Mina kaldun arvama, et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine. D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : divergentne, konvergentne, assimilatiivne ja akommodatiivne. Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni. Näiteks konvergentse stiili juures on öeldud, et toetuvad probleemide puhul loogilisele mõtlemisele, samas on ka vähe emostsionaalsed ja sotsiaalsed. Samas akommodatiivse puhul näen endas seda, et peamiseks tõesuse kriteeriumiks peetakse isiklikku kogemust ja aktiivset tegutsemist. Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooni teooriat uurides, arvan, et jään sinna kuskile keskele. Nimelt seal on ära toodud süvakihtidesse tungijad ja pinnapealsed õppijad. Nimelt ainetes,
või iial teada, kes neist tegelikult abi vajavad. Me loeme suurema huviga ülespaisutatud skandaalidest kui kellegi tublist saavutusest. Sageli arvame, et just meie elu on see kõige süngem ja kõige suuremate takistustega. Lugedes ajalehest skandaalset lugu, mõistame, et on ka inimesi, kellel läheb veel kehvemini kui meil, ja igaüks meist tunneb hinges kergendust. Kirjapandud tekst pakkus mulle mõtteainet veel päris pikaks ajaks. Lugu tekitas minus rohkesti erinevaid emotsione, siiani on mu hinges suur kaastunne ülejäänud nelja lapse suhtes. Mis veel kõige jubedam: naisterahvas ise ei kahetse tehtut absoluutselt. Selline artikkel paneb lugejat ennast tundma jõuetu ja abituna. Püüan rohkem märgata inimesi enda ümber ja kui tekib vähegi kahtlus, et midagi on valesti, annan endast kõik, et aidata. Paljudest ajakirjadest ja ajalehtedest köidavad just need kirjutised meie tähelepanu, millel on sokeerivad pealkirjad
Whitmani elufilosoofia määras ka tema luule laadi, mida iseloomustab eriomane maalähedus. Rõhutades, et luule ja poeedi isiksus kuuluvad lahutamatult ühte looduse ja kõiksusega, sinuga ja minuga, ütleb Whitman 52 osalises poeemis ,,Laul isendast". ,,Laul iseendast" Pühitsen ennast ja laulan endast, ja mida tõeks pean, pead sinagi tõeks pidama, sest iga osake minus on võrdselt ka sinu. Uitan ja hulgun, kaaslaseks mu hing, Uitan niisama ja uurin kesksuvist rohukõrt. Siit mullast, sellest õhust pärit on iga lible mu veres, mu keel, siin olen sündinud, siin on sündinud mu isa ja ema ja nõnda neljandast põlvest saadik,
Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga huvitavalt koostatud töid nagu näiteks Jüri Arraku ,,Sinu portree", mis sisaldaski päris peeglit, kust iga külastaja ennast näha võis. Töö oli iseenesest lihtne, kuid siiski lööv. Kõige huvitavamaks väljapaneku osaks sellel näitusel oli minu arvates Saskia Järve teos ,,Teesklen
ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Paljud tegid selle kooli maha ja rääkisid aina ,et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see üldiselt ei heiduta mida teised arvavad. Mina jään alati enda otsustele kindlaks, et mida tahan ja mida ma teen , kuna iga inimene otsutab ise selle üle mida enda elult oodata . Otsustasin just nimelt selles koolis õppida majutusteenidust . Praegusel hetkel on mul tegelikult raske välja tuua neid muutuseid , mis minus on selle septembri-oktoobri-novembri jooksul toimunud . See kõik on veel värske , et seda analüüsida ja kindlaks teha , kuidas ja millistes asjades ma olen muutunud . Muidugi oleks ka praegu selliseid kohti , näiteks kasvõi see et olen hakanud tähtsustama seda , miks ma õpin . Ma õpin ju endale , et ma saaksin edasi minna õppima seda eriala kellena ma tahan tulevikus töötada . Üldiselt nende kuude jooksul olen ma saanud juba hästi palju uusi tutvusi ja õppinud
usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla. Ta kirjutas lühijutte palju, kuid neid ei avaldatud pikalt. Tema parimaks sõbraks sel teekonnal sai tema õpetaja Whit Burnett, kes omas ajakirja, kus avaldati jutte. Pärast mitmeid keeldumisi Salingeri jutte avaldamast otsustas Whit ta loo trükkida. Hiljem juba avaldati teda ka mujal. Sellest sai Salinger aga tuule tiibadesse, kuna siis mõisteti, kui erakordselt andekas ta tegelikult oli. Minus tekitas niivõrd hea tunde nägemine seda, kuidas Salinger saavutas vaikselt kõik, mida ta soovis ning ihaldas. Kuna tegevus toimus 20. Sajandi keskpaigal ning just oli toimunud rünnak Pearl Harborile ning sõtta saadeti kõik noored mehed, siis pidi minema ka Salinger. Just enne sõda oli Salinger tuntuks saanud oma lühijuttudega Holdenist. Enne minekut lubas Salinger Whitile, et kirjutab sõja ajal valmis romaani Holdenist.
Kas külastaksin ooperietendust ja kui, siis millist? Kas külastaksin ooperietendust? Kiire vastus, süvenemata asja olemusse, oleks kindel ei. Kuid miks nii kiire ja kindel vastus? Aga sellepärast, et ooper on mulle tundunud alati igav ning üksluine. Minu meelest seal vaid lauldakse arusaamatus keeles, mille sõnadest meie emakeeleski on keeruline aru saada. Teisalt on minus tekitanud küsimuse paljud tuttavad, kes suve keskel oma sammud Saaremaa Ooperipäevadele seavad. Mis neid ooperis köidab? Koolitundidest olen saanud teada, et ooper tuleneb itaaliakeelsest sõnast opera. Nagu arvata võib, on see lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Nagu etenduste esitamisele kohane, siis kasutatakse ka ooperi esitamisel teatri vahendeid - lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis
Inimesed on mõttessevajunud, tõsised ning kurvad. Teosel on kujutatud justkui elu käiku: algul on noored armunud, aastatega kirg jahtub ning sünnivad lapsed. Maali taga on näha ka seina peal kahte maali, kus ülemisel mees justkui lohutaks naist, kuid alumisel on naine üksi ning ängistunud. Tundub, nagu mees oleks naise üksi jätnud lapsega ning naine vaatab noorusele tagasi, kui veel mees temaga oli. Mulle meeldib see maal, sest see tekitas minus igasuguseid mõtteid ning jäin seda pikalt uurima. Mulle meeldib, kuidas ainult sinakaid-halle toone kasutades on suutnud autor ikkagi väga hästi maali huvitavaks ning paeluvaks muuta.
Laulude tekstist polnud väga midagi aru saada, kuna lauluviis oli selline. Kuid tänu sellele, et iga laulu esitamise alguses seletati laulu mõte ära, ei jäänud midagi arusaamatuks. Lisaks, mis kontserti väga huvitavaks tegi oli see, et iga ansambli liige tutvustas oma pilli lähemalt. Nad rääkisid natukene oma pilli päritolu kohta ning näitasid meile, kuidas seda pilli mängitakse. Algul kontserdile minek ei tekitanud minus just väga suurt vaimustust sest arvasin, et see on igav. Kuigi ma ise vabast tahtest seda kontserti vaatama ei läheks, oli kogemus siiski väga positiivne. Kava oli hästi üles ehitatud. Enne igat laulu oli ka väike seletus juures, et laulu sisu selgem oleks. Lisaks mulle meeldis ka see, et kontserti keskpaigas ansambli liikmed ükshaaval enda pille tutvustasid. Ansambli liikmetes oli väga hästi näha, et nad nautisid seda,
Eriti meeldib mulle see, et jalgpalliga aidatakse ka abivajajaid. Paljude võistlustega kogutakse raha näiteks Aafrika ning Lõuna-Ameerika lastele, mis on väga tänuväärne, ma tahaksin kunagi ka ise aidata, kasvõi Aafrika lapsi, kes elavad vaesuses. Peale jalgpalli mängimise, olen ma hakanud ka vaatama televiisiorist rohkem jalgpalli. Kui varem vaatasin vaid Eesti mänge, siis nüüd vaatan kõike. Olen hakanud mängima, ka arvutis jalgpalli temaatilisi mänge need tekitavad minus tunded, nagu ma oleksin ise oma lemmikklubi eest väljakul ja sinu umber oleks tuhandeid inimesi, kes sulle kaasa elavad. Eriti tekib see tunne uuema aja mängudega, mis on päris eluluga vägagi sarnased. See on muidugi asenduseks, kuna hetkel valitseb väljas pakane ning ka parema tahtmise juures ei ole võimalik väljas palli mängida. Nii pea, kui lumi sulab, olen mina igatahes jalgpalli väljakul. Enne seda, tuleb veel Eesti - Uruguay jalgpalli mäng, millele olen piletid soetanud
Historia est magistra vitae ajalugu on elu õpetaja. Homo doctus in se semper divitias habet haritud inimesel on alati rikkus enese sees. Homo totie(n)s mortur quotie(n)s amittit suos inimene sulreb nii mitu korda, kui mitu korda kaotab ta oma lähedasi. Honesta mors turpi vita potior (est)auväärne surm on parem kui inetu elu. Honeste vivere est feliciter vivere ausalt eldada tähendab elada õnnelikult. Humanum est mentiri valetada on inimlik. I Iactantius maerent, quae minus dolent kõige enam näitavad oma kurbust need, kes kes kõige vähem kurvastavd. Id facere lausest, quod decet, non quod licet kiiduväärne on teha seda, mis sobib, mitte seda, mida võib. Ignavia est iacere dum possis surgere argus on lamada, kui suudad tõusta. Ignorantia non est argumentum teadmatus ei ole argument. Ignoscito semper alteri, numquam tibi andesta alati teistele, mitte iialgi iseenesele. Imperare sibi maximum imperarum est enesevalitsus on suurim valitsus.
kuid mida rohkem ma tööl käisin, seda rohkem hakkas mulle tunduma, et see eriala sobib mulle. Olles natuke üle aasta lasteaias töötanud, olin kindel, et see on täpselt see, mida tahan teha. Seejärel otsustasin vastavat eriala õppima minna. Töökaaslased soovitasid Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledzit ja peagi olin ma Rakveres sisseastumiskatsetel. Esmamulje koolis oli hea, maja oli pisike ja armas. Inimesed kellega sisseastumiskatsetel vestlesin innustasid mind veelgi, tekitasid minus sooja tunde ja olin kindel, et olen õiges kohas. Kuigi ees ootasid katsed samal erialal Tartu Ülikoolis, olin mina enda jaoks juba otsuse teinud, et tahan õppida Rakveres. Siiani pole ma pidanud pettuma, sest hetkel on kõik olnud suurepärane. Olen otsinud enda jaoks õiget eriala kaua, kuid hetkel võin öelda, et olen selle leidnud. Kuid iial ei tea, mis üllatusi elul minu jaoks olla võib.
SININE ON VENE VÄRV Anu Samarüütel räägib sellest, miks maju ei tohi pruuniks värvida. "Palun jäta uksed valgeks. Uksed on ALATI valged!" anus mind ema, kui asusin kodus hiljuti esikut remontima. Olin varunud kaks potti värvi, ühe heleda tibukollase, teise veidi tumedama. Mõte kollastest ustest viis mu ema meeleheitele. Sellest hoolimata viisin ma oma missiooni lõpule. Äge seisukohavõtt tekitas aga minus huvi eestlaste seas laialt levinud värvi- eelarvamustest. Ära hangi endale erksavärvilist mantlit, mööblit - tüdined neist ruttu ära. Toauksed ja aknaraamid olgu alati valged. /---/ Mida vanem eit, seda roosam kleit. Sinine on venelaste värv - eriti aknaraamidel ja majafassaadidel. Mürkroheline ja potisinine. Heleroheline ja roosa on tittedele. Kollane, oranz on röögatud ja annavad tunnistust vähe arenenud maitsest. Punane on kommunistidele.
See oli väga tore, sest see andis juurde selle ajastu tunnet ja aitas muusikasse sisse elada. Samuti oli abistavaks faktoriks kontserti toimumiskoht, milleks oli Väravatorn. Seintel rippusid riidest pildid, kus olid kujutatud naised ja mehed, kes mängisid renessansi aegseid pille, osad laulsid. Riides olid nad piltidel samamoodi nagu olid muusikud meie ees. Ja kõik see, Väravatorni kivist seinad, pildid seintel ning see muusika, tekitas minus tunde nagu ma elaksingi 16.-17. sajandil ja oleks hoopis mingis vanas lossis peol. Enamasti on Hortuse Musicuse kontserditel ka lauljad, kuid kahjuks ei olnud neid selle kontserdil. Sellest on kahju, sest ma oleksin väga tahtnud kuulata, kuidas kõlavad renessansi aegsed laulud elavas esituses. Kuid midagi pole parata ning samas, vahel ongi tore kuulata ainult instrumentaalset muusikat. Mulle meeldis väga Hortus Musicuse kontsert. Muusika ning pillimehed haarasid mind kaasa
jutukese minust ja temast. Andsin oma juttu ka talle lugeda, aga ta lihtsalt naeris mu üle. Tollel hetkel saingi aru et mu tunded tema vastu on kadunud. Imelisel kombel lihtsalt nagu käega maha tõmmatud. Tundsin suurt kergendust sellest. Jooksin raamatukokku ja hakkasin naerma. Mulle tekitas nalja see kuidas ma inimest nägin ja millinne ta tegelikult on. Muidugi mul oli valus kuulda tema naeru minu üle. Raamatukogust tagasi tulles kuulsin kuidas ta mu juttu solvas ja see tekitas minus uue tunde. Tunde mida pole veel tundnud nii tugevasti. See tunne oli viha. Ma läksin vihaseks sellepärast et ta solvas mu juttu. See oli minu jaoks kõige valusam löök. Keegi pole veel mu juttu solvanud. Mu parim sõbranna soovitas mul hakata tema käitumist jälgima. Seda ma tegingi. Märkasin et poiss ropendab, joob vahepeal, haugub õpetajatele vastu ning kommenteerib tüdrukute välimust. Samas märkasin ka, et tema enda välimus ei ole kõige parem
Arenenud mälu aitab meil neid protsesse paremini kontrollida. Mittevajaliku informatsiooni unustamine on oluline, mitte sellepärast, et mälus oleks vähe ruumi, vaid pigem selleks, et oleks kiirem ligipääs vajalikule. Muidugi otsustame me ise ja teeme valiku, mis on meie jaoks oluline ja mis mitte. Mulle meeldib minu mälu juures see, et ma suudan unustamisprotsessi piisavalt hästi kontrollida. Ma surun oma mälust välja emotsioonid nende mälestuste vastu, mis tekitavad minus negatiivseid tundeid ning jätan meelde ainult õpetliku kogemuse. Ma sorteerin kõik mälestused osakesteks ja otsustan, mida nendega teha. Enamuse ajast toimub see protsess mul ilma suuremate pingutusteta. Mõnikord on mul vaja omandada informatsiooni, mille kohta tean, et mul ei lähe seda hiljem vaja. Kui ma sellise mõttega näiteks õpin, siis pärast kontrolltööd unustan ma järgmiseks päevaks enamiku materjalist. Seda võiks nimetada enese programmeerimiseks.
väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma vaateid või arusaamu. Kui kahe riigi kultuurilised või usulised vaated ei ühti, püütakse olukorda tihtipeale lahendada vägivallaga, ehk siis jõdude vahelise konfliktiga. Minus tekib küsimus, kas on ilmtingimata vaja suruda teistele peale oma arvamust ning väita, et just niinimetatud minu kultuur on kõige õigem ja Sinu arusaamad ja arvamus teiste omast olulisem ja lahendada kõik sõjalisel teel, mis viib mitmete kultuuride hävimiseni? Inimesed peaksid mõtlema rohkem teiste peale mitte ainult enda. Kolmandaks probleemiks minu arvates on ülemäärane meediavabadus. Meediavabadus on levinud katkuna üle maa ning sellele ei ole võimalik piiri panna
külmavärinad üle, kui Liis laulma hakkab. Midagi on nii erilist tema hääles. See mahe ja samas nii tugev ja metallne hääl...Ivo Linna on muidugi jällegi väga hea laulu teinud ja Liis tegi sellest väga ilusa kaveri. Väga südamlik ja veidi kurvalaadne. Tema oli minu selle saate lemmik. Viilu Tamme- „65“. Kaverina hoopiski „85“. Ma kuulan sellist laadi muusikat, pool punk-rock-metal. See on väga rahustav. See laul miskipärast lõõgastab mind. See tekitab minus hea tunde. Samuti need sõnad on vägagi originaalsed ja head. Räägivad need NSV- Liidu ajast. „Viis viimast“ sellest laulis Cool D, kes võiks öelda, et on vana räppar, mina tean tema loomingut väga hästi, kuid võibolla mõni noorem pole temast mitte midagi kuulnud. Kuna on mitu vanemat õde, siis oli raske mitte kuulata nende muusikat, kuna endal ei olnud veel muusikasoon arenenud. Ma olen tänulik, et nad mulle näitasid ja õpetasid, kes on Cool D. Ta on väga energiline inimene
Milline isa ma peaksin olema?Ma tahaks olla väga hea isa oma lapsele,et ta saaks mind usaldada ja rääkida oma probleemidest.Mida ma pean selleks tegema? Ideaalne isa on see, keda laps ise peab ideaalseks.Isa ei saa ise end ideaalseks isaks nimetada. Seda saab öelda vaid laps ise,laps peab nägema isas seda mida ta tahab.Armastavat isat,rikkast isat, sportliku ja nii edasi. Ma tahaks olla selline isa keda lapsed armastaksid.Kutsuksid mind lausa ideaalseks.Ma tahaks,et nad näeksid minus seda keda nad tahavad näha.Saaksid usaldada mind,rääkida oma probleemidest.Küsida mida tahavad mänguasja,süüa,arvuti,konsooli,alkohooli ja tubakatooteid.Ma kõike neid ei ostaks neile või temale,ideaalne isa peaks ütlema vahest EI. Kui keegi oleks maailmas ideaalne, siis ma arvan, et tema sõpradel, tuttavatel ja ka pereliikmetel viskaks ühel päeval lihtsalt kopa ette . Ma mõtlen selle all seda, et kõik lihtsalt ei saa ideaalne olla. Sama on ka isadega
armastusromaani lugeda. Mulle meeldib idee kodust, kus mul on keegi, kellega koos õhtuti televiisorit vaadata ja järjekordse vaimuka komöödia üle naerda ja näitlejate üle nalja visata, mulle meeldib mõte, et ma saan kellegagi koos köögis süüa teha, selle asemel, et kiirtoitu süüa, mõte, et ma saan kellegagi koos õhtusöögi lauas istuda ja möödunud päevast vestelda. Mulle meeldib, et üksi kodus olles, on minus alati ootus, sest keegi on veel koju tulemata. Üksi elamine on ka materiaalse poole pealt minu arvates halb valik. Kellegagi koos elades oleks võimalik kõik arved ja maksud kahepeale ära jagada, mis muudakse elu palju lihtsamaks. Saaks luua koristamisgraafiku või kokku leppida, millal keegi süüa valmistab või sisseoste teeb. Seega kellegagi koos elamine vähendaks ka väljaminekute ja kohustuste arvu.
Täiesti võimalik, et kunstnik on sellise värvi lahendusega püüdnud anda paremat perspektiivi tunnet, aga mulle meeldib minu õhu maalimise teooria. Tarbekunsti ja disainimuuseum Elo Järv Terve esimese korruse oli enda alla haaranud Elo Järve nahatööd. Kui aus olla, siis mulle see väga ei meeldinud, see tekitas minus sellise õõvastava tunde. Eriti raske tunde tekitasid minus igasugused maskid, mil inimeste nägusi kujutatud oli. Need näod nagu tahaks sealt maskist välja tulla ja mind endasse haarata. Aga ka sellisel õudsel tundel on oma võlu.
Pärast Greogori metamorfoosi ei suutnud ta perekond teda võtta kui ühte nende hulgast kuigi ta kuulus ikkagi sinna perekonda. 14. Kokkuvõte ning põhjendus. Alguses oli sellise absurdsuse lugemisega raske harjuda, sest ma ei kujutanud endale ette, kuidas inimesesuurune putukas elab. Samuti oli teose alguses mul raske aru saada, kas Gregori metamorfoos oli reaalne muutumine putukaks või väljenduslik. Ma ei ole kunagi midagi sarnast lugenud ja see tekitas minus erinevaid tundeid. Minu arvates oli see teos põnev, sest ma tahtsin terve aega tead, mis temaga edasi juhtub. Kõige rohkem tekitas see lugu minus kurbust ja vastikust. Ma tundsin Gregorile terve aeg kaasa, sest tema perekond, kelle heaoluks ta nii palju oli rüganud, ei hoolinud temast enam silmapilkselt kui ta putukaks transformeerus. See oli ka õpetav teos, eriti on see kasuks tänapäeval. Selle õpetus, mis seisnes selles, et
Keemilised elemendid minus ja minu ümber Süsinik ja räni Süsinik Süsinik on meie elu aluseks siin Maal. Ta on mittemetalliline element ja suudab kõige rohkem ühendeid moodustada. Süsinikuühenditest koosnevad kõik elusorganismid, kütused ja ka õhk, mida pidevalt hingame. Süsiniku üks tuntumaid ühendeid on CO2 ehk süsihappegaas. Seda leidub õhus ning selle hulk on viimasel ajal kiiresti suurenenud, põhjustades globaalset soojenemist ehk kavuhoone efekti. Süsihappegaasi suurenemise õhu koostises on põhjustanud autode massiline kasutamine. Samuti ka teised masinad, mis paiskavad õhtu CO2-e, sest see on põlemisel üks eralduvatest ühenditest. Globaalne soojenemie ise põhjustab aga suuri ja kohati lausa katastroofilisi muutusi looduses ja kliimas. Näite saab isegi siitsamast Eestist tuua. Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline suvi, ...
definitsioonist tulenevalt mina ise või kui panne see lausesse- Augustinus : Otsisin iseennast kõikjalt, kuid leidsin omaenda hinges. Mina ise on kogemuse piire ületav suurus, mis on omane meie loomusele ja sisemiselt on ta meil kõigil olemas. Siinkohal jõuan järeldusele, et kõike hõlmav maailmamõistmine on meie loomukohane ning eksisteerib meis kõigis, aga selle defineerimatu suuruse leidmine enda hingest ei ole kõige kergem ülesanne. 4.) .polaarsed -dnjana-bhakti - Minus tekkis kohe arutelu armumise ja armastuse piiridest, kus üks lõpeb ja teine algab. Muidugi on selge, et mõlema piirid puudutavad üksteist päris selgelt. Armumine kui väga sügava kiindumise tekke ja esmase oleku aeg läheb üle armastuseks, mis on kiindumuse ja sõltuvuse teatav koos eksistents. Nii oleksid ka djana ja bhakti mingit pidi omavahel seotud ning nende mõtteviiside piirialad kattuksid. Väga virgunud inimene peaks suutma mõista maailma suhtelisest vaatenurgast,
Lavakunstikooli viimase lennu õpilased eesotsas Priit Võigemastiga Ahase osas ja Hele Kõre Marta rollis. Minu jaoks kuulub see film auväärt Eesti filmiklassikate hulka. See on just selline teos, mida peaks näinud olema iga eestlane. Teos, mille üle peaksime olema tohutult uhked. Me peaksime kindlasti näitama seda filmi oma lastele, lastelastele, lastelastelastele jne. Täpselt samamoodi nagu meile on näidatud näiteks O.Lutsu ,,Kevadet". Minus tekitas film väga patriootlikke mõtteid, see pani mind olema uhke ja tänulik oma vaarisade suhtes. Tänu neile oleme ju tänini Vabariik!
arvestades, et selle peale võiks tulla igaüks. Teosele annab omapära just mosaiigi ülesehitus. Samas tundub teos monumentaalne. Mosaiigi mõtteks on teravmeelitseda igapäevase kaubandusliku mõtlemise kallal, kuid samas pole selles suuremat tähtsust. Lilled on tühjad tähistajad, sest kunstniku arvates vaatavad inimesed kõige enne just hinnasilti , kui seda, kas toodet vaja on või mitte. Samuti väidab autor, et lillede saamisel pole tüdrukutel oluline palju nad maksavad. Minus tekitas see enamvähem sama emotsiooni kuid teost võib ka tagamõtteta uurida, sest see oli minu jaoks peaaegu mittemidagiütlev. Järgmisena võtaksin käsile projekti "Globaalne postikunst". Osa võttis õpilasi Sveitsist, Indiast, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Lõuna Aafrikast. Projekti põhimõte oli selles, et kunstikoolide õpilased saadavad oma projektikaaslastele üle maailma A5 taiese mis jätaks ruumi dialoogiks. Väljanägemiselt on teosed nagu postkaardid ning nende
Kohati oli tunne, nagu see oleks kuskilt õudusfilmist võetud. Kogu kontserdi vältel oli orkestri rõhk viiulitel. Nad kandsid kogu etteastet üleval. Teisi pille oli väga vähe kuula ja nendele polnud ka väga palju panustatud. Pillimängijad olid päris kindlasti väga heal tasemel, ma ei olnudki nii ilusti viiulimängu varem kuulnud. Kohe alguses, kui esimesed viiuldajad pihta hakkasid, hakkas just nimelt see viiulimeloodia minus tähelepanu äratama. Tavaliselt olen kuulnud ikka sellist mingil määral ebameeldivat viiulimuusikat, mis ,,kriibib", aga seal see oli väga ilus ja voolav. Hea oli kuulata. Vastupidiselt pillimängule, mulle selle kontserdi vokaalne osa üldse ei meeldinud. Ma ei kahtle selle koori tasemes, sest ma pole kunagi kuulnud koori, kelle hääl niimoodi varieeruda saab; perfektselt suutsid nii mehed kui ka naised väga kõrgeid noote puhtalt laulda ja seda koos ühtse tervikliku koorina
Meid on vallutanud rootslased, poolakad, taanlased, sakslased ja korduvalt venelased. Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses. 19401941 19441990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noorte jaoks tundub see aeg hullem, kui vangilaager. Vanemad inimesed igatsevad seda taga. 2004 aasta 29. märtsil valis Eesti vabariik endale uue liidu. Seekord euroopaliidu. Miski ei olekski nagu muutunud. Meie reisimist ei keela keegi, paistab, et elu muutub isegi
Lossis elavad õukondlased hakkasid teda sedasi kutsuma. 11. Miks sulle teos meeldis, põhjenda? Mina isiklikult pole tükk aega lugenud nii süvenenult mõnd muinasjuttu. Pealkirja silmitsedes mõtlesin küll, et tulemas on midagi väga igavat ja lapselikku, kuid minu arvamus oli hoopiski vastupidine. Lugu oli väga ilus ja hingepuudutav. Mõnda lõiku jutus lugesin isegi mitu korda. Antud muinasjutt tekitas minus vaid positiivseid tundeid ja mulle väga meeldis.
Meigi tegemine pidi võtma aega kaks tundi ning selle maha võtmine kõigest pool tundi. Kõigega oli nähtut väga palju vaeva – nii lavakujunudse, kostüümide, meigi, soengu kui ka häälte ning orkestriga. Tegu oli väga hea muusikaliga ning soovitan seda kõigil vaatama minna. Arvan, et see meeldiks ka teistele minuealistele. Igav ei hakkanud hetkekski, sest nii palju erinevaid asju oli vaja jälgida. Ei oska öelda, kas see tekitas minus mingeid erilisi mõtteid, kuid Maria Listra uskumatult ilus hääl tekitas külmavärinaid. Jõudsin arusaamale, et muusikal meeldib mulle palju rohkem kui ballett.
arvestades, et selle peale võiks tulla igaüks. Teosele annab omapära just mosaiigi ülesehitus. Samas tundub teos monumentaalne. Mosaiigi mõtteks on teravmeelitseda igapäevase kaubandusliku mõtlemise kallal, kuid samas pole selles suuremat tähtsust. Lilled on tühjad tähistajad, sest kunstniku arvates vaatavad inimesed kõige enne just hinnasilti , kui seda, kas toodet vaja on või mitte. Samuti väidab autor, et lillede saamisel pole tüdrukutel oluline palju nad maksavad. Minus tekitas see enamvähem sama emotsiooni kuid teost võib ka tagamõtteta uurida, sest see oli minu jaoks peaaegu mittemidagiütlev. Järgmisena võtaksin käsile projekti "Globaalne postikunst". Osa võttis õpilasi Sveitsist, Indiast, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Lõuna Aafrikast. Projekti põhimõte oli selles, et kunstikoolide õpilased saadavad oma projektikaaslastele üle maailma A5 taiese mis jätaks ruumi dialoogiks. Väljanägemiselt on teosed nagu postkaardid ning nende
KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS capitulum humeri ÕLAVARRELUU PÄHIK fossa olecrani - KÜÜNARNURKMINE AUK fossa coronoidea NOKKJÄTKMINE AUK fossa radialis - KODARLUU AUK ulna - KÜÜNARLUU caput ulnae -KÜÜNARLUU PEA olecranon - KÜÜNARNUKK processus coronoideus - NOKKJÄTKE processus styloideus - TIKKELJÄTKE incisura trochlearis - PLOKISÄLK incisura Raidalis - KODARLUUSÄLK
“ Ühte perekonda kuuluvad isikud tunnevad üksteist läbi ja lõhki. Nad oskavad arvestada igaühe iseloomude ja erinevustega. Noorematel võivad puududa oskused ja arusaamised elust, kuid sellele vaatamata, ei tohiks neid halvutada vaid olla toeks ja anda head nõu. Samuti võib tekkida olukordi, kus vanemad ei mõista teismelist täielikult. Sel juhul on oluline üksteise kuulamine ja probleemi põhjendamine. Olukord, mida ma tõeliselt kardan on lähedaste kaotamine. See tekitab minus hirmu eelkõige sellepärast, et mul puuduks sellel juhul isik, kelle poole oma murede ja rõõmudega pöörduda. Mul poleks võimalust kedagi usaldada ega kellegi peale loota. Ma ei suudaks tulla koju teadmisega, et mind ei oota seal keegi. Oleksin ainult mina ja tuhat mõtet mu peas. Loomulikult poleks suhtlemine ainus, mis raskusi tekitaks. Olen kindel, et probleeme tekitaksid ka majapidamine ja muud igapäeva toimetused, mis üldjuhul pereliikmete vahel ära on jagatud
loodusest selle ümber, peaasi, et ettevõte teeniks kasumit. Tänapäeva sotsiaalse probleemina võib välja tuua ka rassilise diskrimineerimise, filmis kutsuti tulnukaid krevettideks samuti kutsutakse mustanahalisi neegriteks. Rassilist ja usulist diskrimineerimist on maailmas ka teistega kui vaid mustanahalistega. Samuti võib tuua esile tuua probleemi Lähis-Idas, kus on vaen araablaste ja juutide vahel. Filmi algus ei äratanud minus väga suurt huvi, kuid edasi vaadates, hakkas see mulle vaikselt meeldima ja lõpus hoidsin juba tulnukatele pöialt, et nad koju pääseksid. Kuna ma olen suhteliselt nõrganärviline siis palju kohti oli päris häirivad. Filmi vaadates ei mõelnud ma üldse selle peale, et millist sõnumit see film võiks edastada, kuid peale filmi järele mõeldes, leidsin nii mõningaidki seoseid kaasaegsete ja mineviku probleemide ning filmi vahel.
Mina ja Eetika Essee Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad. Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige. Inimese esmased eetilised väärtused ja normed kujunevad tema lapsepõlvekodus. See, mida peetakse oluliseks kodus, omavahelistes suhetes, suhetes sõpradega, kujundab ka lapse arusaamu sellest, mis on õige ja miks just nii on õige. Kodustele käitumisnormidele lisanduvad edaspidi organisatsioonide, näiteks kooli poolt ettekirjutatud reeglistik, mis on õpilasele täitmiseks ning paljud normid ei või...
Laikmaa ateljeekoolis ja Riia kunsttööstuskoolis. Sooritas 1927. aastal Sihtkapitali Valitsuse toel õppereisi Berliin ja Pariisi. Ta oli 1924. aastast Eesti Kunstnikkude Rühma liige. Aastatel 19241930 viljeles järjekindlalt kubismi, tema maalidel on selge kompositsioon ja tundlik koloriit.kuulus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse. 5. Minu meelest on kubism erinevatest kujunditest tehtud pilt. Neid pilte, mida ma olen vaadanud, tekidavad minus judinaid, need kõik tehtud tööd tunduvad nii koledad ja väljendavad negatiivsust. Mulle isiklikult ei meeldi kubism, sest ma ei saa pildi mõttest aru. KASUTATUD ALLIKAD : http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra http://et.wikipedia.org/wiki/Pablo_Picasso http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Akberg http://et.wikipedia.org/wiki/Juan_Gris http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/gris/cafephil.jpg http://www.google.ee/imgres
Beethoveni 9. Sümfoonia on vahelduv. Alguses tundub see olevat väga tõsine, kuid vahepeal lisandub ka mõni rõõmsam noot ning siis muutub asi jälle tõsiseks. Muusika just kui keriks pinget vaikselt ülesse ja on valmis iga hetk plahvatama. Teos on vahelduv ja üsnagi keeruline. Kuupaistesonaat tundub väga kurvameelne ja ilmselt peegeldas see Beethoveni meeleolu teose kirjutamise hetkel. Minule, kui võhikul tundub see veidi lihtsakoelisem, kui 9. Sümfoonia, kuid selle eest tekitab see minus rohkem emotsioone. 5. sümfoonia algab väga tõsise ja ähvardava tooniga, rahuneb siis maha ning kerib pinge uuesti üles. Teost olen kuulnud ka õudusfilmides, kuhu see ka väga hästi sobib, sest seda meloodiat kuulates on pidevalt tunne, et kohe hakkab midagi juhtuma.
Eesti on sõlminud samuti Uruguayga tekstiilialaseid kokkuleppeid. Kalandus on muidugi iseenesest mõistetav, sest riigil on olemas väga suur merepiir ning veel siseveekogud. Uruguay on samuti hea turismipiirkond. Põhilisteks harrastusteks on sealsetel inimestel veespordialad ning jalgpall. Väga huvitav oleks ka minna Uruguay loodusparkidesse, sest sealne loodus on täis eksootikat ning põnevust. Kõige rohkem rahvast eeelistab muidugi külastada pealinna.. Ainuke minus Uruguay puhul on vargused. Kõik turistid peaksid hoidma kogu aeg silma peal oma asjadel. Sealne rahvastikutihedus on lihtsalt nii suur, et vargused on ka suurenenud. Samuti võib reisiga sinna võib kaasneda ka lõunamaiseid haigusi. Hoolitsedes enda ja oma asjade eest on reis Uruguay-sse ilmselt ikkagi väga põnev.
igaviku ääre otsimine oleks absurdne. Ma väärtustan oma sõpru-tuttavaid, kuid pean oluliseks ka vabadust, vabadust olla mina ise. Inglise luuletaja Samuel Taylor Coleridge on öelnud: ,,Mis muud on vabadus, kui sunduseta voli kõik õigused, mis Jumal andnud, ära kasutada." See tähendab võimalust teha kõike, mida hing ihaldab ning mõistus õigeks peab. Oma tulevikule mõeldes olen sageli jõudnud järeldusele, et kuigi minus on väike soov teenida palju raha, pean ma tegelema millegagi, mis annab mulle enamat kui suure summa pangaarvel, millegagi, mis rikastab mu maailma hingeliste väärtustega. Minu jaoks on missioonitunne see, mis loeb. Inglise esseist Joseph Addison on öelnud, et päev, tund tõelist vabadust kaalub üles terve igaviku kestva vangipõlve. Ülekantud tähenduses võib vangipõlv olla ka ju kindlates piirides rutiinne ja igav elu, kus inimesel pole kirge
Def. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a,a+ ), kus >0. Arv z kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse[a,a+ ) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x-a|< , ja x ei astese a-st vasakul, st xa. Def. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M>0. Arv x kuulub lõpmatuse ümbrusesse (M, ) siis ja ainult siis, kui x>M. Def. Suuruse minus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M>0. Arv x kuulub minus lõpmatuse ümbrusesse (-,-M) siis ja ainult siis, kui x<-M. Def. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). 2. Def. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Def. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Def
Def. Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a,a+ ), kus >0. Arv z kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse[a,a+ ) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x-a|< , ja x ei astese a-st vasakul, st xa. Def. Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M>0. Arv x kuulub lõpmatuse ümbrusesse (M, ) siis ja ainult siis, kui x>M. Def. Suuruse minus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M>0. Arv x kuulub minus lõpmatuse ümbrusesse (-,-M) siis ja ainult siis, kui x<-M. Def. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). 2. Def. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Def. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Def
Essee Anti Saare "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" ainetel Käisin mitmeid päevi järjest raamatukogus endale meelepärast 'ühe-õhtu-lugemist' otsimas. Tavaliselt pole ma väga pirtsakas lugeja, ent ometi leidsin raamatu, mis minus tundeid tekitas alles neljandal päeval. Teoses "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" arutletakse inimese, sõnade, vaikuse, kirjanduse ning ajatuse olemuste üle. Samas kirjeldab autor lahkuminekut ning seda, kuidas mahajäetu hakkab kirjutama läbi vaikides lahkunud naise, moonutades tema sõnu, kirjutades tema mõtteid, kahetsust ning ajades teda nutma vastavalt oma soovile. Autoripoolsed mõttearendused panid mind mõtlema muidu elus märkamatute seoste üle. Eriti
Osad lihtsalt naeravad ja vaikselt hakkavad kõik talle midagi ebameeldivat ütlema, et kaasa minna nende klassi kõige ülbematega. Täpselt sama tegin ka mina. Ma ütlesin seda mida ma pärast hakkasin kahetsema. Hiljem kodus mõtlesin ma järgi, et miks ma üldse midagi pidin ütlema ta ei ole ju mulle mitte midagi halba teinud. Ma saan ju temaga hästi läbi ja ta on mind ka palju aidanud kooliasjades. Jõudsin järeldusele, et minus pole piisavalt julgust üksi teda kaitsta. Vaevalt keegi ka minu poolele veel tuleks, sest siis jääksime me kahekesi naerualusteks ja terve klass oleks meie vastu. Nad hakkaks meid koos mõnitama ja kiusama. On väheseid inimesi kes võtavad selle riski ja suudavad vahele astuda. Eriti hea näite selle kohta on eesti noored teinud ise filmi ,,Klass" Just selles filmis tuuakse välja mis juhtub selle inimesega kes hakkab vastu ja kaitseb oma sõpra
kaugele minna ei tohi. Sain elada täisväärtuslikku elu. Mind ümbritsesid hommikust- õhtuni loomad, sain vabalt mööda küla paljajalu ringi joosta ja elu avastada. Kuid ka linnaelul on omad plussid. Siinne kultuuri ja meelelahutuselu on kindlasti palju arenenum kui maal. Ka tegevusi on rohkem. Mine kas kinno, teatrisse, näitustele, muuseumisse või hoopis bowlingut mängima. Võimalusi on tuhandeid! Olen kindel, et tulevikus lähen tagasi Hiiumaale. Minus ei ole seda korteriinimese soont. Olen harjunud vabaduse, värske õhu ja linnulauluga. Siin tunnen ennast lihtsalt ahistatuna. Ma ei saa iial teha oma lastele seda, et lasen neil kasvada linnas. Minu suurim soov oleks, et ka nemad saaksid teha seda sama mida mina omal ajal. Eks enamus noori tulevadki linna lihtsalt haridust nõudma. Kuid vähesed naasevad tagasi kodukohta. Igaüks meist leiab endale midagi, mis ei luba meil siit enam lahkuda
Veel oli antud kollektiivi suureks eeliseks solisti hääle kõla, mis kujutas endast väga müstilist ja samas ka sensuaalsust. Solist suutis panna minu kuulama muusikat , mille suur fänn ma kahjuks pole. Bänd oli väga keskendunud oma loomingule ja oli näha , et liikmed nautisid seda , mida nad korda saatsid. Ainsaks miinuseks minu arvates võib lugeda kehva akustikat. Koht iseenesest oli väga hubane ja andis palju juurde vajaliku meeleolu tekkmiseks. Plaadi nimilugu tekitas minus väga sügavaid tundeid, mis väljendusid väikse pisara tekkmist silmanurka, sest laul oli väga hea. Lisaks sellele võis kontsertil kuulda veel häid laule. Lugude ühiseks nimetajaks võib öelda, et tegemist oli väga häid sõnumeid omavate lauludega. Mind häiris veidi see, et rütmikamaid lugusid oli vähe. Laulud olid enamus sellised uimasemad ja mis tekitasid kaua kuulates uneefekti, kuna siiski pikk päev oli selja taga. Minu õnneks oli vahepeal kuulda ka
hümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Kuulati ka palju disko muusikat. Nüüdseks on aga muusika muutunud, on palju erinevaid stiile ning noorte seas jäävad isamaalised laulud aina kaugemasse minevikku, neid kuulatakse vüi lauldakse vaid koolis. Nüüd noored kuulavad näiteks: smilersit, terminaatorit, Rihannat jne. Kui kunagi võis mitmel inimesel olla ühesugune muusika eelistus, siis tänapäevaks on see aga sootuks erinev. Igaüks kuulab seda mida ise tahab. ISEENDAS Minus endas on kindlasti nende aastate jooksul palju muutunud, peaaegu 20 aastat juba elatud ikkagi. Esiteks kindlasti olen kasvanud, arenenud ning targemaks saanud. Võin õelda, et olen nüüd kui gümnaasiumi lõpp on juba peaaegu käes, et olen targem, oskan keerulistele küsimustele ehk vastusegi leida. Olen suutnud hakata rahaga vastutustundlikult ringi käima, ei raiska enam mõttetute maiustuste peale raha. See kindlasti tuleneb sellest, et teenin ise endale taskuraha. Pakun, et kuigi
paberile ning isegi kui lähedalt vaadates on see lohakas, siis kaugemalt jälgides saab aru, millega täpselt on tegemist. Teine mainitud on lemmik sellepärast, sest see tundus teistest teostest kohe erinev. Teosel oli kuri nooruk, mis meenutas ka veidi ennast. Kokkuvõttes oli näitus väga kena ning kui oleks võimalik, siis tahaksin Aet Maasiku töid veel vaadata. Terve näitus tundus väga originaalne ning polnud sellist teost, mis oleks tekitanud minus negatiivset emotsiooni. Kuna mind arhitektuur ja muu selline ei huvita, siis nüüd hakkas mind huvitama, sest see oli väga hea mõte, joonistada pilt ning kõrvale kirjutada täiendusi. Soovitaks kõigile, kel soovi arhitektiks saada, käia Aet Maasiku näitusel ning äkki saab tema teostelt häid mõtteid.
kellegi telefoni helinat või pirinat, mis rikub selle viimase emotsionaalse hingetõmbe. Kolmandaks tooks ma välja Arvo Pärdi tsitaadi või mõtiskluse: „Kas Sina ise oskad ennast nii vaadata, nagu sa vaatad teisi?“ Selle üle olen ma kogu aeg mõtisklenud. Kui vaid saaks näha ennast läbi kellegi teise silmade. Ma usun, et paljud inimesed on kordki oma elus nii mõelnud. Aga tõesti, inimesed ei oska ennast hinnata nii, nagu seda teeb mu sõber või pereliige. Kes siis näeb minus neid vigu mida mina ei näe ja kes näeb neid häid iseloomujooni, mida minu aju mulle ei seleta. Kahjuks on inimese keha nii ehitatud, et ta ei saa oma kehast välja minna sellel ajal, kui ta selles parasjagu sees on. Selle kohapealt hakkab juba usk vahele segama, kes usub, et meil hing on sees ja kes ei usu. Samas võib seda jällegi tõlgendada nii, et „Teiste silmas pindu näeb, aga oma silmas palki mitte“. Ehk me paraku hakkame inimesi hindama enne nende tundma õppimist
Laule oli väga hea kuulata, sest lauljate diktsioon oli suurepärane. Mulle meelis ka lauljate hääleline kooskõla ja lauljate tämber. Heliloojast sain teada, et „Silva“ on tema kuulsaim ja hinnatuim teos. Tema muusika meeldib mulle väga, sest see oli nii mitmekesine ja väga kauniste sõnadega. Minu arvates oli muusika väga kenasti esitatud. Esinejate pillimängu- ja lauluoskus oli heal tasemel, sest seda oli hea kuulata. Muusika tekitas minus palju häid tundeid ja lustakust. Mull väga meeldis. Lood tegi meeldejäävaks rütm ja lauljate hääl, samuti teose sõnad ja sõnum. Lood sobisid konteksti suurepäraselt. „Silva“ on üks mu lemmikumatest operettidest peale „Savoy balli“. Tänu „Silvale“ sain kinnitust, et Mart Sander on väga hea lavastaja ning kunstnik. Lisaks sain teada, et Urmas Põldmale sobib väga nn „naistemehe“ roll (tal oli taoline osa ka „Savoy ballis“) ja ta oskab väga hästi näidelda.
Eestimaad üleüldiselt, kui süveneda laulusõnadesse, kui ka viisi. Minu arvates on Margus Vaheri ja Urmas Alenderi hääled väga sarnased ja Margus Vaher sai Urmas Alenderi jäljendamisega väga hästi hakkama. See kõik vastas täielikult minu ootustele. Kõige rohkem meeldis mulle Margus Vaheri lauldud lauludest ,,Teiselpool vett" ja ,,Kui mind enam ei ole", Birgit Varjuni esitusest aga ,,Hüvasti kollane koer". Need laulud tekitasid minus äratundmisrõõmu ja ainult häid emotsioone. Nii Birgit kui Margus on väga head lauljad ja neid oli väga hea kuulata, varem olin nende esitusi kuulnud ja näinud vaid televisiooni vahendusel. Margus Vaher ja Birgit Varjun rääkisid igasuguseid jutte seoses Urmas Alenderiga. Birgit rääkis, kuidas ta õppis laulu ,,Hüvasti kollane koer" pähe. Talle ei jäänud mõned sõnad meelde ning siis laulis tema poeg talle need sõnad ette.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
