Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400 Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või
Aigeus sai mõõga mustri järgi aru, et see keda Medeia mürgitada tahab on tema enda poeg. Aigeus peatas Theseust mürgitatud jooki joomast hetk enne seda, kui Theseuse huuled mürki puudutasid Medeia põgenes silmapilk peale plaani ebaõnnestumist http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/Medea-Sandys.jpg/220px-Medea-Sandys Minose saabumine Theseus oli nüüd troonipärija. Iga 9 aasta järel saabus Kreeta saare kuningas Minos. Tema poeg suri ateenlaste kaitsmisel. Ateenlased pidi ohverdama 7 neidu ja noormeest Minos pani ilusat ja noort printsi tähele ja valis ta 14 ohvri sekka. Samuti aga räägitakse, et Theseus ise pakkus end ohvriks. Minotaurus Minotaurus oli Minose abikaasa Pasiphae järglane Minos palus jumalate käest võimalust tõestada ennast kui jumalate järeltulijat. Talle saadeti ilus pull, keda ta keeldus ohverdamast.
· Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. ·Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. · Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. ·Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. · Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. ·Sellest armastusest
kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ISIKLIK ELU · Tema naine on merenümf Amphitrite. Poseidonil on palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. LEGEND · Kord palunumäd Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros. TEINE LEGEND · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted
Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi,
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
mille juured mullas põimusid. PILT- POSEIDON NIMI- Poseidon ehk Neptunus MILLE/KELLE JUMAL- Merejumal KEDA KAITSEB- Kalapüüki PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea poeg LAPSED- Polyphemos, hobune Pegasos, hiiglane Chrysaor, nümf Despoina, hobune Areion ISELOOMUOMADUSED- Taltsutamatu, tujukas, isepäine, agressiivne, truudusetu SÜMBOLID- Kolmhark MÜÜT- Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. PILT- ATHENA NIMI- Athena ehk Minerva MILLE JUMAL- Tarkuse ja kudumise jumalanna
• Zeusi vend • Naine Amphtirite • Poeg Triton • Olympuse jumal Poseidoni sümbolid • Kolmhark • Paneb sellega mere mässama, • Maa värisema • See oli ühtlasi ka tema relvaks • Lemmikloomaks hobune • Lõi inimkonnale hobuse Poseidoniga seotud müüdid Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT1: kord palunudKreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT2:Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga ka Athena oli tulnud ennast
Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et ehitavad Sunioni neemele Poseidonile templi ja kummardavad mõlemat jumalat samapalju. Siis Poseidoni viha rauges ja oli Ateena meremeestele alati toeks. Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. Üks teine legend rääkivat; et kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Poseidon on saatnud palju ülbeid meremehi naeruväärsetele retkedele ja neile raskeid katsumusi toonud. Ent enamjaolt merejumal siiski kaitseb laevu
Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
· Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist. · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. · Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Kreetaga seonduvad legendid · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900
C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase 3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus, Knossose ja Mükeene lossid. A)Kirjaoskuk: B)Knossese: C)Mükeene lossid: 4) Kreeka kangelased ja müüdid (Herakles, Homeros, Ilias ja Odüsseia, Atlantis, Trooja sõda, Minos ja Minotaurus, kuldvillak) A)Herakles:Kreeklaste kõige kulsam ja armastatum kangelane.Elas enne trooja-sõda.Alustas oma vägitegusid juba hällilapsena. B) Homeros:Nii öelda rahva järgi arvatud "Llias "ja "Odüsseia" looja ehk pime laulik.Arvatekse , et need on tema eeposed. C) "Llias" ja "Odüsseia" Olevat eeposed mida lõi Homeros.(Eepos pikk jutustav teos , üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel
eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, Iraklio) - pealinn. Seal on arheoloogiamuuseum. Kiri Egeuse kultuuris tarvitati kahte tüüpi kirja - lineaarkirja A ja lineaarkirja B. Lineaar A tahvlid on pärit 1200 a. e
Tume ajajärk (1100-800 eKr) -> võetakse kasutusele raud, Kreeklaste väljaränne Arhailine period (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri
Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, sõjajumal Ares jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma Zeusi järglased Apollon ja Artemis- Zeusi ja Leto kaksikud Ares- Zeusi ja Hera poeg Dionysos- Zeusi ja Semele poeg Graatsiad- Zeusi ja Eurynome tütred Helena- Zeusi ja Leda tütar Hephaistos- Zeusi ja Hera poeg Herakles- Zeusi ja Alkmene poeg Hermes- Zeusi ja Maia poeg Minos, Rhadmanthys ja Sarpedon- Zeusi ja Europe poeg Muusad- Zeusi ja Mnemosyne lapsed (muusasid oli kokku 9) Persephone- Zeusi ja Demeteri tütar Perseus- Zeusi ja tütre Danae poeg Täname tähelepanu eest!
eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agamemnon Erinevus nr 1 Rahulik Sõjakas Erinevus nr 2 Kindlustamata lossid Lossidel on müür Erinevus nr 3 Kreetalased Kreeklased ● Mis võiks olla mõlema kultuuri sarnasus? Vastus: Mõlema kultuuri keskusteks olid lossid. Knossose loss Mükeene loss Trooja sõda Vastamisel toetu enda teadmistele, võid kasutada ka interneti abi.
kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.Hermese vahekorrast Aphroditega sündis Hermophroditos ja vahekorrast ühe nümfiga sündis Paan.Just Hermes viis väikese Dionysose nümfide juurde kasvatusele. Minos Minos oli Kreeta kuningas ning Zeusi ja Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad
2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamata, labürintidega ehk paljude keerdkäikudega. Kunstis rahumeelne ja rõõmus temaatika 1600 – 1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega Iseloomulikud tunnused:
Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad kõik põlesid. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton kukkus surnult Eriadnose jõkke. Daidalos Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka
kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. MINOILISE KULTUURI ÕITSEAEG 2000 1500 A. E
Hades . Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümlasest, Hades oma naise kuninganna Persephonega, kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Ta oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend Hades sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Allilma nimetatakse sageli Hadese nime järgi. See paikneb, nagu "Iliases" mainitakse, maa salapaikades. "Odüsseia" järgi läheb tee sinna üle maa serva teisele poole Okeanost. Hilisemate poeetide lugudes kirjeldatakse mitmesuguseid teisi teid maa pealt surnute rii...
Vana-Kreeka Kreeta: U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele. (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
Pandora laegas- jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas
Lõpuks otsustas ta oma armastatule surnuteriiki järele minna. Teel sinna saatis teda jumalate käskjalg Hermes, kelle ülesandeks mõnede müütide järgi oli surnuid Hadesesse saata. Orpheus võlus oma lauluga ära nii põrguväravaid valvava Kerberose kui Styxi jõe paadimehe Charoni ja pääses seeläbi allilma isanda ette. Hadese ja Persephone trooni ees seistes laulis Orpheus veelkord oma armastusest ning tegi seda nii südantlõhestavalt, et nii emand ja isand, kolm kohtumõistjat Minos, Aiakos ja Rhadamanthys kui ka kõik allilmas oma karistust kandjad olid pisarateni liigutatud. Eurydike lubati elule tagasi ning Orpheus pidi täitma vaid ühe tingimuse terve tee üles ei tohtinud ta oma taga kõndiva Eurydike poole vaadata. Lõpuks ei pidanud laulik siiski pingele vastu ning pöördus vaatama, kas Eurydike tuleb ikka, mispeale too teist korda surnute valda viidi. Orpheus üritas küll veelkord Hadese ette pääseda, kuid paadimees jäi seekord kõigile palvetele kurdiks
u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon
rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva. Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga ta on ka väga hea põletuste ravimiseks, näiteks horvaadid kasutavad seda päikesepõletuste leevendamiseks ja ravimiseks. 3. Päritolu Oliivipuu pärineb Väike-Aasiast, kust ligikaudu kuus tuhat aastat tagasi levis alguses Süüriasse ning Palestiinasse ja hiljem kõikidesse Vahemeremaadesse. Kuningas Minos ja kreetalased, foiniiklased, egiptlased, muistsed kreeklased ja roomlased kõik kasvatasid oliivipuid ja hindasid selle saadusi kõrgelt. Vanad kreeklased raiusid isegi oma metsad maha, et mäenõlvad oliivipuid täis istutada ja puu maharaiumise eest karistati surmanuhtlusega. Oliiviõliga võiti sangareid ja krooniti valitsejaid, oliiviõli põletati lampides ja sellest valmistati peent kosmeetikat. Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust
Hilise mad poeedid kujutavad kedagi. Pärast sisene mist tuleb osa, Maa poegade Persephone ga. Allil ma üha veendunumalt surnute riiki kui igaühel minna kol m e vangla; Erebos on ni metatakse sageli paika, kus halbu karistatakse ja häid kohtuniku ette, kelleks on paik , kuhu Hadese ni me järgi. Se e hüvitatakse. Roo ma poe et Vergilius Rhadamanthys, Minos ja saabuvad surnud paikneb, nagu "Iliases " kujutab seda üksikasjalise malt kui Aiakos; kohtunikud kohe pärast mainitakse, maa mi stahes kree ka autor. Pikalt laialt otsustavad, ja halvad hinged hingeheitmist. salapaikades. kirjeldab ta ühtede piinu ja teiste rõõ m läkitatakse igavesse piina ning
Jüri 2010 Daidalos ja Ikaros Daidalos oli parim meistrimees, kuid kui ta kuulis töölistelt rääkimas, et tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos igatsema kodumaad ning ta ehitas endale ja Ikarosele sulgedest ja vahast tiivad. Laevaga minek oleks olnud võimatu, sest Minos ei lubanud neid ära. Ühel varahommikul nad hakkasidki lendama ning Daidalos õpetas pojale, et ta liiga kõrgele ei lendaks, sest päike sulatab vaha ja et liiga madalale, sest vesi teeb tiivad märjaks ja raskeks. Pärast mõningast lendamist
Religioon liberaalne, vaba, looduslähedane puudusid templid ja eraldi preesterkond. Viljakus- ja sigivusjumalate kultuur. Valitsesid: Siirus, naiivsevõitu rõõm ja meelelisus 14. Kirjelda Kreeta paleed Knossose näitel! Väga suur palee. Palju enamvähem ühesuurusi ruumi, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue. Valitses mugavus veevärk ja kanalisatsioon. 15. Minotauruse legend ja selle seos Knossosega. Legendi järgi lasi Knossose ehitada kuningas Minos, selleks et anda elukoht enda naise patust sündinud poolsõnnist pojale Minotaurusele. 16. Kirjelda Kreeta kujutavat kunsti. Milles seisneb selle eripära? Vaba ja loomulik väljendusviis (erinevalt näiteks Egiptusest). Värviküllased einamaalid, reljeefid. Pole leitud valitsejate portreid ega jumalate kujusid. On jumalannade kujuksed kodude kaitsjad - Üsna edevad. Kujutati loodust. Härja kujutamine kunstis viljakus ja elujõud.
kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore,Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
) Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000- 1250a eKr. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Haigia triada Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad ehitati puust, mis ahenesid allpool. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Tuntud Kreeka vana müüt kõneleb Kreeta saarel asunud imelikust lossist, labürindist, mille valitseja, kuningas Minos, nõudis määratud ajal Ateenast omale ohvrit. Sellest nuhtlusest püüstis linna kangelane Theseus. Juba ammu tõlgitseti seda müüti kui sümboolset edasiantud mineviku teadet, et Ateena kord on olnud Kreeta ülemvõimu all. Senini aga puudusid selle tõenduseks kultuurajaloolised andmed. Alles viimase paari aastakümne väljakaevamised on näidanud, et Kreetas on omal ajal valitsenud ütlemata
Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Artemis on jahijumalanna
Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise Minotaurose jaoks. Viimane oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma kogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal allutatud Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minose tütrelt Ariadnelt , kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti astudes keris ta lõnga lahti ning leidis
Kõik elanikud on Hadese ees võrdsed. Hadese paadimees veab nad üle hiiglasliku jõe mida nad hüüdsid Acheroniks.Enne Hadesesse pääsemis joovad kõik surnud Lethe allikast unustus vett, et nautida muretut vaimuks olemist.Peale seda saadetaks kõik Hadese kohtu mõistjate juurde. Minos, Aiakos ja Rhadamantys otsustavad kes Läheb hirmsasse Tartarosi-Võimsate rauast väravatega kuristik mille põhja kukkumiseks kulub üheksa päeva ja ööd mida valvavad saja käelised hiiglased.Ja jumalate limmikud pääsedid Elüüseoni kus nad pävisid igavese elu.Elüüseonis ei sadanud kunagi vihma ega lund kunagi ei olnud seal torme ega muid ebameeldivaid loodus nähte.Elüüseoni saatis neid muusik kes kogu tee mängis
(näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid.Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi
Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo4 Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. HADES (Pluto) Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma valitseja
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli hele...
Pelgulinna Gümnaasium Kreeka jumal - Zeus Kokkuvõte Katre Kasemets 6.C klass Tallinn 2014 Kasutatud kirjandus : · http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka- jumalad · http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus · lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksen...
Daidalos ja Ikaros Daidalos oli parim meistrimees, kuid kui ta kuulis töölistelt rääkimas, et tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos igatsema kodumaad ning ta ehitas endale ja Ikarosele sulgedest ja vahast tiivad. Laevaga minek oleks olnud võimatu, sest Minos ei lubanud neid ära. Ühel varahommikul nad hakkasidki lendama ning Daidalos õpetas pojale, et ta liiga kõrgele ei lendaks, sest päike sulatab vaha ja et liiga madalale, sest vesi teeb tiivad märjaks ja raskeks. Pärast mõningast lendamist Daidalos ei pööranud enam suurt
muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Mükeene tunnusjooned: Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega
ning seal on 9 erinevat ringi. Igas ringis on erinevate pattudega surnud. Põrgu eeskojas on hinged, kes ei teinud maa peal ei head ega halba. Põrgu ees on aeglase vooluga sogase veega jõgi, kust paadimees Charon Dante üle viib. 1. ring paganad, kes ei uskunud/tundnud Kristuse armuõpetust. nt. Homeros, Vergilius, Platon, Sokrates, Aristoteles, Julius Caesar paistis päike ning suurmehed istusid aukohtadel. 2. ring - armupatustajad nt. Minos (Zeusi poeg, Egeuse saarte valitseja, oli põrgus kohtumõistja), Kleopatra, Antonius karistuseks ringlesid igavesti tules 3. ring prassijad, liigsööjad, liigjoojad nt. trubaduurid Kerberos kisub neilt karistuseks nahka maha 4. ring ihnuskoid ja rahalaristajad karistuseks on neil kaelas raske rahakott ja nad veeretavad raskeid kandameid 5. ring vihased, kurjad, kadedad
Hadese riigis elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu, aga ka maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Usuti, et Hadese riiki ümbritseb allilmajõgi Acheron, kust paadimees Charon hingi üle viib. Kuna paadimehele tuli maksta selle eest, et ta hingesid üle Acheroni jõe Hadese riiki viiks, oli inimestel kombeks panna matustel surnutele suhu hõbemünt. RHADAMANTHYS, MINOS & AIAKOS olid varjude jumalad, kes algselt oli surelikud Zeusi pojad. Nad saavutasid oma positsiooni pärast surma seaduste kehtestamist maa peal. Aiakos valvas Hadese riigi võtmeid ja pidas kohut meeste üle Euroopast, Rhadamanthys aga pidas kohut Aasiast tulnud meeste üle ning Minose ülesandeks oli anda lõpphääl. Inimesed, kes aga lootsid omada paremat staatust peale surma, võtsid osa müsteeriumidest: need olid salajased jumalateenistused, mille käigus saadi
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
16. Moirad saatusejumalannad, pole öeldud, kas elasid maal/taevas. Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis Theseus Ariadne lõnga abil, mille ta sissepääsu juurde kinnitas ja selle abil välja pääses. Ta tappis looma, kui see magas, rusikatega surnuks tagudes. 18
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
austati selle eest väga. Samuti oli tema käsutuses torm ja tuulevaikus. Kui oli maru torm ja merel olid tohutult suured lained, siis kihtas ta oma kuldse vankriga üle vete ning vetemöll vaibus. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend. Minotaurus. Poseidonit kutsuti ka maaväristajaks ja teda kujutati alati kolmhark käes; selle riistaga võis ta väristda ja raputada, mida iganes soovis.
koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Daidalose ja tema poja, Ikarose lasi kuningas Minos vangi võtta ja paigutas nad labürinti, kust nad omavalmistatud tiibade abil välja pääsesid. Ikaros paraku lendas päiksele liiga lähedale, kinnitusvaha sulas ning poiss kukkus merre. Ariadne lahkus koos Theseusega Kreetalt, kuid noormees jättis magava Ariadne Naxose saarele. Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks. Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse.
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
