päritoluga kardinal Jules Mazarin. 1661 aasta märtsis suri kardinal Mazarin. Surivoodil soovitas ta Louis'le, et ta võtaks juhtimise enda kätte ja peaks ametis ainult selliseid ministreid, kes " Nende sõna kuulavad." Veel soovitas ta luua ühe sisemise valitsuse - conseil etroit -, kuhu kuuluksid ainult krooni peamised ministrid ja kes pidid olema seal võrdsed. Teisisõnu - ei oleks olnud peaministrit. Kuningas palus printsidel, hertsogitel ja riigiministritel koguneda ja teatas, et JULES MAZARIN on otsustanud tegeleda riigijuhtimisega isiklikult.
otsustasid üha ohtlikumaks muutuvale üliõpilasliikumisele vastulöögi anda. 1819. aastal korporatsioonid keelustati ja kõigi ülikoolide juurde määrati riiklik järelevaataja, kes pidi valvama üliõpilaste ja õppejõudude meelsuse üle. Paljud aktiivsemad üliõpilased ja õppejõud visati ülikoolist välja, trükisõnale kehtestati range tsensuur. 2. Pärast 1848. aasta revolutsiooni asendati kõigis Euroopa riikides liberaalsed ministrid konservatiivsetega, paljudes riikides saadeti parlament laiali ja muudeti põhiseadust. Vanad valitsejad jäid edasi võimule, kartmata, et peavad rahva ees vastutama. Kehtestati tsensuur. Saksa Rahvuskogu vastuvõetud põhiõigused kuulutati kehtetuks. 3. Mida tähendavad Suur-Saksamaa ja Väike-Saksamaa? Suurt segadust tekitas Saksamaa ühtse riigina defineerimisel asjaolu, et Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu vaid osaliselt
positsioonid kuuluvad täidesaatvale võimule. Kasutusel nt. Prantsusmaal, Soomes, Venemaal jne. PARLAMENTARISM: 3 Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel eksisteerib tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus kogud...
*Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises *Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle Eesti riigi eelarve :kuskil 100 miljardit aasta pärast 33% SKP Euroopa Liidu eelarve: 100 miljardit eurot. 1,05 % SKP MINISTRITE NÕUKOGU *27 liikmesriiki *eesistumiSe rotatsioon *euroopa ülemkogu- riigipeade kohtumised min. kaks korda aastas poliitiliseks debatiks. *hääletusõigused *liikmesriikide ministrid osalevad nõukogude koosolekutel otsuste vastuvõtmiseks *COREPER,liikmesriikide EL suursaadikute poolt ettevalmistatud nõukogu istungid *eritöörühmad nagu põllumaj. erikomitee,laienemisrühm jne igal ministril on teatud arv häälI arv OTSUSTAMINE NÕUKOGUS: *ühehäälsus (vastuh22li ei ole) kui üks riik on vastu siis otsust vastu ei võeta. Maksustamise,sotsiaalkindlustuse ja veel mõndadele üksikute küsimuste puhul *kvalitsifitseeritud häälteenamus
televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP ideoloogiasekretri R. Ristlaane ja Teleraadiokomiteed detsembris 1981 juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks. ETV kavast kadusid otsesaated. Ideoloogilises surutises hakati aastal 1982 isegi Aktuaalset kaamerat enne eetriaega salvestama, et seda lbi vaadata ja kontrollida. Elunhtuste sfr ahenes, huvi inimese vastu rauges, saated muutusid hambutuks. Sari Foorum (1972-89), kus ksimustele vastasid ministrid, oli 1980. aastate alguseks irdunud ajastu kesksetest probleemidest, kriitilisi ksimusi ei esitatud. Lpetati aktiivse autorihoiaku ja kriitilise sisuga arutlussaade Ajurnnak (1978-82, R. Jrlik, H. ?ein). Diskussioon kadus ekraanilt. hiskondliku tusuga 198891 muutus ETV uudiste- ja poliitikakeskseks, esikohal olid Baltimaade sndmused. Iseseisvumise kriisiaegadel (1990. aasta mai Toompeal, 1991. aasta jaanuari sndmused Vilniuses ja Riias, riigiprdekatse 1991. aasta augustis) kinnistus ETV maine
1. Maestichi ja Lissaboni leping. Millal? Eesmärk, sisu (mida muudeti) 2. Kopenhaageni kriteeriumid 3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid ...
Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis
moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 2) Kes juhib valitsuse tegevust? V: Peaminister 3) Kellest koosneb valitsus? V: Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Valitsuse liikmete maksimaalne võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. 4) Millised on valitsuse ülesanded riigi juhtimisel? V: 5) Mis on valitsuskoalitsioon? V: Erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. 6) Millised erakonnad moodustavad praeguse EV valitsuse? V: 7) Kuidas nimetatakse ametisse peaminister?
Ministeeriumi juhtisid välisminister ja tema abi (Piip). Ministeerium koosnes viiest allüksusest. ,,ER" oli mõeldud Eesti tutvustamiseks lääneriikidele, kuid ei rahuldanud propagandavajadusi. Pärast informatsioonibüroo avamist Londoni saatkonna juures asuti seda likvideerima.Estur oli Ajakirjanduse Büroo (1919), millest kasvasid välja Eesti Teadeteagentuur ETA ja Vmi informatsiooniosakond. Vmi loomisel võeti Eeskuju Soomest ja Skandinaaviamaadest. Esimese aasta ministrid 27.nov 1918 sai välisministriks Jaan Poska, kuid tema läks Pariisi Rahukonverentsile ja tema asetäitjaks jäi Strandman. 12. veeb 9.mai (Asutava Kogu kokkutulek) oli välisministri kohusetäitjaks Päts, kuigi põhitöö tegi ära A. Schipai. Hiljem võttis kohustuse enda peale Tõnisson (tingimusel, et ta seda tõesti juhtida saab, mitte et seda teeb Päts). Juulis saabus tagasi Poska, kerkis piiriküsimus Lätiga ja olulisim asi oli rahu sõlmimine N.Venemaaga
sotlaste vastu, parlament keeldus. Oli koos vähem kui kuu, sest Charlie saatis nad laiali. Pikk parlament Charlie kutsus parlamendi kokku, 1640. Parlament ründas kirikupoliitikat, ei meeldinud kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes. Sekkus aktiivselt täitevvõimu tegevusse, hukati kuninga abiline Strafford. Parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul. Parlament kunnist sõltumatuks. 1641 tegelik võim parlamendi kätte. Ainult parlament võib makse koguda. Ministrid vastutavad parlamendi eest. 4jan 1642 parlament laiali. Saba parlament koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse. 1653 läbi tänu Cromwellile. Väike parlament Cromwelli parlament. Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt. Uusaadlik
/ 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / Viini kongress - 9. juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. / Sada päeva Napoleoni valitsemis period pärast Elba saareltnaasmist / Seitsmeaastane sõda Põhjustud Poola jagamisest (pole kindel) / Jena ülikool Rahvuslikku liikumise koht / Märtsivalitsused Rahvaliikumise survel tagandati vanad ministrid ning moodustati uued ja libiraalsed / Hohenzollernid onli üks võimalustest ühendada selle dünastia abil Saksamaa ilma Austriata / Põhja Saksa liit sõlmiti Preisi eestvõttel, kuhu kuulusid 19 saksa riiki ja kolm vabalinna *AASTAARVUD 1789. 5 mai - generaalstaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. 1789. 11. juuli Prantsuse kuningas vallandab Neckeri 1789. 14 juuli PRANTSUSE REVOLUTSIOONI ALGUS bastille vallutamine 1789
4.) Kuulus revolutsioon- Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1689a kirjutas Willem alla " õiguste deklaratsioonile " ja ta krooniti William 3 nime all inglismaa kuningaks. "Õiguste deklaratsioon" - see määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid - parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse - kuningale andis parlament täitevvõimu. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. - Inglismaal kehtestati trükivabadus - Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. 5.) Keiser-traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi. Esindusorgan-Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast KUURIAD-suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide
1 Generaalstaadid seisuste esindused Konstitutsioonilise monarhia ajajärk 1791-1792 Valitsemiskorraldus 1791. a konstitutsiooni põhjal: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim Kaheks aastaks valitud Kuningas, kes määrab ametisse Sõltumatu, valitud kohtunikud, Seadusandlik Kogu ehk parlament ministrid ja tal oli ka edasilükkava kodaniku õigused määras ,,Inimese veto õigus Seadusandliku Kogu ja kodanike õiguste deklaratsioon" suhtes Poliitiliste klubide kujunemine: Montanjaarid, Zirondiinid Kordeljeerid Monarhistid (Kuninga pooldajad) (Jakobiinid, kuninga vastu)
1.3 Parlamendi rhmad - Luuakse, et thustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. 1.4 Telekatsioonid - on parlamedni liikmete lhetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tosalemiseks. /niteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikurhmad parlamendis) 2.1 ##TIDESAATEV VIMUORGAN - VALITSUS## Valitsus koosneb peaministristest ja ministritest. Peaminister on valitsuse juht. Ministrid juhib konkreetset miniseeriumit. Ministeerium on valitsuse asutus , mis juhib 1 eluvaldkonna alast td. Portfellita minister luuakse, kui mnes valdkonnas on vaja ministrit. Kansler - krgeim ametiisik, kes peab tagama ministeeriumi igapeva t ja kindlustama jrjepidevuse ministrite vaheldumise puhul.
jätkusuutlikkus. Luuakse Ülemkogu eesistuja koht ning välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja koht. EL 4 vabadust- kaupade, kapitali, teenuste, tööjõu vaba liikumine Europarlament-EL valitud esindusorgan. Eestist 6 liiget. Valimised 2009.a. Euroopa Ülemkogu riigipeade või valitsusjuhtide kohtumine. Arutatakse üldpoliitilisi küsimusi, antakse hinnanguid. Kohtutakse tippkohtumistel, mida organiseerib eesistuja riik. EL Nõukogu- seadusandlik organ, osalevad vastavate valdkondade ministrid. Mitte segi ajada EN-ga. Euroopa Komisjon EL liiduülene seadusandlik organ. Eestist Siim Kallas Europarlament- valimiste teel moodustatud kodanike esindusorgan(736?) Julgeolekunõukogu- ÜRO institutsioon , mis koosneb 5 alalisest ja 10 roteeruvast liikmest. % alalist liiget omavad vetoõigust. Alalised liikmed on USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina. Miks just nemad?...........................................................................................
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
Ajakiri Der Spiegel, mille omanik Rudolf Augstein oli kaitseminister Straußiga tülli läinud, avaldas artikli Bundeswehri armetust olukorrast. Kaitseministeerium nimetas seda riigireetmiseks ja Der Spiegeli toimetajad ning artikli autor arreteeriti. See tõi kaasa skandaali ja meeleavaldused üle 11 CSU on Baieris tegutsev CDU sõsarpartei 7 Saksamaa. FDP liikmetest ministrid lahkusid valitsusest ning Adenaueril ei jäänud lõpuks muud üle, kui Strauß ametist vabastada. Nii jäi Adenaueri kabinet seekord veel püsima. Oktoobris 1963 lahkus 87-aastane ja üha ebapopulaarsemaks muutuv Adenauer lõpuks ametist (CDU juhiks jäi ta siiski veel kolmeks aastaks). Uueks Saksamaa kantsleriks tõusis Erhard, kes jätkas koalitsiooni CSU ja FDP-ga. Erhardi valitsuses jätkasid ka senised Adebaueri ministrid.
Kabineti ühtsus väheneb. 2) peaministri roll suureneb, peaminister juhib kabineti tööd autoritaarsuse põhimõttel. Peaministri aparaat suureneb, ta ei toetu enam teiste aparaadile poliitiliste otsuste tegemine hakkab minema peaministri aparaadi pädevusse vastuolu ministrite ja peaministri aparaatide vahel. 3) valitsuse hierarhiseerumine, tekib olukord, kus ministriks olemine ei tähenda alati ka valitsuses olemist. Tekivad ministrid, kes kuuluvad valitsusse ja kes ei kuulu. Kolmas grupp on valitsuse poliitikat formeerivad ministrid. Tõeliseks peaministeeriumiks kujuneb rahandusministeerium. 4) ettevalmistavate struktuuride rolli laienemine, valitsuskabinetil kolm võimalust: · luua endale ise oma abistruktuurid ministrid jäävad kõrvale poliitilisest tegevusest. · ametnike lülitamine valitsusse, st kabinetikomiteed.
Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool legem õiguskorda järgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antavad määrused, korraldab seaduse rakendamist; Praeter legem määrused, kus sisaldub uus õigus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem Määrused mille vastuvõtmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k. expressis verbis) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. 14. Üksikakti mõiste: Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine). Ei sisalda üldkohustuslikke käitumisnorme e. Õigusnorme. 15. Üldakti mõiste: Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid / õigusnorme. Üldakti sisu käib kõikide isikute kohta, suurema osa elanikkonna kohta
jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal- presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Presidendi juhtimisel töötavad ja tema abilisteks on tema poolt ametisse kutsutud ning tema ees poliitiliselt vastutavad ministrid. Seadusi annab rahva poolt tähtajaliselt valitud ja oma tegevuses sõltumatu parlament. Presidendil võib seaduste suhtes olla suspensiivse (so edasilükkav) veto õigus (so võib avaldada soovi, et parlament vastuvõetud seadust veel arutaks). Levinud Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas. Ebapuhtal kujul (parlamendil on osa valitsuse moodustamisel ja valitsuses on ka peaminister) esineb Prantsusmaal ja Venemaal. Sageli on nn poolpresidentaalses riigis presidendi võim
joonistas oma käitumisprotokollis ette Eesti eksriigipea positsiooni riiklikel tseremooniatel, visandas sellele ametipostile esitatavad ootused. Ent nendel aastatel ei jätnud ta unarusse ka oma kodu Viimsi poolsaare otsal Kabelineemel, mille ta jõudis puhastada võõrvõimu jäetud risust, et anda ruumi seal jõudsalt taastuvale Eesti loodusele. Kabelineeme on olnud rahvusvaheline kodu, mida on väisanud riigipead, ministrid, suursaadikud, 4 mõtlejad ning sajad ja sajad Lennart Mere sõbrad, ent kahtlemata on see alati olnud ka üks kaunis eesti kodu. Poliitilised on Meri tekstid, olgu need siis kirjandus või kõnekunst, nii pildilised, et suisa loomulik on mehe kunagine filmimehe karijäär. Eesmärgiks otsida mõõdanikku vajuvaid rahvaid, neid pildistada, neid veel korrakski
Parlamendi järelevalve korraldamine: Otsene kontroll valitsuse üle: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust minstritele; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest; ,,rahakoti võim",parlament eraldab valitsuse tegevuseks raha; õigus kutsuda ministreid parlamenti esinema Kaudne kontroll valitsuse üle: Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt; ministrid, kes on olnud varem parlamendis toovad valitsusse parlamenditöö stiili Lobism ehk kuluaaripoliitika Vastavalt EV põhiseadusele saadetakse Riigikogu erakorraliselt laiali juhul kui: Ei suudeta kinnitada vabariigi valitsust; ei suudeta vastu võtta riigieelarvet, kui rahvahääletusele pannakse küsimus, millele rahvas ütleb "ei". Täidesaatev võim valitsus: Parlamentaarses riigis sõltub valitsus parlamendist. Vastavalt põhiseadusele määrb vabariigi
õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal käib seal umbes neli miljonit külalist. Loss ja pealinn Peaaegu sajandi (16821789) vältel oli Versailles tähtsam kui Pariis. Siin elasid kuningas ja kuninganna koos troonipärijatega, ministrid ja õukondlased, saadikud ja õuedaamid, rääkimata arvukast teenijaskonnast. Seisusekohaselt ei tulnud majutada mitte ainult inimesed, vaid peavarju ootasid ka kuninglikud hobused ja jahikoerad. Tallides, mis olevat oma uhkusega ületanud nii mõnegi Euroopa vürsti elamise, leidsid koha üle 300 hobuse ja 2000 tõlla. Versailles'sse rajati 20 km teid ja 11 ha katusealust pinda koos 700 ruumiga. Kuigi kunagised jahialad on praeguseks
· Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud. · Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha. · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudse valitsemise vormid : · Parlamendi kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes varem olnud parlamendisaadikuks toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Valijaskonna hääl kõlab parlamendiseisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. Parlament on kõvem kui valitsus. Seaduseelnõu menetlemine: Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal. Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu
võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks." 7. Millal lõpevad presidendi võimuvolitused? § 82. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 8. Kes korraldavad valitsuse otsustele eelnevat tööd? § 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. 9. Millised on EV valitsuse peamised ülesanded? § 87. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab
Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas m...
Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks). 2. Presidentaalses vabariigis on presidendil oluline roll: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministrit sellistes vabariikides ei ole. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti: president nimetab valitsuse liikmed parlamendist sõltumata (USAs senati heakskiidul). Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat. Nad on vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks eelkõige presidendi kätte. Presidentaalse vabariigi tüüpiliseks näiteks on Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm ka esmakordselt sisse viidi. Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees
1) pärast Riigikogu valimisi 2) pärast valitsuskriisi Hea tava näeb ette, et demokraatlikud valimised võitnud partei juhile tehakse ülesandeks moodustada valitsus. Valitsust juhib peaminister Eesti Vabariigi peaministrid: (taasiseseisvunud Eestis esimene /oktoober 1992 – november 1994/ Mart Laar) Koalitsioonivalitsus – moodustatakse koalitsiooni (valitsusliidu) alusel, ka Eestis Peaminister Ratas Keskerakond + IRL + sotsiaaldemokraadid Ministeeriumid ja ministrid Valitsuse peamised ülesanded: 1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Vältimaks korralagedusi ministeeriumides, on ametisse pandud kantsler, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumide igapäevast tööd. Täidesaatva võimu korraldamiseks tegutseb valitsuse juures veel riigikantselei, mida juhib
diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt Neuman niisiis muusikuna harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64. raamatuga, Neumani valdavalt muusikast ja muusikutest kirjutatud artiklite kogumikuga. 7. Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola `` HAAKNÕELA KÜLM HELK. EESTI PUNK 1972-1990`` (2012) - Krokodill: ,,Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, sefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja unustasime pungi." 8
1973 said liikmeteks veel Iirimaa, SB, Taani (ka Gröönimaa, kuid astus välja 1985) 1981 ühines Kreeka; 1986 Hispaania ja Portugal; 1990 endised Ida-Saksamaa alad. Euroopa Ühenduse struktuur Euroopa nõukogu – 12 liikmesriigi juhid ja valitsusjuhid. Eesmärgiks tegeleda EÜ sise- ja välispoliitiliste küsimustega Ministrite nõukogu – Sinna kuuluvad liikmesriigi ministrid. Eesmärgiks tegeleda EÜ igapäevapoliitika kooskõlastamisega. EÜ komisjon – 1967. aastal moodustatud EÜ 17- liikmeline täidesaatev organ Euroopa parlament – 1979. aastast valivad EÜ kodanikud (otsestel ja kaudsetel valimsitel) oma riikide esindajad. Eesmärgiks on teiste organite kontroll.1991. aastaks oli 518 saadikut. Euroopa Nõukogu moodustamise eesmärgid ja liikmesriigid Loodi 5. mail 1949. (Londoni rahulepe)
Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei sunnitaks abielluma j...
Kuidas võetakse seadust vastu? Lihthäälteenamusega, mis peab olema vähemalt 51% kohalolijatest. Kuidas kuulutatakse seadus välja? Seaduse kuulutab välja president. 1.2 Kuidas kontrollib parlament valitsuse tööd otseselt ja kaudselt? OTSENE: Õigus avaldada umbusaldust; parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; õigus kutsuda ministreid esinema täiskogu ette ja esitada aupärimisi; õigus vastuvõtta seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud. KAUDNE: Ministrid toovad kaasa parlamenditöö stiili; poliitilise dissipliini nõudmine oma erakonna ministritelt; parlament kannab enda sõnumis rahva tahet ja valitsus ei saa seda eirata. 1.3 Defineeri mõisted: Spiiker: parlamendi juhatuse esimees Parlamendi komisjon: parlamendi tööorgan, mille ülesanne on ettevalmistada seaduse eelnõusid Parlamendi fraktsioon: erakonna saadikurühm parlamendis, kuhu peab kuuluma vähemalt 5 liiget Koalitsioon: erakonna/erakondade liit, kes kuuluvad valitsusse
Napoleoni sõdade võitjariigid haarasid endale lisaterritooriume) e) Kirjuta üks poolt- ja üks vastuargument, et Viini kongressil lähtuti konservatiivsetest põhimõtetest. a) Poolt: Nii palju kui võimalik, anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Näiteks katke Prantsusmaa konstitutsioonilisest hartast, kui suur oli kuninga võim tegelikult: 13. Kuninga isik on eksimatu ja püha. Tema ministrid vastutavad. Ainult kuningale kuulub täidesaatev võim. 14. Kuningas on riigi kõrgeim juht, käsutab maa- ja merevägesid, kuulutab sõda, sõlmib rahulepinguid, liidulepinguid, kaubanduslepinguid, määrab kõik avaliku administratsiooni ametikohad, väljastab vajalikke regulatsioone ja korraldusi seaduste elluviimiseks ja riigi julgeolekuks. b) Vastu: Näiteks Prantsusmaal säilis inimeste võrdsus seaduse ees ja kuningas (Louis XVIII) pidi leppima konstitutsiooniga
Parlamendi laialisaatmine Kuninglik perekond põgenes Prantsusmaale. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon. James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II tütre Mary, kes oli abielus Oranje Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. ,,Õiguse akt" - Kuningas valib ministrid, juhib sõjaväge, välispoliitikat Parlament võtab vastu seadusi, kehtestab maksusid. Kuningas ei saa valitseda parlamendita Kodanikuvabadused, sh trükivabadus. Põhimõtteliselt veretu Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse
t minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta on seadlustega. Ei ole ainult paragrahv 104 lg 2 loetletud seadused. President 1. Presidentaalse ja parlamentaarse riigi vahe; näited maailmast. V: Presidentaalses omab president olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellisest vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle ükiskutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. (USA). Parlamentaarses riigis on riigipeal vaid esindusfunktsioon. Presidendil on vähesed volitused. Siin on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab parlamendi ees. (Eesti) 2. Presidendi volituste seos valimiskorraga
3. Õigus aru pärida Valitsuselt. 4. Kuulutab riigis välja riigis eriolukord. 5. Õigus otsustada, et panna küsimus rahvahääletusele. 6. VALITSUS koosneb ministritest ja seda juhib peaminister Ministri abilised on kantslerid ja nõunikud 6.1 Sündmuste järjekord ametisse astumisest 29 1. Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine. 2. President määrab peaministri kandidaadi. 3. Koostab Valitsuse. 4. Esitab riigikogule, annab või ei anna volitused. 5. Valitakse ministrid Valitsusse 6. President nimetab Valitsuse ametisse. 7. Valitsuse liikmed annavad ametivande riigikogu ees. *Eesti parlamendi ühe- ja kahekojalisus. 1938 *Millistest rahvaesindustest saab rääkida kui parlamendi eelkäijatest. Asutav Kogu ja Maakogu - 1917 *Pärast iseseisvuse taastamist tuli moodustada mitu erinevat rahvaesindust. Millised need olid? Kodakondsusega seotud küsimused Eesti Kongress Parlament Eesti ülemnõukogu Põhiseaduse loomine . Põhiseaduslik assamblee 6.2
Rahvapäästekomitee > jakobiinide mis koosnes alam- ja ülemkojast: diktaktuur>Ühiskondliku Julgeoleku Viiesaja Nõukogust ja Vanemate komiteeRahvapäästekomitee-12 liiget. Nõukogust. Valitsevaks organiks sai Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid Direktoorium, kus oli viis võrdse varsti loobuti sellest ja komitee võimuga direktorit. Lisaks olid ka koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid ühe isiku diktatuuri, olid administreerisid, täidesaatev võim Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. koondus aga Direktooriumi kätte. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks See astus ametisse 2. novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku,
Ökoloogiline tasakaal - kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse ning olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. 1996. aastal loodi Eesti säästva arengu komisjon riigi pikaajaliste arengu üksikküsimuste läbitöötamiseks. Algselt kuulusid sinna erinevad ministrid, riigikogu liikmed, akadeemikud ning sotsiaal- ja keskkonnaühenduste esindajad. Kuna selline korraldus ei vastanud enam Eesti arengutele ja vajadustele struktureeriti komisjon 2009. aastal ümber nii, et selle liikmeteks on nüüd olulisemate valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja komisjoni juhatus valitakse selle liikmete poolt kaheks aastaks. Säästva arengu strateegia elluviimise jälgimiseks on 2008. aastal koostatud aruanne "Säästev
Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem kabel eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, all...
Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky- stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.(2) Hollandi poliitika Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandli võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan Riiginõukogu, mille liikmed
ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse kohaselt võib president anda: * nn eriseadlusi ja erakorralisi edasilükkamatute riiklike vajaduste korral, kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid. Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem (seadusi täpsustavad) määrusi. Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Praeter legem määrus seadusi muutuvad või tühistavad määrused.
*Sisepoliitilise olukorra teravnemine.*Diktatuuride kehtestamisele kaasaaitamine. New Deal F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. *Kontroll panganduse üle. *Riik reguleeris põllumajandust. *Loodi uusi töökohti. *Abirahasüsteem. *Tootmise elavdamine. EV põhiseadused: 1920 *Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast. *Seadusandlik võim Riigikogu: ühekojaline, 100 liiget, valimised iga 3a. järel.*Täidesaatev võim: valitsus ministrid ja riigivanem. *Kõrgeim võimukandja - rahvas. *Võeti vasti 15. juuni 1920 Asutava Kogu poolt. *Hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 1933/1934 *Seatakse sisse riigipea institutsioon riigipea on rahva poolt valitav 5 aastaks. *Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president. *President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa
kus vaadatakse üle ja kui kõik on korras, siis saadetakse VP-le avaldamiseks (edasi õiget teed pidi). 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? Seadus kehtib 10 päeva jooksul pärast avaldamist või õigusaktis määratud ajast 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? Riigikogu esimees 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? Ministrid, sh peaminister 9. Milline on VV ülesanne? Juhtida riiki 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 15 sh peaminister 11. Mida juhib peaminister? Vabariigi valitsust 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) Esindada riiki, armuandmine, kaitseväe kõrgeim juht, seaduse väljakuulutamine, õigus väljakuulutada erakorralised valimised, peaministri kandidaadi kindlaks määramine 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
vahendid puuduvad. Poliitikast elav kutseline poliitik võib olla kas puhtakujuline “prebendaar” või siis palgaline “ametnik”. Ta kas saab oma tulu maksudest ja lõivudest kindlaksmääratud teenuste eest või siis saab ta kindlat naturaaltasu või rahalist palka või mõlemat korraga. 6. Weber kasutab mõistet “boss”. Kellele vastab suuresti bossi kirjeldus tänapäeva poliitikas? -------Vastanduks ????- Äkki erakondade ministrid, mõni neist nt Savisaar????( kahtlane vastus). Kes on boss? Poliitiline kapitalistlik ettevõtja, kes omal käel ja omal riisikol valijate hääli hangib. Boss on parteiorganisatsiooni jaoks hädavajalik. Viimane asub tsentraliseeritult tema kätes. Väga olulisel määral on just tema see, kes muretseb vahendeid. Need vahendid saavad tema kätte osaliselt liikmemaksudest, eelkõige aga nende ametnike palkade maksustamisest,
Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autorit...
otsustama ja ei tohi lasta enast teistel mõjutada, sest see on nõrga valitseja tunnus. Selleski on õigus, et valitseja ,kes pole ise tark, ei saa ka olla hästi nõustaud, kuna kui tal endal puudub võime ise mõelda,siis keegi paneb talle mõtted pähe ja ta on lihtsalt kellegi mängukann. Seega valitseja peab oskama valida enale usaldusisikuid ja ministreid ja autoril on ka üks peatük selle kohta: Olenevalt valitseja arukusest valib ta endale head või halvad ministrid. Kuidas saab valitseja ära tunda ministri sobilikkust? Kui sa näed, et minister mõtleb rohkem endale kui sulle ja ajab kõiges taga omakasu, siis tema ei saa olla kunagi hea minister ja teda ei saa eales usaldada. Teisalt tuleb ka valitsejal mõelda ministrile: tõsta teda esile, teha ta jõukaks, võtta endale tema ees kohustusi, jagada rõõme ja muresid. Tõsi ta on, et head ministrit tuleb nii öelda poputada, et ta liialt omakasule mõtlema ei
Euroopa Liidu valitsemiskorraldus On olemas riigile omased valitsemisinstitutsioonid: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, keskpank, kuid veel palju teisi juhtimisel osalevaid asutusi. Euroopa Liidu Ministrite nõukogu = Euroopa Liidu nõukogu teostab seadusandlikku võimu koostöös Euroopa Parlamendiga. On peamine seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide ministritest. Kokku tulevad need ministrid, kelle valdkonna küsimusi parajasti arutatakse. Tähtsaim õigusakt on määrus otsus arvamus. Igal riigil on hääli vastavalt rahvaarvule. Näiteks Eestil on 4, aga Prantsusmaal 29. Ministrite nõukogul on eesistuja riik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. Eesti kord on 2018. aastal. Euroopa Ülemkogu EL riigipeade/valitsusjuhtide koostööorgan. Kohtuvad vähemalt kaks korda aastas. Alati osaleb ka Euroopa Komisjoni president Jose M. Barroso.
nimetab pärilik võim nimeta nimetabb Hääletab seaduste ja maksude üle, Kontrollib ministreid Maaomanikud, kodanlased MINISTRID (250 000 valijat) Rakendavad seadusi Valimisõigust pole väikeomanikel, palgatöölistel, vastel, naistel. 20. Uuendused Inglise parlamendis 18. saj., mis on jäänud püsima tänaseni. · Kui valitsus kaotab parlamendi usalduse, on eetiline, et ta läheb erru · Parlamendi enamuspartei juht on enamasti ka peaminister ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
