tsiviilametnik. Reaalne võim oli monarhil ja tema õukonnal. Kuna keiser või keisrinna võis ametnikke oma suva järgi ametisse nimetada ja erru saata, siis oli ametnik tavaliselt mitte visionäär, vaid käsutäitja. Impeerium oli jagatud kubermangudeks, kus kuberner oli keskvõimu esindaja, mitte omavalitsusjuht. 1802 viidi Aleksander I ja Speranski poolt läbi valitsusreform, millega kolleegiumite asemele loodi ministeeriumid (maavägede, laevastiku, välisasjade, siseasjade, rahanduse, kaubanduse, justiits, hariduse). Juba Paul I oli rajanud otse keisrile alluva keiserliku kantselei, kus alguses oli kaks osakonda. 1826 asutas Nikolai I kolmanda osakonna, mille peamiseks tegevusalaks sai poliitiliste teisitimõtlejate jälitamine. Kolmas osakond likvideeriti 1880 ja selle ülesanded läksid siseministeeriumi politseidepartemangule (täpsemalt poliitilise politsei valvejaos- konnad ehk ohranka)
tegevuspõhimõtted on paigas. USA-s võitlevad rahvusvahelise ja kohaliku terrorismiga paljud agentuurid, kuid võitlust juhib Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI). Seda lahingut pidades lähtub FBI oma tegevuses varasematel kogemustel põhinevast terrorismi määratlusest. USA terrorismivastase võitluse ja julgeolupoliitika ning programmid koosnevad tänaseks kümnest tähtsamast punktist, mille eest vastutavad mitmesugused ministeeriumid ja agentuurid. Need punktid on: 1. Terroristide tabamine, nende väljaandmise saavutamine või muul moel kättesaamine ning kohtumõistmine nende üle see programm hõlmab konkreetsete terroristide tabamist sõltumata nende asukohast ning nende toimetamist USA kohtu ette. 2. Terrorirühmituste purustamine programm näeb ette terrorirühmituste purustamist muude kui õiguskaitse vahenditega. 3
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Eu...
Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja kohalike omavalitsuste määrused. 2. Õiguskantsler kui ombudsman Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui ombudsman (õigusvahemees, usaldusmees; termin rootsi keelest), kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud järgivad isikute põhiseaduslike õigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. Asutusteks, kelle tegevuse õiguspärasust õiguskantsler kontrollib, on ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud ametiasutused, samuti kohalikud omavalitsused. Õiguskantsler kontrollib ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid füüsilisi või eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Õiguskantsler võib alustada avalikke ülesandeid täitva asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui eelneva teabe
asutus, kogu või isik. Tunnused: · Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid- funktsionaalne · Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne · Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne · Pädevus peab olema õiguslikult määratletud- funktsionaalne Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) Kohahaldusorganid (maavalitsus) Monokraatsed (Vabariigi President, minister) Kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline e. asutuseline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks.
iseseisvalt tagada oma riigis rahu ja julgeolekut. Eesti hinnangul on Afganistani jaoks kõige olulisem järgmiste tingimuste loomine: rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku tagamine, sisejulgeoleku saavutamine ja võimu jagamine rahumeelselt. Osalusega Afganistani 9 stabiliseerimises ja ülesehituses on otseselt või kaudselt seotud mitmed Eesti ministeeriumid ja ametkonnad ning endiselt on väga oluline jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu ametiasutuste vahelisele koordinatsioonile ja koostööle ning sõjalise ja tsiviiltegevuse sidustamisele. Eesti Afganistani tegevuse paremaks tutvustamiseks on vajalik efektiivne ja järjepidev infoedastus ning selgitustöö. NATO raames on Eesti üksused Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, mil ISAFi (International Security Assistance Force) teenistusse asus kuueliikmeline
Avaliku halduse kandja 32 (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid - Vabariigi President - Vabariigi Valitsus - Ministeeriumid - Ametid - Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15)
VENE IMPEERIUMI AJALUGU 17211917 Roman Kaljuorg [email protected] / [email protected] Seminarid toimuvad 10.11.08 ja 11.11.08 I LOENG // 20.10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on konts...
ametnikuna määrab edutamise n Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused (sh varasem teenistuskogemus) n Avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel Riigisisene võimujaotus n Keskvalitsus: parlament (Eestis riigikogu), valitsuskabinet (Eestis valitsus), haldusasutused e administratsioon (Eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik- õiguslikud asutused) n Kohalik omavalitsus (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad) Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus
kellede isad sõjas langenud. Ka Eesti naisorganisatsioonide Liit on püüdnud lastekaitse töös jõudu mööda kaasa aidata. Mõne aasta eest hakkas Liit lapsi maksu eest perekondadesse kasvatada andma. Eesti 11 maakonnast peavad 6 oma lastekodu üleval ja nimelt: Harju, Järva, Pärnu, Tartu ja Võru maakond. Kõik need lastekodud asuvad maal endistes mõisa ruumides ja nad töötavad õpetajate juhatusel. Ka linnavalitsused ning ministeeriumid aitavad kaasa. Tulevik lastele Innustust said naistesõbralikud lähenemised pärast 1934. a riigipööret, mil ühiskondlike võimumehhanismide üldisel ümberkorraldamisel loodi ka naisi organiseerima pidav Kodumajanduskoda (ametlikult: et väärtustada naiste kodust tööd, lugeda: et kinnitada neid köögi külge) ning pöörati nt. vastupidisesse suunda tendents, mis 1929. a kriminaalseadustiku
Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. Sihtasutuste reform (19992000) Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust. 1) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS); 2) Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx); 3) Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Kristel Voltenberg Riik omakorda valvab advokatuuri järele, kuidas viimane nende ülesannetega hakkama saab. Samas vaba- neb riik vahetust järelevalvest advokaatide üle. Oluline on artikli autori hinnangul meeles pidada, et suhted, mis tekivad avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui avaliku halduse kandjate ja riigiorganite vahel, ei ole subordinatsioonisuhted, vaid üldjuhul koordinatsioonisuhted. Konkreetsemalt: ministeeriumid mitte ei juhi, vaid koordineerivad oma haldusalas tegutsevaid avalik-õiguslikke isikuid. Nii on Justiitsministeeriumi pädevuses muuhulgas sõltumatute õiguskutsete esindajate, s.o notariaadi ametitegevuse ja õigusteenuse, vandetõlgi- ja kohtutäituriteenistuse ning pankrotihaldurite töö korraldamine ning advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamine.*23 Eeltoodu alusel peaks tegemist olema aruka koostööga.
· Teatud erirühmade ettevõtjatele keskendunud programmid (töötud, naised, eksportijad, maapiirkonnad, ääremaad jne). Tugisüsteem · 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. · Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. · Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. · Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. · Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. · Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust. · 1) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS); · 2) Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx); · 3) Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kas toetamine on vajalik
eest). Tema ametkond süstematiseeris provintsidesse minevaid ja tulevaid ametikirju ning tegi neist koopiaid. 1835 muudeti kethüda ametkond tsiviilministeeriumiks 1836 siseministeeriumiks. 1830ndatel algas ministeeriumite süsteem. Rüsül kütab korraldas väliskirjavahetust. 1836 muudeti ametkond välisministeeriumiks. C,avus,bas,õ tegeles õigusrikkumiste süüdlaste otsimise ja karistamissega 1870 muudeti justiitsministeeriumiks. Tänapäeva Türgi ministeeriumid: 1. justiits 2. kaitse 3. sise 4. väli 5. rahandus 6. haridus 7. tervisehoiu 8. transpordi 9. põllumajandus ja külaasjade 10. töö ja sotsiaalse julgeoleku 11. tööstuse ja kaubanduse 12. energia ja looduslike ressursside 13. kultuuri 14. turismi 15. metsanduse 16. keskkonna Valitsusjuhte on läbi aja nim järgmiselt: a) vezir-i azam (kuni 18 saj) b) sadrazam (TV ajani) c) bas,vekil (al 1923)
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
- omab teatud kohta haldusorganite süsteemis - pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid - Vabariigi President - Vabariigi Valitsus - Ministeeriumid - Ametid - Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15)
täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Objektiivse õiguse moodustavad normid. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õigusriik. - Õigusriigi põhimõtte elemendid: põhiõiguste tagamine , võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus ,seadusandja enda, valitsuse ja
Poliitikat viiakse ellu põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. · Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. · Valitsus koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle vastuvõtmiseks Riigikogule o Sellega tegeleb rahandusministeerium o Kõik ministeeriumid koostavad oma eelarve ning esitavad rahanusministeeriumile ja too otsustab kas sobib o Kui teatud kuupäevaks eelarve valmis pole, peab parlament laiali minema · Valitsusel on ka õigus algatada seaduseelnõusid. · Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat Valitsuse istung · Valitsus teeb oma otsused istungil. · Valituse õigusaktid võetakse vastu
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
a. mitmikkodanik b. Alien c. Denizen d. Pagulane 15. Põhiõigusteks nimetatakse a. kõiki inimõigusi b. kõige elementaarsemaid inimõigustest, nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, usutunnistusele c. kodanikuõigusi d. inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega 16. Inimõigused on sätestatud a. vastavasisulise NATO hartaga b. vastavasisulise EL hartaga c. vastavasisulise ÜRO hartaga d. riikide seadusandlusega ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühi tame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." sele rahvusriigile? ikult pole? utunnistusele kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." 1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. suutlikkust teostada teiste üle vägivalda c. valitsemisvõimekust d
partei liider. Mais 2001 toimunud parlamendivalimiste tulemusena jätkab peaministrina Tööpartei juht Tony Blair. Kõik ministrid, ka peaministri, nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina ka parlamendiliikmed (enamasti Alamkoja, kuid ka Lordide Koja liikmed). Valitsus on kolmeastmeline - Kabinet (ca 20 ministrit), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Olulisemad ministeeriumid on toodud lisas 1. Kohalik omavalitsus on kaheastmeline: maakonnad (county) ja vallad (districts, linnades borough). Suuremates linnades, nt. Londonis, maakonna tase siiski puudub (nt. London on jaotatud 33 vallaks - 32 borough't ja City of London). 2000.a. toimusid valimised ka Londoni linnapea kohale ja 25- liikmelisse volikokku. Nn. Suur-Londoni juhi peamine funktsioon on linna esindamine nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil
koordineeriv roll. Komisjon annab seisukoha Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Eesti positsioonidele (mandaadi) EL õigusaktide eelnõude kohta ja Eesti seisukohtadele ministrite nõukogu kohtumisteks (erandiks on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mille puhul neid funktsioone täidab väliskomisjon). Randma-Liivi kohaselt on Eestis tegu detsentraliseeritud koordineerimismehhanismiga, mille aluseks on tugevad ministeeriumid, mis vastutavad seaduste eest, ministeeriumite siseselt on palju konkreetsete küsimustega tegelevaid töögruppe. EL asju koordineerib nii Riigikantselei kui ka VM, seotud on ka VV ja Riigikogu (Riigikogu Euroopa Liidu alaline komisjon). 06/2004 EL VALITSUS PARLAMENT
Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. Sihtasutuste reform (19992000) Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust. 1) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS); 2) Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx); 3) Maaelu Edendamise Sihtasutus.
lide ja muu taolise vahendusel Rahvuslik liiklusohutusprogramm Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiiv- sem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liik- lusõnnetuste läbi hukkuvate ning vigastada saavate inimeste arvu pi- devaks vähendamiseks Muudatused üldsätete osas Rahvuslik liiklusohutusprogramm Rahvuslikku liiklusohutusprogrammi viivad ellu ministeeriumid ja ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete välja- töötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitte- riiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohu-- tuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprog- rammide ning tegevuskavade kaudu
Kui selle kuninga poeg Louis XIV (valitses 16431715) alaealisena trooni päris, oli peaministriks kardinal Mazarin [maza´rä(n)]. Noor Louis XIV elas muretut elu ega mõelnud riigiasjadele kuni kardinalist peaministri surmani 1661. aastal. Kui nüüd riigiametnikud 23-aastaselt monarhilt küsisid, keda ta peaministri ametikohal näha tahab, vastanud noormees ühemõtteliselt: ,,L'état, c'est moi!" Ja tõesti: nüüdsest otsustas kuningas kõik ise. Peagi koondas ta ministeeriumid ja muud keskasutused pealinnast paarikümne kilomeetri kaugusel paiknevasse Versailles'sse, kus üksnes loss mahutas 1500 inimest. Louis XIV valitsusaeg (ta valitses 72 aastat) on absoluutse monarhia kõrgaeg. Väljendit l'état, c'est moi kasutatakse ka tänapäeval autoritaarse riigi või asutuse juhi iseloomustamiseks. Nii mõnegi koolijuhi juhtimisstiili iseloomustab sama väljend väikese muudatusega ,,L'école, c'est moi!". Nii mõnegi karmi käega
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
või olla majandustegevuse kaudu tulu saamisega. Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad erakollaliste seaduste alusel n erakonnad. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuse seadus. Millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Avalik õiguslikud juriidilised isikud on Riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides, selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. N: TÜ, TTÜ. Eesti vabariik on tsiviilõiguslikes suhetes juriidiline isik. Ministeeriumid,ametid, riigikogu,kohtud ei saa olla tsiviilõiguse subjetiks Tsiviilõigus kohustuste muutumine, tekkimine ja lõppemine Tehingu mõiste ja liigid. Tsiviilõigused ja kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega, kui need ei ole isikuga lahutalt seotud seaduse järgi. Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing, seadus või muu seadusakt. Tehing on toiming või omavahel seotud
3. Lõuna versioon määratleb rahvust usu alusel Avaliku võimu organisatsioon On suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma riigiorganite süsteemi abil seaduandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (primaarsed elemendid) ja nn. teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid). Primaarsed on parlament, kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1. patriarhaalsed Aristotelese isavõimu käsitlusest (perekond>asundus>riik) 2. teoloogilised maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3. ühiskondliku lepingu teooria Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau 4. psühholoogiline teooria nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
7 / 20 järelemõtlematu raiskamine, ennenähtamatus ulatuses salatsemine ja salastamine, inimeste sildistamine, erapoolikus. Prokuratuur ja Kapo ei tunne huvi selle vastu, miks riigi ametikohtade täitmisel isikukonkursside tingimused vastavad täpselt ainult ühele isikule või majandushangete puhul ainult ühele tarnijale või ettevõttele. Õiguskaitseorganid ei tunne huvi ka selle vastu, kuidas ministeeriumid ja igasugused riiklikud struktuurid mehitatakse otse perekondlikult. On üles ehitatud korporatiivne perekondlike-sõpruskondlike sidemetega riigiaparaat, mis sisuliselt on korruptiivne (Ukraina mudeli leebem ja JOKK-skeemidega kaitstud variant). Niisuguse olukorra kujunemisel-kujundamisel on kindlasti palju põhjusi, kuid üks pidevalt salatav põhjus on õigusriigiks nimetatava EESTI VABARIIGI KOGU ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI KAHELDAVA VÄÄRTUSEGA ÕIGUSFILOSOOFILISED ALUSED.
juhib minister ise, teisi ministeeriumi või keskametkonna vastutav töötaja või hoopis väljastpoolt valdkonnaspetsialist või mõnel juhul valitsuserakonna poliitik. Sellised organid võivad koosneda kas valitsuskoalitsiooni parteide esindajatest või ametnikest või spetsialistidest või olla eeltoodute kombinatsioonid. P.6. VALITSUSE KESKHALDUSAPARAAT Ministritele alluvad otseselt või on valitsemisalas mitmesugused keskhaldusaparaadi süsteemid ning struktuuriüksused - eeskätt ministeeriumid. Neis on oma sisestruktuursed vastutavad üksused (osakonnad, talitused, bürood jne). Ministeeriumid ja teised keskasutused (ametid, inspektsioonid) on struktureeritud valdavalt valdkonna põhimõttel, kuid peale selle on neis ka teenindavad funktsionaalsed struktuurid. Täidesaatva riigivõimu keskorganite süsteemi ülesehituse osas on levinud kaks põhimõtet: 1) ministeeriumikeskne süsteem; 2) ametkondadekeskne süsteem (kasutusele võtjas Rootsis - kameraalsüsteem).
riigikantselei , mida juhib riigisekretär. Uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust EESTI MINISTEERIUMID: · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium Maakonnad ja omavalitsused Maakondregionaalne haldusüksus eestis
Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks. Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega. Valitsuse kulud - Toetused - Pensionid - Tervishoiukulutused - Riigikaitse - Intressid riigivõlalt - Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud - Maksud - Füüsilise isiku tulumaks
konstitutsioonikohtul ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Ülevaate kohtute ülesehitusest leiate Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt. Kohtute haldamine Liidumaade kohtuid haldavad enamasti liidumaade justiitsministeeriumid. Liidu tasandil on liidu ülemkohus, liidu halduskohus ja liidu maksukohus liidu justiitsministri haldusalas. Liidu töökohus ja liidu sotsiaalkohus on liidu töö- ja sotsiaalministeeriumi haldusalas. Nimetatud ministeeriumid haldavad samuti vajalikke rahalisi vahendeid. Ainus erand on liidu konstitutsioonikohus, millele on antud organisatsiooniline autonoomia kui sõltumatule põhiseaduslikule institutsioonile. Liidu konstitutsioonikohus esitab oma eelarve heakskiitmiseks. Kohtute liigid – lühikirjeldus Saksamaa kohtusüsteem jaguneb üldkohtuteks ja erikohtuteks. Üldkohtute pädevus hõlmab tsiviil- ja kriminaalkohtu pädevust. Erikohtud on halduskohtud, maksukohtud, töökohtud ja sotsiaalkohtud. Lisaks
1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. (Majanduslik) huvi on inimeste käitumist motiveerivate teadvustatud (osalt ka teadvustamata) väärtushinnangute kompleks, mis kujundab vajadusi ja ajendab neid rahuldama. Majandusteaduses käsitletakse huvi kui inimese selgelt väljendatud taotlust rahuldada oma vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt k...
vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu) o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem) - Kohtuvõimu organid on kohtud, mis moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. 6) Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult
töövaidlus vms) · kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone. Õigusnorme (üldakte-seadusi) rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte.
(Gitelson jt, 1996, lk. 246) Täidesaatva aparaadi juhtpositsioonidel olevad ametnikud nimetab ametisse küll president, ent ta vajab selleks ka Senati heakskiitu (Wilson, 1992, p. 333). Täidesaatva aparaadi alla kuulub 14 asutust-organisatsiooni, millest olulisemad on Juhtimis- ja Eelarveamet, Majandusnõunike Nõukogu ning Riiklik Julgeolekunõukogu. Juhtimis- ja Eelarveameti põhiülesandeks on koostada eelarve, mille president Kongressile esitab. Just sellele ametile esitavad ka ministeeriumid ja teised täidesaatva võimu asutused oma eelarvenõudmised, mida Juhtimis- ja Eelarveamet seejärel hindab presidendi programmi sobivuse seisukohast. Majandusnõunike nõukogu konsulteerib presidenti majandusprobleemide (töötus, inflatsioon, maksud jne) osas ning paneb kokku ka iga-aastase aruande, millest leiab nii jooksvate majandusnäitajate analüüsi kui ka majandusprognoosi. Riiklik Julgeolekunõukogu on aga koht, kust president saab nõu välis- ja
3) Ta on varustatud vajaliku pädevusega 4) Ta kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5) Ta ise liigendub struktuuriüksusteks 6) Riigiorganites töötavad riigiteenistujad (saavad palka riigilt) Liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttel a. Seadusandlik i. Kõrgemad (parlament) ii. Kohalikud (valla- ja linnavolikogud) b. Täidesaatev i. Keskhaldusorganid (valitsus, ministeeriumid, inspektsioonid, ametid) ii. Kohalikud haldusorganid (maavanem) c. Kohtuvõim 2 2) Kompetentsi järgi a. Üldkompententsiga (valitsus) b. Erikompetentsiga (ministeeriumid) 3) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis a. Esmased (ainult Riigikogu) b. Teisesed (sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest)
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
Dokumendihaldusnõukogu täidab järgmisi ülesandeid: kavandab asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arengu põhisuunad; arutab läbi asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide ja juhiste andmise või muutmise vajadused; arutab läbi asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide eelnõud ja juhiste kavandid; kavandab tegevused asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide ja juhiste ning dokumendihaldusnõukogu otsuste rakendamiseks Liikmed: Ministeeriumid, Riigikantselei, SIM-KOV´id, Rahvusarhiiv, RISO, RIA MKM- i juhised 2012 Moreq2 Eesti ,,nullpeatükk" DHS´ide miinimumnõuded Moreq2 ja Eesti ,,nullpeatüki" baasil (4 taset) Dokumendihalduse metaandmed Dokumendiliigi andmekirjelduse juhis Riigi Infosüsteemi Amet Koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente. RIA konsulteerib avalike teenuste osutajaid,
Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua ...
teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid Vabariigi President Vabariigi Valitsus Ministeeriumid Ametid Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Selline staatus on vajalik, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Vastasel korral tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15)
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
2007. 12, 66) kohtuvälised menetlejad või kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteoasju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuvälise menetleja pädevusse antud küsimus on määratud väärteomenetluse seadustikus viitega karistusseadustiku vastavale paragrahvile. Nii näiteks menetleb Keskkonnainspektsioon loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise (KarS § 362) ja looduskasutuse või saaste arvestuse pidamise korra või keskkonnaseirenõuete rikkumise (KarS § 366) asju. Veeteede Ameti pädevusse
kättesaadavaks tegemine. Põhiülesanded: tegutseb rahvusraamatukoguna, parlamendiraamatukoguna, humanitaar ja sotsiaalteaduste alase üldkasutatava raamatukoguna, erialateabekeskusena, maailmakultuuri vahendajana ning kultuurikeskusena. Rahvusraamatukogu tegutseb iseseisvalt, oma seadusega. 3. Erialaraamatukogud: - ametiasutuse raamatukogu teenindab avaliku halduse asutusi. Nt Ministeeriumid, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Riigiarhiiv (nende raamatukogud) - meditsiini raamatukogu teenindab nii era kui avaliku sektori spetsialiste - teadusasutuse, kutse ja teadusühingu raamatukogu teenindab kindla kutse või eriala spetsialiste - ettevõtte raamatukogu tööstus või äriettevõtte raamatukogu, rahastab ettevõte, ülesandeks on selle asutuse töötajate infovajaduste rahuldamine
Valitsuse otsused peab kinnitama Riigikogu. Haldusfunktsioon Administreerimisel on ülessanded järgnevad: 1. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 2. Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Presidendi aktide täitmist 3. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi 4. Korraldab suhtlemist teiste riikidega 5. Reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele Administreerimisfunktsioone täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Valitsusel on täita eelkõige üldiste suuniste jagaja ja järelvalvaja roll. 4.1.2 Valitsuse moodustamise kord, koosseis ja töökord Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine Volituse lõppemise eelduseks on Valitsuse tagasiastumine. Põhimõtteks on Valitsuse ja peaministri seotud: kui välja langeb peaminister, siis astub tagasi ka valitsus. Minsitri väljavahetamine ei mõjuta valitsuse volitusi. Valitsuse volituse lõppemised juhtudest on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
