Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. Metallide kasutuselevõtt. Eneoliitilised kultuurid. Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades.
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2
Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta poliseid. Sparta Ateena asend, linna välisilme Lõuna Kreekas
Püloon 2 ülespoole ahenevat müüriplokki. Obelisk - 20Mida tähendab ukiyo-e? nimeta kultuur? nelja tahuline teravatipuline keersammas. Jaapani kultuur, graafiline kustivorm 48Millistest kultuurist on pärit minotaurus, labürint? Kes oli 21Nimeta rahvas kelle vallutusteni 16 saj alguses arenes Minotaurus? indiaanlaste rahvakust iseseisvalt. sõnnipäine koletis, Eugese kultuur, minose naise pasiphae ja ühe sõnnipoeg. 22Tempel, mis asub Indoneesias, Jaava saarel. Iseloomusta. 49Millise maa arhitektuuris ahanevad sambad allapoole? Bordridini tempel, astmeliselt tõusvatest terassidest. Kreeta 23Kuidas nimetatakse inkade muistset linna andide 50Mis on monoteism, mis polüteism? kõrgmäestikus
1. Kreeka polised ja demokraatia Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid 2000-1400 eKr, legendaarse kuninga Minose valitsusajal, oli Kreeta saarel hiilgeaeg, seda kõrgkultuuri nimetatakse minoiliseks tsivilisatsiooniks. Perioodile oli iseloomulik losside esile kerkimine, neist tuntuim Kreetal oli Knossos. Hiljem hakkas ka Mandri-Kreeka jõudsalt arenema, ka sinna tekkisid suured, müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene. Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks. 12
Saksamaal.Tema muumiat ei ole leitud. 11.Egiptuse helleniseerumine-kreeka päritoluga Ptolemaioste dünastia lisas egiptuse kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks. 12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar. Kreeta-Mükeene kunst. 1.Teisiti nimetatakse Minose ehk minoiliseks kultuuriks kreeka mütoloogias Kreetat valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur. 2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis, Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5
Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos. Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus Egiptusest Sitsiiliasse.Minose kultuuri võttis üle Mükeene kultuur Kreeka mandriosas, kus räägiti vanakreeka murdeid. Rooma, Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadel muutus Kreeka rahvuslik koosseis mitmekesisemaks. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi ning kaasaegne Kreeka on säilitanud paljusid elemente oma eelkäijast. Majandus Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Perioodi 19501973 nimetatakse "Kreeka
Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja
Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
nendega kergel kujul ja suhteliselt mänglevalt. 2.3.Minose Kreeta Egeuse mere ümber (tänapäeva Kreeka ja Türgi vahel) oli vahemikus 26001400 e.Kr. kõrgelt arenenud tsivilisatsioon Kreeta saarel, Küklaadide saarestikus, LõunaKreekas ja VäikeAasia läänerannikul, seda kutsutakse ka Egeuse tsivilisatsiooniks. See oli peaaegu tuhat aastat enne VanaKreeka kõrgeltarenenud tsivilisatsiooni esiletõusu. Kreetal nimetatakse seda aega Minose tsivilisatsiooniks kreeka mütoloogiast tuntud kuningas Minose järgi. Kreeka mütoloogia järgi oli Minose isaks jumal Zeus ja emaks Europe, Fenicia printsess. Euroopa maailmajagu näibki olevat tema järgi nimetatud. Egeuse mere ümbruskond on karateajaloolastele huvitav koht, kuna sealt on pärit tõendeid võitluskunstide maadluse ja poksi eksistentsist. "Bullleap" (härjahüpe) oli väga akrobaatiline ala ja nõudis süstemaatilisi treeninguid. Meie teada on minoslased
5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud
10. Kuninganna Nofretete ( vaarao naine) oli kaunitar, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. 11. Egiptus helleniseerus ehk muutus kreekapäraseks( peale Aleksander Suure surma). 12. Kleopatra VII Ptolemaios on Egiptuse naisvalitseja. Temas oli kreekapärasusi, ta oli viimane valitseja, kes väljasurnud egiptuse keelt kõnelda oskas. Kreeta-Mükeene 1. Kreeta-Mükeene kultuuri nimetatakse Minose ehk minosiliseks kultuuriks. Seda nimetatakse nii valitseja Minose võimsuse järgi. 2. Minotaurus oli inimsõnn, kes elutses labürindis. 3. Knossose palee juures hämmastas mind enim labürint, kus elas minotaurus. 4. Kreetalased kujutasid seinamaalidel traditsioone, lootust, pidu ja pillerkaart. 5. Kreetalased kaunistasid maale loomade, inimeste(sõdalaste) ja muude kummaliste piltidega. 6
Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. 12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma ,,unustuse istmelt" Trooja hobune Pettus, mille abiga Trooja vallutati. Suur puuhobune, mis oli seest õõnes, kuhu olid end peitnud kreeklased. Ariadne lõng Selle abil leidis Theuses päras Minotauruse tapmist labürindist tagasitee (lõng-
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma)
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal,...
1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss Kuna kultuur oli üsna sarnane Kreeta omale, nim seda Kreeta-Mükeene kultuuriks. See jaguneb: Minoiliseks ehk Minose kultuuriks kreeta saarel Mükeene kultuuriks Kreeta mandril Tume ajajärk (1100-800 eKr) Osa kreeklasi rändas üle Egiptuse mere Väike-Aasia läänerannikule -> muutub kreeklaste püsivaks alaks Rauaaeg Kreeka oli üsna vaene ja mahajäetud maa Välissuhtlus vähenes märgatavalt Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr) Valitses aristokraatia Kujunesid linnriigid, polised
loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Mükeene lõvivärava d Väga paljud asjad Vana-Kreeka kultuuris on üle võetud Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuurist, näiteks jumalate panteon. Knossose palee varemete pealtvaade Knossose palee sisevaate rekronstruksioon Mükeene kultuuri rajasid ahhailased, kes asusid Balkanile juba 2000 eKr, aga kõrgkultuur kujunes, kui Kreeta oma lõppes. Nad võtsid Minose kultuuri üle, kuid tänu oma eripärale kujunes täiesti uus kultuur (Hellaadiline kultuur). Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest peamiselt kirjutati üles majandusega seonduvat. Ka selles kultuuris oid labürinditaolised lossid, kuid nüüd ümbritseti neid kükloopiliste müüridega. Samuti näitab selle rahva sõjakust see, et ühiskonda juhtis
Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal. Ta oli merejumal. Ta oli Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi ja Hadese vend. Tema sümboliks oli kolmhark. Tema naine oli merenümf Amphitrite. 10 Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane http://www.zonalibre.org/blog/Lyzzie/archives/poseidon.jpg Theseus. 11 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://et.wikipedia.org/wiki/Hera http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite http://www.zonalibre
nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4 madal silinder. Esines ka nende kombinatsioone. Vaarao peakatte tähtsaim kaunistus oli absoluutse võimu sümbol kuldne madu otsmikul, kelle hammustus silmapilkselt surmas. Naised kaunistasid soenguid lootoseõiega, mis asetati soengusse nii, et lille vars oli mööda pealage ja õis asetses otsmikul. KREETA Pronksiajastu Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks, selle keskseks asumiks kujunes Knossos. Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose
välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest
vallutas Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar Juuda pealinna Jeruusalemma, lasi hävitada Jahve templi ja asustas sealse rahva ümber Mesopotaamiasse juudid nim. Seda Babüloni vangipõlveks. Hiljem kui pärslased Uus-Babüloonia vallutasid lubasid nad iisraellastel kodumaale tagasi minna, Tempel taastati. Enamik tagasipöördunuist olid endise Juuda riigi elanikud, siis hakati neid kutsuma juutideks. 4)Kreeka: 1. Kreeta-Mükeene periood kreeta: kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. knossose palee oli kindlustamata ning teda ümbritsesid linnad. Tekkis lineaarkiri A ja seda ei osata tänapäeval lugeda. Kunstis oli valdavalt rõõmsameelne temaatika, kujutatud oli naisi, härju, sportimist. Mükeene: kultuur sai nime kuulsa lossi Mükeene järgi. Lossid olid kindlustatud kükloopiliste müüridega. Tegi oli siiski majanduskeskusega nagu kreetas. Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati
PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea poeg LAPSED- Polyphemos, hobune Pegasos, hiiglane Chrysaor, nümf Despoina, hobune Areion ISELOOMUOMADUSED- Taltsutamatu, tujukas, isepäine, agressiivne, truudusetu SÜMBOLID- Kolmhark MÜÜT- Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. PILT- ATHENA NIMI- Athena ehk Minerva MILLE JUMAL- Tarkuse ja kudumise jumalanna KEDA KAITSEB- Sõjameeste, tsivilisatsiooni, põlluharijate, kangelaste ja käsitöö kaitsja. Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver
Lerna järve juures Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Kerberos Kerberos oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Minotaurid Minotaurid olid kreeta kultuuris olend Minotaurid olid koletised pooleldi pull, pooleldi mees Minotaur oli Minose naise Pasiphae ja imeilusa sõnni ristsugutis, kes elas arhitekt Daidalose rajatud labürindis Sireenid Sireenide elupaigaks oli Sireenid on kreeka kaljude ja karide poolt mütoloogias kolm algselt ümbritsetud Sirenum linnu keha ja naise peaga scopuli saared imeilusat ohtlikku kurja deemonit Nad võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele
saj.e.Kr. · Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon · Kehtestati ühe jumala usk Aton · Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel) · 332 e. Kr. vallutas Aleksander Suur Egiptuse. · Tema järeltulijaks sai väepealik Ptolemaios kelle dünastia valitses Egiptust 300 aastat · Viimane esindaja Kleopatra. · 30 e. Kr sai Egiptusest Rooma riigi koloonia . KREETA-MÜKEENE KUNST · Minose kultuur · Egeuse kultuur · Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg · Minotauros- sõnni pea ja inimese kehaga koletis · Knossos- Kreeta suurim loss · Mükeene · 15.saj.e.Kr. ahhailased purustavad Knossose · Rajavad Peloponnesose poolsaarele linnad Mükeene ja Tirynsi VANAKREEKA KUNST · Arhailine aeg ( 600 e.Kr.- suure pärslaste kallaletungi tagasilöömiseni 480 e. Kr.) · Klassikaline aeg( 480 e.Kr. Aleksander Suure surmani 323 e. Kr. )
· kolonisatsiooni tagajärjel hakkas kaubavahetus tihenema. ning kuna kreeta oli võrreldes teiste riikidega, kes ümbritsesid teda kõrge arengutasemega siis kujunes ta kaubavahetuskeskuseks. · kaubavahetusega kaasnes lõpuks ka hõberaha kasutuselevõtt Alfabeet · 9. saj. eKr. · 2 tekkelugu: 1. tekkis foiniikia tähestikust 2. foiniikia ja eruski tähestik oli seotud minose silpkirjaga · koosneb 24 tähest Kõige kuulsamad Linnriigid. Klassikaline ajajärk. · Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed.
alistasid nad mitmeid koletisi, kes inimesi ründasid. Mängufilmi-Herakles läheb jõudu ja õnne proovima kuninga õukonda pürgides. Seal märgati Heraklese tugevust ning talle määrati pealtnäha võimatu ülesanne kuninglike tallide koristamise näol. Herakles aga lahendas olukorra nutikusega ise suurt vaeva mitte nähes. Mõlema Heraklese nõrkuseks oli armastus. Mängufilmikangelase missiooniks oligi oma armastatud naise päästmine kurja võlur Minose käest. Multikategelane aga sai tunda armastuse reetlikkuma poolt kui Herakles avastas, et tema armastatu töötas koos tema põhivaenlasega. Sellega ilmnes tegelase andestav pool, kuna hoolimata kõigest riskib ka multika-Herakles neiu pärast oma eluga. Tüdrukut päästes saavutab mees enda jumaluse, kuid loobub sellest uuesti, kuna ta ei suutnud kujutada ette elu ilma oma armastatuta. Kahes multimeediatekstis on näha mõjutusi algupärasest Heraklese-loost. Mõlemas filmis oli ära
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused
-330 e. Kr.) · Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) · Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: · Algperiood (II at I at e. Kr.) · Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) · Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) · Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pK Kreeta e. Minose ( minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad
Hellenite maalikunstist saab ettekujutuse ainult vaasimaalide põhjal KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal
Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri 6 nime saanud
Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. 5.Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Tema järgi sai nime ka Euroopa manner. Europe röövimine, Strasbourgis, Euroopa Parlamentihoone ees. 6. Kuningas Acrisiusele oli Delfi oraakel ennustanud surma lapselapse käe läbi. Seetõttu lasi ta oma tütre Danae sulgeda maa-alusesse Vaskkambrisse
Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid.
nende armastus jäi muutumatuks. 16. Moirad saatusejumalannad, pole öeldud, kas elasid maal/taevas. Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis Theseus Ariadne lõnga abil, mille ta sissepääsu juurde kinnitas ja selle abil välja pääses
Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas
Müütilised loomad Sfinks Sfinks, lõvi keha ja naise näoga koletis pärineb Egiptusest, kus teda tuntakse kui Giza püramiidi valvurit. Seal sümboliseerib ta vaarao võimu. Erinevalt Egiptuse sfinksist on Kreeka sfinksil tiivad ning aja jooksul muutub ta aina rohkem inimese sarnaseks. Sfinksi kasutati halva eemalhoidmiseks. Greif Greif on koletis, kellel on lõvi keha ning kotka pea, samuti tiivad. Tal on suur roll Minose ajajärgul, mil ta Väike-Aasia rahvastelt üle võeti. Greife võib näha paljudel sküütide vaasidel ja pronksesemetel. Homerose kangelaseeposed "Ilias" Põhiliselt toimub tegevus "Iliase" eeposes Troojas. Trooja on Hellespontose idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale. "Ilias" on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad
Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet, kui juhtnööri, mille abil lahendusi leida. Tantalose piin - Tantalos oli Lüüdia riigi kuningas, kes suhtles jumalatega, nagu oleks ta üks nende seast
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
heeroldikepp. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.Hermese vahekorrast Aphroditega sündis Hermophroditos ja vahekorrast ühe nümfiga sündis Paan.Just Hermes viis väikese Dionysose nümfide juurde kasvatusele. Minos Minos oli Kreeta kuningas ning Zeusi ja Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone
Daidalos ja Ikaros : Inimene on ikka soovinud lennata. Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid
Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi, kuningad täitsid ka kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuste langetamisel aga ütles lõppsõna kõigi spartiaatide koosolek. 3. Minoiline kultuur tekkis u 2000 eKr Kreeta saarel ning sai oma nime Kreeta kuninga Minose järgi. Kreeta tsivilisatsioonis valitses lossikultuur, lossides oli mitmesuguseid ruume : peale luksuslike ruumide oli ka laoruume ja käsitöökodasid. Selle kultuuri üks peamisi iseärasusi on see, et puudusid igasugused sõjakad jooned, kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja rõõmus temaatika. Naiste domineerimine kreeta kunstis viitab aga sellele et kreeta kultuuris oli valitsevaks osapooleks naised. 4
Jumal, kes kaitses meremehi. Vennad tõsteti taevasse Kaksikute tähtkujuks. Polydektes Seriphose valitseja. Muutus Medusa pead vaadates kivikujuks ning tema asemele asus troonile vend Diktys. Poseidon - merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Psyche - Erose abikaaasa. Kena printsess. Inimesed hakkasid hoopis teda Aphrodite asemel kummardama. Aphrodite läks selle peale raevu ja saatis poja Erose talle halba tegema. Kuid selle asemel nad hoopis armusid üksteisesse. Pygmalion naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri.
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata
1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900) Knossose pale Kümnest lossist suurim Ruumid liigendatud sammastega Ruumid erinevatel tasapindadel Minotaurus (härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed) Minotaurus Minose (kuninga) poeg Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda Kangelane Thesues tappis Minotauruse Keraamika Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad) MÜKEENE Lossid olid kindlustatud -> kükloopilised müürid Lineaarkiri B Lõvivärav – Mükeene kindluse sissepääs Seinamaalid Lossid kaetud seest Sarnane Kujutati egiptuse Kreetaga poosis
Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist eesmärki teenis seevastu laialt levinud suur riidest peakate klaft, mis kaitses kandjat Egiptuse lõõmava päikese eest. 9 Kreeta. Pronksiajasti Kreeta ehk Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kreeta mõõduskas, niiskevõitu kliima on põhjuseks , miks ainsatki Minose kultuuri rõivaeset pole meie päevini säilinud. Kogu teave minoslaste riietumise kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, mis küll reedavad ühtteist, kuid ei võimalda täpselt teada saada, mida tegelikult kanti. Kreeta
Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist eesmärki teenis seevastu laialt levinud suur riidest peakate klaft, mis kaitses kandjat Egiptuse lõõmava päikese eest. 9 Kreeta. Pronksiajasti Kreeta ehk Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kreeta mõõduskas, niiskevõitu kliima on põhjuseks , miks ainsatki Minose kultuuri rõivaeset pole meie päevini säilinud. Kogu teave minoslaste riietumise kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, mis küll reedavad ühtteist, kuid ei võimalda täpselt teada saada, mida tegelikult kanti. Kreeta
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg
Thaleia- Õitseng · Heraklese 12 vägitegu: mis ta sooritas Eurystheuse juures kostil viibides peale oma naise ja laste tapmist Hera saadetud hullusehoos 1. Nemea lõvist jagu saamine 2. sajapealisest Hydrast (kellel iga maharaiutu asemele tekkis kaks uut) jagu saamine 3. Kerynitia hirve püüdmine 4. Erymanthose metssea tapmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. ohtlike Stymphalose lindude äraajamine Arkaadiast 7. Minose kuulsa sõnni (Minotaurose isa) kinnipüüdmine 8. kuningas Diomedese inimsööjate märade röövimine 9. amatsoonide kuninganna Hippolyte maagilise vöö röövimine 10. kolme kerega koletis Geryoni kariloomade viimine Mükeenesse 11. hesperiidide kuldõunte näppamine Atlase abiga 12. Kerberose toomine Hadesest · Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja