotsüüdid /L Verehüübimise testid: trombotsüütide arv aktiveeritud hüübimisaeg veritsusaeg (limaskest) lisateste kasutatakse vastavalt vajadusele Erütrotsüütide hindamine-aneemia Aneemia: erütrotsüütide massi vähenemine · Hkr · HGB · erütrotsüütide rakuarv · MCV · MCHC · Hkr (PCV- paced cell volume)- erütrotsüütide suhteline sisaldus vere vormelementide sambas · Hkr näitab aneemia raskusastet Tsentrifuugida 8000 pööret minutis 5 min. MCV ja MCHC määratlevad erütrotsüütide populatsiooni · Regeneratiivsed aneemiad Makrotsütaarsed aneemiad MCV Hüpokroomsed aneemiad MCHC · Mitteregeneratiivsed aneemiad Normotsütaarsed aneemiad Normokroomsed aneemiad · Rauavaegusaneemiad Mikrotsütaarsed aneemiad (MCV) Hüpokroomsed (MCHC). Regeneratiivne aneemia Luuüdi produtseerib noori rakke 1) Äge hemorraagiline aneemia 2) Hemolüütiline aneemia Mitteregeneratiivne aneemia 1
Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. 4
(benseen~80mmHg, tolueen~20mmHg). Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25; teiste vedelike korral (nende väiksema auramissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja
Üldises ELV valgustuses Automatiseerimisliinides ELV masina juhtimisahelates FELV Eraldatud madalpinge SELV süsteemi maandamisel või kui see ei toeta vajalikke nõudeid, ei ole see enam SELV-süsteem ja see muutub funktsionaalseks madalpinge FELV süsteemiks . Kui funktsionaalne süsteem ei ole klassifitseeritud ’’ohutussüsteemiks’’, kuna see on maandatud, tuleb seda kaitsta kaitsekestadega, mis takistavad selle puudutamist või isolatsiooni, mis talub 500 V r.m.s. ühes minutis. Sellisel juhul puudub vajadus madalpinge ahela impedantsi olla piisavalt madal, et vältida ohtu; piisab ohutusallika tarne vastavusest. Seetõttu ei ole vaja siduda ja ühendada kõiki sellega seotud mittevooluga seotud metallitöid. Selline metallitöö peab siiski olema ühendatud ja maandatud, kui madalpingeahela ja funktsionaalse madalpinge vooluahela isolatsioon ei vasta eespool nimetatud nõuetele. Juhul, kui toiteahel on mullavaba tüüpi, peab kõik FELV-süsteemi mittevoolu kandvad
Aneemia erotrotsüütide arvu langus, hemoglobiini kontsentratsiooni langus ja/või hematokriiti langus normaalse veremahu tingimustes Sümptomid: kahvatud limaskestad ja küünealused Klassifikatsioon: 1. Erütrotsüütide produktsiooni häire: a. Häire tüviraku proliferatsiooni ja diferentseerumises: Aplaastiline aneemia b. Häire erütroblasti proliferatsioonis ja küpsemises: Defektne DNA süntees (megaoblastiline aneemia): vitamiini B12 (pernitsioosne e pahaloomuline) või foolhappe defitsiit Defektne hemoglobiini süntees: defektne heemi süntees: rauavaegusaneemia ja sideroblastiline aneemia; defektne globiini süntees: talasseemiad Mitmesugused mehhanismid: aneemia kroniliste haiguste puhul(põletik, infektsioon, kasvaja); aneemia neerupuudulikkuse puhul, müeloftiisne aneemia; alimentaarne haigus 2. Suurenenud erütrotsüütide lammutamine: a. Erütrotsüütide enda häired: Pärilikud rakumembraani defektid...
mistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. isrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurumissoojuse. endatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. g vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus emperatuuril keeb. Suletakse kraan 10. Seade loetakse -2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega ise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25.; ui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse mperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja b toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja takse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata peratuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur umbes 20 mm Hg võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakase
lagunevad kilekotid nii loodusele, inimestele kui ka loomadele. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Kui esitada küsimus, et kui palju kilekotte kasutatakse, siis on vastus lihtne. Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduv kasutatakse vaid murdosa. Kui aga hakata uurima, kui kiirelt plastikkotid lagunevad, siis on vastus üsnagi šokeeriv. Plastikkotid lagunevad 700-1000 aastat ja mõnel juhul need ei lagunegi.
Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103 c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole. d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel
ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. 7 connection interface - ühendus andmeedastuseks loodud seos 8 serial - jada-, järjestik- Järjestikku, ühekaupa toimuvaid sündmusi kutsutakse jada- ehk järjestiksündmusteks. 9 parallel - rööp-, paralleel- Tähistab samaaegselt toimuvaid sündmusi ja protsesse. 10 rotate - pööratud võrguga ülediskreetimine 11 revolutions per minute - pööret minutis 12 graphics output - graafika 13 memory capacity - mälu maht 14 sound output - heli väljundseade 15 compact disk read/write disk drive - CD-R kettaajam Kettaajam, mille abil saab salvestada informatsiooni CD-R ketastele ja valmistada nii CD-ROM'e kui muusika-CD'sid. 16 operate - juhtima 17 speed - kiirus 18 19-inch display = 1440x900 19 flat display screen - lame ekraan tavalisest tasapinnalisem kineskoobiekraan COMPUTER ARCHITECTURE 1 What is the memory size of this PC? - 1GB RAM
o Bioloogiliste faktorite ja keskkonna tegurite koos mõjul Teiste keelte omandamine · Keele õppimine ja kriitilised perioodid · Teise keele õppimine o Ühe keele sõnavara tuleb vähem o Ühest allikast tuleb üks keel · Helitu keel · Keele õppimine ja keelte muutmine o Laosed lihtsustavad keelt. Toovad midagi uut juurde · Kirjaliku keele mõistmine o Lugemiskiirus 750 -1200 sõna vs 200-400 sõna minutis. Lugemiskiirus oleneb harjutamisest, sõnavara tundmisest o Düsleksia lugemise häire, mis esineb 4-5% koolieelikutest. Nad on paremad õppijad kuulevad informatsiooni kui peaksid ise lugema. Kõne häired · Afaasiad osaline või täielik kõnelemise võimetus. Kõnekeskuse kahjutuste tagajärjel. Lastel suurem tõenäosus afaasiast paraneda. o Motoorne ehk Broca afaasia rääkimise raskus, aru saab
Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. 6) DPI: resolutsioon punktides tolli kohta ehk DPI (Dots Per Inch) PPM: eadmete kiirusnäitajad PPM (Page Per Minute) ehk mitu lehekülge minutis suudab seade töödelda USB: ühendatavus - reeglina USB SSD: Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state Drive), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe. PATA,SATA,eSATA,Firewire,RJ45: Ühendatavus 7) Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega
Katkine kitarr ja lõhkine läpakas Kontserdiarvustus Möödunud jõuluvaheajal, mis kestis 23. detsembrist 2011 kuni 8. jaanuarini aastal 2012 käisime perega reisil. Reisi sihtpunktiks oli USA, täpsemalt selle massiivse ühendriigi kagu osa . Üheks linnaks kus me peatusime oli Tallahassee ja seal linnas asuvas hallis nimega The Moon esines 1988. aastal sündinud Sonny John Moore, lavanimega Skrillex (http://www.skrillex.com/ ). Kuna mu isa teadis et mulle meeldivad Skrillexi lood, tegi ta mulle meeletu üllatuse ja oli juba varem ostnud mulle pileti Skrillexi kontserdile. Skrillexi lood meeldivad mulle seetõttu, et tema lugudest peegeldub erinevaid mälestusi tema lapsepõlvest ja tema lood on kuidagi väga omapäraselt kaasahaarava rütmiga. Sel kontserdil kuulusid tema repertuaari ainult dubstepi zanrist lood. Dubstep on nimelt väga omapärane muusikastiil kuna see sisaldab endas ...
Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste
Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused - nimetataks autorütmiaks Erutuse levik südames: Sinuatriaalsõlmest impulss (siinussõlm paremas kojas) -> mõlema koja töömuskulaaturile -> atrioventikulaarsõlm (aeglustub) -> His'i kimp, selle sääred ja lõppharud - Purkyne kiududes (kiire) -> vatsakeste muskulatuur Kui organism on puhkeolekus, siis käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis Erutusimpulsside tekkimise sagedus on seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest Elektrokardiogramm (EKG): On südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid,lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T (S-,P- ja T-sakid võivad olla nii pos. kui ka neg.) Segment ehk lõik- kahe saki vahemaa (PQ-segment algab P-saki lõpust ja lõppeb Q-saki
Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja võimsuse arendamisel tuleb mängu see, et mida pikem on kolvikäik, seda suurema maa peab kolb mingi kindla mootori töökiiruse juures läbima. Näiteks, kui oletada, et mootor teeb 5000 RPM (revolutions per minute, pööret minutis) ja kolvikäik on 3 tolli, siis läbib ta ühe pöördega 2x3=6 tolli (allaüles), minutis seega 30000 tolli, tunnikiiruseks annab see 46 km/h, 4tollise kolvikäigu puhul oleks kiirus juba 61 km/h, mida polekski nagu eriti palju, kuid see on keskmine kiirus maksimumkiirus on palju suurem ning vahepeal peab kolb ka suunda muutma. Näiteks kui auto liiguks ühel hetkel kiirusega 61 km/h ja sajandiksekund hiljem sama kiiresti vastassuunas, oleks selles autos tõenäoliselt reisijate asemel kompott.
a Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine a Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz a Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse a Kontrolli kas esineb soki tunnuseid a Kui kannatanu on teadvuseta kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse Esmaabi: südamemassaaz Surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Koos kunstliku hingamisega: Üksinda abistades 2 puhumist ja siis 15 vajutamist Kahekesi abistades 1 puhumine 5 vajutust KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM Südamemassaaz ja kunstlik hingamine Südamemassaazil surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Üksinda abistades 2 puhumist ja 15 vajutust. Kahekesi abistades 1 puhumine ja 5 vajutust. KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM KUI KANNATANU ON TEADVUSETA KUID HINGAB
LAIUS 501 mm KÕRGUS 605 mm kokkupandud käepidemega KAAL 44 kg PUHASTUSLAHUSE PAAGI MAHT 11,4 L JÄÄTMEPAAGI MAHT 17 L KESKMINE JÕUDLUS 810 m2 /tunnis PUHASTUSRAJA LAIUS 380 mm KAABITSA LAIUS 445 mm HARJA SURVE 15 kg 8 HARJA MOOTOR 230 V, 0,3 kW, 1,6 A, 1200 harja pööret minutis VAAKUMPUMBA MOOTOR 230 V, 0,88 kW, 2-astmeline 5,7, 3,6 A VEETÕSTUK/ÕHUVOOL 2184 mm PUHASTUSLAHUSE PUMP 230 V, 0,032 kW, 2-astmeline 5,7, 0,14 A PUHASTUSLAHUSE VOOLUKIIRUS 0,38 L minutis PINGE 230 vahelduvvool VOOLU KOGUTARVE 5,8 A TOITEJUHTME PIKKUS 15 m DETSIBELLIDE TASE KASUTAJA KUULMISE SUHTES SISERUUMIDES 72 dBA KAITSEKLASS IPX3
Joo kindlasti vett, kuna aktiivsel liikumisel kaotad palju vedelikku. Taasta oma energiavarud kas spordijookide v spetsiaalselt selleks mõeldud vahepaladega. Venitusharjutused! Arvestades, millised lihased said kõige enam tööd. Nt jõusaalis lähtu, millistele lihasgruppidele treeningul harjutusi sooritati. Jooksmisel pööra suurem tähelepanu alakeha venitusharjutustele Pese ennast kindlasti peale treeningut! 22. MIS ON PULSS? Mõõdab südame tööd soontes, e mitu korda minutis lähetab süda laienevatesse veresoontesse verd. SÜDAMELÖÖGI SAGEDUS. 23. KUIDAS PULSSI MÕÕTA? Pulsikell (Polar) Randmelt, kaelalt 10 sek jooksul ja korruta tulemus kuuega. 24. MIDA PEAB TEADMA TREENINGJALATSITEST? Peavad olema mugavad, painduvad, kerged ja põrutuskindlad, ventileeritavad. Universaalseks treeninguks sobivad üldtreeningu jalatsid, mida saab kanda nii jõusaalis, aeroobikas kui ka jooksmisel.
a) Väiksem rätik istumiseks. b) Niisutav kreem peale sauna c) Hommikumantel, mida mahajahtumise ajal kanda. Lisa 2 11 tõde saunatamisest. 1. Suurel osal inimestest kergendab saunatamine uinumist ning suurendab sügava une määra. 2. Saunatades eritab organism stressihormoone ja heaolu hormoone. 3. Vindise peaga saunatamine on ohtlik, kuna siis on vererõhk madalam kui tavaliselt. Madalam vererõhk võib põhjustada minestamist. 4. Inimese süda pumpab verd umbes 5 liitrit minutis, kuumas saunas aga võib see olla kuni 13 liitrit minutis. 5. Ei ole mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et saun kiirendaks kuidagi pohmelli möödumist. 6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid. 7. Kui saunavihtasid tahetakse säilitada kas kuivatatuna või külmutatuna, siis tuleks vihad valmis teha jaanipäeva aegu. 8. Saunatamine koos jääaugus ujumisega läheb aina rohkem moodi, kuna selle
hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese kiirguse hulk, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm 2 suurust pinda 1 minutis eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel. 6. mida iseloomustab kiirguse neelamisriba? Kiirgusspektris neid kitsamaid v laiemaid piirkondi, mida neelab vaadeldav aine. 7. kirjelda kiirguse hajumist Rayleigh seaduse järgi. Mida väiksem on kiirguse lainepikkus, seda rohkem seda hajutatakse. Violetset kiirgust hajub päikese spektris 13 korda rohkem kui punast kiirgust. Rayleigh seadus: hajumiskonfitsent on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkuse neljanda astmega. 8
a Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine a Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz a Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse a Kontrolli kas esineb soki tunnuseid a Kui kannatanu on teadvuseta kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse Esmaabi: südamemassaaz Surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Koos kunstliku hingamisega: Üksinda abistades 2 puhumist ja siis 15 vajutamist Kahekesi abistades 1 puhumine 5 vajutust KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM Südamemassaaz ja kunstlik hingamine Südamemassaazil surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Üksinda abistades 2 puhumist ja 15 vajutust. Kahekesi abistades 1 puhumine ja 5 vajutust. KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM KUI KANNATANU ON TEADVUSETA KUID HINGAB
Autoralli MM-sarja etappi Korsika asfaltteedel juhib on nelik ka varem kokku mänginud ning teades kaaslasi, seitsmenda kiiruskatse järel prantslane Sebastien Loeb võtavad kõik ülesannet tõsiselt. Citroenil. Rüütli, kes tavapäratult teatas kogu algkoosseisu juba MM-sarja üldliidri kannul püsivad samas minutis vaid eile, rääkis, et puhta ründaja koha peal mängib Vladimir kaks Fordi pilooti. Belglane Francois Duval kaotab Voskoboinikov ning teda toetab Konstantin Vassiljev. teisena 36,9 ja soomlane Mikko Hirvonen kolmandana «Vassiljevi jaoks on see väga hea koht. Ta saab 37,3 sekundit. niimoodi väga hästi hispaanlaste kontrollivat
5 elektromagneti mähis 6 kaarekustuti I elektrivool Kui ergutusmähis saab toite, siis magnetsüdamiku liikuva osaga ühendatud liikuvad kontaktid kas sulgevad (normaalselt avatud ehk sulgekontaktid) või avavad (normaalselt suletud ehk lahkkontaktid) vooluahela. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülituseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide (tugevvoolu) sisse- ja väljalülitamiseks, abikontaktid juhtimis- ja signalisatsiooniahelate tarbeks (vt. joonis 5.2). Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme- ja neljapooluseliste kontaktorite vahel. Joon. 5.2. Kolmepooluselise kontaktori tingmärk. Neljas on abikontakt.
· 5x3x2cm, mass 20 - 30g. · Munandid asetsevad munandikotis ja on teine-teisest eraldatud vaheseinaga · 200ks -300ks munandi sagarikuks. · Igas sagarikus on 2-4 väänilist seemne torukest, mis ühinedes moodustuvad torukeste süstmunandi võrgustiku. · Väänilistes seemnetorukestes toimub mehe sugurakkude valmimine · Spermium e. spermatosoid umbes 50 - 60mm. · Spermium liigub naise sugu teedes 3mm minutis. Munandimanus · Liibub munandi tagumisele servale · Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk · 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga · Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada. Igal inimesel tuleb endale teadvustada, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Igal inimesel on võimalik anda oma panus näiliselt väga tähtsusetute asjade näol. Näiteks sulgeda kraan hammaste pesemise ajal (see tegevus säästab umbes 15-20 liitrit vett päevas), Käia pigem dusi all kui vannis, mis võtab 3 korda rohkem vett ja kontrollida kraane, sest jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas, sest tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. Loodetavasti mõistetakse, enne kui hilja, et iga inimene peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see probleem puudutab meid kõiki.
m · Minimaalne laskekaugus: 200 m · Maksimaalne laskekaugus: 4900 m · Laskekiirus: 18 lasku / min · Miini kaal: 3,86 kg · Kildude tappetoime raadius: 50 m · Kaal: 43,5 kg · Meeskond: 1 allohvitser + 4 sõdurit 120 mm miinipilduja 2B11 · Kaliiber: 120 mm · Kaal: 210 kg · Laskekiirus: 15 lasku/min · Tuleulatus: 7200 m · Meeskond: 6 Kerge välihaubits 105 H 37-61 · Maksimaalne laskekaugus 13 500 m · Laskekiirus 10 lasku minutis · Pikkus transpordiasendis 6800 m · Kogukaal 1980 kg · Maksimaalne transpordikiirus haagisena 60 km/h, autokastis 95 km/h · Mürsu kaal 16 kg · Meeskonnas 6 meest Haubits FH70/1A-1 · Valmistajamaa: Saksamaa- Inglismaa-Itaalia · Kaliiber: 155 mm · Efektiivne laskekaugus: 20000 m · Maksimaalne laskekaugus: 24000 m · Laskekiirus: 6 lasku / min · Mürsu kaal: 43,5 kg · Kildude tappetoime raadius: 200 m
segatakt – erinevatest lihttaktidest moodustunud takt alla breve – nagu lühike (taktimõõt 2/2 ehk c läbitõmmatuna) polümeetria – mitme taktimõõdu samaaegne esinemine mitmehäälses heliteoses tempo – teose esitamise kiirus agoogilised tempoterminid – väiksemad tempost kõrvalekaldumised teose esitamisel metronoom – mehhanism, mis paneb võnkuma reguleeritava raskusega varustatud pendli veerandnoot = 120 <- tähendab, et pendli võnkumise kiirus on 120 korda minutis helide põhinimetused – klaveri valged klahvid silpnimed – do re mi fa sol la si do tähtnimed – pane tähele heses! altereerimine – diatoonilise heli kõrgendamine või madaldamine alteratsioonimärgid – diees, bemoll, dubldiees, dublbemoll, bekarr noodi ette kirjutatud – juhuslik märk, mitte võtmemärk noodivõtmed: sopranivõti (1. joonel), metsosopranivõti (2. joonel), aldivõti (3. joonel), tenorivõti (4. joonel), baritonivõti (5. joonel)
Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes isegi regulaarselt treeningul käijate seas. · Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. · Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahekolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud.
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 1 Töö pealkiri ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL nr (KK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud Stalagmomeeter TÖÖ EESMÄRK Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. TÖÖVAHENDID Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. TÖÖ KÄIK Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod p÷hineb eeldus...
kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb pingutuse ajal piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on
(Patm hHg) oleks benseeni korral ~80 mm Hg, tolueeni puhul ~20 mm Hg. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1...2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25; teiste vedelike korral (nende väiksema auramissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja
Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad Kokkutõmbumine on rütmiline. Üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal.
Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Inimkonna ajaloos on sulatatud üle 14 milj. t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Veepuhastus
2) Eluiga kasvab suureneb vanemate inimeste arv Kui kiiresti maailma rahvaarv suureneb? Rahvasti Arenenud Arengu- ku Maailmas riikides maades juurdeka sv 2011 Aastas 82 947 000 1 869 000 81 078 000 Päevas 227 252 5 121 222 132 Minutis 2011 Population Reference Bureau158 4 154 http://www.prb.org/pdf11/2011population-data-sheet_eng.pdf Mida on kaardil kujutatud? Hiina 1 331 000 000 India 1 171 000 000 USA 307 000 000 Indoneesia 243 000 000 Brasiilisa 191 000 000 Pakistan 181 000 000 Bangladesh 162 000 000 Nigeeria 153 000 000 Venemaa 142 000 000 Jaapan 128 000 000 http://www.sasi.group.shef.ac.uk/worldmapper/display.php?selected=2# Mis on Euroopa suuremad riigid?
VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5. Uued antikoagulandid – otsene toime inhibeeriv toime trombiinile ja hüübimisfaktoritele a. Rivoroksabaan Xarelto- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X b. Dabigatraan Pradaxa- otsene inhibeeriv toime trombiinile c. Apiksabaan Eliquis- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X ANTIAGREGANDID pärsivad tromb...
seal püsivalt. Need kettad paiknevad Arvutil on spetsiaalne seade ka diskettide tolmukindlas kestas ja kujutavad endast lugemiseks. Moodsad arvutid võimaldavad ümmargusi alumiiniumplaate, mis on kaetud lugeda andmeid ka CD-ROM-ilt ehk magneeditava materjaliga. Arvuti laserkettalt. kasutamisel pöörlevad kõvakettad kiirusega kuni mitutuhat pööret minutis. Ketta Arvuti lisaseadmete hulka kuuluvad veel magnetilise pinna kohal paikneb väikese skänner, printer, rooliseade, valjuhääldid, mootori abil liigutatav hoob, mille otsas on kaamerad jne
Revolutsioon mõjutas ka teadust. Hakati looma ühtset mõõtühikusüsteemi ning peeti õigeks, et uued mõõdud põhineksid loodusel. Nii loodi kümnendkordsuse alusel meetermõõdustik, kus raskuse põhiühikuks võeti kilogramm kuupdetsimeetri puhta vee mass. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Vastavalt sellele oli päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit ja minutis 100 sekundit. Pikkusühikuks võeti meeter, mis oli kümnemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. 1875. aastal sõlmiti Prantsusmaal ka rahvusvaheline meetrikonventsioon, millele kirjutasid alla 17 riiki. Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele peamiselt 1870. aastal. Kasutusele võeti ka uus kalender revolutsioonikalender kristliku asemel, kus aasta jagunes 12 kuuks. Igas kuus oli 30 päeva ja kolm 10-päevast dekaadi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
