samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. 90. Saatürid ja dionüüsiad-S olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved.Tuntuim saatür oli Paan. 91. Pegasus- Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. 92. Ariadne lõng- Ariadne oli kuningas Minose ja kuninganna Pasiphae tütar, kes oli armunud Theseusesse, ning kui viimane pidi minema labürinti Minotaurust tapma, andis Ariadne talle lõngakera, et ta selle abil labürindist tagasitee leiaks 93. Europe- oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni printsess Siidonist, Agenori ja Telephassa tütar, Phoinixi, Kilixi ja Kadmose õde.Europe oli nii ilus, et temasse armus Zeus. 94. Spardid- olid vanakreeka mütoloogias lohehammastest sündinud
vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda
Surematu pea mattis Herakles suure kalju alla. 3) Herakles pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. Herakles jahtis aasta aega looma. 4) Püüda kinni suur metssiga. 5) Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga. Herakles juhtis kaks jõge kokku ning pani läbi tallide voolama. 6) Stymphalose lindude ära ajamine. Heraklest aitas Athena, kes linnud peidupaigast välja peletas, Herakles lasi nood maha. 7) Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis. 8) Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. 9) Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. (asjaolude käigus tappis Herakles kuninganna ja tõi vöö) 10)Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon oli kolme kerega koletis) Töö käigus veeretas Herakles Vahemere lõppu kaks kaljut ehk Heraklese sambad (Gibraltar ja Ceuta) 11)Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. Heraklest aitas Atlas, hesperiidide isa
saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast
Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. HADES (Pluto) Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma valitseja. Allmaailm oli jubeduste kehastus, ja sellepärast needsid kreeklased allmaailmajumala Hadese nimel või allmaailmajõe ja jõelumala 4 Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Need paiknevad mandrilise maakoore hiidlõhangu piires, mille pikkus on 6500 ja suurim laius 110 kilomeetrit, mida võib pidada kunagise Gondwana hiidmandri killunemise jätkuks ehk teiste sõnadega uue, avaneva ookeani tekke algstaadiumiks.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 3.4 Vulkaanide paturegister Santorin, Egeuse meres, u 1500 eKr, plahvatuse purustas Thera saare, hiidlaine ja tuhasadu laastasid Kreeta saart, mõnede oletuste kohaselt hukutasid need Vana-kreeka minose kultuuri, seostatakse ka Altantise juhukga, ohvrite arv teadmata. 13 Kokkuvõte Seda uurimustööd kirjutades saind kõvasti laiendada oma silmaringi Litosfööri suhtes. Sain teada, kuidas maakoor kuidagi liigub ja miks ta just niimodi liigub. Tähtsamad punktid sellest uurimustööst: *Laamtektoonika tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas.
Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid. Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus. Rahvarohkete linnadega kultuur. Mükeene kultuur: Iseloomulik: sõjakus, linnad paksude müüridega ümbritsetud, arhitektuuri parimaks näiteks lõviväravad. Mükeenes asuvaid losse on kutsutud ka kükloopilisteks nende suuruse ja võimsuse pärast. Skulptuuri parimad näited on Kreetast leitud jumalannade kujud ja reljeefid kaunistustena. Maali parimad näited seinamaalid Knossose
ning paljud varem kuivad kohad soostuvad. See andis linnunimelistele tähtkujudele halva maine (Lüürat kutsusid vanad kreeklased Raisakulliks), mis võis mõjutada Stymphalose lindude legendi teket. 7.Kreeta sõnni kinnipüüdmine-Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut
Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad. Europa pind on ämblikuvõrgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega " (albeedo 0,45). Pind "kanalite" vahel on väga hele -- albeedoga 0,7. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. "Kanalid" on tõenäoliselt praod suurkuu jääkoores. Sügavaim neist, Minose joon on kuni kolm kilomeetrit sügav. Europa pind jääpragude vahel on erakordselt tasane, suurimad vallid pole üle paarisaja meetri kõrged. Praeguseks on Europal avastatud kaheksa suurt kraatrit läbimõõduga ligikaudu 20 kilomeetrit. Kraatrit ümbritseb alati tunduvalt suurem tume ala. Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40%
Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid. Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus. Rahvarohkete linnadega kultuur. Mükeene kultuur: Iseloomulik: sõjakus, linnad paksude müüridega ümbritsetud, arhitektuuri parimaks näiteks lõviväravad. Mükeenes asuvaid losse on kutsutud ka kükloopilisteks nende suuruse ja võimsuse pärast. Skulptuuri parimad näited on Kreetast leitud jumalannade kujud ja reljeefid kaunistustena. Maali parimad näited seinamaalid Knossose
8. sajand eKr) kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Sellist laulmist on kirjeldatud ka Homerose "Odüsseias". carpe diem nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius) Minotaurus pooleldi härg, pooleldi mees. Poseidon oli kuningas Minosele saatnud imeilusa härja ,et see looma temale ohverdaks, Minos ei raatsinud looma tappa. Karistuseks pani Poseidon Minose naise Pasiphae härjasse armuma ja Pasiphae sünnitas Minotauruse. Minos laskis Daidalosel ehitada koletise jaoks labürindi ning Ateena linn pidi igal aastal saatma 7 noormeest ja 7 neidu Minotaurusele õgida, kuni Thesus ta tappis. Tartaros kreeka mütoloogias maasügavuses olev vaskseinaga ümbritsetud pime karistuspaik, sama kaugel kui taevas maast. Tartarosse paiskas Zeus võidetud vaenlased oma isa Kronose, titaanid ja gigandid.
kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on
5. Mükeene: Mükeene kultuur. Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. 6. Lineaarkiri A: Kreeta kun. Minose ajal savitahvlitel silpkiri. (tp. ei osata desifreerida) 7. Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia),
Section II.2 Evans. Knosose palee. Pärast Schliemanni tegi ülitähtsaid avastusi Kreeta saarel peamiselt inglise õpetlane Evans. XX sajandi algul toodi siin Evansi juhtimisel toimunud väljakaevamiste tulemusena päevavalgele veelgi vanema kui mükeene kultuuri mälestusmärke. Kaevati välja kaks lossi - Knososes ja Phaistoses. Eriti üllatavad oma suurusega Knosose palee jäänused, mis koosnesid hulgast ruumidest. Kreeka muistendi järgi nimetas Evans ta kuningas Minose paleeks. Kreeka muistendite seas esineb jutustus sellest, kuidas Kreeta võimas kuningas Minos käskinud osaval meistril Daidalosel ehitada Knososesse suur palee. Selles oli hulk suuri ja väikesi saale ning koridore, milles võis kergesti ära eksida. Seda paleed nimetati labürindiks. Kreetal avastati samuti teisigi ehitisi: töökodasid, ladusid, toredaid hauakambreid, väikesi losse jne. Kunsti ja käsitöö
Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeusi büst 2. saj. pKR. Peajumal Zeus. Asub Briti Muuseumis. 16 Kapitoolium Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus
sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja
mõju avaldada, ei soovinud poega sinna). Samas kui Medeia ulatas T'le mürgikarika, tõmbas T mõõga välja ning isa tundis poja ära. Medeia pääses terve nahaga ja läks Aasiasse. A kuulutas üle maa, et T on tema poeg ning pärija. Enne T Ateenasse jõudmist oli Kreeta valitseja Minos kaotanud oma ainukese poja siis kui too külastas Ateenat (Aigeus oli saatnud külalise ohtlikule jahiretkele, kus Minose poeg surma sai). Minos lubas Ateena maatasa teha kui linna elanikud igal 9. aastal 7 neidu ja 7 poissi ei anna, need inimesed viidi Minotaurusele söögiks, (Minotaurus oli poolhärg, poolmees. Poseidon oli sõnni Minosele andnud, et M selle P'le ohverdaks, kuid M jättis sõnni endale ja P karistas nii, et M'i naine Pasiphae armus sõnni. Minotaurus oli sõnni ja Pasiphae ristsugutis). Theseuse Ateenasse jõudmise ajaks, oli kätte jõudnud 9. aasta ning T soovis ise olla üks
kangelane on ja tahtis ise kuningale mõju avaldada, ei soovinud poega sinna). Samas kui Medeia ulatas T’le mürgikarika, tõmbas T mõõga välja ning isa tundis poja ära. Medeia pääses terve nahaga ja läks Aasiasse. A kuulutas üle maa, et T on tema poeg ning pärija. Enne T Ateenasse jõudmist oli Kreeta valitseja Minos kaotanud oma ainukese poja siis kui too külastas Ateenat (Aigeus oli saatnud külalise ohtlikule jahiretkele, kus Minose poeg surma sai). Minos lubas Ateena maatasa teha kui linna elanikud igal 9. aastal 7 neidu ja 7 poissi ei anna, need inimesed viidi Minotaurusele söögiks, (Minotaurus oli poolhärg, poolmees. Poseidon oli sõnni Minosele andnud, et M selle P’le ohverdaks, kuid M jättis sõnni endale ja P karistas nii, et M’i naine Pasiphae armus sõnni. Minotaurus oli sõnni ja Pasiphae ristsugutis). Theseuse Ateenasse jõudmise ajaks, oli kätte jõudnud 9
Härgade tantsitamine. Lahkuvad Kreetale. Keifu saar. · Minea ja Kaptah ärkavad · Minea päritolu · Mitannimaa seiklused · Hatimaa kombed · Läbi Hatimaa Kreetasse VIII Raamat PIME MAJA I ptk Merereis möödub merehaigusteta. Linn avatud merele. Pole kaitseehitisi. 2ptk Kreeta rõõmutsev maa. Egiptlastele harjumatu. Puhtus. Vannid. Vesikäimla. Kirjutatakse muusikat. Kuningas on kui võrdne. Veini joomine nii, et keegi ei jää purju. Minose palee. Minotauros ülempreestrid. Minos kuningad. 3 ptk Teenijate läänemaa. Minea peab minema jumala majja (talle on liisk langenud). Amfiteatris härgadega tantsimine. Alastiolek. Kruusi purustama abielu sõlmima. Sinuhe kavatseb Mineale jumala majja järele minna. 4 ptk Härgade tants. Surnud nooruk. Kuldne hobuvanker. Vaskväravatest minnakse mäe sisse. Minotaurose tagasitulek väikesest uksest. Vahid uinutatakse. 5ptk Kaptah ja lõngakera. Sõnnikuhais. Suur surnud elukas
Kr. sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreeklaste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrgkultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr
Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi. Algul oli ideograafiline kiri,hiljem sõna-silbiline kiri. Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane
mitmesuguseid pilte. Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi jan eid vaase on võrreldud akvaariumitega niivõrd loomulikud, lausa uumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, meritähed jne. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule, kuigi see polnud ohtudeta ja lõputu. Minose, Kreeta kuninga, järgi nimetatakse Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreetal tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olid olid teistsugused. Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile. Ehitusmälestustest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist
Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja. Teinud endale sulgedest
Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopotaamiast. · Kõige tähtsamas ehitised olid lossid (tuntuim Knossos). Nende ümber paiknesid rahvarohked linnad. Neis oli palju ruume (k.a luksuslikud vannitoad, basseinid, viljasalved jne) ning need paiknesid kõik ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber keskõue. Neil oli üheaegselt mitu eri otstarvet,
tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. KREEKA AJALOOLINE ARENG. · u 7000 eKr põlluharimise algus Balkani poolsaarel · u 2000 eKr jõudis Kreeka ajaloo varaseim periood nn Kreeta-Mükeene ajajärk Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Sel perioodil elas seal mingi teadmata etnilise päritoluga rahvas. Hilisem Kreeta mütoloogia on seda seostanud Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Sellest ka sageli nimetus minoiline ehk Minose kultuur. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei tea me toonase kreeta ajaloost ühtegi valitsejat ega sündmust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid lossid, neid oli seal mitu, tähtsaim ja tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.
· Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. · Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA Klassikaline Kreeka: Mükeene ja Minose kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd
toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur. Selle kauge aja kultuuri nimetatakse Minose e. minoiliseks kultuuriks (näiteks Knossose palee Kreeta saarel), kuid ka üldistavalt egeuse kultuuriks. Mandrikreeka asukad olid siis ahhailased, keda me oma ülevaates ka kreeklasteks nimetame. Inimarengu lähtekohalt toimub kahe eepose tegevus pronksiajal, kui tähtsamad tööriistad ja relvad valmistati pronksist (pronks on vase ja tina vm aine segu). Rauda3 veel ei tuntud, kuid Homeros ise elas juba rauaajal. Kreeta saarel paiknev Knossose palee tänapäeval
kuningas ,despoot, kes nimetas ennast ,,suurkuningaks" ja ,,Hatimaa kuningaks", sõlmis rahvusvahelise lepingu Egiptuse suurkuninga Ramses IIga 5) Egeuse tsivilisatsioon Schliemann saksa päritolu kaupmees, arheoloog , pühendas elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B Ventris inglise arhitekt,desifreeris lineaarkirja B; II MS ajal töötas sifritega britannia armees Jason Vana-Kreeka mütoloogias kangelane, kes juhtis argonaute (laev "Argo" järgi) nende retkel kuldvillaku järele. Perseus Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre poeg. Pärast surma tõsteti Perseus tähtkujuna taevasse.Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema
saj eKr) ja keskaegsetel pärgamentkäsikirjadel (9. 15. sajand). 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees on tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Papüürus sobis vaid Egiptuse kuiva kliimasse, vähegi niiskemates oludes läks see aegade jooksul hallitama. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650 kuni 1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr
sellega aluse geneetikale.1900.a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911. aastal esitas Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905. a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik A. Einstein relaviivsusteooria. 1900.a arheoloog John Evansi avastus Knossose paleest ja kogu Minose tsivilisatsioonist. 1905.aastal avastatud hormoonid, 1908.aastal mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduses leiutati tõhus süüfiliseravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs - "Unenägude tõlgendus" 1900.aastal. Rootsi insener ja tööstur Alfred Nobel leiutas dünamiidi ja ballistiidi. 3. Kirjandus, kunst, muusika, kino - Nobeli preemia kirjandusauhind, mis enne Esimest maailmasõda anti neljateistkümnele kirjanikule. 1913
Seksuaalteenuseid võidakse pakkuda paljudes erinevates ettevõtetes: hotellides, baarides, restoranides, kohvikutes, diskoteekides, kabareedes, kasiinodes, saunades, massaazisalongides, juuksurisalongides jm. Lõbumajaks nimetatakse enamasti siiski sellist ettevõtet, kus peamine käive tuleb seksuaalteenustelt, ehkki täpne määratlus on paljudel juhtudel vaieldav. (lk.295) Minotauros kreeka müütide järgi oli see inimese kehaga ja härga peaga olend.Ta ema oli kuninga Minose abikaasa ja ta isa oli härg. Iga üheksa aasta tagant ohverdati talle 7 neidu ja 7 noormeest. 9.raamat. Sinuhe jätab hüvasti Mineaga.Ta teab, et hakkab seda naist igatsema. Kuningas Aziru oli saatnud Sinuhe juurde oma postimehe, et Sinuhe tuleks tema juurde. Aziru tahab, et Sinuhe tema ühe aastase poja ära raviks. Tuleb välja, et poisil oli hoopis väja tulnud esimene hammas. Aziru armastab oma poega.
5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud
Perseus ei leinanud eriti, sest ta teadis, et vanaisa tegi kõik et tema ja ta ema surma saata. "THESEUS" Thesusi vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese("Prokrustese sängiks"). Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Iga 9a järel saadeti Minosele 7 neidu ja, kelle ta andis süüa Minotaurosele(inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis). Kuid Minose tütar Ariadne armus T-sse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu juurde, tungis labürinti, surmas Minotaurose ja leidis seejärel niidi abil väljapääsu labürindist. Sõites sellele vägiteole ütles Theseus isale, et kui kõik lõpeb õnnelikult, siis tõstab ta laevale valged purjed. Õnnetuse puhul jäetakse aga laevale mustad purjed peale. Kuid võidust joovastatud Theseus unustas selle ja sõitis mustade purjedega. Aigeus, kes
metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist
metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest – Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist
Kreeta- Mükeene periood 7.at hakkas põlluharimine seal. Kreeta oli ennem hõredalt asutatud, põlluharimiselanikkond asustas tihedalt. 3at pronksiaeg, kujunesid arvestatavad asulad. Trooja. Oli juba kujunemas ühiskond, mis oli seal peaaegu riiklikul tasandil. Kasutati pitsateid. Neid tabas ka langus samal ajal, mis teisi 22saj- kultuurikatkestus. Uus kultuur oli vaesem ja tagasihoidlik. Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas.
Herakles ajas looma ühest paigast teise, kuni too ära väsis. Siis ajas ta metssea lumme ja püüdis kinni. V Augeiase tallide puhastamine üheainsa päevaga. Augeiasel oli tuhandeid loomi, kelle talle polnud keegi aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee läbi tallide voolama, nii et peagi olid tallid puhtad. VI Stymphalose lindude äraajamine. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada , ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. VII Minose ilusa metsiku sõnni Kreetalt ära toomine. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. 13 VIII Traakia kuninga Diomedese inimsööjate märade kättesaamine. Herakles tappis Diomedese ja ajas seejärel märad mingi vastupanuta ära. IX Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö äratoomine. Algul lubas Hyppolite lahkesti vöö
Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahelises alal. Põlluharimine koos karjakasvatusega (8500 eKr). Meresõitmine ja kaubandus. Vahendas egiptuse ja mesopotaamia kultuuri. 2500 eKr tsivilisatsioon ja võti kasutusele foiniikia kiri. Ajalugu Page 9 Kreeta-Mükeene kultuur 23. september 2009. a. 10:50 Kreeta 2200-1400 eKr Mükeene 1500-1100 eKr Kokku 2200-1100 eKr Kreeta: · Minoiline kultuur (kunigas Minose järgi) · Keskus oli loss, mida ümbritses linn · Müürideta · Lossi valitses kuningas/preester · Usuline funktsioon lossil · Lineaarkiri A (ei osata lugeda) · Austati naisjumalannasid · Aluse panid mittekreeklased · Rahumeelne kunst Loodusstseenid Mükeene: · Kreeta kiri sureb kui mandrilt tulevad hävitavad senise · Kultuur kujunes välja mandri Kreekas · Ahhailased (kreeklaste esivanemas) panid aluse · Sai nime Mükeene lossi järgi
Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri. Minoiline kultuur kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega minoiline e. Minose kultuur. Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A seda ei osata lugeda. Lossid saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad. Lossides olid luksuslikud vannitoad, basseinid, kanalisatsioon, elu- ja kultusruumid, viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lossid olid kindlustamata, puudus sõjaline otstarve.
Aleksander Suur- oli Makedoonia (Kreeka linnriigid olid Makedoonia käes) valitseja aastatel 336-323 eKr (võttis valitsemise üle kui oli kõigest 20.aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). Mõisted Minoiline tsivilisatsioon- ehk Kreeta kõrgkultuur. 2000-1400 eKr. 2000 eKr jõuti Kreetal tsivilisatsiooni tasemele, kuningas Minose ajal. Selle ilme kujundasid linnad ja eriti linnades esile kerkinud lossid (tähtsaim ja tuntuim oli Knossos), mis olid kindlustamata rahulikuks elamiseks Knossose loss- tähtsaim ja tuntuim loss, mis oli ühiskonna keskpunktiks. Samuti majandus-, usu-, kui ka poliitilise võimu keskuseks. Mükeene lõvivärav- teada, kui kõige võimsama/hiiglaslikuma müüriga loss Kreeka tsivilisatsioonis (sellepärast kutsutakse ka Kreeka tsivilisatsiooni Mükeene kultuuriks)
kreeklaste sisserännet. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Küllap soodustas saare asend Egeuse mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga ja võõrmõjude ühendamist originaalseks kõrgkultuuriks. Hilisemas Kreeka mütoloogias seostus Kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega. Seetõttu nimetataksegi Kreeka tsivilisatsiooni minoiliseks. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartal olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside eriotstarbelised ruumid paiknesid näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue.
Kõiki õnnetusi võis seetõttu tõlgendada, kui Jahve õiglast karistust. Selliste seletustega tulid rahva ette jutlustajad prohvetid. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas, ehk Messias, kes taastab Iisraeli hiilguse. 3. Kreeka 3.1. Mükeene kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised
uskumused. Näiteks Umbkaudu 1350 eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste kükloopide poolt. Mükeene ajal avaldas esialgu tugevat mõju Kreeta ehk Minose kultuur, hiljem muutus selle ajajärgu kultuur üha omanäolisemaks ja avaldas omakorda mõju Kreetale. Kultuurilooline väärtus on kaevushaudadest leitud kuldmaskidel (näiteks nn. Agamemnoni mask) ja lineaarkirjaga B savitahvlitel. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Kreeka: · 1) Arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; · 2) Klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika
Tutanhamon suri umbes 17- aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Ta suri tõenäoliselt malaariasse. Tema haua leidsid 1922. aastal Howard Carter ja lord Carnarvon Kuningate orust. Kaksikkirves (lk 560) Kreeta mütoloogias kohtab kaht kultussümbolit: härga (tähendus seitsmendas raamatus) ja kaksikkirvest. Kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint, mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sirp (lk 569) Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks. See koosneb eest kitsenevast, nõgusast kõverast terast ning lühikesest puukäepidemest. Rohusirbid on lühikesed, kuid väga kõverad. Sirp on üks vanemaid kultuurtööriistu. Muinaskreeklastel
öösel -190°C, keskpäeval -150°C. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad. Europa pind on ämblikuvõrgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega ". Pind "kanalite" vahel on väga hele. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. "Kanalid" on tõenäoliselt praod suurkuu jääkoores. Sügavaim neist, Minose joon on kuni kolm kilomeetrit sügav. Europa pind jääpragude vahel on erakordselt tasane, suurimad vallid pole üle paarisaja meetri kõrged. Praeguseks on Europal avastatud kaheksa suurt kraatrit, läbimõõduga ligikaudu 20 kilomeetrit. Kraatrit ümbritseb alati tunduvalt suurem tume ala. Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. (Allikad 4, 5, 8, 10)
Ega jumaliku verd ei saanud segada, ka võim püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid, mitmed seisvad figuurid) KREETA KUNST Eristatakse kolme regiooni: · Küklaadiline kultuur Küklaadid on saarestik, mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides. · Kreeta kultuur Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel. Enamus asustust oli koondunud rannikule. Leidus võimsaid losse, millest tuntumad Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Sisemaal tegeleti peamiselt põlluharimisega. Eksootiliseimaks kaubaks oli safran. Tänu asendile polnud vaja teha sõjalisi kulutusi. (laevastik) Kultuuri on nimetatud sübariitiliseks Hõrk aga nagu langusega kaasas käiv.
kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased hävitasid saare omapärase kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse oma legendides nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaar: · Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele, kuid kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju. · Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks
osa mängis madu. Sabaziost ennast kujutati habemikuga mehena, käes kuusirp Orpheuse kultus Orfism. Orpheus oli kreeka mütoloogias laulik, kaunis noormees pärit Traakiast, mängis keelpilli nii lummavalt et võlus sellega nii loomi ja taimi (peale naiste). Läks päästma Euridiket. Orfism mõjutas kreeklasi... Attis Kybele Attise abikaasa 8. saj e.m.a. esimesed müntide vermimised VIII loeng 26.03.2012 Egeuse mere kultuurid Kreeta Minoiline kultuur Minose järgi 1) Indo-eurooplaste eelne Kreeta 2600 eKr 2) Ahhaia Kreeka Kreeta kultuur 3000 eKr tekkinud. On säilinud Knossose palee, keraamika jm arheol. Kaevamistel leitud esemed. Knossos asub Kreeta saare põhjarannikul. Palee oli majanduslik ehitis laoruumid, ruumid veini hoidmiseks jms. Kultusesemed kaksikkirved, härjast pead Madu allilma, viljakuse, surma ja taassünnina??? Kahe peaga kotka motiivid*
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
