inimesed märkusi tegid. Vahepeal polnud kuulda näitlejate häält, sest orkestri hääl kõlas neist tugevalt üle ja ka kostümeerimata inimesed ajasid segadusse. Kokkuvõtlikult arvan, et oleksin esietendusest saanud veelgi parema elamuse, sest seal oleks muusikaline ja lavaline pool veel kõvasti vürtsi juurde andnud ja kuigi leidus mõndasid häirivaid asjaolusid, siis sellest hoolimata oli ,,Rigoletto" väga põnev ja äratas minus huvi ning on kindlasti üks tolle aja kuulsamaid suurteoseid. Kindlasti ei kahetse seda, et selle ära nägin ning soovitaksin ka teistele. Ursula Potivar Tamsalu Gümnaasium, 12. klass
mina ennast oma lennu jooksul sugugi vaimustatult, sest rahvamass, palavus ja kiirus ajasid mind meeletult iiveldama. Mulle sattus esimesena ette punkar kelle kõrva ei suutnud ma esialgu sissegi saada, sest need hiiglaslikud kõrvarõngad varjasid kogu vaate ära. Uuel katsel pääsesin ma kuulmekäiku ja see tundus mulle veelgi igavam kui kitarrikeel. See oli nii tühi ja need bakterid ning kõrvavaik tekitasid minus vastikust. Kas see punkar ei pese oma kõrvu siis mitte kunagi?? Ma pääsesin alles pärast pikka trügimist kollase kõrvavaiguga edasi trummikileni. Trummikile hakkas jubedalt võnkuma ja mind kõdistama. Need meeletult tugevad võnked lükkasid mind tagant kiiremini eemal asuvasse trummiõõnde, mis asub keskkõrvas. Leidsin trummiõõnes ka midagi huvitavat! Nägin kolme imeliku kujuga luukest, mis kõik on väga tähtsad osad inimese kõrvas
Mitte jõus pole tõde vaid tões on jõud Jõud on midagi suuremat, kui lihtsalt füüsikaline termin meie igapäeva elus. Oma raamatus ,,Valge Müra" on Don DeLillo öelnud: "Tegelik jõud on hoopis igapäevastes väikestes väljakutsetes ja hirmudes, meiesuguste lihtsate inimeste käes." Kas tões on tõesti niipalju jõudu, et muuta valedele rajatud ühiskonda? Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed ja aksepteeritakse väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Kõrvaltvaatajatele ei pruugi see olla meeldiv olukord, kuid nende käest ei küsi keegi, kas nad peavad seda õigeks või mitte. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma ...
vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid kõlasid teistest instrumentidest natuke üle seega oli loo alguses natuke ebamugav kuulata, aga hiljem juba harjus sellega ära. Tämber tundus alguses natuke kare kuid seegi muutus mahedamaks. Kuna seal oli suur osa trummidel, mis on minu lemmikinstrumentiks, oli pala väga nauditav. Kohe alguses oli kuulda loo erksat meloodiat ja see äratas minus huvi. Kuna see lugu oli kontserdi alguses siis tõstis see pala minu ootusi kontserdi suhtes veelgi. Klahvpillimängija Vladimir Võssotski sündis aastal 1982 Ukrainas. Ta on helilooja, pianist ja pedagoog. Ta on õppinud erinevates muusikakallakutega koolides (nii Eestis kui Soomes) ning on kirjutanud lugusid oma bändile nagu ,,Endless melody". Saksofonimängija Danel Aljo on pärit Põltsamaalt ning on samuti lõpetanud muusikaerialaga koole
Mu ümber piinlesid süütud lapsed, naised ning ma tundsin ära ka paar antiikaja suurmeest. See sama Surmakuulutaja jutustas mulle, et need inimesed on siin, kuna on teinud mõne väiksema patu. Näiteks on murdnud armastust või varastanud mõne väikese asja. See olevat helgeim koht siin, põrgus. Me liikusime edasi. Keskkond hakkas muutuma. Seinda läksid tumedamaks ning seintel oli märgata ahelaid ning suuri jämedaid puujuuri. Siin ringi vaatamine tekitas minus juba suurema hirmu tunde. Ninna hakkas ka mingi kummaline lõhn. Nagu segu piprast, põlenud puudest, suitsust ja vürtsidest. Mulle räägiti, et seal on inimesed, kes on teinud suuremat kurja. Nad on kas kedagi petnud või on varastanud teise vara ja raha. Minnes edasi läks kõik õudsemaks. Ma tundsin palavust ja kuumust. Me hakkasime jõudma sihtpunkti, sinna, kus möllavad tuleleegid. Eest leidsingi ma põrgukatla. See kees ja haises täpselt nagu hernesupp memme tagasihoidlikul
I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde. Raamatu viimast, neljandat, peatükki lugedes tekkis tunne nagu ikstuksid loengusaalis ning kuulaksid loengut mustalste ja nende keele kohta. See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada.
Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada Ilmselt on meil kõigil olnud hetki, mil tunneme, et võiks lihtsalt ajaviiteks lugeda. Alati ei peagi selleks tõuget andma kohustuslik kirjandus, vaid enda huvi. Kindlasti andis selleks omajagu põhjust ka suur meediakära teose ümber. Tahtsin teada, mida inimesed seal nii põnevat leiavad. Milliseid emotsioone suudab see minus tekitada? Andrus Kivirähk kirjutas raamatu, mis pidanuks justkui välja tooma eestlaste põhiomadused iseloomu. Kogu teost läbib negatiivne ja pilav toon meie rahva, eestlaste suunas. Meid kujutatakse ahnete, omakasupüüdlike ning tohutult naiivsetena. Ainult peategelane rehepapp suudab oma karakteriga kogu sisu tasakaalustada. Külarahva vaimne isa, kel alati mõni tarkusetera või kavalus lausa taskust võtta. Külma rahuga suutis ta kuradi Püha Jüri
väga hindan. Tema ema, minu vanaema, kasvatas teda väga rangelt, üritades teda suunata võimalikult õigele teele, et tulevikus oleks palju vähem pettumusi. Mu ema kuulas mu vanaema ning rügas tööd ja nägi vaeva. Hinded olid korras, haridus olemas, tuju oli hea, sõbrad olid olemas ja kõik oli tore. Mu ema on väga tark inimene ning ma hindan väga ka seda, et ta üritab mind suunata õigele teele ning et ta üritab hoiatada mind vigade eest ning üritab kasvatada minus õigeid väärtushinnanguid. Kuid kõigil pole kahjuks sellist õnne ning tutvused ja rahakoti paksus tulevad sageli mängu. Kahjuks mängib raha nii praegu kui ilmselt ka tulevikus elus äärmiselt suurt rolli. Sageli on nii, et kes ei saa oma tahtmist ise, need ajavad asja, näiteks gümnaasiumisse sissesaamise, joonde rahakoti abil ning sageli peavad sealt välja jääma need, kes tegelikult seda sissesaamist vääriksid. Sarnaseid juhtumeid on elus iga päev. Isegi
innustus (`'vaim on peal'') 5 etapp vaikus ja rahu (inimese meeleseisund muutub erksamaks, r66mustab et suudab tajuda maailma) 6 etapp 6nneaste (p6hjuseta 6nnetunne) (ei tule moistest asjadest vaid naudingutest) 7 etapp algab meditatsioon (eesm2rgiks peatada m6tlemine)(algab mantrate kordamine(loogilised silbid) 8 etapp algab tegelik maailmatunnetamine, inimene saab ARIAks ehk v2ljavalituks 9 etapp NIRVAANA (t2ielik rahuseisund, `'mina olen k6iges ja k6ik on minus, ehk mina olen budda'') 10/12/2008 16:30:00 10/12/2008 16:30:00
lõbusa olekuga suutis muuta kogu kotserdimaja täie rahvast rõõmsamaks. Neil noortel on suur tulevik ja me kuuleme neist kindlasti palju. Minule meeldis kõige rohkem laul "Tuulevaiksel ööl" , mille helilooja on Jaan Tätte. Seda esitasid Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman kõik koos ühislauluna. Esitluse tase oli väga kõrge , sest need lauljad on väga kõrge tasemega ja oskasid laulu väga hästi väla laulda. Selle loo kuulamine tekitas minus natuke kurbe emotsioone, see pani mõtlema. Lugu oli meeldejääv, sest see meeldis rahvale väga ja seda lauldi isegi publiku tungival soovil kaks korda. Muidugi olid teised laulud samuti väga head. Ootan juba väga järgmist korda , kuna mul avaneb võimalus näha teist korda Reaalmazoori kontserdi. Grete Aare 10c 03.10.09
Samuti on kõigil võrdsed õigused ja võimalused muuta end ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ka ellu viia, peakski nagu piisama. Ometi ei kasuta neid võimalusi ühiskonna ja seeläbi enda elu parendamiseks kõik õiguslikud kodanikud. Niisamuti võin öelda ka enda kohta. Tahe midagi ,,ära teha" on minus olemas ning samuti on erinevaid mõttekäike. Kuid ei ole leidnud südamelähedast teemat ega konkreetset ideed, milles tunneksin end kindla ja võimekana ning seetõttu pole ka otsinud väljundit selle teostamiseks. Hetkel panustan enamjaolt enda harimisse, mille käigus peaksid välja kujunema selgemad arusaamad ning eesmärgid. Mulle on antud võimalus valida isikuid linnavalitsusse kui ka parlamenti, kes
Eestluse elujõu allikad Eestluse elujõu allikaid võib otsida sajandite tagant. Eestlane oli ja on oma loomult loodusrahvas, kes on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri väikerahvana nii pikka aega. See on imekspandav ja tekitab, minus kui eestlases, uhkust. Kui palju meie maad on alistatud ja sunnitud alluma võõrvõimu tahtele, oleme me püsima jäänud. Jõudu meile on andnud meie loodus - pühad hiiesalud, palved põldudele ja sügav kummardus merele. Eestlasi tuntaksekui töökat, uhket ja visa hingega rahvust. Üks oluline sündmus, mille tõttu saame me hetkel üldse rääkida eestlusest ja selle säilimisest, oli kindlasti Eesti Vabadussõda. 28. novembril 1918. aastal haarasid noored koolipoisid relvad, ja
Mina ja enesekasvatus Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada, sest kui tegelda millegagi milles ei olda parim või teha ei osata, ei jõuda tulemusteni. Minu tugevad küljed on sportlikkus, ausus, tarkus, usaldusväärsus. Üritan alati ükskõik mis olukorras hakkama saada. Minu nõrkused on see et ma teen koguaeg asju il...
Ka siis, kui meeled enam ei taju.. Sisemine hääl (Eva Pärnits) Merd kattis kurblik vaikus ja kajakad lendlesid vete pääl, lain'te kohal armastus kaikus, minu kõrvu paitas vaikuse hääl. Tundub, kui lõputu rahu, otsekui maailma tagumine äär. Siin istun ja lunastust palun, vaid me hing on ju see, mis jääb. Ma ei tea, mis mind sunnib, mis mind tagant tõukab ja ähvardab. See vastu minu tahtmist punnib ja kui leek minus uuesti lahvatab. See käsib taaskord mul võtta, võtta oma süda värisevasse pihku ja joosta tagasi tunnete sõtta, et jälle võiksin tihkuda nuttu. Ei oska ma öelda sest lahti ega niisama minema ajada. See miski põletab mu elutahti ja mu südamesse ikka jääb kajama.
Retsensioon "Varamu" Tegemist on näitusega Eesti Kunstimuuseumis KUMU. See on püsiväljapanek. Eesti kunsti klassika 17. Sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Näitusel saab näha nii Eesti Kunstnikkude Rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kireva...
eesmärgi ja kui kuhjunud ülesandeid hakata järk järgult lahendama on võimalik lõpuks kõigega valmis saada. Mõlemad ülaltoodud näited olid äärmuslikest stressiga toimetulekute vahenditest. Enamus õpilased jäävad kuhugi sinna kahe äärmuse vahele. Mina näiteks, olles nädala või rohkem puudunud, tulen kooli ja sean paika preoriteedid. Tean, et arvatavasti ei jõua teha ära kõiki töid mis mul vahepeal olnud on. Üritades õppida ära neid kõiki tekitaks minus stressi ja tekitaks tunde, et puudun parem nädala veel ja istun kodus niisama arvutis. Valin välja ained, mis mind huvitavad ja milles kavatsen teha eksameid. Õpin järele ainult nendes ainetes nii tulen koolistressiga toime näiteks mina. Kõige rohkem tekitab muidugi koolis stressi see, kui sind tõrjutakse ja sa ei tunne ennast koolis kui sotsiaalses keskonnas koduselt. Selle kaudu jõuame järgmise suure stressiallikani paljude
korruse väljapanek Kaksikportree. Esitletud oli kahe belgia visionääri, James Ensori ja Jules de Bruyckeri graafikat Genfi kunstimuuseumi kollektsioonist. Eriti meeldiseid mulle James Ensori tööd, mis olid niivõrd sümbolistlikud ja peenekoelised, et kohati pidi neid uurima lausa luubiga. Hoolimata sellest jäi mulle ikka mõistatuseks, kuidas ta suutis niivõrd peeneid jooni teha ja neist sellised sedöövrid luua. Nende teoste nägemine tekitas minus tohutu himu minna Genfi ja pilgu peale visata ka ülejäänud Ensori töödele. Pean ära mainima ka 5. korrusel olnud Ene-Liis Semperi näituse, mis oli ehtne näide kaasaegsest kunstist. Kahjuks või õnneks ei ole ma suur kaasaegse kunsti nautija ning ka see väljapanek ei suutnud muuta minu üldist arvamust sellest kunstivoolust. Tõsi ta on, et ülesehitus oli eriline ja meeldejääv, kuid minu seisukohast olid sealed videod veidi labased ja teisalt liialt üheülbalised
Essee Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See
Selliseid depressiivseid noori on palju, aga see ei tähenda, et kõik niisugused oleksid. Minu jaoks oli see teos liiga depressiivne. Arusaamatuks jäi see, miks Kati oli nii masenduses, kui tal oli armastav pere, head sõbrad ning isegi hooliv poiss-sõber. Autorilt oleksin oodanud rohkem selgitusi põhjuste kohta, miks tema elu nii halb oli. Terve teose vältel oli väga vähe positiivsust ning elutahet. Puudu jäi energilisusest ning noore neiu rõõmsusest. Seetõttu tekitas teos minus ängistust ja vahel ka pahameelt peategelase suhtes. Kati ise ju ei üritanudki kuidagi ennast aidata, ega lubanud seda teha ka teistel. Kuid kindlasti leidub lugejaid, kelles tekitab selline süžee rohkem motivatsiooni, kui nad leiavad, et nende enda elu polegi nii hull kui Kati oma. Hoolimata ängistusest, oli seda teost ka vabastav lugeda, kuna autor oli kasutanud palju slängi ning mitte eriti korrektset kirjakeelt. Samas tekitas
filmis puudust ei ole. Sarnet kannab seda ilu mitte ainult mõne kaadri võrra, vaid enam-vähem läbi kogu veidi vähem kui kaks tundi kestva filmi. Ning kui ilu patta panna ei sünni, siis vaatamisega on hoopis teine lugu. Selles filmis on õhustik, milles on hea olla. Igav ei hakka ja ilus on: mida sa hing veel igatsed!“ Tahaksin vastu vaielda väitele: „Selles filmis on õhustik, milles on hea olla,“ minu arust oli filmi õhustik kõike muud kui meeldiv ja hea. Minus tekitas see üleüldine õhkkond tunde, et ma ei tahaks seal olla. Igal pool oli vaesus, mustus ja kurbus, mis ei tekitanud absoluutselt meeldivat tunnet. Minu jaoks jäi see film veidi liiga pikaks, ligi kaks tundi, ning loo kese jäi arusaamatuks. Samuti filmižanr jääb veidi selgusetuks, kas tegu on armastus-, õudus- või etnograafilise filmiga. Pean tunnistama, et vaatasin filmi isegi põnevusega, sest filmi tegevus oli minu jaoks
Analüüs "Hingede öö" on Karl Ristikivi aastal 1953 Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel ilmunud modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel realistlik muinasjutt. "Hingede öö" torkab Ristikivi loomingus silma selle poolest, et olles modernistlik (sümbolistlik, sürrealistlik, eksistentsistlik), erineb see täiesti tema ülejäänud 16 realistlikkust perekonna- ja ajaloolisest romaanist. See romaan tekitas minus erinevaid tundeid nagu masendus ja tülgastus, sest vahel tundus, et jutt on kuidagi igav ja üksluine ja veniv, samal ajal salapärane ja müstiline. Kuigi oli kohati igav siis teisel hetkel tõmbas uuesti kaasa ja kohati oli tunne, et oled ise mina tegelase rollis ja paelus mõte, et mis saab edasi. Igal juhul läheb minu, kui fantaseerijaga väga hästi kokku ja jääb minu mõtetesse pikaks ajaks. ,,Hingede öö" on meie kodumaa kirjanduse üks tegusamaid,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Bjhchgchcjv hcjhc AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism.
Otsides sobilikku artiklit oma essee tarbeks lugesin põgusalt läbi mitmeid artikleid,nii eesti kui ka inglise keelsetest väljaannetest ja netilehekülgedelt. Leidsin www.sciencedaily.com leheküljelt nii mõnegi sisuka ja huvitava artikli, kuid loomulikult oli tegemist väga spetsiifiliste andmete ja nende analüüsiga, mille hoomamine ka küllalki väljakutsuvaks osutus. Siiski uurisin veel eesti lehtedelt siit ja sealt, kuini leidsin ühe artikli , mis mind tõeliselt kõnetas ja minus mõtteid tekitas, ning minu üdini humanitaarse vastuvõtlikkuse filtriga aju oma keerukusega ei blokeerinud. ,,Tuli on elus". Nii lihtne kontseptsioon, nii iseenesest mõistetavana kõlav lause, millest tavaolukorras oleks ehk isegi kerge üle libiseda, kuna see idee on ju nii argine. Autor kirjeldab oma igapäevast ahju kütmise rituaali, mis ka minule väga tuttav on, kuid kutsub üles mõtisklema tule tähenduse, sellega seotud keemiliste protsesside ning selle nii kultusliku kui
muutub teos üsna kiiresti äärmiselt kaasahaaravaks. Läbiv intriig loos on seotud narkootikumidega ning Rasmuse probleemidega enda ülesannet diilerina täita. Lisanduvad ka bensiini- ja muud vargused ning poisi suhteprobleemid. 8. Teose algus oli minu jaoks paljulubav ning ka raamatu jooksul ei pidanud ma pettuma. Tegelikult ei olnudki raamatu alguses midagi oluliselt erinevat teistest samalaadsetest raamatutest, kuid juba esimese leheküljega suutis autor minus huvi äratada. Lõpp oli teosel üsna etteaimatav, kuigi tihti on raamatud õnneliku lõpuga, siis elulisematel raamatutel on siiski kombeks lõppeda mitte tingimata kurvalt, kuid ilma peategelase õnnejoovastuseta. 9. Autori jutt oli ladus ning mõistetav, kohati oli kerge samastuda ning tegelastes tunda ära tuttavaid inimesi. Kohati oli sõnavara üsna ropp, kuid minu jaoks aitas see luua parema pildi olukordadest ning mõjus paremini kui mitmed ilustatud tekstid
3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin kuulanud ka paari lugu nende repertuaarist, kuid polnud kunagi suutnud nende teksti jälgida ja veel vähem nende üle pikemalt mõtiskleda. Nüüd aga lugedes luulekogumikku Villu Tamme luuletustega on mul temast ja tema loomingust kujunenud hoopis erinev mõttepilt. Tema luuletasid tekitasid minus üsnagi vastakaid tundeid, sest ühest küljest neid lugedes tõusid esile pigem tülgastust tekitavad mõtted, kuid seejärel mõtisklema jäädes taipasin, et kahjuks ongi kogu kirjutatu paljude jaoks sulareaalsus ja tegelik mõttemaailm. Igatahes rõõmsaks need luuletused mind ei teinud 4. Võrdlus Peamisi ühisjooni leiabki tema kaasaegsete kirjanikega, näiteks Tõnu Trubetskyga. Tamme ja Trubetsky loomingu mõte on küll suhteliselt sarnane, kuid
Antud vektori vastandvektoriks nimetatakse vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja võrdne pikkus, kuid vastupidine suund. Vektori projektsioon- Vektori projektsiooniks teljele x nim telje lõigu a*b pikkust mille algus on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks vektori lõpuprojektsioon teljele. Vektori projektsioon on posit kui telje lõigu sound langeb ühte telje suunaga, millele projekteeritakse vector ja minus kui need suunad on vastupidised. 14. Staatika aksioomid- Superpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudade lisamine v ära jätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu ja liikumist Jäiga keha tasakaal ja liikuine ei muutu kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõju sirget keha teise punkti.Jõu rööpküliku aksioom- Keha nimgis punktis rakendatud kahe jõu liitmine kahe jõu liitmine toimub rööpküliku reegli järgi: Jäiga keha ühte ponkti
Me ei kohtu just kuigi tihti, sest maakoht asub ida-blokis. Umbes 180 km kaugusel pealinnast, kauni loodusega ning mere ja metsa ääres. Maal olin ma viis päeva ning tulin seejärel tagasi nö tsivilisatsiooni. Bussi peale mines kuulsin ma väga palju ja naljakaid hüüüdnimesid, mis mulle pandi, eeskujuks suur soeng. Kolm tundi kestnud bussisõit oli väga kurnav ja väsitav, sest mulle ei meeldi nii kaua ühe koha peal istuda. See tekitab minus ebamugavust ja närvilisust. Koju jõudes läksin ma magama. Puhkasin end saabuvaks nädalavahetuseks välja. Tundub, et mitte piisavalt, sest tõeline peotuju puudus ning veetsin sõpradega baaris aega. Seejärel veel viimased kaks vaba päeva puhata ja ärgata, mil süda ihkab. Kokkuvõtteks võib öelda, et mu seekordne vaheaeg polnud just väga tihe. Kuid samas sain ma lõbutseda oma kaaslastega modellindusest ning tantsu vihuda ning teha tööd
See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju. On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie rahvast näitab välja pahameelt seaduse suhtes. Nad on pimestatud sõnast „samasoolised“ ja see tõttu ei mõista nad seaduse kasulikkust tavalistele Eesti peredele. Et see kui mingi enamus ühiskonnast otsustab, et mingi vähemus grupp ei tohiks saada mingisuguseid õiguseid peavad selleks olema ratsionaalsed põhjused. Ei saa lihtsalt olla ,et mulle ei meeldi või minus tekitab see ebameeldivust või ,et see ei ole minu jaoks aksepteeritav eluviis. See ei ole põhjus näitamaks välja oma pahameelt. Samuti arvan, et seadusega ei kaasne massiline homopaaride rändamine Eestisse. Neid ei teki ka massiliselt juurde. Lihtsalt tänu sellele ,et meedia on puhkunud selle probleemi suuremaks, märkame samasoolistest paare rohkem. Samasooliste paaride sildistamine, meenutab mulle seda perioodi ajaloost, kus jagati inimesed kahte rühma värvi järgi
Indigolapsed Kui kohe inimene hakkab suhtlema siis mõlemad mõjutavad üksteist. Kasvatusprobleemid. Rahuprobleemid, terviseprobleemid. Nende laste kohtta vüib öelda et need on uue põlvkonna lapsed. Nende kohta öeldakse mittetavalised lapsed. Mittetavaline: ülitugev tahe. Nt. Kui laps midagi väga tahab siis ta peab selle saama. Need lapsed on ka üliärkvel. Kui laps hakkab rääkima siis ta veel mäletab oma sündi. Ta on küll laps aga samas ta on täiskasvanu lapse kehas. Sellise lapsega ei saa suhelda nagu lapsega vaid nagu võrdväärsena. Vanemad peavad sellega harjuma ja leppima. Need lapsed on väga tundlikud valede suhtes. Tugev missioonitunne. Vanematel on tihti oma arvamus mis lastest saab aga laps hakkab selle vastu kohe kindlasti võitlema sest tal on omad missioonid ja tulevikuplaanid. Sensitiivsus- kaasasündinud sotsiaalne instinkt. Demokraatlik süsteem. Reeglid, kokkulepped inimeste vahel....
Üllatava faktina sain teada, et enamasti langedes madalseisu, lastakse lahti tegevjuht teda peetakse ebaedu eest vastutajaks, kuid uurimuste järgi väga harva see muudab tegelikku olukorda. Raamatus kirjeldati Friedmani traditsioonilist ja Carroll'i kaasaegset vaadet sotsiaalse vastutuse kohta. Selgitati sotsiaalse vastutuse ja ettevõtte jõudluse seost, jätkusuutlikkuse mõistet ning kuidas see kõik on seotud strateegiliste otsuste tegemisega. Seejuures tekitas minus väga negatiivseid tundeid Friedmani lähenemine, ning heakskiidu sai Carrolli sotsiaalsele vastutusele rõhuvad neli printsiipi, kus ettevõte vastutab majanduslikult, õiguslikult, eetiliselt ja valikuliselt. Moraal ja relativism ning eetikakoodid Vaadeldi organisatsiooni keskkonnast sõltuvaid aspekte, mis võivad mõjutada pikaajalisi otsuseid, kuidas viia läbi tööstusharu anaüüs, kuidas määrata edutegureid, hinnata konkurentsi ja tööstusstsenaariume. Uueks
Eriti huvitavaks teeb see, et kasutatud on erineva laiusega objektiive, on erinevaid hetki jäädvustatud ka terve 180kraadise nurga alt. Ka annab oma pära varem mainitud vaiksete metsa- ja loodushelide esile toomine. Kuulates ise seda reklaami mitmeid kordi, siis panen neid enam tähele ja hakkan ignoreerima taustal mängivat saarema valsi rütmi, ehk tunnen end, kui Lõuna-Eesti metsade ja mägede vahel. Mis tekitab just minus turvatunnet, mida aga selline reklaam tekitama ei peaks.
tulema. Eriti kurvaks tegi olukorra see, et neil polnud eriti kellegi juurde ka minna oma muresid kurtma. Sonita vanemad olid oma rangete põhimõtetega ning tundus nagu nad isegi ei hooliks oma lastest. Minu meelest peaks just pere olema see, kes last toetab, aitab tal rasketest hetkedest üle saada ning hindab lapse otsuseid, milleni ta ise jõudnud on. Kõige hullem oli see, et selliseid olukordi võis seal juhtuda igapäevaselt. See dokumentaalfilm tekitas minus väga palju küsimusi ja mõtteid. Kindlasti soovitan ma seda kõigil vaatama minna, sest see näitab ära, et maailma ei olegi nii lilleline ja tore kui võiks arvata vaadates Eestit või enamus teisi Euroopa riike. Kindlasti annab see motivatsiooni püüelda oma unistuste poole veelgi innukamalt ning tuletab meelde, et oma perekonda peab hindama ja neile toeks olema.
figuuri mõista ilma kujutlusvõime abita nii nagu tuhatnurga figuuri; aga [1651] ma võin teda ka kujutleda rakendades [applicando] vaimusilma tema viiele küljele ja ühtlasi nende poolt hõlmatud alale; ja ma täheldan siin ilmselgelt, et kujutlemiseks on mulle vaja mingit eripärast vaimupingutust, mida ma mõistmiseks ei kasuta: see uus vaimupingutus näitab selgesti erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Lisaks panen tähele, et see kujutlusvõime, mis minus on, niivõrd kui ta mõistmisvõimest erineb, minu enese, s.o minu vaimu olemuse jaoks nõutav ei ole; sest kui ta mul ka puuduks, oleksin kahtlemata samavõrd seesama, kes ma praegu olen, sellest näib järelduvat, et kujutlusvõime sõltub mingist muust asjast kui mina. Ja taipangi kergesti: kui eksisteeriks mingi keha, millega vaim oleks ühendatud nii, et ta võiks end omal suval tema poole suunata justkui jälgimiseks, siis on võimalik,
kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu liigid. Kuna ta oli pärit Eestust, siis Tallinn sai korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks. ,,Maagiline number seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" autor George. A. Miller avastas, et mälu maht on piiratud. Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist. Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale. 3 1 Mälu protsessid Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt
äärmiselt vastik tegumood. Kuid siiski kui ma seda materjali käsitlesin ei saanud ma aru sellest, et kui inimestele on sellest räägitud, teada antud, siis miks nad ikka ja jälle inimkaubitsemise ohvriks langevad. Eriti eestis, kus on niigi vähe rahvast. Ühes kaheosalises seriaalis näitas inimkaubitsemise põhieesmärgid kergesti ära, et kuidas neid seal lõksu püüti ja neid seksiorjadeks müüma hakati. Üldse mõtegi, et naisi orjadeks müüa tänapäeval tekitab minus õudust, loodan väga et selliseid juhtumeid väheneb kus noored naised jäljetult kaovad kellegile pihku, kus ta enda müümisega raha talle teenima hakkab.
kindlustamist. Põhimõteliselt samal seisukohal olid 5. septembril eetris olnud saate ,,Vabariigi kodanikud" külalised. Saate külalised olid üksmeelel, et Eesti peab panustama sisejulgeolekusse ning vene keelt kõnelevate inimeste integreerimisse Eesti ühiskonda. Kuid president Ilves on endiselt enesekindel, väites Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamisel Karksi-Nuias peetud kõnes ,,Head inimesed, meil pole mingit põhjust tunda hirmu või ebakindlust". Minus arvates sellisest poliitikute tegevusest ja sõnavõttudest võib järeldada liigset enesekindlust. Eestlased on siiski veel väga haritud rahvas. Hiljuti saavutatud 5. koht PISA uuringus on selleks väga hea tõestus. Aga kui me oleksime harimatud, kas oleksime veel üldse maailmakaardil. Meie esivanemad on olnud pärisorjad mitmeid sajandeid. Eestlane on pidanud kannatama Venemaa, Rootsi, Taani, Poola ja Saksamaa võimu omal maal. Selle
kõiki ühendab mood. Nad tahavad olla moekad, kuid moodi järgides sarnaned teistega, kes ka käivad moekalt riides. Ükski inimene ei saa erineda teistest täielikult, sest alati on midagi, mis kõiki ühendab. Alati tuleks jääda iseendaks. Kui tahetakse ennast täiustada, siis võiks kasutada teiste häid erilisusjooni enda kasuks, kuid seda siis kui jäädakse iseendaks. Teiste järgi elamine võib osutuda kurnavaks ning tekitada tunde, et päris minus ei ole midagi erilist, mille tõttu langetakse stressi ning ei kaalutletagi, et kunagi võiks särada jälle päris enda isiksus.
iseloomustama kiviseina. Teistpidi keerates olid sinna maalitud taburetid, kuhu peale ka tegelased istusid. Veel oli ühe külje peale maalitud elevant, mis etenduse ajal oli miskipärast jalgade peal olemise asemel pepuli. Terve etenduse vältel oli laval tagapool tõusev tasapind, kust saabusid nii Tuuleveski, Peeglite Rüütel kui ka inkvisitsioonikohtu inimesed. Lavastuse lõpus lahkusid aga just sealt üles minnes Sancho ja don Quijote. Kõik lood kokku tekitasid minus suursuguse tunde. Palades vaheldusid emotsioonid mõndades oli sees viha ja trots, teistes aga hellus ja armastus. Lauljad olid väga tasemel, eriti meeldis mulle muulaajajatest seksteti häälte kooskõla, see tõi lausa kananaha ihule. Trotsi kohtab näiteks stseenis, kus Aldonza/Dulcinea üritab näidata don Quijotele oma päris palet. Ta üritab mehele läbi oma mineviku selgitada, et tema ei ole mingi daam, kuid mees arvab siiski teisiti
Ta nutab ja väriseb kui Humbert talle läheneb, ta tahaks politseisse joosta. Ent Humbert ähvardab Lolitat: kui tüdruk ta reedab, satub mees vanglasse ja ja Lolita lastekodusse. Mida peab vaene tüdruk tegema? Ta jääb häda sunnil mehe juurde. Ainult enda päästmiseks langeb ta Quilty, esimese ettejuhtuva kaela. Nabokov ise nimetas Humbertit ,,jäledaks elukaks." Too tunneb vahetevahel häbi, sest teab, mida lapsele teeb. Humbert tunnistab asjaolu ,,et Lolita ei näe minus kallimat, võluvat meest ega ka sõpra, isegi mitte kaasinimest, vaid üksnes täitmatust himust kilavat silmapaari ja tõmblevat keha, ning võtta asju nii nagu ta on." Need on küll muljetavaldavad mõtted, mida väljendab see haige mees, keda suur painav armastus teeb kurjategijaks. Lolita on tema ori, tema ohver
kõige heatahtlikum. Raske on aimata, mis peitub nende deemonite taga ja uuesti vaadates tekib aina rohkem mõtteid. Teose mõistmiseks kuluks kindlasti väga kaua aega ja ma olen enam kui veendunud, et reaalselt polegi võimalik seda mõista ja ehk oligi see ainult üks kunstniku veidratest unenägudest või hallutsinatsioonidest moodustunud pilt, millel mõte puudub. Kuigi pilt kujutab halba ja kurjust, siis minus ei tekita see üldse negatiivseid tundeid, vaid pigem uudishimulikke. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-15135/?searchtype=complex&searchtext=p %C3%B5rgu&offset=1 2. http://www.utlib.ee/ekollekt/legraafika/index.php?alumine=tehnikad.php&liik=vaseg 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt
kiri jääb teibi liimi poolele ja selle siis kleebid selle ükskõik kuhu ning veel palju võimalusi, kuidas ja kuhu spikrit valmistada. Millal spikrit kasutada? Spikrit tuleks siis kasutada, kui sul on väga vähe aega õppimiseks jäänud või on raske materjal, mille pead selgeks saama. Miks eelistada õppimisele spikrit? Kui sul on hea kirja- või piltmälu, siis on sul eelis. Kuna sa töötled ju selle materjali, mille kirja panid, enda peas läbi. Mida spikerdamine minus arendab? Spikker arendab võimet sorteerida ebaolulisest materjalist olulist. Spikerdamine-kas ebaaus võte või õppimismeetod Kindlasti on kõik õpilased vähemalt korra oma elu jooksul proovinud spikerdada. On neid, kes pole sellega kordagi vahele jäänud ning ka neid, kes on ebaausaid võtteid kasutades selle eest karistada saanud. Kõige tavalisem karistus spikerdamise eest on see, et õpetaja korjab õpilase töö ära ja paneb talle selle eest negatiivse hinde
Me ei saa öelda, kas see oli õige või vale tegutsemisviis, kuid oluline on, et Goriot ise rahule jäi. Olen palju mõtisklenud teemadel, milline näeb minu jaoks välja ideaalne elu. Aastate jooksul olen suutnud kokku panna pool puzzlet, kuid osad tükid on siiski veel puudu. Ma ei tea veel täpselt, millist pilti lõpptulemus kujutab ja seetõttu püüan võimalikult vähe seada eesmärke, mille täitmisega võin hätta jääda ning mis minus käegalöömise tunde võiksid tekitada. Olen veel nii noor ning loodan kogu südamest, et jõuan elu jooksul läbi proovida ja järele katsetada tuhandeid asju, mis ellu värvikust lisavad. Juudi päritolu USA filmirezissöör Woody Allen on lausunud minu meelest suisa kuldsed sõnad: `` Sa võid elada 100 aastaseks, kui sa loobud kõigest, mille nimel võiks nii kaua elada.'' Usun, et kõik me võiksime selle kauni ja tähendusrikka tsitaadi peale veidi mõelda ning ehk võtta ette
kel oleks muud funktsiooni kui innustada mehi neile tittesid tegema, või kelle IQ ületaks 110 punkti. Nad on tundelised, pealiskaudsed, isukad ja veetlevad olevused, kes peavad meelsasti sõjaveterane kangelasteks ja on valmis neile anduma, tänulikud, et mõni selline neid peaks tahtma. Tundsin lugedes kõhedust, et ainsad päriselt reaalsust tajuvad tegelased, kellega end samastada, olid selles raamatus (peale autori enda) vaid rohelised mehikesed Tralfamadore'i planeedilt. Feminist minus pidi pettuma. Oma mitmekihilisusega, kus autor lubab lugejal vaadelda ka kirjutamise enese protsessi ja kus eksisteerivad korraga mitu reaalsust sõja reaalsus, peategelase hilisem elu, elu teisel planeedil ja autori päriselu sinna sisse põimituna pakub ,,Tapamaja" kõigile võimalusi äratundmiseks, paralleelide vedamiseks kaasaja ja oma eluga, ning mis peamine õppuse võtmiseks ajatutest kogemustest. Eks küsi igaüks neidsamu küsimusi iseenese kohta ja see on raamat, kust saada
Esitused olid selgelt mõistetavad ning tehniliselt heal tasemel. „Bajadeer“ annab võimaluse uurida kõike eksootilist, siinkohal saab tutvuda Indiaga, ja luua kontrastide maailma. Lavastaja on jäänud truuks balleti sisule, mis on ajalootruu, ning samas andnud juurde kaasaegsust. Ballett „Bajadeer“ väärib kahtlemata kuulumist maailma klassika hulka. See on klassikalise tantsu üks tippsaavutusi. Mulle meeldivad balletid väga ning vastav kunstiteos tekitas minus suurt vaimustust. Nautisin sellest etendusest iga viimast kui momenti ning kindlasti soovitan seda vaatama minna kõigil, kel vähegi huvi balleti vastu.
tuntuse kogu maailmas. Nii suurte tegudega mehed, peavadki suurepärase ooperi valmis saama! Ooperis esitatud osad: Lenski aaria , Olga aaria, Onegini aaria, Tatjana aaria, Gremini aaria, Lõpulaul Onegini ja Tatjana poolt. Ooperi valdkond on minule väga uus ja võrdlusmoment puudub. Ometi olen leidnud endale ühe kõrgemal tasemel hingearendus viisi. Konkreetselt ooper "Jevgeni Onegin" tekitas minus erinevaid tundeid. Muusika jäi küll rohkem taustale nende inimhääle keerutuste kõrval, aga ju siis ei olnud orkestri töös midagi nii kõrva piinavat, mida tähele panna. Soovitan kõigil kindlasti suhtuda ooperisse eelarvamusteta ja ise järele kuulata/vaadata.
Nad on hilja õhtul väljas, räägivad või mõlgutavad omi mõtteid. Tahaplaanile aga jääb suur tänav, mis on täiesti tühi ja samuti torkab silma ka kortermaja. Samuti on Hopper üritanud öelda midagi seoses nende akendega, mille rulood on üless keritud. Mulle tundub nagu ta tahab näidata seda sünget ja pimedat aega sellega, et kedagi pole kodudes(rulood pole ees), kõik on kuskile läinud, inimesed tunnevad endi üksikult ja kõik on tühi. See maal tekitab minus väga palju erinevaid tundeid. Samas ma tunnen seal kohvikus soojust/helgust ja et nagu need inimesed üritavad olla üle sellest pimedast ja koledast ajast, mis neid ümbritseb. Siis aga tahaplaanile vaadates ma tunnen sellist tugevat üksindust ja kurbust, eriti tekitavad seda tunnet need aknad. Korterid on tühjad ja pimedad. Vaadates seda teost siis tundub mulle nagu Hopper on üritanud seda maali maalida meile läbi enda silmade, mida ta on reaalselt näinud ja säilitanud kunstiteosena.
elusuuruse hiire karvkate, nende jubedad hambad või tõeline rotisaba. Igal juhul olid need hiired kõige huvitavamad. Kõikide kostüümide kvaliteet oli kaugelenäha korrektne. Lava oli suurepärane. Hiigelsuur kamin, mis põles usutavalt, väikesed kirstud, kust tinasõdurid välja marsissid, suur trepp, millel käidi, ilusad kardinad, mis lehvisid ja jõulukuusk. Kaunistused olid imeilusad ja jõululikud. Estonia teatrist võisin välja astuda rõõmutundega, kuna ballett oli tekitanud minus mõnusa jõulutunde. Lisaks meeldis mulle väga Tšaikovski rõõmsameelne muusika. Elamuse tegi eriliseks ka see, et ma polnud kunagi enne balleti vaatamas käinud. Saan seda kogemust võrrelda Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdiga, mida ma külastasin 2 aastat tagasi. Ballett oli palju rõõmsam ja palju seotum võrreldes Sümfooniaorkestri kontserdiga. Sümfooniaorkestri muusika oli minu arvates palju igavam, kuna muusika ei olnud tuttav mulle, kuid Tšaikovski muusika oli
5 „Noor kevade“ „Noor kevade“ on Ernesaksa kooriteos segakoorile, mis ilmus aastal 1938. Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest maailma kohtadest. Algul on traditsioonilist Eesti koorimuusikat, keskel vaheldub peene lääne ja kauboisarjade muusikaga, siis tuleb tagasi Eestisse, kus lõpetatakse ilusasti toonikas. „Noor kevade“ pole küll Ernesaksa kõige tuntumaid teoseid, kuid iseloomu poolest ei jää maha teiste tema kirjutatud suurteostega.
Tema vastu kaotati usk kui lend ebaõnnestus, aga ta võitis selle tegelikult tagasi kui pidas oma surmavõitlust. 1.2.5 Novelli idee on, et läbi raskuste tuleb säilitada usk ja lootused ning mitte lasta pead norgu. 1.2.6 Novelli pealkiri viis mind esialgu hoopis teisele arvamusele, ei uskunud, et lugu on tegelikult kanadest ja lauda loomade elust. Kuid lõpp kokkuvõttes oskan ka seda pealkirja seostada loo peategelasega.Peategelase kustumatud lootused viitavad sellele . Teos ise minus olulised tundeid ei tekitanud.Aga saan öelda, et see novell oli täitsa loetav, tekitas isu see ruttu lõpuni lugeda ja teada saada kuidas kõik laheneb. Novell ,,Korvitegija Siimu õnn" 1. Novelli idee- Ära aja taga õnne, see tuleb ise sinuni kui kannatlik oled. 2. Novelli lõpp jäi väga segaseks.Ei saanud aru kas Siim sai siis lõpuks rikkaks meheks või see oli justkui väljamõeldud lugu. 3. Gailiti novell oli parema lahendusega ja lõppes selgelt
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 1. ad+acc juurde, poole 2. aliqu, aliqua, aliquod keegi, mingi 3. altus, a, um kõrge; sügav 4. amicus, m sõber 5. antiquus, a, um vana, muistne 6. ars, artis f kunst, oskus (gen pl -ium) 7. audi, v, tum, re kuulma, kuulama 8. avis, is f lind (gen pl -ium) 9. bellum, n sõda 10. bonus, a, um (comp. melior, melius; superl. optimus, a, um) hea, tubli 11. brevis, e lühike 12. capi, cep, captum, ere võtma 13. carmen, minis n laul, luuletus 14. corpus, poris n keha; kogumik 15. cum+abl koos, -ga 16. de+abl kohta, juurest 17. dis, m päev 18. difficilis, e raske, keeruline 19. dves, vitis (adj) (abl sg -e; gen pl -um) rikas 20. dvid, vs, vsum, ere jagama, jaotama; eraldama 21. doctus, a, um õpetatud, haritud 22. domus, s f maja, elamu; kodu 23. dc, dx, ductum, ere (i...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
