7.3 Tilkuv kraan Tilkuvad kraanid kulutavad tegelikuses palju vett, kuigi tundab, et kulub ainult mõni tilk. Tilkuvad kraanid tuleks parandada esimesel võimalusel, sest tilkumise intensiivsis hakkab üha kasvama ja lõpuks jõuab see välja nirisemiseni ja siis on juba veekulu väga suur. Mõõtmistel tehti palju katseid ning hiljem arvutati välja keskmine tilga suurus. Tabelis on toodud veekulu läbi keskmiste tilga suuruste. tilkade arv minutis ml minutis ml tunnis ml ööpäevas liitrit ööpäevas liitrit aastas 5 1,1522556 69,135338 1659,24812 1,65924812 605,625564 10 2,3045113 138,27068 3318,496241 3,318496241 1211,25113 20 4,6090226 276,54135 6636,992481 6,636992481 2422,50226 30 6,9135338 414,81203 9955,488722 9,955488722 3633,75338
rikka toidu korral 14-15% . Sv. korral lõpeb energiavahetuse tõus kõige kiiremini. Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000- 2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal (=31 500 kJ) päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng Tabelis ,,keskmised toitainetevajadused ei olnud näidatud makrotoitainete sv. ja lip. vajadusi. Kile!
Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), s...
Valmistatakse pikniku nõusid ja biolagunevaid kilekotte. 41. tabel 42. Tänapäeval pole suhtumine nendesse materjalidesse enam kaugeltki nii soosiv – toiduhügieeni on õnnestunud küll parandada, aga tohutu saastamise hinnaga. 43. mõttetu 44. polõetüleenist tehakse näiteks torusid ja kütusepaake. Pehmema materjali sisse pakitakse võileibu või mähitakse televisioonikaableid. Plastikkott on kujunenud reostusprobleemi sümboliks. Maailmas kasutatakse neid igas minutis miljon tükki. Kotte kasutatakse väga lühikest aega ning nende lagunemiseks kulub kuni tuhat aastat, osa merre sattunud kilest ei pruugi kunagi laguneda. 45. Viimasel ajal on hakatud aina enam rääkima kahjudest, mida tekitavad kilekotid: Merelindudele, Hüljestele, Merekilpkonnadele Vaaladele Maailm on asunud otsima kilekottidele asendust, kuid kilekoti tootmine on vähemalt energiakulult endiselt kõige efektiivsem. Ainuüksi paberkottide
tehtud hästi. Nüüd ma tean kes on mutt, tema eluviis ja elupaik. Lisaks sain teada ka mõningaid huvitavad fakte: -mutt, kaaludes ise vaid 100 gr. võib aasta jooksul ära süüa 20-23 kg usse(ja teisi tema käikudesse lõksu sattunuid) - mutt võib ühe tunni ajaga kaevata pinnasesse tunneli pikkusega 5,5 m.(10 min ja meeter...) - valmiskaevatud tunnelites liigub mutt kiirusega 25 meetrit minutis. -võrreldes teiste loomadega on mutil oma suuruse kohta palju rohkem verd ja hemoglobiini organismis, see aga võimaldab tal mullas väga hästi hingata ja elada, hoolimata sellest et mullas on hapniku vähe Kasutatud materjalid: http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=127 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=189 http://loomauudised.blogspot.com/2010_07_01_archive.html http://www.domapom
Oksendamine on liigse koguse alkoholi joomisel üsna tavaline, sest alkohol ärritab magu. Alkoholimürgistuse tõttu teadvuse kaotanud inimese puhul on oht, et okse satub hingamisteedesse ja ta lämbub. Alkoholimürgistuse kriitilised nähud Oksendamine ja krambid Vaimne segasus. Inimene on muutunud tundetuks, tuimaks või letargiliseks. Teda pole võimalik äratada ning tegemist võib olla koomaseisundiga Aeglustunud hingamine sagedusega vähem kui 8 korda minutis Ebakorrapärane hingamine hingetõmmete vaheajaga 10 sekundit või rohkem Madal kehatemperatuur ning kahvatuks ja sinakaks tõmbunud nahk Lahja alkohol Noored eelistavad juua õlut, siidrit ja teisi mullidega segujooke ning kanget alkoholi segatuna mõne alkoholivaba joogiga, arvates, et tegemist on millegi ohutuga. Kindlasti oled sinagi kuulnud jutte, et õlu, siider ning muud lahjad joogid polegi justkui ,,päris" alkohol. Tegelikult
· Kuvar ja klaviatuur asetsegu otse ees, teie, kuvari ja klaviatuuri keskliin ühel joonel. Vastasel juhul teevad eri kehapoolte lihased erineva pingega tööd. · Asetage klaviatuur ja hiir kõrvuti ühele tasapinnale, kas lauale või klaviatuurisahtlisse. · Paigutage abivahendid käe järgi. · Sülearvutiga töötades võtke kasutusele sülearvuti alus ja lisaklaviatuur. · Pilgutage teadlikult silmi. Normaalselt pilgutab inimene silmi 16 korda minutis, kuid pidevalt arvutiekraani jälgides silmad peaaegu ei pilgu, tekivad vereringehäired, silmade limaskesta kuivus põhjustab silmade kipitamist ja valulikkust. Silmade pilgutamine takistab sarvkesta kuivamist. · Kindlasti tehke pause. Eriti siis, kui tunnete, et õlavöötmes või seljas hakkab tekkima pinge, tõuske püsti liikuge ja tehke mõned lihtsad harjutused. Harjutusi on soovitav teha iga pooltunni järel 3-4 minuti vältel ning kindlasti
probleemiks joosta 70 - 75 minutit kindlas tempos (mitte väga koormaval tempol jõuab selle ajaga joosta umbes 10 - 11 km). Väga tähtis on arvestada iga sportlase individuaalseid iseärasusi, siis hea võimalus igal sportlasel enda jaoks õige jooksutempo leidmisel, on kontrollida soorituse jooksul enda pulssi. Võrkpalluri jaoks on kõige sobivam pulsilöökide arv jooksmise ajal vahemikus 144 - 156 lööki minutis. Sellise tempoga joostes on soorituse kasu maksimaalne ning treening ei muutu liialt väsitavaks. Kuna igal sportlasel on erinev koormustaluvus, siis just sellise pulsi jälgimisega saab ka iga võrkpallur endale sobiva jooksutempo. Kuna võrkpall on võisktkondlik ala, siis on tähtis, et kogu võistkonna treenitus oleks ühtlane, et kasutada kõiki mängijaid, sooritada vahetusi, mis aitavad mängu sekkuda ja punkte teenida. Mitte vähem tähtis ei ole võrkpallis jõutreening.
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav F1 Väiksem rihmaratas, efektiivläbimõõt D1 võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. ...
(Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema. Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energia paisumise( töö kaudu)kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks.(Turbiinis paisunud ja jahtunud auru võidakse kasutada mitmeti. Üks võimalustest on aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse.) Töötab mõnituhat pööret minutis. nt põlevkivi põletamine, hüdroelektrijaam ning tuumaelektrijaam (uraan) • Külmkapi tööpõhimõte: Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. (jahedalt kehalt soojemale) Kompressor surub gaasi vedelikuks kokku. Vedelik pressitakse läbi väikese ava e düüsi. Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab jahutatavalt kehalt külmakambris soojushulga. Edasi surutakse gaas
Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. (3) 4. Sõltuvus Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii
maakoore sügavamatesse kihtidesse. 13. Millised võivad olla sademed? Sademeid jaotatakse pilvedest maapinnale langevateks (vihm, lumi, rahe) ja maapinnal või maapealsetel esemetel kondenseeruvateks (kaste, hall, härmatis jne.). 14. Kuidas hinnatakse sademete hulka ööpäevas, kuus ja aastas? Mm aastas 15. Millist vihma võib lugeda paduvihmaks? Sademeid, mille intensiivsus ületab 0,5-1,0 mm minutis, nimetatakse paduvihmaks. 16. Milline vihm annab kõige rohkem lisa põhjaveele? Põhjavee toitumisel on lausvihmadel kõige suurem tähtsus, sest nende kestus on suur. 17. Mida nimetatakse kastepunktiks? Temperatuuri, mille juures õhk täielikult küllastub auruga ja algab vee kondenseerumine, nimetatakse kastepunktiks. 18. Milline on keskmine aastane sademete hulk Eestis? Eestis on keskmine sademete hulk erinevates kohtades 500 kuni 700 mm aastas. 19
Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. Kuuendal nädalal saavad oma kuju neerud, maks, kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikk. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos annavad märku silmade ja nina arengust. Loode on marja suurune. 7.-9. nädal Hakkavad arenema käed ja jalad. Kuna kondid on paigas, hakkab keha massi koguma ning kaalub ligi 15 grammi, kasvab päevas 1 millimeeter. Loode toodab uriini. Moodustunud on peamised siseorganid. Varbad ning sõrmed eristuvad üksteisest. Loode sarnaneb kujult lapsega
moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. valgu-osa 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. 8 Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. kitsus 60-70 min Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis.
Veri, mis jõuab loote ülakehasse on segunenud: a) Ductus arteriosusest saabunud verega b) V.cava inferiorist saabunud verega Lootel on avatud (1p): a) ductus arteriosus b) avaalauk c) ovaalmulk Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on, järjesta: sinuatriaalsõlm, atrioventikulaarsõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkinje kiud. Teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on (peale sinuatriaalsõlme) on võime erutuse automaatseks tekitamiseks (1): a) sagedusega üle 80 korra minutis b) sagedusega alla 60 korra minutis Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab a) hemogramm b) leukogramm c) elektrokardiogramm 8 A- veregrupiga Rh positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antiA antikehad, anti-D antikehad c) antikehad puuduvad b) anti-B antikehad c) anti-B antikehad, anti-D antikehad Paremast jalalabast venoossesse verre saabuv lünf läbib: a)õndlalünfisõlmed,
hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju
ka sapiga soolde ja edasi väljaheitesse. Vähem tähtsad on eritumine sülje kaudu, higinäärmete kaudu, kopsude kaudu. Ravimid võivad erituda ka rinnanäärmete kaudu rinnapiima, seda tuleb jälgida imetavatele emadele ravimeid manustades. eritumine neerude kaudu - kogu vaba valkudega sidumata ravim (vesilahustuv aine või selle vesilahustuvad metaboliidid) jõuab vereringega neerukoores asuvatesse glomerulitesse ja imendub esmasuriini, mida moodustub 120 130 ml minutis, suurem osa sellest imendub tagasi. Sekundaaruriini moodustub vaid 1 ml minutis. Tagasiimendumisel imenduvad vereringesse tagasi kõik rasvlahustuvad ravimid, seetõttu on nende eritumine organismist aeglane. Mõningate ainete eritumist saab uriini pH muutmisega reguleerida happelised ravimid erituvad paremini aluselisse uriini ja aluselised ained erituvad paremini happelisse uriini. Seda tõsiasja rakendatakse vahel mürkide kiiremaks elimineerimiseks organismist.
1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene "mõelda" keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside kehahoiak käeliigutused (zestid) näoilme (miimika) hääle valitsemine riietus, soeng, ehted distantsioonid Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel.
Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus ...
esinevad kaltsiumi ainevahetushäired. Selle tagajärjel võivad tekkida lihastes krambid. SÜDA, VERI JA VERERINGE. Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1,5 liitri võrra. Vererõhk võib raseduse esimesel poolel veidi langeda ja tõuseb raseduse lõpuks uuesti endisele tasemele. Et looteni jõuaks vere kaudu piisavalt toitaineid ja hapnikku, peab süda rohkem tööd tegema. Südame löögisagedus tõuseb raseduse lõpuks kuni 20 löögi võrra minutis. Suurenenud emakas rõhub alumisele õõnesveenile ja vaagnaveenidele, mistõttu vere tagasivool keha alumisest poolest südamesse on raskendatud ja veenisisene rõhk tõuseb. Hormoonide mõjul on veeniseinte lihaskiht nõrgenenud ning selle tulemusena võivad tekkida veenilaiendid jalgadel, suguelunditel ja päraku piirkonnas. Raseduse lõpu poole surub raske emakas selili lamades alumisele õõnesveenile ja veri ei pääse südamesse. Sellest tingituna võib enesetunne järsult halveneda
Elva Gümnaasium Pop- ja rockmuusika stiilid Nimi - ......... Kool - .................. Klass - ........ Kuupäev - ....... Rock'n'roll Rock'n'roll on muusikastiil, mis arenes välja gospelist ja rhythm and blues'st 1940. Aastatel USA's ning populaarseks muutus 1950 aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rock-muusika zanriks. Esimeseks rock'n'roll'i lauljaks peetakse Bill Haley't. Artistid/ bändid: *Boogie Company *Billy Fury *Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. Aastatel USA's dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artis...
Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. 6 raseduse nädal: loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem arenevad silmad, suu ja kõrvad. Beebi süda lööb 140150 korda minutis.Hakkavad moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. 7 raseduse nädal: Loode on ligi 79 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. Tillukestes labades, millest arenevad jäsemed,
hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda
ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima. Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel. Neuraalne ja Humoraalne regulatsioon - Humoraalne regulatsioon. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub
kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike elada ning mereelupaikades on ülekaalus mageveeliigid. Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös (http://www.envir.ee). 8 KUIDAS SÄÄSTA VETT? Parandage tilkuvad kraanid. Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega - vältige jooksva vee all nõudepesu Keerake kraan peale kasutamist hoolikalt kinni Käige pigem dushi all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dushi all käimine Kui siiski otsustate vannis käimise kasuks, siis täitke vann poolenisti Kastke aeda õhtuti, kui päike on loojunud (http://www.tallinnavesi.ee). 9 4
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................
väiksem osa säsis
Milles seisneb neerude verevarustuse Sisaldab kahte kapillaaristiku. Neeruarteril on suur läbimõõt,
iseärasused? sest tema poolt toodav veri on vajalik nii neerukoe enda
toitmiseks kui ka uriini valmistamiseks.
Kui palju verd läheb ööpäeva jooksul Umbes 2000 liitrit.
neerudest läbi? Umbes 1300ml minutis
Kuidas nimetatakse neeruarterite kõige Toomasoonteks.
väiksemaid harusid?
Neerukoores olevate nefronite läbimõõt. Viimasoomad
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, ag...
kõrgusele 1cal=4,1840 J Võimsuse ühikud: vatt( W) = 1J/s ( 0,239 cal/s) Keskkonna energeetiline iseloomustus: NB! Solaarkonstant päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm2 suurust pinda 1 minuti vältel ( eeldusel, et Maa asub Päiksesest keskmisel kaugusel, s.o. 150 miljonit km) Solaarkonstandi arvväärtus on ca 2,0 +/- 0,04 cal/cm2 * minutis ( 1372+/- 30 W/m2) Keskkonna energeetiline iseloomustus: Maapinnale jõudev päikesekiirgus jaguneb: 1)OTSENE KIIRGUS see on osa Päikese kiirgusenergiast, mis jõuab Maale peaaegu paralleelsete kiirtena päikeseketta suunast. Tähis : S;S´ 2) HAJUS KIIRGUS see osa päikesekiirgusest, mis jõuab horisontaalsele pinnale pärast hajumist atmosfääris. Tähis D 3)SUMMAARNE KIIRGUS horisontaalsele pinnale langeva otsese ja hajusa
kokkutõmmet. Südame funktsioon on pumbata verd südamest välja ja siis kui ta kokku tõmbub paiskab ta vere välja. Verega täituda uuesti saab ta siis kui südamelihas on lõõgastunud. Kui südamelihas tõmbuks kestvalt kokku, siis tähendaks see surma. Südamelihase kontraktsiooni kestvus on 1 sekund. Sõltub kui kiiresti parema koja seinas asuv rütmur impulsse välja saadab. Kui ühe tsükkli kestvus on 1 sekundi, siis kokkutõmbe sagedus on 60 korda minutis. Pulss on arteriseina võnkumine. Kõige aeglasem on silelihas (5 sekundit) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. 1. Lihas vajab oma tööks energiat. Energia saab lihas suuremalt jaolt süsivesikutest ( glükoosi oksüdatsioonilt- selleks on vaja hapnikku ja sellist lihasetööd mis toimub hapniku osavõtul nim. aeroobne töö). Energia tekib adenosiintrifosfaadist. (ATP) 2. Ilma hapnikkute kulgev ehk anaeroobne töö. Seal ei ole oksüdatsioon lõpuni. Läheb
• Korda sissepuhumist teist korda. • Vaata, kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel. 4 NB! Nii võid elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Südamemassaaž: • Pane oma käed tema rinnaku keskele, olles ise kannatanu kohal. • Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 5-6 cm. • Vajuta nii 15 korda, kiirusega 60 korda minutis. 5 Ajukolju trauma Põhjused: Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe tekib ajupõrutus Tunnused: • Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärist traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. • Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga!
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes art...
tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käevartele; kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning lohista ta kaldale. ELUSTAMISEKS Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole
õhukulud, tuleb korrutada kahega. Q = Q1 2 + Q2 2 + Q3 Q = 3 2 + 2,5 2 + 7 = 18l 14 Leian töötsüklite arvu tunnis Algandmetes on öeldud, et sõelad vibreerivad sagedusega 2Hz. Seega üks töötsükkel kestab 0,5 sekundit. Kuna tunnis on 3600s siis tuleb see jagada 0,5-ga. N=3600/0,5=7200 Leian õhukulu ühes tunnis Selleks korrutan tsüklite arvu ja 1 tsükliks vaja mineva õhukoguse. 18 7200 = 129600 l/h = 129,6m 3 / h Ühes minutis kulub õhku aga 2,16m 3 e 2160l 15 Torustiku läbimõõt Leian torustiku läbimõõdu kompressorist seadmeni Torustiku siseläbimõõduks saime esimeses lähenduses 30 mm 16 Leian õhu liikumist takistavate elementide ekvivalentpikkused 4 sulgurventiili 4 0,35 =1,4m 7 L liidet 7 0,15 =1,05m 3 T liide 3 2,2 = 6,6m 17
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB41, kell 10 TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. 2. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ . TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutam...
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust.
pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust.
veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuu- e semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp. Südamelihase kokkutõmbed (süstolid) ja lõõgastumised (diastolid) vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, milles on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Kui südametsükleid on ühes minutis 60 või 70, siis on südame löögisagedus 60 või 70 korda minutis ja südametsükkel kestab 60/60=1s või 60/70=0,85s. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli kestustes ja mahu muutustes ei ole olulisi erinevusi, märkimisväärselt erinevad parema ja vasaku vatsakese poolt arendatavad rõhud. Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. Südame süstol ja diastol
Vatikan 911 http://www.photius.com/rankings/population_2003_0.html Kui palju suureneb rahvaarv aastas? Rahvastiku Arenenud Arengu- juurdekasv Maailmas riikides maades 2003 Aastas 80,903,481 916,337 79,987,144 Päevas 221,653 2,511 219,143 Minutis 154 2 152 Source: Population Reference Bureau, 2003 World Population Data Sheet. Kui palju inimesi sünnib ja sureb ühe päeva jooksul maailmas? Aeg sünde surmajuhte juurdekasv ------------------------------------------------- aastas 129,358,036 56,150,533 73,207,503 kuus 10,779,836 4,679,211 6,100,625
alaosa s, cm viibimise aeg Lehter 8–9 15–20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60–70 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, minutit terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna
Täismoone muna-vastne-nukk-valmik (liblikad,kärbsed,kirbud,mardikad) KÕIK praktikumid esitatud paberkandjal. SÜDA ja VERERINGE Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. Südant kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis. Füüsilise koormuse ajal on pulss kiirem, et hapniku transportida kiiremini edasi. Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis Pulsisagedus sõltub: Vanusest, treenitusest, tervislikust seisundist jne. Arterid viivad verd südamest välja. Arterite seintes on paks lihaskiht Suurim arter on aort Pärgarter varustab verega südamelihast Veenid toovad verd südamesse. Veenide
efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissagedus ~3 x nädalas 20-30 minutit. Mõju kopsudele Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse.Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Mõju koerakkudele
19. Riigi katsed peatada kultuuriväärtuste massiline hävitamine. Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida milline monument kuulub säilimisele. 20. Mõõdu-, kaaluühikute muutmine, kellaaja ja kalendri muutmine. TV 71 Mõõduühikud- võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Kaaluühikud- raskuse põhiühikuks sai kg Kellaaeg-kuuekümnendik süsteemi asemel tuli kümnendsüsteem: päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit Kalender- kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Muudatused, mis võeti üle : Kaaluühikud, mõõduühikud Põhjused: Lihtne ja arusaadav süsteem, lihtsam kaubelda kui ühtsed mõõtühikud (varem polnud) Muudatused mida ei võetud üle: uus ajaarvamine, kellaaeg Põhjused: Oli piisavalt täiustatud juba ennem ning rahvas oli omaks võtnud selle (kellaaeg) See sündmus oli oluline vaid Prantsusmaa jaoks, seostati kirikuga ning süsteem toimis. 21
määrdu nii palju nõusid. See on ka väga kompaktne ning ei võta köögis palju ruumi. Selle kasutamisega saab hakkama ka kõige algelisem kokk. Käsimikseriga on väga mugav vahustada muna ja muid aineid. Sellel sa võid muuta ka otsikuid mis teeb sellega töötamise eriti lihtsaks. Mikseri ostmisel tuleb jälgida võimsuse ja pöörete arvu suhet. Kui 300 W võimsuse juures teeb mikser vaid 1 000 3 000 pööret minutis, siis on sellise seadme kasutegur suhteliselt madal ning tõenaoliselt on ka mehhanismide kvaliteet nõrk. Väiksema võimsusega (160-200 W ), kuid suurema pöörete arvuga (5 000-15 000 p/min ) seade on oluliselt kindlam ning säästlikum. Tuleb jälgida, kas seadmel on toodud katkematu töötamise kestvuse näitaja. Heaks tulemuseks on 5 minutit, sest kui mikser ühe minuti töötamise juures üle kuumeneb ning seiskub, siis ei pea ta tõenaoliselt ka kaua vastu
säästlikult. Pihustusvedelik seob endaga nahatolmu ning pediküürija ja klient ei pea kannatama freesimistolmu. See on tähtis samm hügieenilise töö suunas. Valud lihvimisel võivad tekkida mitte ainult vigastamisel, vaid väga sageli ülekuumenemise tõttu, mis võivad viia põletushaavadeni, kui freesi liiga kaua ühe koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000-40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid diabeetikutele ja teistele meeleorganite häiretega klientidele, kelle valutundlikkus on vähenenud või puudub üldse. Antud juhul võib hooldus viia selleni, et põletust märgatakse lihvimisel liiga hilja. 1.2.Kuidas tehnikud end täiendavad
vahelise lüliti kiirel sagedusel sisse- ja väljalülitamisega. Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2] Peamine pulsilaiusmodulatsiooni eelis on see, et lülitusseadmetes on võimsuse kadu väga väike. Kui lüliti on avatud, ei jookse läbi lüliti peaaegu mingit voolu ning kui lüliti on suletud, tarbib voolu ainult rakendatav koormis. Teisisõnu ei lange lüliti peal mingit pinget.[1]
46. To suck (in) (sisse) imema 47. Mixture of fuel and air Kütuse ja õhu segu 48. To compress Kokku suruma 49. To ignite süütama 50. To explode plahvatama 51. To expand paisuma 52. To force Sundima 53. To provide võimaldama, valmistama 54. Power stroke töötakt 55. Sequence järjestus 56. Exhaust heitgaas 57. Shaft võll 58. Drive hoog ; käivitus 59. Gear ülekandeseade 60. Revolutions per minute = rpm Pööret minutis 61. High performance vehicle Suure jõudlusega sõiduk 62. Wankel rotary engine Wankeli rootormootor 63. Attempt Katse 64. Apart (from) Peale (millegi) arvestamata 65. To replace asendama 66. Triangular kolmnurkne 67. Smooth running Ühtlane sõit 68. To treat töötlema 69. Operating principle Tööprintsiip 70. To draw (in) Sisse tõmbama 71. Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) 72. Range ulatus 73. Vibration-free Vibratsioonivaba 74
Varusin sobiva mahuga (20 ml, 25 ml) pipett, millega voolutuslahust kolonni viia. · Varusin väike (50 ml) keeduklaas või seisukolb, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal olev eluent, mis enne uuritava segu sisestamist tuli kolonnist välja lasta. Segu komponentide lahutamine. Kui eelnevad ettevalmistused olid valmis, avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluala ning kolonnis olev voolutuslahus hakkas tilkuma. Sellel ajal reguleesin kolonni voolukiirus, et tilkus 0,7-1ml lahust minutis. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulesin kiiresti kolonni väljavooluava ning kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Seda vedelikku ei pea mõõta ja arvutada Vt leidmisel. Proovi sisestasmine Ning ,kui ma reguleerisin voolukiirust, saab kolonni uuritavat lahust panna. Selleks võtan 0,5ml lahust ja ettevaatlikult, kasutades pipeti, voolan kolloni. Pipeti ots peab olema 5mm kaugusele geeli pinnast
Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus - aega ei saa väljendada teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Kõik sündmused toimuvad ajavoolu taustal, nagu ka taevakehade liikumine on praktiliselt igavene. Küll võib planeet kokku põrkuda hiiglasliku meteoriidiga, mille tulemusena orbiit pisut muutub. Kuid sellise katastroofi võimalikkus on siiski äärmiselt väike. Kuid ajaga ei saa midagi kokku põrkuda ja seda pikendada või vähendada. Kõik teavad et ühes minutis on 60sekundit, ja tunnis 60 minutit. Enamus kelladel on märgitud 12 tundi ja kella järgi vaatavadki inimesed aega tänapäeval. See on seotud maa pöörlemisega, sest Maa teeb ühe tiiru ööpäevas. Kui me loeksime mitu korda päevas me kella vaatame ,oleks see summa väga suur. Inimesed planeerivad oma aega kella järgi ja aeg on tähtis, ning sellest tuleb kinni pidada Praktilisene töö: Ma valisin liivakella valmistamise ja aja uurimise sellepärast, et mind huvitab millised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
