Põrgu esimene ring e Limbo - seal pole 11. - 12. Dante Alighieri - "Jumalik piinu, aga ka mitte väljapääsu hingedel, komöödia" kelle ainus süü seisneb selles, et ristiusk jäi neile mingil põhjusel tundmatuks Keskaja viimane ja ühtlasi uusaja esimene Teine ring - seda valvab Minos, põrgu- poeet deemon, kes otsustab oma saba järgi "Uus elu", "Jumalik komöödia" patuse süü ja koha igaveste piinade riigis. "Uus elu" on proostekstis kirjutatud Teise ringi kuuluvad himulised inimesed lembelaulud kogu, milles poeet ülistab Kolmas ring - valvuriks on Kerberos, oma noorpõlve armastust, varasurnud täitmatu isuga koletis, kes rebib liha nende
Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene
viskas. Sinuhe oli ülimalt masenduses ning kaotas usu jumalasse. Nad alustasid sõitu Smürnasse. Merineitsid (lk 263) olid kalasabadega naisterahvad, kes varitsesid meremehi, et nõiduda neid endaga lõbutsema. Vimpel (lk 263) - kitsas kolmnurkne või otsast pääsusabana hargnev lipp. Minotauros (lk 273) Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. Pime maja/Knossose palee (lk 295) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue
*Lõhutakse maha kõik Ateena kaitseehitised. *Atika maakonda, Ateenasse ja muudesse suurematesse keskustesse jäeti korda valvama Sparta väed. Ateena kaotas oma juhtpositsiooni ning kuni Makedoonia sissetungimiseni (338) oli juhtivaks keskuseks Sparta. Kreeta kultuur. Kreeta on kogu Egeuse mere suurim saar, u sadakond linnriiki, ülemvõim oli koondunud legendaarse kuninga Minose kätte, tema residendiks oli linnriik Knossos. Kogu Vahe,ere tugevaim laevastik, Minos olevat tegelenud isegi piraatlusega. Laevastiku baasiks oli samuti Knossos. Ühtegi vaenlast Kreetal ei olnud. Kreeta saar oli looduslikult selline kooslus, kus rebased olid suurimad kiskjad. Jahti ei peetud, kuna polnud lihtsalt kellelegi jahti pidada (rebaseid, jäneseid ei jahitud). Selle tõttu kujutati ka Kreeta kunstis väga vähe sõda ja jahti. Domineerisid lilled, linnud, teod. Härg oli püha loom. Oli spordiala 'üle härja hüppamine'; härjakultus. Valitseja palee oli Knossose
Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja
Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos. Kreetalsed kasut. silpkirja, nn. lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänap lugeda, seetõttu infot vähe. Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad, viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid
Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadlikke sissekäike, nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. 4) Knossose paleega on seotud mitmed Kreeka mütoloogia kangelased, kelle nimed ja teod on saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud * Minos Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg. Minose järgi on ka kunstiajaloolased nimetanud Kreeta saarte kunsti minoiliseks kunstiks. * Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee. * Theseus -Noor kangelane, kes vabastas Minotaurose kohutavatest nõudmistest Ateena ning tappis ta Knossose palee labüruntides.
leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga. Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale. Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos. Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet. Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis laevale topelt purjed, mustad ja punased, mis pidavat vastavalt heisatama, kas tal õnnestub koletis tappa või mitte
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega? Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess, kelle juurde tuli Zeus härjana ja viis ta Kreeta saarele Sündis Minos, kelle naiseks sai Pasiphae (päikese tütar) tütar Arianne jumalad saatsid härja, mida ei ohverdatud jumalatel solvukas ja panevad Pasiphane härga armuma sünnib Minotaurus. Loos on kolm härga ja kaks neist abielluvad härjaga. Oletatavasti kajastab see minolise perioodi religiooni mingit apekti, näiteks jumalanna ja härg olid seotud partnerlussuhtega. Europa pandi pärast mehele Asterios. Ka Minotauruse õige nimi oli Asterios. On austatud Zeusi ka kui Zeus-Asteriosena.
XX sajandi algul toodi siin Evansi juhtimisel toimunud väljakaevamiste tulemusena päevavalgele veelgi vanema kui mükeene kultuuri mälestusmärke. Kaevati välja kaks lossi - Knososes ja Phaistoses. Eriti üllatavad oma suurusega Knosose palee jäänused, mis koosnesid hulgast ruumidest. Kreeka muistendi järgi nimetas Evans ta kuningas Minose paleeks. Kreeka muistendite seas esineb jutustus sellest, kuidas Kreeta võimas kuningas Minos käskinud osaval meistril Daidalosel ehitada Knososesse suur palee. Selles oli hulk suuri ja väikesi saale ning koridore, milles võis kergesti ära eksida. Seda paleed nimetati labürindiks. Kreetal avastati samuti teisigi ehitisi: töökodasid, ladusid, toredaid hauakambreid, väikesi losse jne. Kunsti ja käsitöö mälestusesemeist on meie päevini säilinud peamiselt ilusaid savinõud kunstipäraste kirjatistega, pronkskujukesi, relvi jne. Ruumide siseseinad, nõud ja muud kodused
Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus. Templid puuduvad, on väiksed kultuseruumid, kust leitud väikeseid kujukesi. Merendus ja põllundus on alad; mõlemate tingimusteks on tugev keskvõim Leitud palju väikseid pajanssplaadikesi, mis kujutavad majade fassaade; puittaladega kuni 3-korruselised majad
VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks · Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele Trooja linna leidmisele
30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika.
30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika.
30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika.
Temast jutustati erakordseid lugusi: kord olevat ta turjale võtnud härja, käinud sellega tiiru ümber olümpiastaadioni, ohverdanud siis looma Zeusile ja seejärel liha ühe päevaga ära söönud. Tõenäoliselt pole kõik lood, mida Miloni kohta räägiti, päris tõsi. Pärast sportlasetee lõppu tegutses ta riigimehena. MINOS – hilisemad kreeklased uskusid, et kunagi ammusel ajal oli Kreeta valitseja Minos. Ta olnud tark seaduseandja ja võimas merede valitseja. Legendi järgi oli Minose ema Foiniikia kuningatütar Europa, isa aga kreeklaste peajumal Zeus. Maailmajagu, kus Kreeta asub, saanud Europa järgi nimeks Euroopa. MOOSES - Mooses oli kasupojana Egiptuse vaarao kuninglikus õukonnas üles kasvanud. Kirgliku õiglustunde ajel tappis ta ühel päeval egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja. Tema tegu tuli avalikuks
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
1722 võeti vastu teenistusastmete tabel. Tsiviilelu munderdamine muutus eriti massiliseks 19. Saj pärast ministeeriumide asutamist. Pilet 7 1.Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Tsivilisatsioon(tsv) Kreeta saarel kujunes III II at eKr Mandri-Kreekas sai tsv keskuseks Mükeene Kreeta-Mükeene tsv jaguneb: Minoiline tsv Mükeene tsv Kreeta-Mükeene tsv jääb pronksiaega Mükeene tsivilisatsioon Kreetal algab tsv u 2000 a eKr Knossose kuningas Minos kujunesid linnad + lossid Losside juures paiknesid eluruumid + laod Lineaarkiri paiknes kahe joone vahel kiri ei räägi midagi ajaloost Valitses preester-kuningas Linnadel puudusid müürid puudus välisoht Kreeta jumalad olid ilmselt naised usulised pidustused erilisel kohal oli härjakultus Naise kõrge positisoon ühiskonnas =? Matriarhaat Mükeene tsivilisatsioon Kreeklased olid madalamal arengutasemel kui kreetalased
tagasihoidlikum . 23-22 saj eKr on selge tagasilangus.Keegi ei tea mis juhtus.Tavapärane arusaam on see et indoeurooplaste sissetung. Keskmine pronksi aeg 2 at teine pool. Mandri kreekas oli stagnatsioon, vaesem , samas kreeta saarel on olukord pigem vastupidine. 2000 on kiire areng, mis soodustas immigratsioon,kiire arengu tulemusena tekivad linnad ja lossid.Sealt alates võiks lugeda Kreeta Minoilise kultuuri sündi.Valitses kuningas Minos. Arthur Evans kaevas välja selle. Arheoloogiliselt on teada et kujunesid mitmed suured asulad mida võime nimetada linnadeks , neist tol varasemal perioodil oli 3 olulisemat Knossos, Pallia , Ja Pestos. Kõik need olid pikajalise arengu produkt.Varasematest linnadest ja lossidest pole säilinud paljult, kuna mingi katastroofi laine vb maavärinad.Rajat nüüd uued lossid , mis on nüüd rekonstrueeritult nähtavad. Jagatakse 200.2700 varased lossid, ja uued
a vastavuses vee servaga (Vt Antiigileksikon II, lk 10). Mustri geomeetria Mileetoses paisub ning tõmbub taas kokku, et moodustada erineva suuruse ning proportsiooniga "ruume". VANA-KREEKA KULTUURIDEST JA VÄLJENDUSEST Kreekamaal eksisteeris kauges minevikus kaks erinevat kultuuripiirkonda, algul ajutiselt teineteise kõrval ja hiljem teineteist mõjutades: Minose kultuur ja Mükenee kultuur. Kreeta saarel elas rahvas, kelle valitsejaks oli legendaarne kuningas Minos. Tema valitsemisaeg kulges ilma märkimisväärsete sõjaliste sündmusteta. Mere poolt kaitstuna võis kindlustest loobuda ja nii tekkisid pikad, avatud maastikku venitatud paleed nagu Knossos, Phaistos jt, mis oma paljude korruste ja terrassidega mäenõlvale liibusid. Nende paleede ümbruses võis aedu aimata ja ka palee sisemuses olid tähtsal kohal lillede ja taimemotiividega seinadekoratsioonid. Knossose palee keskel asus piklik siseõu
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
