Praktiline, ratsionaalne leping. Testament ehk leping jumala ja juutide iidse kuninga vahel (Mooses I raamat). Jumal annab maa-ala Jordani jõe kaldal. · Eetika. 10 käsku ehk põhilised inimese käest nõutavad nõuded. 5. Vana Kreeka tsivilisatsiooni päritolu. Vana Kreekat peetakse euroopa kultuuri klassikaliseks päritolumaaks. Kultuuril suhteliselt pikk tekkelugu. · Kreeta- Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Kreeta ehk Minose kultuur (u 2000-1400 eKr), mis on väga kõrgelt arenenud kultuuri süsteem. Silpkiri, sõjatemaatikata kajastava kunsti puudumine, lossid (nt Knossos) kui majandus ja võimukeskused ja Mükeene kultuur (1600-1100 eKr) massiivsed kaitserajatised, sõjatemaatika esinemine kunstis. Kreeta- Mükeene ajajärku iseloomustab Mükeene kultuuri hiilgeaeg, kindlustatud losside rajamine. · Tume ajajärk (1100-800 eKr), mida iseloomustas lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu
1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
Joogaõpetus. India valitsevate klasside esindajad harrastasid jahipidamist, ratsutamist, vibulaskmist ja jooksmist, tantsiti rituaalseid tantse. Hindasid kõrgelt aiatööd. Poeglapsi hakati õpetama alates 7 aasta vanusest tegutsesid koolid, kus muude õppeainete kõrval õpetati ka kehalisi harjutusi. Vana- Kreeka: Antiik-Kreeka ajalooperioodid, nende iseloomustus: 1) Kreeta-Mükeene (kuni 12.saj. eKr) Pronksiaja tähtsaimaks keskuseks oli Kreeta. 2000 a. eKr hakkas kujunema Minose (kuningas) kultuur. Mükeenelased vallutasid Kreeta. 1250. a eKr Mükeene sõjakäik Trooja vastu. 1200. a. eKr põhjast tulnud hõimud vallutasid Mükeene. 2) Homerose(11.-8. sal. eKr) Nn pime ajastu(vähe andmeid). Algul sugukondlik kord, madal kultuuritase. Ilias ja Odüsseia. Algab Väike-Aasia koloniseerimine. 3) Arhailine (8.-6. saj. eKr) Suurte muudatuste aeg rajati esimesed monumentaalsed avalikud ehitised. Orjanduslik kord ja linnriigid
haris põldu ja pidas küllalt tihedaid ülemerekontakte idapoolsete naaberaladega. Sealtkaudu õpiti III aastatuhandel e. Kr. ka vaske kasutama. Umbes 2000 eKr. jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. U 2000 eKr arenesid Kreeta saare asulatest lossid ja neid ümbritsevad linnad. Kujunes kiri. Seega sai alguse omanäoline ja kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Hilisemas kreeka mütoloogias seostus Kreeta tsivilisatsioon eelkõige legendaarse kuningas Minose valitsemisega. Seetõttu nimetatakse seda tänapäeval sageli Minoiliseks tsivilisatsiooniks. Selle hiilgeaeg langes umbes aastatele 2000 1400 eKr. Kreetalased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eriti linnades esile kerkinud lossid. Linnakvartalid said alguse lossi vahetust naabrusest ja kasvasid mõnel pool temaga otse kokku
Maailmaimed - seitse maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Nende hulka kuuluvad: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). (Vikipeedia, 17.09.12) Minotauros - oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. (Vikipeedia, 17.09.12) Munk – jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale tõmbunud mees (Kõiv, 2006). Muusad - olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa; Euterpe ('lõbustaja,
põhinev pärimus); saab pidada ka Aniik-Kreeka pärandi säilitajateks tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde, esialgu järgiti ka Aniik-Kreeka seadust, kuid hiljem seda täiendati ja jõuti kaugemale, kui Kreekas oli jõutud. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuur 2000 - 1100 eKr. Kreeka ajaloo vanim eriood. Jaguneb: 1) minoiline kultuur (~2000 eKr) tuleneb Kreeta kuningas Minose nimest (Minos oli minotauruse müüdiga seotud, lasi tema elukohaks luua labürindi), levis Kreeta saarel ja teistel Egeuse mere saartel; oli primaarne kultuur (arenes iseseisvalt); selle rajajate päritolu on teadmata (ei olnud kreeklased, ega seostu ühegi kindla rahvaga); neil oli oma kiri: lineaarkiri A (desifreerimata); teamised pärinevad esemelistelt ajalooallikatelt; olid hästi
,,Vanka", ,,Kurbus". 4. Kibestunud ja valus pilge. ,,Vaenlased", ,,Inimene vutlaris", ,,Palat nr.6" 5. Pessimistlikusse elupilti tulevad rõõmsamad jooned. ,,Daam koerakesega", ,,Karusmarjad". PILET NR.11 1.GERT HELBEMÄE ,,OHVRILAEV" Teose peategelane Martin Justus kirjutab oma raamatut oma suurest iidolist Sokratesest, kuid probleemid, mida ta oma raamatus tõstatab, seostuvad ka tema enda eluga. Idee, millel romaan põhineb, tuleneb müüdist. Kuningas Minose käsul saadetakse igal üheksandal aastal 7 noormeest ja neiut Delose saarele tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Laeva äraolekul Ateenast ei lubanud komme, mis oli saanud seaduseks, täide saata ühtegi surmaotsust. Seda, millal laev tagasi tagasi jõuab, ei teatud kunagi, sest see sõltus tuultest. Sokratese puhul kulus selleks 30 päeva. Ta pidi oma surma 30 päeva ootama.
välja pääseda. Daidalos rajas kurikuulsa labürindi, kust keegi välja ei pääsenud. Kui oli käes järjekordne ohverdamisaeg, tahtis Theseus üks ohvritest olla, et Minotaurus tappa. Theseus rääkis sellest ka isale ja lubas õnnestumise korral asendada musta purje valgega, et Aigeus võiks juba eemalt näha tervena kojusaabuvat poega. Noored ohvrid jõudsid Kreetale ja kõndisid labürindi poole. Vaatajate hulgas oli Minose tütar Ariadne, kes kohe Theseusse armus. Ariadne palus Daidalose enda juurde tuua, et too näitaks, kuidas labürindist välja pääseda. Siis kutsus ta enda juurde Theseuse ja lubas, et päästab ta, kui noormees ta endaga Ateenasse võtab ja temaga abiellub. Theseus oli nõus. Ariadne andis talle Daidaloselt saadud lõngakera, mille otsa too pidi sissepääsu juurde kinnitama ja edasi liikudes lahti kerima. Nii Theseus tegigi. Ta leidis Minotauruse labürindis
Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele
kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring). Eestis esindavad kivikultuuri väikeselohulised kultusekivid, mida ohtralt leidub eelkõige Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadel. EGEUSE KULTUUR Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse vahetu läheduses, Egeuse mere saartel ja rannikutel tärkama omapärane kultuur, millel oli mitu keskust: 1) Kreeta saar, kus arenenud kultuur nimetati legendaarse kuninga MINOSE järgi minoiliseks. 2) Pelopennose poolsaarel Mükeene linn Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.) Arheoloogid ei ole tänaseni suutnud desifreerida Kreeta tähemärke seega Kreeta kultuuriloojate mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
" (F. Tuglas.) arhetüüpne süzee algse süzee teisend, edasiarendus. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774) ning Ulrich Plenzdorfi (1934) "Noore W. uued kannatused". arhetüüpne tegelane algse tegelastüübi teisend. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) Werther romaanist "Noore Wertheri kannatused" ning Ulrich Plenzdorfi (1934) Edgar Wibeau teosest "Noore W. uued kannatused". Ariadne kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes andis Ateena prints Theseusele lõngakera, mille abil prints leidis pärast koletis Minotauruse tapmist labürindist tee välja. armastusromaan romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Ma armastasin sakslast". Vt ka romaan. arvustaja vt retsensent. arvustus retsensioon, üks ajakirjanduse põhizanr. Arvustust iseloomustab kriitiline laad, selles käsitletakse uusi raamatuid, teatrietendusi, filme,
Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele
2010. a vastavuses vee servaga (Vt Antiigileksikon II, lk 10). Mustri geomeetria Mileetoses paisub ning tõmbub taas kokku, et moodustada erineva suuruse ning proportsiooniga "ruume". VANA-KREEKA KULTUURIDEST JA VÄLJENDUSEST Kreekamaal eksisteeris kauges minevikus kaks erinevat kultuuripiirkonda, algul ajutiselt teineteise kõrval ja hiljem teineteist mõjutades: Minose kultuur ja Mükenee kultuur. Kreeta saarel elas rahvas, kelle valitsejaks oli legendaarne kuningas Minos. Tema valitsemisaeg kulges ilma märkimisväärsete sõjaliste sündmusteta. Mere poolt kaitstuna võis kindlustest loobuda ja nii tekkisid pikad, avatud maastikku venitatud paleed nagu Knossos, Phaistos jt, mis oma paljude korruste ja terrassidega mäenõlvale liibusid. Nende paleede ümbruses võis aedu aimata ja ka
tegevuspaik oli Kreeta.19.saj.lpus leiti arheoloogilistel kaevamistel Trooja, Mükeene ja Tiryns,20.saj.algul avastati Kreeta saare mälestised. Nende tulemuste phjal vib egeuse kultuuri jagada kolme perioodi: varane 3000-2000 eKr, keskmine 2000-1600 e.Kr, hiline 1600-1100 eKr. Kreeta saarega seotult on neid nimetatud ka vara-, kesk-ja hilisminoiliseks kultuuriks, lähtudes Kreeta saare legendaarsest valitseja Minose nimest. Saarte kultuuri vime nimetada kreeta kultuuriks, mandril (Kreekas) levinut aga mükeene kultuuriks. Ehitistest olid egeuse kultuuris levinud paleed, linnused, hauakambrid, megaronid. Iseseisvaid kultusehitisi ei ole leitud. Palee oli egeuse kultuuris nii kultuuriline kui ka majanduslik tsentrum. Palees oli keskne suur valgusu, mille ümber olid mitmele erinevale tasandile koondunud arvukad majandus ja eluruumid. Ruumide keeruline ja tihti kaootiline
hoonega, mis on suur, rikas, kullatud ja külm; Louis XV Pariis Saint-Sulpice'iga: voluu-did, lehvid, pilved, igasugu kribu-krabu, kõik kivist; Louis XVI Pariis Panteoniga: halvasti kopeeritud Rooma Püha Peetruse toomkirik * (hoone on kuidagi lõssi vajunud, mis ei ole talle kasuks tulnud); vabariigiaegne Pariis Meditsiinilise kooliga: kreeka ja rooma kunsti vilets jäljendus, millel Colosseumi * või Partenoniga niisama vähe ühist on kui III aasta konstitutsioonil Minose 1 Oleme kurbuse ja nördimusega kuulda saanud, et seda oivalist paleed on kavatsetud suurendada, muuta, põhjalikult ümber kujundada, see on, teda hävitada. Tänapäeva arhitektidel on liiga rasked käed, et neid hapraid renessansi tooteid puudutada. Me loodame ainult, et nad seda teha ei julge. Pealegi oleks Tuileries' mahalõhkumine praegu mitte ainult barbaarsus, mis isegi purjus vandaali punastama paneks, vaid ka reetmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
