tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted samastusid minuga, klappisid mind tol hetkel valdava meeleoluga. Hiljem hakkasime aga luuletuse tegelikku lugu uurima. Ausalt öeldes oli see päris põnev protsess, üha rohkem hakkasin mõistma autori mõtteid ja seda, miks ta selle kirjutanud oli. Kuid nagu pole halba ilma heata, pole ka head ilma halvata pidin ka veidikene pettuma. Ei olnud loo lahendus sugugi selline nagu ma olin arvanud, minu arvamus oleks justkui vale olnud
grupinäitusega, sest näitusel sai näha eesti kunstnikute rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Valisin ühe toa, mille nimi on ekspressionism, kus sai näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Esimesena mainiks Konrad Mäe õlimaali ,,Naise portree" (1918- 1921). Maal oli külmade värvidega ning tume. Selles oli vaid killuke sooja tooni. See maal tekitas minus sügavat kurbust. Tema õlimaal ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914) oli palju soojem ning tõi naeratuse näole, mis ,,Naise portree" kõrval mõjus hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Peet Areni töödest oli näitusel esindatud õlimaal ,,Aida tänav" (1921). See maal oli minu lemmik. See meenutas mulle rohkem sürrealismi ning selles olid mingid jooned, mis meenutasid mulle Salvador Dali loomingut. See teos oli pilkupüüdvaim selles ruumis
Kontserdi retsensioon: Tallinna Talvefestival Käisin vaatamas ja kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli melood...
Tallinn 2011 Mina valin oma analüüsiks Prisma peremarketi. Prisma logo koosneb neljast värvist: oranz, kollane,roosa ja põhivärv roheline. Mina arvan , et ettevõtte logo värvid on üsna head. Need värvid tekitavad minus väga suve meeleolu. Kuna Prisma peremarket on tuntud kui terve pere keskus, siis sellised värvid on just sobilikud, kuna suvi on üks üllatavalt tore aeg, kus kõik koos on, ja usun , et ka terve pere saab koos endale leida sellest peremarketist kõik vajaliku. Kodulehe värvid ja lahendus on hea ja lihtne. Kodulehelt leiab kõik vajaliku üles väga lihtsate liigutustega. Samuti on ka koduleht kaunistatud ilusa tumerohelisega, mis on nende tunnusvärv.
Retsensioon SÜG Alternatiiv 2012 Ma käisin 9.märtsil Saaremaa Ühisgümnaasiumis ,,SÜG Alternatiivi" kuulamas. Peakorraldajad olid Alar Truu ja Thorwald Kaljo. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada noortele Saaremaa bändide muusikat ja laule. Seda ka tehti, terve õhtu e siis 19.00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud. Kontserdil esinesid ,,The Natives" , ,,Leek" , ,,Ööpärast" , ,,Cest" , ,,Lost in the Abyss" , ,,The Werg" , ,,Walus". Minu jaoks muutis kontserdi eriliseks see, et esiteks kontsert toimus meie koolis ja teiseks see, et enamus esinejateks olid meie enda kooli õpilased. Mulle meeldis kõi...
Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks sõnadest rohkem aru. Minu jaoks oli lugu väga kaasahaarav. See lugu pani minus tundma nii rõõmsaid emotsioone kui ka kurbe emotsioone. See lugu oli meeldejääv selle poolest, et oli kurb ja sellest loost oli kaks versiooni esitatud. Lugu sobis väga hästi kogu kontserdi kontekstiga, sest vahepeal olid rõõmsad laulud ja vahepeal peaksid olema ka kurvad. Ma olen ka ennem muusikale vaatamas käinud, kuid see oli neist kõige parem. Sain teada, et algselt oli muusikali kirjutanud Frank Wedekin, esimest korda lavastai muusikali 2006. aasal Broadwayl ja 2009 Londonis
Teades, et selle pilli mängijaid on maailmas üksnes 20 30 inimest, imetlesin tema esitluste korrektsust, puhtust ja võimekust anda edasi elus kogetut läbi muusika. Ettekantud teosed püüdsid kõik tähelepanu ja panid kuulama. Igal lool oli oma eriline meloodia mis sobis hästi kokku pealkirjaga ja aitas ette kujutada mis inimesega sel ajal toimus. Lugu ,,Tere hommikust ingel" mis oli pühendatud Jasoni sõbra väiksele tütrele meeldis mulle kõige enam. Minus tekkis eriline tunne, kujutasin ette kuidas väike tüduk hommiku tõuseb, olles ärkvel kuid silmad veel suletud, kõrvus kostes rahulik, külmavärinaid tekitav heli. Kontserdi muutis eriliseks erikülaline - harfimängja meie enda kodulinnast. Harf ja harf-kitarr kõlasid koos suurepäraselt. Publik oli kogu kontserdi vältel keskendunud ja kuulas kõike mida Jason rääkis ja mängis. Konserdile minnes oli endal pisike ettekujutus sellest muusikast olemas kuid seda lives
Kallis Lea, 01.10 Ma kirjutan, et rääkida Sulle oma süüdistavatest mõtetest ning oma kohutavast enesetundest. Tahan kurta Sulle oma elu. Albert on minu tulevane abikaasa, kihlatu ning parim, mis minuga juhtunud on. Werther aga hea sõber, kellega tutvusin perekonna tutvuste läbi ning kes leidis minus olevat midagi enamat. Ja ma ei taha nüüd ega tahtnud siis nõnda head sõpra kaotada. Werther ei teadnud, et me Albertiga teame ning me ei rääkinud talle, kuid.. me teadsime tema tunnetest minu vastu. Nägin seda tema käitumises, tema silmades, kui ta mulle otsa vaatas; kuulsin kuidas ta sellest tahtmatult kõneles. Kuid Lea! Me Albertiga ei saanud seda endale lubada! Mängida Wertheri tunnetega, teha tema rumalale väikesele südamele kõige võimsamal viisil haiget pole minu moodi
Eestisse sõitis koor 30-liikmelisena (tütarlapsed vanuses 15–18), nende repertuaari kuuluvad religioossed, aga ka gospel-, pop- ja rahvalikud laulud. Koori juhatab Josef Zajicek. Tüdrukutel olid väga hea kõlaga hääled. Muusikat tehti kohapeal olevate intrumentidega. Kasutati kitarri, klaverit, flööti, oboed, tamburiini, trianglit ja djembe trummi. Möned lood olid tehtud käte plaksudega või erinevate vokaalidega. Isiklikult meeldis mulle lugu pealkirjaga „Adiemus“. See tekitas minus külmavärinaid. Meenutas mulle Estonia laeva huku videot. Neiud laulsid seda nii hästi, et suutsid kuulajani tuua selle, mis see lugu peaks edastama. Nad panid publiku end kuulama. „Adiemus“ on uue ajastu laul, mis on kirjutatud Walesi helilooja Karl Jenkins poolt. Iga laulu järel sõnas dirikent paar sõna juttu. Ta inglise keele kasutamise oskus ei olnud eriti hea, kuid suutis ikkagi midagi öelda. Olemas oli ka tõlkija, kes suutis tšehhi keelest inglise keelde tõlkida, kui vaja.
Neil läks aega selleni, kuna nad esimese lapseni jõudsid. Marie Antoinette oli küll noor- 14. aastane kui ta abiellus, kuid siiski oli ta tark. Teda ei huvitanud poliitika. Enamus ajast veetis Marie ostes uusi kingi, kleite, ehteid ja erinevaid saiakesi. Ta mängis hasartmänge. Film oli ajalooliliselt üsna sarnane. Olid mõned detailierinevused, kuid üldjoontes käis film tol ajal juhtunud sündmustega paika. Film tekkitas minus kohati segadust, mõistmatust ning suurt huvi. See on kahemõtteline film- kas võtta Marie Antoinette' kui üht isekat kuninga naist või kui naist, kellele oli tulevik ette määratud. Film ise oli väga huvitav ja põnevusttekitav. Minu jaoks üks tähtsaimaid tseene filmist oli siis, kui Lous XVI ja Marie Antoinette elu muutus- kui kuningas Louis XV suri. Pärast Louis XV surma oli Antoinette'i sõprusringkond väga kinnine ning see põhjustas Versailles' lossis rahutusi. Ülle Kass 8
Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: Laps, oota, kostis ta, see aeg on kiir küll tulema! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Sa ära usu mind Sa ära usu mind, ma mängin, mängin, mängin... Nii tõsiselt kui üldse saab. Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna, mis ma ütlen, valetab. Ah miks, ah milleks? Küsid, küsid, küsid... Ehk vastaksingi, aga ma ei tea. Ehk armastan end liialt, ehk vaid nõnda püsti püsin... kuid usu mind, ma ükskord olin väga hea. Eha Valge Öö ainult öösel ainult unes näed sa vääramatut tõtt hommikuti avasilmi järgneb vale om...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Seda, millised me oleme ja kuidas me käitume ei tohiks lasta mõjutuda. Tuleb aga tõdeda, et nii nagu kõik inimesed on detailides väga erinevad, on nad kõige põhilistemas asjades küllaltki sarnased. Me soovime elada, tunda turvatunnet, kogeda ühtekuuluvust teistega ja ennast mõistetavaks teha. Juhul kui ühtekuuluvustunne ja niiöelda `'lahedatega'' sarnanemine kokku põrkuvad, tekib küsimus, et kas jääda iseendaks või püüda olla nagu kõik teised. Kõigil on soov olla omaks võetud ja heaks kiidetud, see on tihti inimestele isegi tähtsam kui eneseteostus. Juba varases eas, näiteks lasteaias tahetakse ju sama mänguasju, mis teistel ja koolis olla `'sama tegija'' kui pinginaaber jne. Vanemad peaksid lapse eneseteostust ja teistega kohandumist pisut jälgima. See aitab kaasa sellele, et laps tulevikus pööraks rohkem tähelepa...
linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vaid ainsast telegrammist, mis on abipalve Venemaale, kus ootab mitutuhat sõdurit. Takistada suudetakse see eelkõige tänu Tanelile ning kindral Põdderile ning reis, mis pidi toimuma Pariisi ( Anna ja Tanel) jääb siiski ära, minnakse õnnelikult koju tagasi. Minu hinnang Film ,,Detsembrikuumus" oli mulle tõeliseks üllatuseks. Tegu on filmiga, mis põhineb ajaloolistel faktidel. Tavaliselt ma selliseid filme ei vaata ning huvi nad minus ka ei tekita, kuid see film on väga hea Eesti riigi kohta. Kindlasti andis plusspunkte juurde ka head näitlejad, eelkõige minu lemmik osatäitja S. Vares. Väga huvitav oli vaadata, kordagi ei tekkinud igavat momenti või unisust. Eelkõige meeldisid mulle teatud kohad, kus sai pisut huumorit ka, samas heliefektid paugutamise ajal olid liialt tugevad. Soovitan kõigil vaadata, kes juhuslikult veel näinud, aga on mõelnud sellele. Asjatundja arvamus
Ideaalne soojusmasin.Carot tsikkel-1)takt-isotermiline protsess,soojendajalt saadud soojushulk kulub paisumisel gaasi tööks.2)adiapaatioline protsess, gaasi jätkab töö tegemist,nüüd siseenergia arvelt.3)Isoterminline protsess välisjõud suruvad gaasi kokku.Energia läheb jahutajale.4)Adiapaatiline protsess-välisjõud suruvad gaasi kokku,selle siseenergia suureneb.Seal kasutatakse seda osa energiast: Gaasi töö- välisjõudude töö.(Soojendajalt saadud soojushulk minus jahutajale antud soojushulk). Termodünaamika 2 printsiip. Teine seadus määrab ära protsesside suuna. TD 2. Seadus* soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt kuumemale. Entroopia kasvab.Entroopia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi olekut.Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti, mida kõrgem on kvaliteet,seda omadalam on entroopia.Entroopia iseloomustab süsteemi kaugust tasakaaluolekust, mida tasakaalulisem on süsteem,seda suurem on entroopia.
tema olemusest, olemasolu on tema puhul olemuslik Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee Täiuslikku olendit ei saa vaadelda ilma eksistentsita ( sest muidu poleks ta ju täiuslik) Kosmoloogiline Jumalatõestus Mina olen inimesena ebatäiuslik olend, sest ma kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust- leiab Descartes Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest.
Fantaasiajutt Surma suus Hirm, surm, adrenaliin, need on ainult mõned asjad, mis minus sellel hetkel võimust võtsid. Ma ei oleks iialgi arvanud, et minu nii tavalisest päevast võiks saada selline, nagu praegu on. Ühe silmapilgu vältel muutus kõik. Ma olin hukule määratud. Kõik muutus ähmaseks ja ma hakkasin peas kuulma hääli. Väike nagu ma olen, ei suuda ma võidelda suure tugeva linnuga, kelle nokk on hiiglaslik. Minu punane värvus hakkas juba hirmust halliks tõmbuma. Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes
kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kulturiakadeemia muusikaosakonnas. Üldjuhul esitavad nad trioliikmete ja Robert Jürjendali autoriloomingut ning sekka ka tuntuimate pärimuspalade kavereid. Pärnus antud kontserdil esitasid nad kvinthäälestuses akustilistel kitarridel huvitavaid palasid. Esitati kvaliteetjazzi väga omapärasel moel. Oli näha, et trio püüab leida alati midagi uudset ja värsket, midagi, mida meie kõrvad pole enne kuulnud. Triot kuulates tekkis minus üsna erakordne nähtus, soovisin veel ja veel kuulata sellist muusikat ja tegin ka seda kodus olles edasi. Esinejate tase tundus olevat kõrge, kuigi minu puhul pole tegemist spetsialistiga, ei riivanud kordagi kõrva midagi väga imelikku või ebaloomupärast. Meeleolu kohvikus oli ülev, vähemalt pärast iga pala oli väga kõva tänuaplaus. Elasin kõigesse nii sisse, et ei suutnud väga jälgida, millega tegelesid teised kontserdi ajal, aga küllap ta meeldis kõigile. Eriti hästi
Sain teada, et Puccini oli kirglik mees ning üsna edukas naistekütt. Arvan, et "Manon Lescaut" avaldab ideaalselt Puccini mõttemaailma. Tema teosed sobivad imeliselt ooperimaailma, kuna see väljendab kirglikust neis kõige selgemini. Mulle meeldib tema looming, mida kuulsin "Manon Lescauti" nautides. Pillimängijate ja näitlejate musikaalsed oskused olid omaette tase, seda tänu sellele, et Rahvusooper Estonia on väljavalinud parimatest parimad. Ooper tekitas minus nukrameelse tunde ja puges hinge, sest etendus lõppes traagiliselt ja oli hästi lavastatud. Teos on esimene ooper, mida vaatamas käisin. Võrreldes balletiga on ooper minu jaoks kordades huvitavam, kuna mõte on selgemini edastatud. "Manon Lescauti" lavastasid Läti Rahvusooperi töötajad. Oleksin tahtnud teada ka väiksemate osadega näitlejate nimesid. Jäin külastusega rahule, meeldis pidulik teatri õhkkond. Teos oli natuke liiga pikk. Lõpus väsisid silmad ära
Arvustus ,,Kuulsuse narrid" Vaatasime eesti keele tunnis filmi ,,Kuulsuse narrid" , mis on valminud 1982.aastal. Film on tehtud Eduard Bornhöhe raamatu ,,Kuulsuse narrid" ainetel. Film räägib Jaan Tatikast, kes oli leiutaja ja Salomon Vesipruulist, kes oli kirjanik. Filmis oli küllaltki vähe tegevust, kuid igat tegevust oli näidatud hästi kaua. Mulle tundus see film igavana. Teos oli humoorikas ja seal tehti palju nalja, kuid mina kui uue aja inimene ei saanud neist naljadest aru. Naljad tundusid vanaaegsed ja minu arvates küllaltki totakad. Ma arvan, et vanema põlvkonna inimestele meeldib see film praeguseni ja pakub palju nalja.Filmis oli kasutatud kaameral peegeldamise effekti, mis poolitas pildi ja peegeldas seda teisele poole. Aastaid tagasi võis see olla uus ja huvitav, kuid tänapäeva tehnikaarengu juures on tundub see küllaltki nõme, sest selliseid asju enam ei tehta. Paljudes kohtades ei olnud näitl...
Elamus minevikust 22. novembril 2010. aastal käisin Soomes, Helsingis The Eastpak Antidote Tour’il. Peaesinejaks oli Kanada rokkmuusika-ansambel SUM41 ning soojendajateks USA’st Georgiast pärit popp-punk ansambel Veara ja Texasest pärit punk-rokk ansambel Riverboat. Kontsert oli oodatust palju lõbusam ning isegi meeneid sai kaasa ostetud. Ma pole küll eriline punk-rokk fänn, kuid see kontsert süvendas sedasorti muusika kuulamist minus tunduvalt, võttes arvesse veel seda, et SUM41 on läbi aegade olnud üks minu lemmikbändidest. Esimesena hakkas rahvast üles kütma Veara. Nende, nagu ka teiste soojendusbändide, laulud ja muusika oli minu jaoks uus, kuid nemad hakkasid mulle kõige rohkem meeldima. Veara põhilauluks oli ’My B-Side Life’, mis sai ka ühtlasi minu uueks lemmiklooks selle kontserdi vältel. Teisena astus lavale Riverboat Gamblers. Nagu sedasorti muusika esitajatel kombeks, olid nad
• Necessarius (vajalik) • Magis necessarius (vajalikum) • Maxime necessarius (kõige vajalikum) • Kuid... Antiquus (uus) – antiquior – antiquissimus, a, um Eritüvelised võrdlusastmed • Bonus, a, um (hea) melior, uis optimus, a, um • Malus, a, um (halb) peior, ius pessimus, a, um • Magnus, a, um (suur) maior, ius maximus, a, um • Parvus, a, um (väike) minor, minus minimus, a, um • Multus, a, um (palju) plures, a plurissimus, a, um • Vetus, veteris (vana) vetustior, ius veterrimus, a, um • Võrdlusvormide käänamine • KESKVÕRDE VORMID käänduvad nagu vastavast soost kolmanda käändkonna konsonanttüvelised nimisõnad • ÜLIVÕRDE VORMID käänduvad nagu esimese ja teise käändkonna us-, a, um-lõpulised omadussõnad
näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühinesid. Selle etapi pealkiri oleks „Raku ja rakukihtide teke“
Hea kodaniku mõtte on huvi kodumaa ja kultuuri vastu ja patriotism. Kui räägin ise ennast, siis mul on olemas kogemus ühiskonnaga töötamisest, kasutan oma hääletamisõigust, et muutuda oma riiki paremaks. Eelmisel aastal taotlesin ajateestust läbida. Minu arvates, patriotismi kodeksi kuuluvad sellised asjad nagu armastus, truudus ja soov teenida oma riiki. Patrioot tunneb armastust oma kodumaa vastu, kodanikul on aga õigusi ja kohustusi. Heas kodanikus on kõik ned omadused olemas. Minus on ka kõik need omadused olemas, järelikult võin kindlalt öelda, et mina olen hea kodanik!
põnevikud. Põnevikega lähen eriti kasa. Tihti lahkun kinosaalist ning tunnenkuidas mul on sarnased võimed ja oskused nagu äsja filmis näidatud. See on märk sellest, et film viib inimesi rohkem endasse ja aitab elada tegelaste elu. Teatriga ma eriti kokku ei puutu ning sellepärast mul ei ole sellega niipalju kogemusi nagu mul on kinoga. Viimati käisin teatris siis kui olin klassiga Londonis. Seal vaatasime etendust nimega ,,The lion king” see oli küll tore etendus aga minus see mingit erilist teatriillusiooni ei tekitanud. Olen kunagi ise ka teatrit teinud aga see oli väga ammu ning juba siis sain aru et minule see ei meeldi. Kuid ma ei saa öelda, et minu arvamus teatrist ei muutu, ma olen lihtsalt veel liiga vähe teatritega kokkupuutunud.
Mina kui lugeja Raamatuid loetakse üldiselt huvi pärast, et saada neist uusi teadmisi ja kogemusi. Mõni loeb ainult selleks, et raamatuid tunda ja siis osata seltskonnas kaasa kõneleda või puhtalt kohustusest. Milline lugeja olen mina? Mina olen konkreetne-emotsionaalne tüüp. Raamatuid lugedes otsin ma samuti emotsioone ja tundmuseelamusi. Näiteks lugedes raamatut ,,Looking for Alaska" seostasin ma ennast Alaska tegelasega kes on veidi metsik, tujukas, ettearvamatu ja salapärane tüdruk. Üks liik minust huvitub eriti armastusest, selle mitmesuguseist vormidest. Teisalt huvitub aga jõuliste stseenide kirjeldus, nagu ohjeldamatu rõõm, viha, hirm, ägedus, põlastus, mille mõju suurendab minus üldiselt elulisi funktsioone. Lisaks pakuvad mulle huvi peale nimetatud meeleliigutuste kirjelduste perekondlikud ja rahvuslikud tunded, kirjeldused, mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel sellised tunde...
Hirvekütt 20. septembril käisime me oma teatriõpetuse trupiga vaatamas lavastust Hirvekütt, mida sai nautida teatris No. 99. Selles elamuses oli minu jaoks väga palju positiivset kuid olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin ma publikuga ühes rütmis üles-alla, paremale, vasakule. Peale vaheaega sain ma jälle selles väikeses saalis etendusele kaasa elada. Teine vaheaeg ei olnud küll nii hoogne ja särav, kui seda oli esimene. Samas lõid minu silmad väga särama, kui peale kardinate alla l...
Mis on e-arv? Matemaatikas kasutame igapäev arve, erinevaid valemeid ja arvutame. Siiani olen kõikidest matemaatilistest mõistetest aru saanud- mida see tähendab ja millisteks arvutusteks ma seda kasutada saan. Kuid hiljuti tekkis minus müsteerium – mis on e –arv? Minu esimene otsing viis mind õpiku kaante vahele, kust leidsin vaid lühikirjelduse e-arvust. See pidavat olema mingi määratud arv, kuid enne kui jõudsin õpikut edasi uurida, ütles Aaron, on see lõpmatu. Edasi leidsin õpikust vaid portsu arusaamatuid näiteid. Tundes oma huvi süvenemist selle maagilise e-arvu vastu, otsisin selle kohta materjale ka mujalt: küsitlesin oma isa, testisin veel kord Aaroni
hullemate nädalatega, tavapäevad on tunduvalt rahulikumad, samas saab kindlasti ennetada selliseid hulle nädalaid, kui tegevus oleks planeeritud kogu aeg. Töö juures mul ajaplaneerimisega probleeme ei ole, piisav enesekriitika, eneseteostamise vajadus ja ego distsiplineerivad aega kasutama väga efektiivselt. Tööl on kasutusel ,,do-do" list ja kalender pikema aja peale. Kodus on hoopis teised lood. Ajaröövlid on loomulikult kõige suuremad segajad, pigem need röövlid, mis on peidus minus endas. Keskkonnast tulenevaid oskan ma juba päris hästi blokeerida, näiteks ei ole probleem eirata telefoni kõnesid või jätta nutitelefon hääletult kapile, kui millegi olulisega tegelen. Sellega on minu tööandja ja tutvusringkond harjunud, ka perega planeeritud aeg on see, mil kõik mürad kõrvale jätan. Veidi raskem on ootamatute külalistega, mu oma venna perega, kes elab lähedal ja astub igal hetkel uksest sisse. Õnneks on nad nii omas
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki...
jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber. Minu lemmik lugu oli ,,Jõulutaat on poolel teel." Muusikastiiliks arvan mina, et see on äkki pop. Selle loo puhul on tore see, et see on nii kaasahaarav ja rõõmus lugu, aga samas on laulu sõnad sügavad seoses jõuludega ja mõtlemapanevad nagu oleks lugu 2-mõtteline. Selle loo kuulamine tekitas minus eriliselt jõulu tunnet, kuna laulus on et jõulutaat on poolel teel ja nagu pühadel kombeks tuleb jõuluvana või kuusepäkapikud, kes toovad kingitusi. Jõulud pole minu jaoks lihtsalt kinkide aeg, vaid ka suurem tähendus on koosveedetud ajal ja ühisel söögiajal laua ääres ning samalajal rääkides kuidas üksteisel läheb ja millega tegelenud. Meie pere jaoks on jõulud ka kerge tagasivaatamine antud aastasse
Elu jooksul lapsele saab selgeks: sellest mida ma teen, kelle poolt ma hääletan sõltub minu ja mu perekonna elu ja heaolu. Hea kodaniku mõtte on huvi kodumaa ja kultuuri vastu ja patriotism. Patriotism on suur osa hea kodaniku olemises, sest patriotismi kodeksi kuuluvad sellised asjad nagu armastus, truudus ja soov teenida oma riiki. Patrioot tunneb armastust oma kodumaa vastu, kodanikul on aga õigusi ja kohustusi. Heas kodanikus on kõik ned omadused olemas. Minus on ka kõik need omadused olemas, järelikult võin kindlalt öelda, et mina olen hea kodanik!
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks.
Tohutu suure kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast imetlusega vaatamas. See pannoo-mõõtmeline kompositsioon jutustas mulle inimese püüdlustest eneseteostusele ja perfektsionismile ning pani mind vist ainukesena saalis olevatest töödest põhjalikumalt mõtlema. Ka meeldis mulle Ole maalimistehnika, mis oli disainerile omaselt viimistletud ja puhas. Näitus oli minu jaoks uudne ja teistsugune. Kahjuks aga ülespandu minus erilisi emotsioone ega vaimustust ei tekitanud, võib-olla tingitult kõrgetest ootustest või just vähesest kunstilisest silmaringist.
tänapäeva meedias? Iga päev kuuleme klassikalise muusika katkeid erinevatest meediakanalitest. Kuuleme muusikat tänaval telefonihelinana, raadio ja televisiooni reklaamides. Enamasti ei mõelda sellele, kes on loo autor ja milline suurteos tegelikult kõlab. Kas reklaam rikub ilusa klassikalise muusika või hoopis tekitab huvi noortes sedasorti muusika vastu? Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen. Minus ei tekita see sugugi meeldivat tunnet, pigem vihkan seda reklaami. Ma ei leia mingit seost reklaami ja muusikali vahel. Kui reklaamis olev muusika on mulle juba vastumeelseks muutunud, ei kutsu see mind ka seda muusikali vaatama. Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et see on tegelikult väga kuulsa helilooja kirjutatud teos
Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010) Loomingut iseloomustavad sõnad Kirglikkus Isamaalisus Naiselikkus Hingelisus Õrnus Julgus Puudutav Romantilisus Tunded Jõulisus „Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi“ (luulekogust „Päevapildid“ 1978) Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri. Siinkohal tuleb teha mõtlik paus. Daam kasutab vaid valgeid taskurätte. Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. „Sa ei ole kellestki parem“ (luulekogust „Deka“ 2004) Sa ei ole kellestki parem. Sa ei ole kellestki halvem. Sulle on antud maailm.
üritusi, seminare ja veedan ka lihtsalt aega. Olen ka Eesti Õpilasesinduste Liidu õpilasõiguste töörühma juht. Lisaks koolielule kuulub minu igapäevaellu ratsasport, tegelen ratsasutamisega juba viiendat aastat ja hobustel on väga tähtis roll minu elus. Peale loomade on minu suureks kireks ka tantsimine ja teatrikunst. Olen osalenud ka paljudel etluskonkurssidel ja luulevõistlustel. Lisaks kuulun ka Kaitseliidu eriorganisatsiooni Kodutütred, mis on aidanud minus kasvatada isamaalisust ja arendada minu teadmisi erinevates militaarvaldkondi puudutavates küsimustes. Tahan minna aastaks vahetusõpilaseks uute ning vajalike kogemuste ja tutvuste saamiseks, teise riigi ja rahvuse kultuuri ning traditsioonidega tutvumiseks. Samuti tahan selle aasta jooksul ära õppida rootsi keele ja arendada enda inglise keele taset võimalikult palju. Toetajat vajan ma just sellel põhjusel, et vahetusaasta maksumus on 6070 eurot ja kahjuks
(Visnapuu 1982: 46) Ma ei taha hulluks minna jaa ma kardan. (Viiding 1991: 144) Kõik mis teen, on lõputu eelmäng elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses eeltöö sisemaale jõudmiseks. (Viiding 1991: 41) Igavesti mulle antud olla kurb olla rõõmust hull olla hull, olla karm. (Visnapuu 1982: 45) Mis pidi tulema, see tuli ei põhja kulge meie teed kuid minus ikka õrnub tuli ja hää on kõik, mis sina teed. (Adams 1982: 125) Ja äkki saab otsa kõik ka see, et me olime. (Viiding 1991: 98) Aga vaikimise sügav hingetõmme annab aja tagasi võimaldab mäletada selleks et unustada. (Viiding 1991: 130) Võlunud tunnil sel meeled sinu arm jälle süda mul tuikab, tuikab sull´. (Visnapuu 1982: 46) Me ei ole seisuveed jumal lõi meid jõeks
olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo. Tema võitlus oma armastuse pärast oli imetlusväärne. Mul oli temast kahju, sest tema oma isa võttis talt käest ära ta eluarmastuse. Ma saan aru, et see oleks perekonna mainet kahjustanud, aga jumal hoidku, laske armastajatel armastada! Minu lemmikkohaks peab olema “Joogilaul”. See tekitas minus kohe hea tuju ja see oli üks väheseid rõõmsaid kohti ooperis. Ma kujutasin ette olukorda, kus mina oleks Alfredo olukorras- suurel pidustusel, ilma ettevalmistuseta selline toost öelda, see on meistriteos! “Joogilaul” vaimustas mind. Lavastaja tegi lavakujundusega väga hea töö. Koos esitajate riietustega andis see tunde, nagu ma tõesti oleksin 19. Sajandi keskpaigas, Pariisis. Laval oli kõik mis vaja ja mitte midagi üleliigset suurepärase elamuse saamiseks
ostnud. Meriti puhul on kindlasti suureks eeliseks see, et paljud kanded ja arvutused teeb programm automaatselt. Tuunduvalt lihtsam ja kiirem on deklaratsioonide või amortatsioonide esitamine. Merit Aktivas hindasin eriti seda, et programm andis kohe märku, kui kuupäev või konto oli valesti sisestatud. Programmi kasutades selgusid ka minu jaoks mõned negatiivsed küljed. Merit Aktivaga tööd alustades oli küllaltki keeruline seadistuste muutmine ja palju segadust tekitas minus kontoplaan. Alguses esines ka tõrkeid laoarvestamisega, esialgu kandsin kõik tooted ükshaaval sisse, aga varsti sain aru, et programm arvestab seda automaatselt ostu ja müügiarvete põhiselt. Lisaks oli minu jaoks küllalt keeruline leida viga, kui üks laokaup oli jäänud miinusesse, kontrollisin põhjalikult üle kõik ostu-müügiarved, tehtud kanded ja kuupäevad, aga programm ei aidanud mul viga tuvastada. Segadust tekitas ka välismaalt ost ja
Joan Sutherland’i teater (The Joan Sutherland Theatre) 1507 istekohaga, lisaks on hoones ka restoran ning korraldatakse „avalike ekskursioone“. See on üks hõivatumaid teatreid maailmas. Keskmiselt 1500 etendust (mitte ainult ooper, vaid ka teatrietendused ja ballett jne) ja üle 1.2 miljoni külastaja aastas. 2007. aastal arvati Sydney ooperimaja ka UNESCO maailmapärandite hulka. Minu meelest on Sydney ooperimaja üks maailma geniaalsemaid ehitisi. Valisin selle hoone, sest see tekitas minus uudishimu, et mis moodi üldse on võimalik midagi sellist valmis ehitada ning selle kohta lugedes sain teada, et see oli kõike muud kui lihtne. Samuti on tegemist väga väga ilusa ehitisega, eriti pimedas, kui see on valgustatud. Anette Steinberg, G3B.
Lisaks sellele aitas riigikaitse mõista mul, et terrorism on tänapäeva maailmas kõige suurem ohuallikas, ja saan aru miks saadab Eesti oma sõdusid mujale maailma. Selleks, et terrorism, mis keeldub allumat igasugustele seadustele, ei muutuks ülemaailmseks ja et meie tavainimesed saaksime öösel rahulikku und nautida. Riigikaitse eesmärk oli teadvustada ja harida mind tänapäeva maailam ülesehitusest ja ta täitis oma eesmärki. Nimetatud aine kasvatas minus teadlikkust maailmas pesitsevatest ohtudest ja nende vältimisest ning näha ja hinnata riigi võimekust oma kodanikke kaitsata.
Ometi ütleb Epp Vodja, Junior Achievement Arengufondi tegevdirektor, et ettevõtjaks võib saada igaüks, kes piisavalt vara endas ettevõtja omadusi – ettevõtlikkust -arendama hakkab. Ettevõtlikkusega on lood samuti nagu iga teise andega – iga lill vajab kastmist. Eelkõige on vaja soovi, erksat vaimu ja siis lisaks teadmisi. Kui on suur tahe, usk endasse ja uudishimu, siis tuleb ka edu. Mõeldes enda peale, et millised omadused neist neljast on minus olemas, siis oleks mul veidi probleeme enesekindlusega, kuna mul on raske uskuda, enda tehtud või toodetud ideesse või tootesse piisavalt palju, et suudaksin seda raha eest inimestele reklaamida ja soovitada. Ma hakkaksin kindlasti kahtlema selles, et isegi kui see mulle meeldib, siis teiste arvates ei pruugi see olla piisavalt hea. Ma ei suudaks ignoreerida vigu, mis minu tootel või ideel on ja kui
Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima
Anna karenina Vaatasin koolis filmi“anna karenina“, millest olin varem kuulnud, kuid polnud näinud. Ka sisut ei teadnud ma midagi ning sellepäarast ootasin filmis vaatamist põnevusega. Filmi lavastaja on Joe Wright. Anna Karenina osa mängis Keira Knightley, tema abikaasa alexei alexandrovich Kreninit mängis inglise näitleja Jude Law ning Anna armukest Alexei Kirillovich Vronskyt Aaron Johnson, kes on samuti inglise näitleja. Loo keskmes on noor ja abielus Anna Karenina, kes rikub ühiskonna poolt seatud reegleid alustades armusuhet Alexei Kirillovich Vronskyga ning sellega muudab oma elu totaalselt. 19. sajandil oli oluline ühiskonna arvamus ning sellest tulenesid ka Anna ja Vronsky probleemid. Peategelased oskasid mängida välja 19, sajandile omaseid iseloomu omadusi ning elasid oma rolli sisse. Minu lemmik tegelane oli Anna abikaasa Alexei Alexandrovich, sest tema oli just see, kellele ma elasin kaasa, sest ta suutis säilitada vääriku...
,,Kaelkirjak" Milos Macourek Moraal ja analoogiline situatsioon: Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. Kõigile pole antud nö võimeid, mis meid eriliseks, teistest paremaks või isegi võrdseks teevad. Proovida võib alati, aga siiski, tuleb endale teadvustada piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba leidub kõigis. Ilu on vaataja silmades nagu okas kritiseerija pilgus. Kõik tuleb hoida tasakaalus ja võtta seda nii, nagu see kord loodud on. Ei tohiks võrdsustada individuaalseid tulemusi ja saavutusi, vaid tuleks hinnata me...
Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib kibestunud baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ning kes on kergesti mõjutatav. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Mari tahab olla iseseisev ja sõltumatu. Ta ei lase kellelgi endale pähe istuda ning julgeb alati oma arvamust avaldada. Kuigi film ei tekitanud minus halbu emotsioone, ei soovitaks ma seda siiski enda vanustele noortele vaatamiseks. Pigem võiksid seda vaadata inimesed, kes on huvitatud eesti ajaloost ning kes naudivad halba näitlejatööd ning heli ja pildi soovida jätvat kvaliteeti.
Lichtega suhelnudki, kuid see juhtum läks neile väga südamesse. Loo lõpus just tänu lastele päästetigi Kai, kuna ta ema oli ta ära röövinud haiglast, tahtes ise oma poega ravida, kuid ta oli hull ja Kai pidi iga hinna eest oma ema käest ära päästma, see neil õnnestuskil. Kai viidi tagasi haiglasse ja kõik lootsid parema lõpu peale, et Kai saaks terveks ning et ta ema saaks ravi.. Seda raamatut lugeda oli mul väga huvitav! Raamat suutis minus hoida seda huvi ja panna mind aina rohkem ja rohkem seda lugema, sest ma tahtsin väga suure huviga alati teada saada, mis edasi saab. Lugu on ka hästi õpetlik, vaatamata sellele, et ta klassikaaslased ei suhelnud oma klassi nn ,,nohikuga", siiski nad hoolisid temast, kui oli juhtunud midagi nii õudsat. Ma arvan, et alati peaks igat inimest võtma sellisena nagu ta on, sest just viimasel hetkel võib tekkida süü tunne, just sel hetkel, kui on juhtunud midagi jubedat
Minu jaoks oli see laul uudne ja huvitav ning eriti meeldis see, et taust oli salvestatud erinevatel helikõrgustel. Parimaks lauluks sellel kontserdil pean mina siiski kunagi Celine Dioni esituses kõlanud laulu ,,My heart will go on". Enne selle loo esitamist mainis Tuuli Velling ära, et tegemist on eriti ilusa looga. Ja seda see ka tõepoolest oli. Kogu rahulik ja hubane õhkkond ning samuti see laul suutsid tekitada minus väga mõnusa tunde, mida ma niipea ei unusta. Selle laulu puhul ei saa ära mainimata jätta ka seda, kuidas esinejad olid selle laulu väga omapäraselt jazzilikuks teinud, jazzina kõlas see samuti väga imeliselt. Väga selgelt on mäletan veel kahte laulu, millest üks oli Teet Vellingu kirjutatud ,,Arrival" ning teine ,,Back to where I came from". Teet Vellingu sõnul need kaks laulu olid analoogsed nii nime kui ka sisu poolest
maale puhkama. Teed olid väga libedad, kuna sügis oli kätte jõudnud ja vihma kallas lakkamatult. Libedad autokummid ei pidanud libedale vastu ja äkki ärkasin lõhkise peaga kraavis. Õnnetuses hukkus minu naine. õnneks ei olnud meil veel lapsi sest see teadmine oleks lastele valusalt mõjunud . olin peale õnnetust sokis, ei suutnud enam elule keskenduda. Kõige armsam oli läinud igaveseks. Ma hakkasin jooma, ei suutnud oma hingepiina ära peita ega leevendada. Nii mõnigi sõber hakkas minus vaenlast nägema. kuna muutusin oma tegude suhtes halva loomulikus. ühel ööl muutus mu elu vaatepilt. hakkasin keldri minema, et uut pudelit veini tuua. teel tagasi tulles komistasin treppidel , nii et käsi sai haavata- hakkasin otsima paberit millega saaks verd maha puhastada. samas trepi astmel vedeles see raamat. käristasin esimese lehe Piiblist välja ja nägin, kirjas oli sõna Piibel. istusin samal trepiastmel ja alustasin niisama selle lugemist.
õnnelikud oleks. Olen valmis kasvõi valetama, maksku mis maksab. Kaitsen neid peremehe Andrese eest, visaku ta mind välja või peksku vaeseomaks, mina oma meelt ei muuda. Rääkides Andresest, siis soovin, et me saaksime paremini läbi. Tema aina heidab mulle ette, et mõtlen ainult Jussi peale ja ei suuda muud teha. Ta võiks aru saada, et see on minu jaoks hell teema ning jääbki selleks. Ma tahaksin nii väga Andresega rääkida maailmaasjadest ja usaldada teda, aga miski minus ei suuda seda. Mõnikord ma isegi kahetsen, et vargamäele perenaiseks tulin. Siis, aga mõtlen jälle laste ning selle peale kuidas Andres Jussi haual raamatu kätte võttis ning jumalasõna luges. See tegi mu meele väga hellaks. Oeh, no ei suuda seda meenutada, pisarad kipuvad jälle peale... Juss oli tore mees, mis sest, et tal kõverad jalad olid. Mäletan ikka, kuidas ma noorena tema üle lõõpisin ning laulukesi tegin. Juss on mamma-pojuke, nannipunnike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
