poolt pakutavad väikelaenud. Mõnel perel isegi kõik need. Kuid igakuuiselt on need kindlad kohustused, mida ei tohi jätta maksmata, samuti muud kommunaalteenused. Makstes need rahad ära võib nii mõnigi pereema või pereisa avastada, et toidu jaoks napib raha. Sellel juhul peaks kõik need kulud üle vaatama ja otsustama, kas on vaja nii suurt elamist või saab auto vahetada odavama võin säästlikuma vastu. Kõige tähtsama otsuse teevad ministrid ja riigikogu riigi eelarvet koostades. Sellest eelarvest sõltub ka Eesti riigi olukord. Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks
Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded
o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle · Tõenaäoliselt üheparteiline valitsus + Stabiilne, pikaajalised valitsused - Võivad tekkida probleemid parlamendiga, vastastikuse tegevuse blokeerimine, pärssimine Poolpresidentalism Prantsusmaa, Island, Portugal, Austra, Venemaa, Leedu · President valitakse otse rahva poolt · President määrab ametisse peaministri (enamasti samast parteist) ja kinnitab ministrid; tal on õigus
Majanduslangus on tõenäoliselt uue sajandi kõige tõsisemaks väljakutseks. Maailm oli viimased aastad suurel tõusulainel, firmadel läks hästi ja raha voolas muudkui sisse. Alguse sai kriis aga umbes aasta tagasi USA-st, kus turg kukkus kokku ja pankade liiga kerged laenude tagasimaksmised osutusid inimestele liiga suureks koormaks. Hiljem levis kriis kulutulena üle kogu maailma. Praegu on ka Eesti suures kriisis: raha ei ole, toetusi ei saa maksta, inimesed on hädas ja ministrid on nõutud. Olukord maailmas on väga keeruline ja esmapilgul tundub, et lahendust on raske või isegi peaaegu võimatu leida. Veelgi hullem on see, et väikse Euroopa riigina peame me kriisist välja tulemiseks nägema rohkem vaeva, kui suured ja arenenumad riigid. Varusid küll on aga kaua needki kestavad. Osad tähtsad majandusteadlased väidavad, et kõige raskem periood on juba möödas ja nüüd on ainult võimalik üles minna. Teised aga räägivad, et Eesti vajub veelgi
LK 4: Ül 2: 1) Kehtestas seadusi, viis seadusi täide, mõistis kohut iseenda üle 2) Ilma seisuste esinduskogude nõusolekuta ei saanud kuningas makse tõsta. 3) Ministrid andsid kuningale nõu ja kui kuningas oli valitsemiseks liiga noor või polnud valitsemisest huvitatud siis valitses esimene minister. 4) Tugev kuningavõim ja kiriku suur osatähtsus inimeste elus. Ül 3: Madalamast päritolust olid ametnikud slp, et kõrgaadlikud tahtsid kuningavõimu endale võtta ja see muutus kuningale ohtlikuks. Madalama päritoluga inimesed täitsid palju meelsamini kuninga käaske LK 5 ÜL 4
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai...
või kergendab karistust – y) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas – 2. Kes võib kandideerida… a) Eesti Vabariigi presidendiks? Vähemalt 40. aastane sünnilt Eesti Vabariigi kodanik b) Riigikogu liikmeks? Vähemalt 21. aastane Eesti Vabariigi kodanik 3. Kes valib… a) Riigikogu? rahvas b) Ministrid?peaminister c) Presidendi?riigikogu d) Peaministri?president 4. Kui pikk on järgnevate ametiisikute ametiaeg? a) Peaminister – 4.a b) President – 5.a c) Riigikogu liige – 4.a d) Kultuuriminister –4.a 5. Selgita referendumi ja valimiste erinevust. Referendumil vastab rahvas mingile küsimusele (nt. kas soovite, et Eesti liituks Euroopa Liiduga?), valimistel valitakse endale esindaja (nt. riigikokku või vallavolikokku liige, kes
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis...
-juuni) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3
ning jagada nõukoguga pädevust Euroopa Liidu eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on Euroopa Liidus põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu peab näiteks arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Ent sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa
rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik Riigikogu liikmed(minim. 21) esitavad kandidaadi, hääletamine Riigikogus, kui 2/3 ei ole poolt tuleb teine hääletusvoor ja kui vaja
Paremasse homsesse viivad meid juhid Ühiskonna eksisteerimine ja selle hea elujärg nõuab tugevat meeskonnatööd. Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta
a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi
Riik, selle tekkimine: · 1. Suurema pindalaga riik Egiptus 3000 Ekr · 1.vabariik u 500 a tagasi Kreeka · 18-19 saj kaasaegne arusaam vabariigist · Tööjaotusest sai alguse linn ja siis riik. · Riik on organiseeritud inimeste kogu. · Riigi tunnused: o Territoorium e maa-ala- allub kindlalt riigivõimule; maapõu, veealad, õhuruum o Rahvas; Eesti kodakonsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraat...
Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesanded sätestab seadus (PS § 127) • Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust (RiKS § 3 lg 2) • Vabariigi President moodustab Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja (RiKS §3 lg 3) • Riigikaitse igapäevane juhtimine toimub täidesaatvat riigivõimu teostavate Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi kaudu, mille valitsemisalasse kaitsevägi ja Kaitseliit kuuluvad Sõjaseisukord • Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
asju. Kui aga tuleksid pealikud ise Eestisse, teeks neile ringreisi ja näitaks eestlastele armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti. Südamest muidugi loodaks, et saaksin kõikidega hästi läbi ja kui Eestil on millegi suhtes abi vaja, siis nemad toetaksid ja aitaksid meid nii sõjaliselt kui ka materjaalselt ning vastupidi. Ma aitaksin inimestel teha ise erakondasid ja annaksin neile nõu, et nad omale meeldivamad ministrid saaks. Sekkuksin haridusministri töösse ning paluksin tal 12. klassi Inglise keele eksami ära jätta, kuna tulemusi Eesti koolides järgmisesse kooli sisseastudes vaja ei läheks. Uuriks ka mis toimub Eesti valdades ja kui oleks midagi korrast ära siis parandaks selle, üritaks vähemalt, kui see näiks täiesti võimatu. Peaks nõu rahandusministeeriumiga, et igale poole jagatakse seda vastavalt vajadusele ja võrdselt.
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugen...
mitmepoolne üksikregulatsioo regulatsioon n Ühepoolne Haldusakt või Haldusakt või regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või regulatsiooni korral: määrus MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme. o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja
EUROOPA KODAKONDSUS KAUPADE, KAPITALI JA TEENUSTE VABA LIIKUMINE KOMISJONI ASEPRESIDENT ON ANDRUS ANSIP. 7 PEAMIST INSTITUTSIOONI: EUROOPA PARLAMENT(EL KODANIKE POOLT 5A VALITUD ESINDUSORGAN,OMAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU); EUROOPA KOMISJON(RAHVUSÜLENE EL-I TÄIDESAATEV ORGAN,MILLE ON LIIKMESRIIKIDE ETTEPANELKUL KINNITANUD EUROOPA PARLAMENT); EL NÕUKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KUS LIIKMESRIIKE ESINDAVAD VALDKONNA MINISTRID,JAGAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU PARLAMENDIGA); EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE RIIGIPEADEST VÕI VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU PRESIDENDIST,MÄÄRAB PEAMISED ARENGUSUUNAD JA PRIORITEEDID,SEADUSANDLIKKU VÕIMU POLE); EUROOPA KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK
Komisjonil on õigus vastu võtta järgmisi õigusakte: 1. Määrusi 2.Direktiive 3.Otsuseid 4. Soovitusi ja arvamusi. Ning lisaks ka veel teatisi, märgukirju ning aruandeid. Euroopa Liidu nõukogu on põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ning ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga EL liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub nimelt sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu näiteks peab arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide EL liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. Euroopa Liidu nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: 1.üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits- ja siseküsimused (JHA), tööhõive,
ROOTSI Mart Mardõkainen ja Ander Allikvee Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. ...
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president loodava koalitsiooni liidri peaministrikandidaadiks. Rahvas -> valib iga 4 aasta tagant RKsse oma esindajad RK -> valib iga 5 aasta tagant presidendi pärast presidendi valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. President -> nimetab ministrid ametisse (peaministri ettepanekul) ja määrab loodavale valitsusele peaministri peaministri kandidaadil peab olema RK enamuse toetus Peaminister -> kui RK otsustab peaministrile volitused anda, moodustab ta ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui
Metsa tähtsust inimkonnale ja metsast saadavate hüvede mitmekülgsust on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil, kusjuures ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil Rio de Janeiros 1992. aastal võeti vastu metsadeklaratsioon, kus esitatud põhimõtteid võib pidada metsade säästva majandamise ja metsa kaitsealal esimesteks maailmas üldtunnustatud põhimõteteks. Euroopas aga on metsanduse eest vastutavad ministrid kokku leppinud põhimõtted, mis puudutavad metsade säästvat majandamist ning samuti ka vastavad meetmed nende rakendamiseks. Ettevõtjate ja riigi esindajate hinnangul on Eesti metsa ja puiduklastri arengu seisukohalt kaks kõige olulisemat võimalust: liikumine väikese keskkonnamõjuga rohemajanduse poole ning tehnoloogilised läbimurded puidutöötlemises ja tööstuses: - Rohemajanduse võidukäik: kiire tehnoloogilise arengu ja mõjusa rohemajanduspoliitika
kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu. Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus
Poolpresidentalism Kehtib Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. President peab rohkem arvestama parlamendiga. Valitsusjuhi rolli tuleb jagada peaministriga. President sekkub teatud küsimuste lahendamiseks. Valituse töö eest vastutab peaminister. Prantsusmaa näitel: President valitakse otse rahva poolt. Valimised toovad kaasa valitsuse koosseisu muutumise. President nimetab ametisse peaministri. Ülejäänud ministrid valib peaminister. President vastutab reeglina välis, kaitse ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal ning majandusküsimuste eest. Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto. President on seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Parlamentarism Kehtib Suurbritannias, Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Sveitsis, Iirimaal ja Eestiski.
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena
neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim) 3) President riigipea ja valitsusjuhi ülesanded 4) Valitsus on presidendi nõuandev organ 5) President valib ministrid üksi 6) Presidenti ei saa lihtsalt umbusaldushääletusega maha hääletada 7) Seadusandlik võim kuulub kongressile 8)Seaduseid algatab kongress aga president võib lisada enda seisukohad 9)Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt Plussid: valitsused on pikaajalised Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine, Kongressi ja Valge maja poliitilise liini vastuolulisus
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Asutati 1960. aastal Eesmärk naftahinna kujundamine ja kõrgel hoidmine Liikmesriikide heaolu tagamine 11 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Venezuela, Indoneesia. 1 barrel = 158,92 liitrit (praegu ~ 50 USD) Organisation of Petroleum Exporting Countries Toorainekartell EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal 10 liikmesriik...
Need tunnid kuuluvad sellele surijale, tal on nähtamatu nuga, millega ta mind surnuks torkab: aeg ja minu mõtted. Ma annaksin palju, kui ta ellu jääks. Raske on tema kõrval lamada ning teda näha ja kuulda. Kella kolme paiku pärastlõunal on ta surnud. Albert Kropp: · Kropp teeb ettepaneku, et sõjakuulutamine peaks midagi rahvapeo taolist olema, piletite ja muusikaga, nagu härjavõitlus. Seejärel marsiksid areenile mõlema maa ministrid ja kindralid supelpükstes, malakatega relvastatud, ning kargaksid üksteisele kallale. Kes madinast üle jääb, selle maa on võitja. Nii oleks lihtsam ja etem kui siin, kus täiesti valed inimesed üksteisega sõdivad. · ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud."
helistas Venemaa president nende Rootsi peaministrile ja põhimõtteliselt ähvardas teda. Kuidas? Kuulduste kohaselt ähvardati Rootsit sellega, et Venemaa saab Ukraina kaudu Euroopa Liitu gaasi viivad torud vajadusel kinni keerata. Ja kuna Rootsi asub praktiliselt kahe suurriigi -Venemaa ja Saksamaa- vahel, siis ei olnud neil eriti võimalust ei öelda. Arvan, et kui Rootsi saigi sellise ähvarduse, siis oleks see riik pidanud pöörduma kohtusse. Ning mulle jäi ka mulje, et Rootsi ministrid on natuke arad, kuna nad ei julgenud EI öelda. Tänu sellele ei-le jäid Balti riigid Rootsi toetuseta ja ma arvan, et tulevikus on ka selle tõttu Eestil raskem gaasitorule ei öelda. Põhjus, miks mulle Nord Stream veel ei meeldi on see, et üks gaasijuhe on vaid 8 kilomeetri kaugusel parvlaeva Estonia uppumiskohast. See on praktiliselt sama vastik, kui mingisugune tuumajaam oleks kohe surnuaia kõrval.
järeltulijad, läheb Troon edasi viimase surnud Kuninga vanemale elusolevale tütrele §14.Trooni pärimise õigust, ülalpool toodud paragrahvide alusel, omava järglase puudumisel, läheb see sellele mehele või naisele, kes asub lähimais sugulussidemeis viimase Kuningaga Tema Kõrguse Kuninganna Wilhelmine, Oransei-Nassau Printsessi suguluse liinis, kuid mitte kaugemal kui kolmandal veresuguluse astmel. §55.Kuningas on puutumatu; ministrid kannavad vastutust. Hollandi praegune kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau (sündis 31. jaanuaril 1938) on Madalmaade kuninganna (Madalmaade Kuningriigi kuninganna) alates 1980. aastast. Ta on kuninganna Juliana ja prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus. Kuningannana on Beatrix olnud konservatiivne ning väärikas, püüdes avalikku ellu mitte sekkuda. Teda
Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid Hollandi lipp Hollandi vapp 1.2 Hollandi geograafiline asend Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Mina arvan et Hollandi asukoht on soodne,kuna neil on suured maad kõrval ja meri ka
Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium 9) Sotsiaalministeerium 10) Haridus-ja teadusministeerium 11) Kultuuriministeerium Portfellita ministril pole ministeeriumi, vaid väike büroo, ning tema ametikoht on
Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas Eestimaa Kommunistlik Partei 14. Kirjelda 1920. aasta põhiseadust. Võim oli rahval. Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses olid ministrid ja riigivanem. 15. Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme? 16. Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1. detsember 1924? Tallinnas toimus esimene riigipöördekatse, mis suruti koheselt maha. 17. Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi tagajärjed Eesti jaoks? Kuidas mõjutas see sisepoliitikat? Suleti tehaseid, põllumajandussaaduste eksport piirati ja nende hind kukkus nii palju, et väiksemad talunikud läksid pankrotti
Majanduses – koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist; koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist; arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas – korraldada haridust ja tervishoidu; tagada inimväärne elatustase; maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, pensione ja abirahasid; kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välisuhtluses – korraldada suhtlemist teiste riikidega; tagada riigi välisjulgeolek 16. Nimetage EV ministrid. Haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski Kultuuri – Urve Tiidus Sise – Hanno Pevkur Majandus- ja kommunikatsiooni – Urve Palo Rahandus – Maris Lauri Välis – Urmas Paet Väliskaubanduse- ja ettevõtlus – Anne Sulling Sotsiaal – Helmen Kütt Justiits – Andres Anvelt Põllumajandus – Ivari Padar Keskkonna – Keit Pentus-Rosimannus Tervise- ja töö – Urmas Kruuse Kaitse – Sven Mikser
väga ilusad , kuigi need olid natukene ,,närtsinud" ja ära vajunud. Või siis, kui ma näen, et keegi on mõned kilod juurde võtnud ja ta küsib minult, kas ta on juurde võtnud, siis ma ei ütle kunagi, et jah oled, sest ma tean tüdrukuna, kui halb see on, kui keegi nii ütleb. Nii et alati ei pea ütlema kõike otse välja, kui teatakse, et see võib inimese meeleolu rikkuda. Tegelikult on terve maailm täis valesid ja eriti veel riigikogu. Igal aastal, kui tulevad valimised, annavad ministrid igasuguseid lubadusi, mida aga peale valimisi ei teostata. Nagu näiteks neli aastat tagasi, kui Keskerakond võitis valimised, lubas E. Savisaar: Linnahall on remonditud, tema ees sillerdab linna esinduspurskkaev. Tallinna Linnahall pole siiani remonditud ja pääses sel aastal veel kõige nukramate olümpiarajatiste unarusse jäetud hoonete nimekirja. Mina arvan, et sellline suhtumine on lihtsalt väga alatu ja Keskerakond valetas
Prantsusmaa üle. HENRY JA BECKET Henry oli äärmiselt energiline valitseja. Ta oli hea haridusega ning väga kultuurilembene, tema Prantsusmaal Chinonis asuvasse õukonda kuulus palju õpetlasi ning trubaduure (laulikuid). Henry tugevdas oma võimu aadlike üle, muutis Inglise seadusi ning sundis sotlasi ja uelslasi enesele kuuletuma. Kui normanni ülikud Iirimaa oma võimu alla olid saanud, alistas ta nad ning kuulutas end 1172. aastal Iirimaa kuningaks. Henry valis endale väga võimekad ministrid, nende seas oli Thomas Becket, kellest sai tema kantsler. Kui Henry Becketi Canterbury peapiiskopi kohale määras, asus viimane kiriku võimu tugevdama. Pärast pikki aastaid kestnud lahkarvamusi olevat Henry kord hüüatanud: ,,Kes vabastaks küll mind sellest mässulisest preestrist?" Neli rüütlit võtsid kuuldut sõna-sõnalt ning tapsid Becketi. Seda pattu kahetses Henry hiljem korduvalt. Henry impeerium ei olnud tavaline riik vaid koosnes perekonnavaldustest, mille ta oma
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on
Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid, parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse, kuningale anti täitevvõim, kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele, ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat, minstrid kandsis oma tegevuse eest vastutust parlamendi ees, kehtestati trükivabadus, riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kirku liikmed, kehtestati parlamentaarne monarhia mis püsib tänini. Generaalstaadid seisuste esinduskogu Pikk parlament parlament mis püsis koos 12 aastat 16401652.
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
suurim. b) Poolpresidentalism Poolpresidentaalse demokraatia puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. Niisugune valitsemisvorm kehtib näiteks Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Võtamegi Prantsusmaa näite põhjalikuma vaatluse alla. Sarnaselt presidentaalse süsteemiga valitakse riigipea ehk president ka siin otse rahva poolt. President nimetab ametisse peaministri. Ülejäänud ministrid valib omakorda peaminister, kuid need peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti kuuluvad riigipea ja valitsusjuht ühte poliitilisse parteisse. Suhetes parlamendiga on presidendil mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. c) Parlamentarism
Patriotism aitas leevendada lõhet valitseja ja rahva vahel. Usuti lühikesse ja võidukasse sõtta. Keiser sõitis rindele, et tõsta veelgi sõdurite moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 1916. aasta 16. detsembril Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis
Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält Presidendi valimistel peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3 Riigikogu erakorralised valimised toimuvad, kui
puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuotsuseta, nõuandja oli colbert,päikesekuningas kuna õukond tiirles ta ümber.louisXV-1715-1774"pärast mind tulgu või veeuputus"jättis riigi asjad ametnike hooleks ja prantsusmaa oli jõudnud revulutsiooni lävele.richelieu-tegelik valitseja Prantsusmaal 17saj algul.charlesI-
Tänane Sierra Leone on vabariik rahva poolt otse valitava presidendi ja ühekojalise parlamendiga. Põhiseaduse kohaselt jaguneb riigivõim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja 3 kohtuvõimuks. Seadusandlik võim on parlamendi käes. Täidesaatev võim on presidendil, kes on üheaegselt nii riigipea, valitsusjuht kui sõjaväe ülemjuhataja. President nimetab valitsuse liikmed, ministrid, kes peavad saama parlamendi heakskiidu. Alates 2007. aasta septembrist on Sierra Leone Vabariigi president Ernest Bai Koroma. Parlamendis on 124 kohta ja sinna kuuluvad riigi kõigi neljateistkümne maakonna esindajad. Majandus Sierra Leone on taastumas kodusõjast ning välisinvestorite huvi kasvab. Tänu maavarade rikkusele on kaevandus, eriti teemantide kaevandamine, üks peamisi majandusharusid. Sierra Leone on üks suuremaid vääriskivi kvaliteediga teemantide tootjaid
28.11.2012 Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks õppida järgmised teemad: riik, selle põhitunnused, ülesanded, riigivormid Kordamisküsimused: 1. Riigi mõiste seletus (vt vih.) Riik on universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, kuid üldisemalt on riik võimu teostamise mehhanism. 2. Riigi põhitunnused (vt vih.) Riigi põhitunnused Iseseisev Territoorium Rahvas Välismaalased kodanikud Maismaa Territoriaal vesi Välisriikide Apatriidid Õhuruum Maapõu kodanikud ...
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik. Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus on valitsusasutus, mida juhib maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine.
piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik. Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus on valitsusasutus, mida juhib maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
