2. vana valitsus astub automaatselt tagasi 3. president teeb valimiste võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitus 4. riigipea nimetab ametisse peaministiri 5. ministrite nimetamine peaminister lähtub endale meeskonda koostades peamiselt taotlusest saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindrulstada oma arakonna programmi elluviimine, moodustatakse koalitsioonivalitsus koalitsioonivalitsus moodustatakse läbirääkimiste käigus kinniste uste taga President kinnitab ministrid ametisse anglo-ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide võrdlev tabel Mandri-Euroopa sarnasused Anglo-Ameerika süsteem (USA) süsteem (Eesti) Osa riigi kohtunikud Omaette vaba ja iseseisev bürokraatiahierarhi institutsioon, võib riiki ast, eeldatakse kritiseerida riigikorra kaitsmist ja lojaalsust sellele Konstitutsioonilist Konstitustioon Iga kohtunik võib tõstatada
Pealinn: Lissabon ( lissaboa; 508 200, eeslinnadega 2 616 100 elanikku ) Haldusjaotus: 18 ringkonda ja 2 autonoomset piirkonda Riigikeel: portugali keel Raha ühik: euro( EUR ) Riigitähised: PRT , PT Portugal on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle valib 5 asstaks rahvas. Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest
tegi mehe väheke väiksemaks.Nimelt tegi ta naise mehe külje luust.Kolmandal päeval kasvatati mets ja saadeti sinna ilma kindla elukutseta inimesed puid raiuma. Neljandal päeval ehitati koorelahutamismasin.Siis lahu- tati kitikud riigist,riigiviin samagonnist ja Ants oma naisest. Viiendal päeval tehti kalifeepüksid,hoburaudtee,nahksillad, punnivinnad,riigi-ja linnavolinikud ja igasugused une-näod. Kuuendal päeval tehti aga tükk tubli tööd-valmistati ministrid. Seitsmendal päeval,kui need tööd valmis saivad,peeti pidu- sid söömingute,joomingute,trallingute ja kukerpallingutega. Kui meie juudi soost luuletaja Moosese kirjatööde kogus sorime,võime sealt leida kategoorilise kirjelduse maailma loomise kohta.Mooses tõendab,et maailm on pisut üle kahetuhande aasta vana.See aga ei ole tõsi.Maailm on palju vanem.Seda võivad vande ja sõimuga kinnitada paljud Pär- numaa müürissepad,kes ehitusmeistri Päumeri juhatusel
Monarhia pooldajad Soo TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM VÕIM VÕIM Vetoõigus seadustele SEADUSANDLIK KOGU KUNINGAS KOHUS ministrid Valivad Valivad 50 000 VALIJAT Valivad Valivad 4,3 MILJONIT VALIJAT passiivsed kodanikud, naised, lapsed 28 MILJONIT Monarhia kukutamine Monarhiavastased meeleolud
Kui Riigikogu valimiste tulemused on selgunud, asuvad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. Presient määrab peaministri kandidaadi valimistulemustele põhinedes. Kanditaat tutvustab riigikogu ees oma plaane valitsuse moodustamiseks, misjärel saadikud hääletavad pakutud kanditaatide poolt või vastu. Peamised ülesanded- viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel ning koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi. EV ministrid ja ministeerium Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse
mandaadist ning ei oleks mitte erakondi vaid oleks ainult üksikisikud. See aitaks kaasa sellele, et poliitikud ei hääletaks erakonna mõjul, vaid nad seisaksid täienisti enda vaateväljade eest, just selle eest mida nad on oma valijatele lubanud. Ma usun, et just selline oleks kõige demokraatlikum riigikogu. Mina usun, et praegune Eesti valitsus ongi peaaegu selline nagu minu meelest hea valitsus on. Muidugi saab ka paremini, kui meie riigi juhte vaadates on praegused ministrid täitsa arvestatavad. Muidugi ei ühti see päris minu unistuste valitsusega, kuid jäägem reaalsusesse, sellist valitsust nagu ma oma unistuses näen ja ootan ma jäängi ootama. Reformierakond ja IRL on head tööd teinud, ja ma usun, et nad teevad seda edasi ja veel paremini kui nad seda on senini teinud. Varsti saab muidugi nende aeg ka otsa, kuid karta pole midagi, hetkeseisuga näen ma päris mitut lootust andvat noort poliitikut,
KORDAMISKÜSIMUSED 2.7-2.9 ja 3.3 1. Vaadake üle ministrid, millist ministeeriumi keegi juhib. Andrus Ansip peaminister Mart Laar kaitseminister Rein Lang kultuuriminister Jaak Aaviksoo haridusminister Keit Pentus keskkonnaminister Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister
hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette pärisorjuse kaotamiseks. Pärisorjade tööjõuga oli raske tulusalt majandada. Rahutused maapiirkondades osutasid, et pärisorjusega ei saanud enam tulemuslikult tagada korda ühiskonnas. Südame diktatuur Aprillis 1879 tulistas arst Aleksandr Solovjov keisri pihta lühikese maa pealt viis lasku. 19.
...............................................................6 Vabariigi Presidendi institutsioon......................................................................6 Vabariigi Presidendi valimised..........................................................................7 Vabariigi Presidendi ülesanded..........................................................................8 Ministeeriumite moodustamine.......................................................................11 Ministrid..........................................................................................................12 Vabariigi Valitsuse ministrid............................................................................12 Riigikantselei.......................................................................................................14 Kokkuvõte...........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus......................
Nt norras:valitseb küll monarh,kuid toimuvad nii parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimised(vabad val.om dem.tunnuseks); lisaks on kehtestatud põhiseaduslik kord, mis mõneti riigivõimu piirab. 3)ei ole kindel tagasi. Üks sõna ei muuda midagi, kui keegi tahab ainuvalitsust moodustada.Enamustel juhtudel peab paika , nt Saksamaa Sots.dem vabariik 4)Presid.riigis valib rahvas parl. Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl.presidendi ja valitsuse. Pres.riigis on täidesaatvaks võimuks lisaks valitsusele ka president. Parl.riigis on president "sümboolne tasakaalustav jõud" Mõlema riigikorra puhul veto-õigus:õigus seadus keelata. 5)Pres. Riigis presidendi ees, parlam. Riigis parlamendi ees. 6)Majoritaarse v.süst puhul, sest siis "võitja võtab kõik" ning paljud hääled(nt 2 koht) läheb kaotsi.
· viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud
2. Kuninga Õigused absolutismiajastus Prantsusmaal VASTUS : Absolutism-Kuninga ainuvõim; Andis üksinda seadusi Otsustas Sõja ja rahule Määras Ametisse ametnikud ja ministrid Ilma Generaalstaatide sõnaolekuta ei võinud uusi makse kehtestada 3. Kelle valitsemise ajal kujunes Prantsusmaal absolutism ja selle kõrgaeg ? VASTUS: kujunes Louis 13 ajal. Kõrgaeg Oli Louis 14 Ajal 4. Iseloomusta prantsuse õukonda : VASTUS : Sinna Kuulusid: *teenrid *Lauljad *Kunstnikud *Kokad Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel
Euro plussid ja miinused Tänapäeval on väga aktuaalseks teemaks saanud Euro.Varsti,täpsemalt 44 päeva pärast,vahetub kaua Eesti riigis käibel olnud kroon euro vastu.Uue valuuta vastuvõtmine on üks kriteerium mis aitab hoida meie Eesti väikeriigi eduka ning konkurentsivõimelisena suures riikide ühenduses nagu seda on Euroopa Liit.Euro tulek on pannud osasi inimesi kahtlema, kas selline valuutavahetus on ikka õige samm meie riigi tuleviku suunas.Millised positiivsed ja negatiivsed aspektid kaasnevad siis euro tulekuga Euro teemat kajastatakse meedias väga palju ning on ka räägitud palju plusse euro tulekuga.Paljud majandustegelased näiteks firmajuhid,müügimehed,poliitikud,ministrid,väike ettevõtte juhid jne on ühel meelel euro tulekuna, kuna teoreetiliselt aitab see tõsta välisinvesteeringute/otseinvesteeringute osakaalu Eestis,mis omakorda loob uusi töökohti ning tõstes sellega majanduskasvu.E...
vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi). Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia.
vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab osaleda selle tasandi korraldusega c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, suurem otsustusvabadus avaliku elu korraldamisel. 7)Euroopa Liit: a)Euroopa Ülemkogu- riigipead, valitsusjuhid. Valitakse eesistuja praegu Herman van Rompuy. b)Ministrite Nõukogu- liikmesriikide erivaldkondade ministrid, alalist liikmeskonda pole, seadusandlik, töötab välja eelarve, selle peab heaks kiitma Euroopa Parlament Õigusaktid: *määrused- kohustuslikud kõikidele *direktiiv-ettekirjutus, eesmärk kuhu tuleb jõuda *arvamusavaldus-soovitus liikmesriikidele mingisuguses valdkonnas c)Euroopa Parlament- iga 5a tagant, seadusandlik, umbusaldus õigus Euroopa Komisjonile, püsiv koosseis, kodanike poolt valitud. d)Euroopa Komisjon-täidesaatev, liikmesriikide valitsuste poolt esindajaks nimetatud,
KOGU valitsuse tagandamine Üheparteiline valitsus kõigi ministrite kuulumine ühte erakonda, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida e. luua koalitsiooni Valitsuskriis avaldub erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel Valitsust juhib peaminister, valitsuse liikmeteks on ministrid. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ja kultuuriministeerium Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär
maailmavaatega erakonnaga? EKRE on parempoolne, ise nimetavad end rahvuslasteks. 12) Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? 2019. aasta Riigikogu valimistel kogus erakond 17,8% häältest ja sai parlamenti 19 kohta. 13) Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Keskkonnaminister Rain Epler Maaeluminister Arvo Aller Rahandusminister Martin Helme Siseminister Alar Laneman Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem 14) Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Hetkel ei oskagi vastata, mulle hakkab tunduma, et ma kohati pooldan parempoolseid, samas EKRE on teinud omal margi täis nii Eestis , kui ka mujal ja kahjuks see ei käi enam minu vaadetega kokku
riigiteataja.ee) ja need hakkavad kehtima kas avaldamise hetkel või määratud kuupäeval. Kui Riigikogu on ratifitseerinud (ehk kinnitanud) mõne välislepingu teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on vastuolus Eesti seadustega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks ja täpsustamiseks annavad üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid ning kohalikes küsimustes omavalitsusorganid välja täiendavaid määrusi. Peale määruste on olemas veel korraldused, otsused, käskkirjad ja ettekirjutised, mida riigi- ja omavalitsusasutused annavad välja seaduste ja määruste alusel. Juhul, kui mingite erakorraliste asjaolude tõttu Riigikogu ei saa koguneda, siis võib president koos Riigikogu esimehe ja peaministriga välja anda seaduse jõuga seadlusi
riigiteataja.ee) ja need hakkavad kehtima kas avaldamise hetkel või määratud kuupäeval. Kui Riigikogu on ratifitseerinud (ehk kinnitanud) mõne välislepingu teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on vastuolus Eesti seadustega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks ja täpsustamiseks annavad üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid ning kohalikes küsimustes omavalitsusorganid välja täiendavaid määrusi. Peale määruste on olemas veel korraldused, otsused, käskkirjad ja ettekirjutised, mida riigi- ja omavalitsusasutused annavad välja seaduste ja määruste alusel. Juhul, kui mingite erakorraliste asjaolude tõttu Riigikogu ei saa koguneda, siis võib president koos Riigikogu esimehe ja peaministriga välja anda seaduse jõuga seadlusi
Seaduste vastuvõtmine Istungjärgud Seaduseelnõu (koostab harilikult valitsus)-> määratakse juhtiv komisjon-> I lugemine (paranduste tegemine)-> komisjon-> II lugemine-> III lugemine-> lõpphääletus: koosseisu häälteenamus/ lihthäälteenamus Obstruktsioon- parlamendi töö takistamine seaduslike vahenditega Menetlemine- parlamendi töö seadustega Valitsus Täidesaatev võim Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid (kuni 15 in) Portfelliga ministrid- tal on ministeerium Porfellita ministrid- ei ole ministeeriumit Kantsler- ministeeriumi kõrgeim ametnik Valitsuste tüübid: 1. Enamusvalitsus/vähemusvalitsus- toetab parlamendi enamus/ toetab parlamendi vähemus 2. Koalitsioonivalitsus/ üheparteivalitsus Valitsus lahkub: 1. Riigikogu valimistega 2. Peaminister astub tagasi 3. RK avaldab umbusaldust Riigikantselei- korraldab valitsuses igapäevast tööd Riigisekretär
" "Kui sa tahad hästi öeldud sõnu, küsi mehelt. Kui sa tahad hästi tehtud tööd, küsi naiselt." "Maailm ilma tuumarelvadeta oleks vähem stabiilne ja ohtlikum kõigile meile." "Euroopa rajati ajalooga. Ameerika rajati filosoofiaga." "Ma olen väga kannatlik, kindlasti saan ma oma tahtmise lõpuks." "Ma olen poliitikas headuse ja kurjuse konflikti pärast ja ma usun, et lõpuks headus võidutseb." "Mind ei huvita kui palju mu ministrid räägivad, nii kaua kuni nad teevad mida ma ütlen." "Mulle meeldib mister Gorbatsov, me võime koos äri teha." Poliitilised vaated. Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982
! Parlamendi peamine funktsioon algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Enamik seaduseelnõud valitsuse algatatud. Parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Olulised on : - häälte arv - valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni ühtsus, hääletamiseks ühtne positsioon. Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku töös...
Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland (Arnhem) Groningeni provints (Groningen) Limburg (Maastricht) Lõuna-Holland (Haag) Overijssel (Zwolle) Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) Põhja-Holland (Haarlem) Zeeland (Middelburg) Utrechti provints (Utrecht) Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan
restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine valgustus- vaimse liikumise periood, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja eluliste nähtuste seletamine. valgustatud absoltism-monarhi ainuvõim mis nõudis valgustuslike reformide läbiviimist heaolu saavutamist ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal
Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10
Vabariigi Valitsus täidesaatev võim. Täidesaatva võimu kõrgem organ on Vabariigi Valitsus. Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane
Jaapan ning Taiwan · Pealinn on Soul · Tallinnast enam kui 7000 km kaugusel Riigi juhtimine Click to edit Master text styles · Praegune president Second level on Park Geun-Hye Third level Fourth level · Parlamendis on 300 Fifth level liiget · President nimetab ametisse ministrid · Lipu põhimõte on sama mis Click to edit Master text styles Second level Yin&Yang'il Third level Fourth level Lipu keskel olev ring Fifth level kehastab harmooniat, tasakaalu ning rahu Neli trigrammi selle ümber aga taevast, maad, vett ja tuld
poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. * ELi õigusaktide täitmise järele valvamine. *Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimuEuroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
Valitsejat saavad valida ainult tunnustatud liikmed. Valimised viiakse läbi salajasel hääletamisel .Hääletus on lõppulle viidud alles siis kui kõik on hääletanud ,kui mõni hääletaja puudub siis valimised tühistatakse .Valitseja Ametlik elukoht Istana Negara (Rahvus Palee) ,mis asub Kuala Lumpuris mis on ka Malaisia pealinn . Ministrite Nõukogu- Peaminister valib liikmed oma äranägemise järgi . Tavaliselt kuuluvad kõik kanditaadid erakonda või koalitsiooni . Ministrid ja ministrite nõunikud alluvad peaministrile .Malaisia alla kuuluvad ka neli eraldi riiki: Penang , Malaka ,Sabah ,Sarawak mille pea valib Malaisia Valitseja ,kes võttab kuulda ka peaministri nõu otsustamisel .Valtseja nimetab ametisse ka Kuala Lumpuri linnapea ja linnavolikogu . Vastavalt Põhiseadusele on on Valitseja (YDP) föderatsiooni relvajõudude ülem ,kellel on ainuõigus riigi relvaarsenaali kasutada ja kontrollida .Valtseja sünnipäeva
Patriotism aitas leevendada lõhet valitseja ja rahva vahel. Usuti lühikesse ja võidukasse sõtta. Keiser sõitis rindele, et tõsta veelgi sõdurite moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 16. detsembril 1916 Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise
Valitsuse vahetumiseks on kaks võimalust: 1. Vahetub pärast riigikogu valimisi 2. Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile st kogu valitsus peab taganema Valitsused demokraatlikes riikides: 1. üheparteiline valitsus (USA) 2. mitmeparteiline ehk koalitisioonivalitsus (Eesti) EV-s juhib ja esindab valitsust peaminister (Jüri Ratas) 3 Valitsuse liikmeteks on ka ministrid (11 (+3) -> vastavalt ministeeriumite arvudele) 10.Kohtusüsteem Meil on mitmeastmeline kohtusüsteem Ehitus Etapid 11.Võimude lahusus ja tasakaal Demokraatlikus riigis on võim jagatud erinevate riigiasutuste ja ametikandjate vahel Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks: 1. seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine 2. täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning
*Tüli kuninga ja parlamendi vahel VII Kuulus revolutsioon I Oranje Willem kuningaks *William suure laevastiku ja sõja väge Inglismaale *James II põgeneb Prantsusmaale *Willem kirjutab alla ''Õiguste deklaratsioonile'' *Kroonitakse William III Inglismaa kuningaks VIII ''Õiguste deklaratsioon'' I Parlament *Andis välja seadusi *Kehtestas makse II Kuningas *Täitevvõim *Määras kohtunikud, valis ministrid, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat III Inglismaa *Kehtestati trükivabadus *Riigiteenistuses ainult anglikaanid *Esimese riigina euroopas monarhia (püsib tänapäevani)
Kristian Pints 8B 23.09.09 Arutle ja Analüüsi 1. Euroopas hakkas välja kujunema absolutism kuna tolleaegsed kuningad, tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani
Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine
ministeeriumite loetelu enam seaduses reguleeritud ning selle sisustamine jääb täitevvõimu pädevusse (peaministri korraldus ja Vabariigi Valitsuse ministri ametisse nimetamise otsus). Korralduse sisu on eelnõu seletuskirja koostajate kohaselt piiratud PS §-ga 94. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Enne muudatust toona kehtiva Vabariigi Valitsuse seaduse redaktsiooni kohaselt9 olid vabriigi valitsuse ministrid ja nende valdkonnad (nimetuse järgi) määratud seadusega. Kõne all oleva seaduse muudatuse eelnõu protsessi kestel loobuti valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste põhimääruste muutmise nõudest seoses ministrite ametinimetuste muutumisega. Eelnõu § 1 punktiga 1 viidi Vabariigi Valitsuse seadusesse sisse muudatus, mille kohaselt määrab ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad peaminister oma korraldusega
Ametnike tegevus Avalik Varjatud Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium Riigile kuuluv maaala Rahvastik enamusrahvus, vähemusrahvus Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1. astme kohtud on maa, linna ja halduskohtud 2. astme kohtus on ringkonnakohus, mis asubvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis 3. astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus
vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe. Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. 6) Kuningas- täidesaatevvõim; määras ministrid. 7) Seadusandlik Kogu valitud saadikutega seadusandlik võim. a. Konstitutsioonilise monarhia pooldajad(264) b. Vahepealsed(üle 400) nim "soo". Kõikusid kahe leeri vahel pidevalt c. Revolutsioonilised jakobiinid(136) 8) Kohtuvõim Samal ajal valmistusid Austria, Suurbritannia ja Preisimaa astuma sõtta Prantsuse revolutsiooni vastu ja kuninga kaitseks. 1792 jakobiinide õhutusel vallutas rahvas kuningalossi ja võttis kuninga vangi.
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte
– õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL haldavad ausalt, ustavus _ Puhtus keisrile ühendab rahva. _ Nt Jichinsai – maa puhastamine ehituse _ Meiji restauratsioon eelselt _ Shogunaadi (1192–1867) likvideerimine ja keisrivõimu _Maneki Neko taastamine Amuletid – omamori, _ 1868 – 2. maailmasõda fuda, hamaya
Võiduks on vaja vähemalt 68 häält.Riigikogus võib korraldada kuni 3 hääletusvoori.Valimiskogus on umbes 350 valijamees.Igast vallast/linnast on esindaja.President ei saa olla üle 10a.President saab ametisse, kui annab Eestile riigikogu ees vande. Kõrgeim täidesaatev võim on valitsus.Eestis vahetub valitsus:pärast riigikogu valimisi.Pärast valitsuskriisi, kui parlament avaldab umbusaldust.Üheparteilise valitsuse saab luua,kui on pool parlamendi kohtadest.(kõik ministrid kuuluvad ühte erakonda). Koalitsioonivalitsus-mitme parteiline valitsus.Valitsus- 10-20 inimest. Eestis 15.Juhiks peaminister.Peaministri ülesanne-esindada valitsust ja juhtuda seda, Valitsuse liikmed on ministrid. Välis-Kaitse-Sise-Justiits-Majandus ja kommunikatsiooni-Põllu-Rahandus- Keskkonna-Sotsiaal-Haridus ja teadus-Kultuuriministeerium.Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav ametnik. Täidesaatva võimu Asjaajamisteks on riigikantsler, mida juhib riigisekretär
Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul · Presidendil on vetoõigus keelustamine · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt · Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadukute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused + valitsused on pikaajalisemad
kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Eesti parlament-rahvas valib otse parlamendi.101 liiget. Iga 21 a. hääleõiguslik eesti kodanik võib kandideerida. parlament valib vabariigi presidendi. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest.formaalõiguslik struktuur- parlmandi tööd juhib Riigikogu esimees e.spiiker. ülejäänud parlamendi liikmed on saadikud, kes kuuluvad fraktsioonidesse ja komisjonidesse. Parlmendi liikmetest valitakse ministrid, kes siis peavad Riigikogu liikme kohast lahti ütlema. Parlament jaguneb koalisatsiooniks ja opositsiooniks. Koalisatsiooni moodustavad need parteid,kes kuuluvad valitsusse. Ref, IRL. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.Keskerakond, SDE, rohelised, rahvaliit. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.ni koalitsiooni kui opositsioonierakondade saadikud
1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti. 3
*Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte - erakorralises olukorras: välja anda seadusi, kuuulutada välja erakorraline seisukord EESTI VABARIIGI VALITSUS *valitsuse koosseis: - valitsus koosneb ministritest ja seda juhib peaminister (11- 12 ministrit) - portfelliga/portvellita ministrid - peaministri residents on Tallinnas, Toompeal Stenbocki maja. - rahandusministeerium, välisministerium, kaitseministeerium, siseministeerium, keskonnaministeerium, justiitsministeerium, kultuuriministeerium. - kantsler - ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. - riigisekretär juhib riigikanseleid
· igal inimesel kindel töö, palk, kodu · eesti peab olema tark, avatud ja salliv · seisab eesti pikaajaliste eesmärkide eest kindel programm järgm. 4 a.: · kindel sündimuse kasv · kindel tulevik noortele · kindel toimetulek peredele · EV kindel areng 3x kiirem majanduskasv · Kindlad töökohad, palgatõus ja karjäärivõimalused igale tööinimesele Erakonna esimees Mart Laar Riigikogu esimees Ene Ergma Ministrid: Jaak Aaviksoo, M. Laar, J. Parts, Helir-Valdor Seeder, Siim Valmar Kiisler ja Ken-Marti vaher Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam
kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: Avaliku elu tegelased; Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses; Eksperdid; Tavalised inimesed; Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt.) Kes on avaliku elu tegelased? Kindlasti on avaliku elu tegelasteks valitud ja vastutavatel ametikohtadel töötavad inimesed: president, ministrid, riigikogu ja riigikohtu liikmed ning teised riigiametnikud, kes on omal vabal tahtel kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end ise avalikkuse tähelepanu alla seadnud. Nad valdavad olulist infot ning neil on rohkem võimalusi meediaga manipuleerida. Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses? Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada.
prints Willem *1688. aastal saabus Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale *James teine põgenes Prantsusmaale *Willem kirjutas uue aasta algul alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William kolmandaks ,,Õiguste deklaratsioon" 1. ,,Õiguste deklaratsioon" kehtestas kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid *Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse *Kuningas sai parlamendilt täitevvõimu *Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat 2. Usuvabadus puudus veel aastakümneid *Riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid *Kaotliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud *Nii kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
